3-22-1703/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tanel Saar, Maili Lokk

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.10.2023, Tartu

Haldusasja number

3-22-1703

Haldusasi

Xi kaebus Tartu Vangla 29.06.2022. a käskkirja nr 6-

2/322 ja Tartu Vangla 05.08.2022. a vaideotsuse nr 1-

11/235-2 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 28.10.2022. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Xi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant ‒ X

Vastustaja ‒ Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Xi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.10.2022. a otsus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 31.10.2023, arvates (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla karistas 29.06.2022. a käskkirjaga nr 6-2/322 kinnipeetav Xit (kaebaja)

distsiplinaarkorras noomitusega Tartu Vangla kodukorra (kodukord) p 20.13.1 rikkumise eest.

Käskkirja kohaselt leidsid vanglaametnikud 29.05.2022 läbiotsimise ajal kaebaja kambrist

padja pealt valge tableti, mis kukkus kinnipeetava käest maha tema suhtes jõu kasutamise

käigus. Samal päeval koostas meditsiiniosakonna meditsiiniõde tõendi, millest nähtub, et

läbiotsimise käigus on kambrist leitud valge tablett, mida on justkui sihilikult töödeldud (kirja

eemaldamiseks) või on tegemist manustamisjälgedega. Tableti servad on siledad ja puhtad,

kahjustada on saanud tableti ülemine ja alumine pool. Tõendi kohaselt on arvatavasti tegemist

tabletiga Elontril 150 mg. Ravim on kinnipeetava raviskeemis ja teised raviskeemis olevad

tabletid on spetsiifilisema väljanägemisega.

2. X esitas Tartu Vangla 29.06.2022. a käskkirja nr 6-2/322 peale vaide, milles taotles käskkirja

kehtetuks tunnistamist ning asja uut otsustamist.

3. Tartu Vangla jättis 05.08.2022. a vaideotsusega nr 1-11/235-2 Xi vaide rahuldamata.

Vangla leidis vaideotsuses, et esmatähtis ei ole, kellele leitud ravim kuulus, vaid asjaolu, et

kinnipeetav hoidis kambris ravimit. See on distsiplinaarmenetluses tõendatud. Vaide esitajal oli

piisavalt aega, et esitada vastuväited distsiplinaarmenetluse protokollile enne karistuse

määramist. Vaide esitaja suhtes on distsiplinaarmenetlus läbi viidud Tartu Vangla kodukorra p

20.13.1 alusel. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 59 kohaselt parandab haldusorgan seadusega

haldusakti muutmiseks ettenähtud menetluskorda järgimata haldusaktis kirjavea ja muu ilmse

ebatäpsuse, mis ei mõjuta haldusakti sisu. Distsiplinaarmenetluse raames on selgelt kirjeldatud

asjaolu, et vaide esitaja hoidis kambris ravimit, mis on kodukorra järgi keelatud. Kodukorda on

muudetud Tartu Vangla direktori 25.02.2022. a käskkirjaga nr 1-1/22 ning eelnimetatud punkt

on jagatud alapunktideks. See muudatus ei muuda koostatud distsiplinaarkaristuse määramise

käskkirja kehtetuks, kuna distsiplinaarmenetluses on välja toodud selgesõnaliselt ravimi

hoidmine vaide esitaja elukambris.

4. Kaebaja esitas 10.08.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles kohtult Tartu Vangla

29.06.2022. a käskkirja nr 6-2/322 ja 05.08.2022. a vaideotsuse 1- 11/235-2 tühistamist.

Xi kaebuse põhjendused olid järgnevad.

4.1. Kaebaja leidis 29.05.2022 pärastlõunal kambrit koristades tableti, mis oli paisunud ja

poolenisti ära näritud. Tablett ei äratanud kaebajas mingit kahtlust ja nägi välja nagu magusaine

tablett ning kaebaja pani selle laua peale. Kambris toimunud läbiotsimise käigus võttis kaebaja

laua pealt tableti ja püüdis selgitada, et see on magusaine tablett ja ta võib selle vajadusel ära

anda, kuid sellist võimalust talle ei antud. Kaebaja suhtes jõu kasutamise käigus kukkus tablett

maha.

4.2. Kaebajal ei ole terve karistusaja (12 aastat) jooksul olnud kunagi probleeme ravimitega.

Tablette annab hommikuti valvur ning neid ei ole võimalik suus peita, kuna valvur kontrollib

tableti võtmist.

4.3. Kui sektor on avatud ja kambriuksed lahti, juuakse sageli teed ning kasutatakse magusaine

tablette. Teejoomine toimub ukse juures ja tablette antakse üksteisele edasi ukse juures ning

ükskõik kellel võib tablett maha kukkuda.

4.4. Meditsiiniõde tegi üksinda tunni aja jooksul selgeks, et tegemist on Elontril tabletiga. Õigel

Elontril tabletil on kaitsekiht, kus kirjas tähed, kuid see tablett oli täiesti valge. Ekspertiisi pole

tehtud ja ükski arst pole andnud oma hinnangut. Meditsiiniõde üksinda seda hinnangut anda ei

saa. Ta märkis, et „arvatavasti tegemist on ELONTRIL 150 mg“, kuid midagi kindlat öelda ei

saanud. Kaebajat on karistatud rikkumise eest, mis toimus „arvatavasti“.

4.5. Kaebajale ei antud võimalust vastuväideteks. Vanglaametnik andis 28.06.2022 tähtaja

vastuväidete esitamiseks 29.06.2022. Kaebajal on aga ka oma tegemised (õppimine, vaba aeg,

helistamine). Kell 19.30 saab ta unerohtu ja tunni aja pärast juba magab. Vastuväidete esitamist

nõuti 29.06 hommikul ning pärastlõunal toodi juba käskkiri.

4.6. Karistus on määratud kodukorra p 20.13.1 rikkumise eest (kinnipeetaval on keelatud

tarvitada retseptiravimeid ilma arsti ettekirjutuseta). Selline tegu pole tõendatud, kaebaja pole

retseptiravimeid tarvitanud, vaid tal oli tablett kambris. Tableti kambris omamine on keelatud

kodukorra p-ga 20.13.3. Tõendatud pole, et see tablett oli Elontril.

5. Tartu Vangla esitatud kaebusega ei nõustunud ja palus selle rahuldamata jätta.

6. Tartu Halduskohus jättis 28.10.2022. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus

põhjendas oma otsust järgmiselt.

6.1. Vangistusseaduse (VangS) § 63 lg lg 1 kohaselt võib kinnipeetavale kohaldada

vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise

eest distsiplinaarkaristusi. Kaebajale vaidlustatud käskkirjaga distsiplinaarkaristuse määramise

õigusliku alusena märgitud kodukorra p 20.13.1 kohaselt on kinnipeetaval keelatud tarvitada

retseptiravimeid ilma arsti ettekirjutuseta.

6.2. Tartu Vangla valvuri 29.05.2022. a ettekande nr 2-22-3003 (tl 22) kohaselt sisenesid

valvurid samal päeval kell 14:10 E-eluhoone E-11 elusektsiooni kambrisse E3087, kus paiknes

kaebaja, kambri läbiotsimiseks. Kinnipeetav riietus kambrist väljumiseks ja haaras laua pealt

midagi, mida üritas suhu panna. Kinnipeetavat takistati ning teostati esmane läbiotsimine ja

täielik lahti riietumisega läbiotsimine. Pärast kinnipeetava suhtes jõu kasutamist leiti ettekande

kohaselt padjalt valge tablett, mis kukkus jõu rakendamisel Xi käest maha. Kaebaja selgitused

tableti leidmise kohta erinevad ettekandes esitatust selles osas, et kaebaja väitel võttis ta

eelnevalt prügikasti juurest leitud tableti laualt ja oli valmis selgitama, et tegemist on magusaine

tabletiga, ning vajadusel seda valvuritele üle andma, kuid selleks ta võimalust ei saanud.

Ettekande kohaselt püüdis kaebaja tabletti peita. Vaidlust ei ole siiski selle üle, et kaebaja

juurest valge tablett leiti.

6.2. Kaebaja väitel ei ole ta toime pannud talle ette heidetud kodukorra p 20.13.1. rikkumist.

Kodukorra seletuskirjas on kodukorra p-des 20.13.1–20.13.3 sätestatud keeldusid tarvitada

retseptiravimeid arsti ettekirjutuseta, jätta ettenähtud ajal tarvitamata arsti määratud ja/või muu

vanglateenistuja antud ravimid (kaasa arvatud käsimüügiravimid) ja omada ravimeid kambris

(välja arvatud meditsiiniosakonnast plasttopsides väljastatud tablettidest erinevas vormis ja

nõuetekohaselt markeeritud ravimid) põhjendatud sellega, et ravirežiimist kinnipidamine on

tulemi saavutamiseks äärmiselt oluline, ravimite kontrollimatu tarvitamine võib kaasa tuua

fataalseid tagajärgi. Samas on peetud oluliseks, et ravimid on kallid ja nende tarvitamine peab

täitma vaid tervenemise eesmärki. Seejuures on vangla siiski oma kodukorras alates

01.03.2022 kehtiva redaktsiooni p-s 20 kehtestanud kolm sõnaliselt ja normitehniliselt selgelt

eristatavat keeldu sisaldavat koosseisu: „Kinnipeetaval on keelatud: p 20.13.1. tarvitada

retseptiravimeid ilma arsti ettekirjutuseta; p 20.13.2. jätta ettenähtud ajal tarvitamata arsti poolt

määratud ja/või muu vanglateenistuja poolt antud ravimid (kaasa arvatud käsimüügiravimid);

p 20.13.3. omada ravimeid kambris, välja arvatud meditsiiniosakonna poolt plastikust topsides

väljastatud tablettidest erinevas vormis ja vastavalt markeeritud ravimid. Sellises redaktsioonis

kehtis kodukord ka juba kaebajale ette heidetud teo toimepanemise ja karistuse määramise ajal.

6.3. Vaidlust ei ole selles, et nii distsiplinaarmenetluse alustamise teates (tl 25),

distsiplinaarmenetluse protokollis (tl 20-21p) kui ka vaidlustatud käskkirjas on kaebajale ette

heidetud kodukorra p 20.13.1. rikkumist. Selle normi kohaselt (distsiplinaarmenetluse

läbiviimise ja vaidlustatud käskkirja andmise aja sõnastuses) on Tartu Vanglas keelatud

retseptiravimite ilma arsti ettekirjutuseta tarvitamine. Vastustaja ei eita, et kaebajale

distsiplinaarkaristuse määramisel on viidatud just sellele normile ja möönab vanglaametniku

kahetsusväärset eksimust. Vastustaja on vaide- ja kohtumenetluses väljendanud kindlalt

seisukohta, et kaebajale heideti tegelikult ette ravimi omamist kodukorra p 20.13.3 tähenduses,

mitte retseptiravimi tarvitamist. Vastustaja märkis vaideotsuses, et distsiplinaarmenetlus on läbi

viidud kodukorra p 20.13.1 alusel. Distsiplinaarmenetluse raames on selgelt kirjeldatud asjaolu,

et vaide esitaja hoidis kambris ravimit, mis on kodukorra järgi keelatud. Kodukorda on

muudetud Tartu Vangla direktori 25.02.2022 käskkirjaga nr 1-1/22 ning eelnimetatud punkt on

jagatud alapunktideks. Antud muudatus ei muuda 29.06.2022 koostatud distsiplinaarkaristuse

määramise käskkirja kehtetuks, kuna distsiplinaarmenetluses on välja toodud selgesõnaliselt

ravimi hoidmine vaide esitaja elukambris.

6.4. Kinnipeetava karistamisel kodukorra sätte rikkumise eest on määrav, et vastustaja oleks

tuvastanud ka selle normi koosseisu täidetuse. Vastustaja väidab vaideotsuses ja vastuses

kaebusele, et tegelikult on ta soovinud tugineda asjaolule, et kinnipeetav hoidis ravimit kambris

ning et selline etteheide on distsiplinaarmenetluses selgelt välja toodud. Kohus nõustub

vastustajaga, et nii distsiplinaarmenetluse protokollist kui ka vaidlustatud käskkirjast ilmneb

selgelt, et kaebajale ei heidetud ette mitte retseptiravimi tarvitamist ilma arsti ettekirjutuseta,

vaid ravimi (tableti) kambris hoidmist, milline keeld on sätestatud kodukorra p-s 20.13.3.

Vastustaja on eksimust kodukorra sätte märkimisel põhjendanud sellega, et menetleja on

distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ekslikult viidanud kodukorra varasema redaktsiooni p-le

20.13.1, mis hõlmas ühtviisi nii retseptiravimi tarvitamist kui ka ravimi enda juures hoidmist.

6.5. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri peab vastama haldusmenetluse seaduses

haldusaktile sätestatud nõuetele (VangS § 11 lg 1). Haldusakti õiguspärasuse üheks eelduseks

on, et see oleks antud kehtiva õiguse alusel (HMS § 54). Kuigi vaidlustatud käskkirjas on

vastutaja karistuse määramisel märkinud õigusliku alusena kodukorra sätte ekslikult, tuleneb

distsiplinaar-, vaide- ja kohtumenetluse dokumentidest järjekindlalt, et kaebaja tegu on

tegelikult käsitletud kui kodukorra p 20.13.3 rikkumist ning et ta ise on samuti etteheidetavat

tegu niimoodi mõistnud ning sellele vastavalt ka vastuväited esitanud. Kaebaja väitis, et tablett

polnud tema oma ning, et pole tõendatud, et tegemist oli ravimiga, vaid see võis olla hoopis

suhkruasendaja (seletus tl 26-26p; vaie tl 28-30p). Kohtupraktikas on välja kujunenud

seisukoht, et ekslik õigusliku aluse kasutamine on haldusakti oluline puudus, kuid see ei pruugi

tuua vältimatult kaasa akti tühistamist juhul, kui on olemas haldusakti andmiseks asjakohane

regulatsioon ning on ilmselge, et esinevad õiguslikud ja faktilised alused haldusakti

põhjendamiseks (Riigikohtu 03.10.2017. a otsus asjas nr 3-15-1022, p 22 ja seal viidatud

praktika). Kuigi praeguses asjas vaidlustatud käskkirja eesmärgiks on kaebaja karistamine

süüteo eest, kohaldub viidatud seisukoht kohtu hinnangul ka praegusel juhul. Tegemist ei ole

olukorraga, kus vastustaja oleks tuginenud täiesti ebaõigele õiguslikule alusele, vaid on

ilmselgelt eksinud kohaldatava normi märkimisel punkti täpsusega, olles eksituses kodukorra

erinevate redaktsioonide tõttu. Vastustaja ei ole kordagi väljendanud, et heidaks kaebajale ette

retseptiravimi lubamatut tarvitamist. Seega võib õigusliku aluse eksliku märkimise tõttu

vaidlustatud käskkirja pidada formaalselt õigusvastaseks, kuid ainuüksi see vormiline

õigusvastasus ei saa kaasa tuua käskkirja tühistamist (HMS § 58).

6.6. Kaebaja arvates pole tuvastatud, et tegemist oli retseptiravimiga või täpsemalt ravimi

Elontril tabletiga. Kaebaja on arvamusel, et tegemist võib olla hoopis magusaine tabletiga, mida

kinnipeetavad kasutavad teejoomisel ning kambriuste avatuse korral võiva neid üksteisele anda

ja seejuures ka maha pillata. Kodukorra p 20.13.3 kohaldamise seisukohast ei ole määrav, kas

tegemist on retseptiravimiga või mitte. Samuti ei oma tähtsust, millise ravimiga täpsemalt

tegemist on. Meditsiiniõe koostatud tõendist (tl 24) ilmneb, et ta pidas kaebaja juurest leitud

tabletti arvatavasti Elontriliks. Asjaolu, et meditsiiniõde ei olnud täielikult veendunud, et leitud

tablett on Elontril, ei välista järeldust, et tegemist on ravimiga. Tõendis on tabletti kirjeldatud

järgmiselt - 1 valge tablett, mida justkui sihilikult töödeldud (kirja eemaldamiseks ?) või

tegemist manustamis jälgedega (?) samas servad siledad ja puhtad. Kahjustada saanud ainult

ülemine/alumine pool. Järeldust, miks arvatavasti on tegemist just Elontriliga, põhjendas

meditsiiniõde järgmiselt - ravim on kinnipeetava raviskeemis ja teised tabletid on

spetsiifilisema väljanägemisega. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et ainult arst oleks pädev

tuvastama, millise ravimi tabletiga on tegemist ning meditsiiniõe hinnang ei ole piisav. Kohtu

arvates ei olegi küsimus selles, kas piisav pädevus ravimi tuvastamiseks on arstil või ka erialase

väljaõppega meditsiiniõel, vaid määrav on, kas piisava kindlusega on tehtud järeldus, et

tegemist oli ravimiga. Konkreetse ravimi äratundmist on raskendanud asjaolu, et tablett oli

närimisjälgedega, kuid tunnustada tuleb ravimitega igapäevaselt kokku puutuva meditsiiniõe

erialast kogemust. Kohus ei pea veenvaks kaebaja versiooni, mille kohaselt võis tegemist olla

mitte ravimiga, vaid hoopis magusaine tabletiga, mida kinnipeetavad kasutava tee

magustamiseks. Iseenesest ei ole küll võimatu, et magusaine tablette (suhkruasendaja) võib

eluosakonnas juhuslikult leiduda, kui neid on võimalik vangla kauplusest soetada ja on lubatud

vanglas kasutada. Vastustaja esitatud fotolt (tl 39), millel on võrreldud vangla kaupluses

müüdava magusaine Diamant tabletti ja kaebaja kambrist leitud tabletti, nähtub ilmne erinevus

magusaine tableti ja ravimiks peetava leitud tableti vahel. Vastustaja kinnitusel on tegemist

ainsa vangla kaupluses müüdava magusaine sordiga. Ka kaebaja enda käitumine – ettekandest

nähtuvalt püüd läbiotsimise jooksul kambris olevat tabletti peita – viitab sellele, et tegemist ei

olnud juhuslikult kaebaja kätte sattunud lubatud magusaine tabletiga.

6.7. Kaebaja väited, nagu ta ei teaks tableti päritolu, ei välista tema karistamist, kui ravimi tema

juurest leidmine on tõendatud. Kohtupraktikas on näiteks leitud, et vanglas keelatud esemete

puhul ei ole määrav nende omamine, vaid enda juures hoidmine (Riigikohtu otsus asjas

nr 3-3-1-24-10, p 12; Tallinna Halduskohtu 09.12.2015. a otsus asjas nr 3-15-1840).

6.8. Kohtu hinnangul on kaebajale etteheidetav distsiplinaarsüütegu – omada kambris ravimeid,

välja arvatud meditsiiniosakonna poolt plastikust topsides väljastatud tablettidest erinevas

vormis ja vastavalt markeeritud ravimid – tõendatud.

6.9. Vanglal on oluline kaalumisruum olukorras, kus distsiplinaarsüüteo toimepanemine on

tõendatud, otsustada karistamise vajalikkuse üle ning seejärel valida õiguspärase kaalumise

tulemusena kohane karistusliik ja -määr (Riigikohtu 19.05.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-10-17,

p 16). Distsiplinaarkaristuse määramise otsus kaalutlusotsusena peab olema antud kooskõlas

HMS § 4 lg-ga 2 ning selle juures ei tohi esineda kaalumisvigu. Õiguspärane kaalutlusotsus

peab põhinema asjakohastel kaalutlustel ning samas ei tohi selle aluseks olla asjakohatud

kaalutlused. VangS § 63 lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul muuhulgas arvesse

vangistuse täideviimise eesmärki (Riigikohtu 06.06.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-91-11, p 14).

Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas põhjendanud karistuse valikut, märkides, et ravimite

hoidmine kambris on vanglas tõsine rikkumine, sest kujutab ohtu isikute elule ja tervisele ning

vangla julgeolekule tervikuna. Kui kinnipeetav hoiab kambris ravimeid, ei saa vangla olla

kindel, et neid manustatakse ohutul moel ning välditakse ületarbimist. Näiteks võib kinnipeetav

koguda endale või kellelegi teisele ravimeid eesmärgiga tarbida neid suuremas koguses koos

mõne teise ravimi või ainega, et saavutada joove või sellega sarnanev seisund. Selliselt käituv

kinnipeetav paneb otseselt ohtu oma tervise ning ka vangla julgeoleku tervikuna, kuna joobes

inimese käitumine on ettearvamatu ning võib muutuda agressiivseks. Samuti on käskkirja

kohaselt kambris ravimite hoidmine ohuks vangla julgeolekule põhjusel, et kinnipeetav võib

neid kasutada majandusliku või muu kasu teenimise eesmärgil, müües või vahetades neid teiste

kinnipeetavatega endale vajaliku eseme või hüve saamiseks. Vangla märgib, et ei saa jätta

sellisele rikkumisele reageerimata, kuna annaks sellega mõista, et ravimite kambris hoidmine

on vangla poolt aktsepteeritav tegevus. See omakorda võib viia raskemate rikkumiste

toimepanemiseni kinnipeetavate poolt. Vastustaja pidas kinnipeetava karistamist praegusel

juhul vajalikuks, et ta saaks aru rikkumise tõsidusest. Lisaks aitab karistus kinnipeetaval järele

mõelda toime pandud rikkumise üle ning võib mõjutada teda edaspidiselt õiguskuulekalt

käituma. Vastustaja pidas karistuse määramisel oluliseks arvestada asjaoluga, et kinnipeetaval

puudusid käskkirja andmise ajal kehtivad distsiplinaarkaristused. Vastustaja arvates ei seadnud

kaebaja oma käitumisega otseselt ohtu vangla julgeolekut ning toime pandud rikkumisega ei

kaasnenud

veel

raskeid

tagajärgi.

Seega

pidas

vastustaja

proportsionaalseks

ja

eesmärgipäraseks karistada kinnipeetavat noomitusega. Eelnevast ilmneb, et vastustaja on

piisava põhjalikkusega kaalunud esmalt distsiplinaarkaristuse vajalikkust ja seejärel karistuse

valikut ning jõudnud järeldusele, et põhjendatud on leebeima karistuse määramine. Kohtu

hinnangul on tegemist õiguspärase, HMS § 4 lg-s 2 sätestatuga kooskõlas oleva

kaalutlusotsusega.

6.10. Kaebaja väitel ei tagatud talle õigust olla menetluses ära kuulatud, sest tähtaeg

vastuväidete esitamiseks oli lühike. Kohus märgib esmalt, et ekslik on kaebuse viide HMS § 49

lg-s 2 sätestatule, kuna see säte käsitleb avatud menetluses vastuväidete ja seisukohtade

esitamiseks antavaid tähtaegu. Avatud menetluse viib haldusorgan läbi seaduses sätestatud

juhtudel õigusakti andmiseks või haldusorgani otsustuse alusel, kui see on vajalik asja

lahendamiseks ega kahjusta oluliselt menetlusosaliste huve (HMS § 46 lg 1).

Distsiplinaarmenetlus vanglas ei kuulu selliste menetluste hulka. HMS §-s 40 ette nähtud

ärakuulamine peab olema tegelik, mitte illusoorne. Kohtupraktika on rõhutanud ärakuulamise

olulisust distsiplinaarvastutuse kohaldamisel (Riigikohtu 10.12.2010. a otsus asjas nr p 16).

VangS § 64 lg 2 teise lause kohaselt on kinnipeetaval õigus anda distsiplinaarmenetluses

selgitusi. Valvuri 29.05.2022. a ettekandest nr 2-22-3003 (tl 22) nähtuvalt pakuti kaebajale

peale vahejuhtumit võimalust kirjutada seletuskiri ja anti selleks ka paber. Kinnipeetavat

teavitati 02.06.2022. a teates distsiplinaarmenetluse alustamise kohta õigusest anda seletusi

ning kaebaja on teatele märkinud, et soovib anda täiendavaid selgitusi. Kaebaja andis kirjaliku

seletuse 03.06.2022 (tl 26-26p). Kaebajale tutvustati distsiplinaarmenetluse protokolli

28.06.2022 ning protokollis märgiti, et vastuväited kogutud tõendite, tuvastatud asjaolude,

süüdistuse ja karistamise ettepaneku kohta tuleb esitada kirjalikult 29.06.2022 (tl 21p). Kohus

nõustub vastustajaga, et see, milline aeg on isiku haldusmenetluses ärakuulamiseks küllaldane,

sõltub iga konkreetse juhtumi asjaoludest. Praegusel juhul ei olnud kaebajale

distsiplinaarmenetluse protokollile vastuväidete esitamiseks jäetud aeg ebamõistlikult lühike.

Kuigi kaebajale jäänud aega võib mõõta tundides, tuleb nõustuda vastustajaga, et kui arvata

välja öörahu, mil kaebajal ei olnud võimalik distsiplinaarmenetluse protokollile vastuväiteid

kirjutada, jäi tal aega pärast õhtust helistamist 19:30 kuni päevakavakohase öörahuni ning

seejärel hommikul. Pole ilmnenud, et kaebaja oleks 29.06.2022. a hommikul, kui temalt

väidetavalt juba vastuväiteid küsiti, taotlenud täiendavalt aega nende koostamiseks ja

esitamiseks. Kuigi kaebajale vastuväidete koostamiseks jäetud aeg ei olnud märkimisväärselt

pikk, oli tegemist menetlusega, mille toimumisest ja käsitletavast küsimusest oli kaebaja

teadlik alates distsiplinaarmenetluse alustamise teatest ning ta oli juba varem esitanud juhtumi

kohta seletuse. Ärakuulamiseks jäänud aja lühidust kompenseeris praegusel juhul ka võimalus

esitada oma vastuväited ja seletused kohustuslikus vaidemenetluses. Eelnevat arvestades on

kohus arvamusel, et kuigi distsiplinaarmenetluse protokollile vastuväidete esitamiseks ei olnud

kaebajale antud kuigi palju aega, ei olnud tegemist sellise puudusega, mis võinuks mõjutada

vastustaja otsustust karistuse määramisel. Ka ei ole kohtumenetluses ilmnenud asjaolusid, mida

kaebaja oleks soovinud oma vastuväidetes veel esitada ja mis ärakuulamiseks antud tähtaja

lühiduse tõttu jäid esitamata ning mis võinuks distsiplinaarmenetluse lõpptulemust mõjutada.

6.11. Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on nii vormilt kui

sisult õiguspärane. Karistus on määratud VangS § 64 lg-s 41 sätestatud tähtaja jooksul. Seega

puudub alus vaidlustatud käskkirja tühistamiseks.

6.12. Kuna vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, puudub alus ka selle käskkirja vaidlustamisel

tehtud vaideotsuse tühistamiseks. Kaebus jääb seega tervikuna rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Kaebaja esitas 24.11.2022 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub

tühistada Tartu Halduskohtu 28.10.2022. a otsuse ja teha uus otsus, millega tema

tühistamiskaebus rahuldatakse. Apellatsioonkaebuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.

7.1. Tartu Halduskohus vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud

tõendeid ja rikkunud menetlusnorme, mis viis ebaõige otsuse tegemiseni HKMS § 180 lg 1

mõttes.

7.2. Tartu Vangla 29.06.2022. a käskkiri nr 6-2/322 ja 05.08.2022. a vaideotsus nr 1-11/235-2

on õigusvastsed ja tuleb tühistada.

7.3. Tartu Vangla kodukorra p 20.13.3 on vastuolus VangS §-ga 52, kuna VangS-i

kommentaaride kohaselt võivad kinnipeetavale igapäevaseks tarvitamiseks määratud ravimid

olla kambris ühe päeva koguse ulatuses ja kaebaja on seda kodukorra punkti ka vaidlustanud.

7.4. Kaebaja pole tarvitanud ravimeid arsti ettekirjutuseta ehk rikkunud kodukorra p 20.13.1.

Seega pole ta toime pannud ka vaidlusaluses käskkirjas talle etteheidetud tegu. Kui käskkirjas

viidati karistamise alusena kodukorra p-le 20.13.1, siis ei puutu kodukorra p 20.13.3 üldse

asjasse. Vangla keerutab ja ei ole ise ka kindel, millise kodukorra punkti alusel kaebajat

karistati. Kui käskkirjas viidati ebaõigele kodukorra punktile, siis tuleb käskkiri tühistada.

Halduskohus ka tunnistab, et vangla eksis kodukorra punktiga, aga ikkagi kaitseb vanglat.

7.5. Kaebaja selgitused tableti kambrist leidmise kohta ei erine ettekannetes toodust. Kaebaja

tahtis võtta leitud tableti laualt ja anda selle valvuri kätte ning selgitada, et see on magusaine

tablett, kuid ei saanud seda teha, sest valvurid hakkasid kohe väänama.

7.6. Pole vahet, millal kodukorda muudeti. Distsiplinaarmenetlust läbi viiv ametnik peab

teadma, millised sätted millal kehtivad.

7.7. Kaebaja pole rikkunud ka kodukorra p 20.13.3. Pole tuvastatud, et leitud tablett oli ravim.

Kaebaja väidab, et see oli magusaine tablett. Ka meditsiiniõde oma õiendis ei olnud kindel, et

leitud tablett on ravim. Kambris pole selliseid terariistu, et saaks ravimitableti kirju eemaldada

või selle kuju muuta. Kui oli kahtlus, siis oleks juba vanglas pidanud tegema ekspertiisi.

7.8. Tableti leidmisel ei koostatud keelatud esemete äravõtmise akti ja tabletti ei pandud

kilekotti (turvakotti), mis on oluline rikkumine ja seega on 29.06.2022. a käskkiri õigusvastane.

7.9. Leitud tablett ei kuulu kaebajale.

7.10. Rikuti ärakuulamisõigust, kuna kaebajat ei teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest

ja 28.06.2022 anti liiga vähe aega seletuse kirjutamiseks. Kaebaja kirjutas seletuse 29.06

lõunaks, aga selleks ajaks oli käskkiri juba tehtud ja seletust arvesse ei võetud.

8. Tartu Vangla leidis vastuses apellatsioonkaebusele, et selle rahuldamiseks pole alust.

8.1. Vangla ei ole kaebajale distsiplinaarmenetluse raames ette heitnud ravimite tarvitamist ilma

arsti ettekirjutuseta (kodukorra p 20.13.1). Vaatamata sellele, et teatises, distsiplinaarmenetluse

protokollis ja vaidlustatud käskkirjas on ekslikult viidatud kodukorra p-le 20.13.1, nähtub

nimetatud dokumentidest selgelt, et kaebajale heideti ette üksnes ravimi (tableti) kambris

hoidmist, mitte retseptiravimi tarvitamist ilma arsti ettekirjutuseta. Kaebaja viited ja selgitused

seoses sellega, et tema ei ole ilma arsti ettekirjutuseta retseptiravimeid tarvitanud ja seda

kinnitavaid tõendeid ei ole esitatud, on asjakohatud.

8.2. 29.05.2022. a ettekandest nähtuvalt sisenesid ametnikud kaebaja kambrisse ja teavitasid, et

toimub kambri läbiotsimine. Kaebaja hakkas riietuma, et kambrist väljuda ja kui ta oli riidesse

pannud, siis haaras laualt midagi ja üritas seda suhu panna. Seepeale reageerisid ametnikud ja

püüdsid kinnipeetava tegevust takistada. Peale jõu kasutamist leiti padja pealt valge tablett, mis

jõu kasutamise käigus kinnipeetava käest sinna oli kukkunud. Selline sündmuse kirjeldus ei

kattu kaebaja selgitustega, et ta soovis tabletti ametnikele kohe koos selgitustega üle anda.

T. Naari 29.05.2022. a tõendist nähtuvalt oli leitu näol tegemist valge tabletiga, mida oli justkui

sihilikult töödeldud (näiteks tabletil oleva kirja eemaldamiseks) või siis oli tegemist

manustamisjälgedega. Seda, et leitud tablett oli poolenisti ära näritud, kinnitab kaebaja nii oma

03.06.2022. a seletuses kui ka kaebuses. Tavapäraselt lisatakse suhkruasendaja joogi sisse, et

jooki magusamaks teha ja seda üldjuhul niisama ei närita. Seega, isegi kui kaebaja selgitused

tee joomise kohta kambri ukse juures vastaksid tõele, siis selle käigus maha kukkunud

suhkruasendajal ei oleks manustamise või töötlemise jälgi. Ei ole usutav, et kinnipeetavad

jagaksid omavahel manustamisjälgedega suhkruasendaja tablette.

8.3. Distsiplinaarmenetluse läbiviimisel on ekslikult viidatud varasema kodukorra p 20.13.1

redaktsioonile. Tartu Vangla direktori 25.02.2022. a käskkirjaga nr 1-1/22 muudeti vangla

kodukorda, sh ka punkti 20.13 ja varasemalt ühes punktis sätestatud keelud toodi välja

eraldiseisvate alapunktidena. Alates 01.03.2022 keelas kodukorra p 20.13.1 retseptiravimite

tarvitamise ilma arsti ettekirjutusega, p 20.13.2 keelas arsti poolt määratud ja/või muu

vanglateenistuja poolt antud ravimite ettenähtud ajal tarvitamata jätmise ja p 20.13.3 keelas

ravimite kambris hoidmise. Sõltumata sellest, millisele kodukorra redaktsioonile on käskkirjas

viidatud, oli kaebaja selline tegevus keelatud. Erinevus oli üksnes kodukorra punktis, millele

teo keelatuse väljatoomisel tugineti. On kahetsusväärne, et menetluse käigus rikkumise aluseks

olnud normi väljatoomisel eksiti, kuid selline eksimus ei mõjutanud kuidagi asja otsustamist.

8.4. Kaebaja distsiplinaarkorras karistamisel ei oma määravat tähtsust, millise konkreetse

ravimiga oli tegu. Kodukorra p 20.13.3 keelas igasuguse tableti kujul ravimi hoidmise kambris.

Seega rikkumise toimepanemise hindamise seisukohalt et oma tähendust, kas tegemist oli

Elontriliga (kasutatakse depressiooni raviks) või mõne muu, näiteks käsimüügist saadava

ravimi tabletiga. T. Naar on 29.05.2022. a õiendis olnud veendunud selles, et tegemist oli

ravimitabletga, mis on kas manustamisjälgedega või mida on sihilikult töödeldud. Tartu

Vanglal ei ole põhjust arvata, et meditsiiniosakonna õde ajaks ravimitableti segamini

suhkruasendajaga. Õed puutuvad igapäevaselt ravimitega kokku, mistõttu ei ole nende kuju ja

suurus neile teadmata. Kui T. Naar kahtlustas äravõetud ravimina Elontrili tabletti, siis selle

väljanägemine sarnanes selle ravimiga ja õel ei tekkinud kahtlust, et tegemist ei ole ravimiga.

8.5. Ekslik on kaebaja arusaam, et leitud või äravõetud eseme kohta tuleb koostada akt.

VSkE § 71 lg 1 kohaselt tuleb vanglas leitud või äravõetud eseme kohta koostada ettekanne,

kuhu tuleb märgida p-des 1-9 nimetatud andmed. Ka ei näe eelnimetatud norm ette äravõetud

eseme pakendamist eraldi turvakotti. Nõudeid äravõetud keelatud esemete pakendamisele ei

nähtu ka VangS-ist distsiplinaarmenetlust puudutavate sätete seast. Seega ei anna kaebaja

sellised väited alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks.

8.6. Kodukorra p 20.13.3 rikkumise hindamise seisukohalt ei oma tähendust, kellele kambrist

leitud tablett kuulub. Kinnipeetav ei tohi hoida kambris ei endale ega ka teistele kuuluvat

tabletti. Seetõttu ei oma määravat tähtsust, kas leitud tablett oli kaebaja oma või mitte.

8.7. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei nõua, et ettekande järgselt tuleb kinnipeetavale

koheselt anda võimalus selgituste andmiseks. Iga koostatud ettekanne ei tähenda automaatselt

distsiplinaarmenetluse alustamist. VangS § 64 lg 2 kohaselt informeeritakse kinnipeetavat kohe

distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi.

31.05.2022 otsustas üksuse juht 29.05.2022. a ettekandes toodud asjaolude pinnalt algatada

distsiplinaarmenetluse ja menetlejaks määrati M. Tiigivee. Menetleja teavitas 02.06.2022

kinnipeetavat distsiplinaarmenetluse alustamisest ja andis talle võimaluse selgituste andmiseks.

Kinnipeetav on menetluse käigus seda õigust kasutanud. 28.06.2022. a protokollist nähtuvalt

anti kaebajale võimalus esitada vastuväiteid distsiplinaarmenetluse protokollile. HMS ega ka

VangS ei sätesta täpsemalt, kui palju aega tuleb menetlusosalisele jätta vastuväidete esitamiseks

protokollile. Arvestades, et kaebajale tutvustati distsiplinaarmenetluse protokolli 28.06.2022. a

pealelõunal ning talle anti võimalus esitada vastuväiteid 29.06.2022. a lõunani, ei saa järeldada,

et kaebaja oleks jäetud ära kuulamata või et vastuväidete esitamiseks antud aeg oleks olnud

ebamõistlikult lühike. Kui öörahu välja arvata, siis oli tal selleks aega enam kui 8 tundi, mida

ei saa pidada ebamõistlikult lühikeseks. Seega ei ole kaebajat jäetud ära kuulamata ja tal oli

võimalik omapoolseid seisukohti ja vastuväiteid esitada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et Xi apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele. Ükski

apellatsioonkaebuses toodud väide ei anna alust 28.10.2022. a kohtuotsuse tühistamiseks ja

asjas uue otsuse tegemiseks, millega esitatud tühistamiskaebus rahuldada. Ringkonnakohtu

hinnangul ei eksinud halduskohus vaidlusaluse otsuse tegemisel materiaalõiguse normide

kohaldamisel või tõendite hindamisel ega rikkunud ka menetlusnorme. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu vaidlusaluse otsuse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei

korda neid.

10. Kaebaja on ka apellatsioonimenetluses jätkuvalt seisukohal, et Tartu Vangla 29.06.2022. a

käskkiri nr 6-2/322 ja 05.08.2022. a vaideotsus nr 1-11/235-2 on õigusvastsed ja tuleb tühistada,

kuna ta ei ole tarvitanud ravimeid arsti ettekirjutuseta ehk rikkunud kodukorra p 20.13.1 ning

ka leitud tablett ei kuulunud talle ja käskkirjas ebaõigele kodukorra punktile viitamine peaks

iseenesest kaasa tooma käskkirja tühistamise.

10.1. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna need kaebaja väited endiselt alust vaidlustatud

käskkirja ja vaideotsuse tühistamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole vastustaja kaebajale

kõnealuses distsiplinaarmenetluses ette heitnud ravimite tarvitamist ilma arsti ettekirjutuseta.

Nii 02.06.2022. a teatest distsiplinaarmenetluse algatamise kohta, kui ka 28.06.2022. a

protokollist ja 29.06.2022. a käskkirjast nähtuvalt heideti kaebajale ette üksnes seda, et ta hoidis

kambris manustamisjälgedega tabletti ja rikkus sellega Tartu Vangla kodukorras sätestatud

keeldu. Vaatamata sellele, et teatises, distsiplinaarmenetluse protokollis ja ka vaidlustatud

käskkirjas viidatakse kodukorra p-le 20.13.1, nähtub nimetatud dokumentidest siiski see, et

kaebajale heideti ette ravimi (tableti) kambris hoidmist, milline keeld oli käskkirja andmise

hetkel tegelikult sätestatud juba kodukorra p-s 20.13.3. Vastustaja selgitas eelnimetatud

dokumentides vale kodukorra punkti märkimist sellega, et menetleja viitas ekslikult kodukorra

varasema redaktsiooni p-le 20.13.1, mis hõlmas nii retseptiravimi tarvitamist kui ka ravimi enda

juures hoidmist. 25.02.2022. a käskkirjaga nr 1-1/22 muudeti Tartu Vangla kodukorda, sh ka

punkti 20.13 ja varasemalt ühes punktis sätestatud keelud toodi välja eraldiseisvate

alapunktidena. Alates 01.03.2022 keelas kodukorra p 20.13.1 retseptiravimite tarvitamise ilma

arsti ettekirjutuseta, p 20.13.2 keelas arsti poolt määratud ja/või muu vanglateenistuja poolt

antud ravimite ettenähtud ajal tarvitamata jätmise ja p 20.13.3 keelas ravimite kambris

hoidmise. Seega on vastustaja menetluse käigus rikkumise aluseks olnud normi väljatoomisel

eksinud, kuid selline eksimus ei mõjutanud kuidagi asja otsustamist, kuna samasisuline keeld

sisaldus ka vaidlusaluse rikkumise toimepanemise ja käskkirja koostamise ajal kodukorra p-s

20.13.3. Ringkonnakohus nõustub eeltoodust tulenevalt halduskohtu seisukohaga, et käskkirjas

õigusliku aluse eksliku märkimise tõttu võib seda küll pidada formaalselt õigusvastaseks, kuid

ainuüksi selline haldusakti vormiline õigusvastasus ei too veel kaasa 29.06.2022. a käskkirja

nr 6-2/322 tühistamist (HMS § 58).

Tartu Vangla kodukorra p 20.13.3 rikkumise toimepanemise hindamise seisukohalt ei oma

tähendust ka see, kellele kaebaja kambrist leitud tablett kuulus. Kodukorra p 20.13.3 kohaselt

on kinnipeetaval keelatud kambris hoida ravimeid tableti kujul. Seega ei tohi kinnipeetav

kambris hoida ka teistele isikutele kuuluvaid ravimeid või ravimeid teiste isikute tarbeks.

10.2. Halduskohtu otsuse tühistamiseks ei anna samuti alust kaebaja väide, et Tartu Vangla

kodukorra p 20.13.3 on vastuolus VangS §-ga 52, kuna selle sätte kommentaaride kohaselt

võivad kinnipeetavale igapäevaseks tarvitamiseks määratud ravimid olla kambris ühe päeva

koguse ulatuses ja kaebaja on seda kodukorra punkti vaidlustanud.

Tartu Vangla meditsiiniosakonna õde kinnitas 29.05.2022. a tõendis, et kaebajal ei või ravimeid

kambris olla. Kodukorra p 20.13.3 kehtis rikkumise toimepanemise hetkel ja on jätkuvalt kehtiv

Tartu Vangla kodukorra punkt. Kaebaja vaidlustas kohtute infosüsteemist nähtuvalt tõesti

2023. a mais tühistamiskaebusega kodukorra p 20.13.3, kuid tema kaebus tagastati kohustusliku

kohtueelse korra läbimata jätmise tõttu (asi nr 3-23-944).

10.3. Kaebaja leiab endiselt, et ta pole rikkunud ka kodukorra p 20.13.3, sest pole tuvastatud,

et leitud tablett oli ravim ja tegelikult oli tegemist magusaine tabletiga.

Ringkonnakohus leiab, et kaebaja distsiplinaarkorras karistamisel ei omanud määravat tähtsust,

millise konkreetse ravimiga oli leitud tableti puhul tegu. Kodukorra p 20.13.3 (varasemas

redaktsioonis p 20.13.1) keelas igasuguse tableti kujul ravimi hoidmise kambris. Seega ei

omanud rikkumise toimepanemise hindamise seisukohalt tähendust, kas tegemist oli Elontrili

tabletiga või näiteks mõne muu käsimüügist saadava ravimi tabletiga. Igasugust tableti kujul

ravimit on kinnipeetaval keelatud kodukorra järgi kambris hoida. T. Naar oli 29.05.2022. a

õiendi järgi veendunud selles, et leitud tableti näol oli tegemist ravimitabletiga, mis oli kas

manustamisjälgedega või mida oli sihilikult töödeldud. T. Naar pidas leitud tabletti Elontrili

tabletiks, kuna selle väljanägemine sarnanes nimetatud ravimi tabletiga ja õel ei tekkinud

seejuures kahtlust, et tegemist ei ole ravimi tabletiga. Kuna sõltumata ravimi nimetusest ei tohi

kaebajal ravimeid kambris olla, siis sõltumata sellest, kas leitud ravim oli Elontril või mingi

muu ravimi tablett, on kaebaja toime pannud kodukorra p 20.13.3 rikkumise.

Mis puudutab kaebaja väidet, et tegemist oli hoopis magusaine tabletiga, märgib

ringkonnakohus, et alles halduskohtule esitatud kaebuses asus X väitma, et kambrist äravõetud

tablett oli magusaine tablett (suhkruasendaja). 03.06.2022. a seletuses ei väitnud kaebaja, et

kambrist leitud tablett oli suhkruasendaja. Seletuses räägib kaebaja ravimitableti leidmisest ja

selgitab, et Elontrili võtab hommikuti pool eluosakonda. Ka vanglale esitatud vaides ei väitnud

kaebaja tõsikindlalt, et tegemist ei olnud ravimiga. Seetõttu ei ole kaebaja selgitused selle kohta,

et tegemist oli hoopiski suhkruasendajaga, usaldusväärsed.

Illustreerimaks magusaine tableti ja näiteks ravimi Elontril tableti erinevust, saatis vastustaja

juba halduskohtule foto (tl 39), millelt nähtub, et suhkruasendaja tablett on läbimõõdult väiksem

ja see on ka oluliselt õhem, kui Elontrili tablett. Seega ei ole eluliselt usutav, et Tartu Vangla

meditsiiniosakonna õde oleks kaebaja kambrist leitud tabletti hinnates saanud ravimitableti

ajada segamini suhkruasendaja tabletiga. Seda, et leitud tablett oli suure tõenäosusega siiski

ravimitablett, kinnitab ringkonnakohtu arvates ka see, et koostatud ettekande kohaselt haaras

kaebaja kambri läbiotsimise ajal laualt tableti ja üritas seda endale suhu panna. Kui tegemist

oleks olnud suhkruasendaja tabletiga või muu kinnipeetavale lubatud esemega, siis puudunuks

kaebajal igasugune põhjus seda suhu peita ja tablett oleks võinud ka lauale jääda. Kaebaja aga

hakkas tabletti suhu panema ja T. Naari 29.05.2022. a tõendist nähtuvalt oli leitud tableti puhul

tegemist valge tabletiga, mida oli justkui sihilikult töödeldud (näiteks tabletil oleva kirja

eemaldamiseks) või millel olid manustamisjäljed. Seda, et tablett oli poolenisti ära näritud,

kinnitas kaebaja nii oma 03.06.2022. a seletuses kui ka kaebuses. Tavapärane ei ole, et

suhkruasendaja tabletti näritakse või hoitakse sellisena alles ja et kinnipeetavad jagavad

omavahel manustamisjälgedega suhkruasendaja tablette.

Kuna kodukorra p 20.13.3 kohaselt on kinnipeetaval keelatud omada kambris ravimeid tableti

kujul, 29.05.2022. a leiti kaebaja kambrist tablett ja meditsiiniosakonna õde on 29.05.2022. a

tõendis kinnitanud, et kaebajal ei või ravimeid kambris olla, siis oli kaebaja käitumine

vastuolus kodukorra p-ga 20.13.3, ta pani toime rikkumise ja seetõttu esines ka alus tema

distsiplinaarkorras karistamiseks.

10.4. Asjakohane ei ole kaebaja väide, et tema selgitus tableti kambrist leidmise kohta ei erine

ettekannetes toodust - ta tahtis võtta leitud tableti laualt ja anda selle valvuri kätte ning selgitada,

et see on magusaine tablett, kuid ei saanud seda teha, sest valvurid hakkasid teda kohe väänama.

Valvur M. Martini 29.05.2022. a ettekandest nr 2-22-3003 nähtuvalt sisenesid ametnikud

kaebaja kambrisse ja teavitasid teda, et toimub kambri läbiotsimine. Kaebaja hakkas riietuma,

et kambrist väljuda ja kui ta oli riidesse pannud, siis haaras laualt midagi ja üritas seda suhu

panna. Seepeale reageerisid ametnikud ja püüdsid kinnipeetava tegevust takistada. Peale jõu

kasutamist leiti valge tablett, mis oli kinnipeetava käest maha kukkunud. Seega nähtub

ettekandest, et jõudu kasutati kaebaja suhtes pärast seda, kui ta laua pealt võetud eset suhu

püüdis panna. Selline sündmuse kirjeldus ei kattu kaebaja selgitustega, et ta soovis tegelikult

kambrist leitud tabletti kohe ametnikele üle anda ja öelda, et see on suhkruasendaja. Olukorda,

kus kinnipeetav üritab kambri läbiotsimise ajal laualt haaratud eset endale suhu panna, ei saa

tõlgendada soovina ese ametnikele üle anda. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja

halduskohtuga, et kaebaja sellised selgitused ei ole ka eluliselt usutavad. Kui tegemist oleks

olnud suhkruasendajaga ehk kinnipeetavale lubatud esemega, siis puudus kaebajal igasugune

põhjus seda suhu peitma hakata ja tablett oleks võinud ka lauale jääda. Kambris laual olnud

tableti endale suhu toppimine viitab pigem sellele, et kaebaja püüdis vältida tableti sattumist

läbiotsimist teostavate vanglaametnike kätte.

10.5. Halduskohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka väide, mille kohaselt ei koostatud

tableti leidmisel keelatud esemete äravõtmise akti ja tabletti ei pandud kilekotti (turvakotti),

mis on oluline rikkumine ja seetõttu on ka 29.06.2022. a käskkiri õigusvastane.

Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kaebaja arusaam, mille järgi leitud või äravõetud

tableti kohta tuli koostada akt, on ebaõige. VSkE § 71 lg 1 kohaselt tuleb vanglas leitud või

äravõetud eseme kohta koostada ettekanne, kuhu tuleb märkida ka sama lõike p-des 1-9

nimetatud andmed. Eelviidatud säte jõustus 26.03.2021, mistõttu ei ole alates nimetatud

kuupäevast eseme äravõtmise korral eraldi akti koostamine enam nõutav ja vajalikud andmed

tuleb kanda ettekandesse. Käesoleva vaidlusega seotud ettekannetesse (tl 22-23), on vastavad

andmed, sh ka valge tableti leidmine kaebaja kambrist, kantud. Nõuet, et äravõetud keelatud

ese (tablett) oleks tulnud panna eraldi kilekotti või turvakotti, VSkE-st, VangS-st või muust

õigusaktist, ei nähtu.

10.6. Põhjendatud ei ole kaebaja väited, et tema karistamisel rikuti ärakuulamisõigust, kuna

teda ei teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest ja 28.06.2022 anti liiga vähe aega seletuse

kirjutamiseks. Juba 29.05.2022. a ettekandest nähtuvalt (tl 22) pakuti kaebajale võimalust

kirjutada seletuskiri ja anti selleks talle ka valge paber. 02.06.2022 teavitas menetleja

kinnipeetavat distsiplinaarmenetluse alustamisest ja andis talle võimaluse selgituste andmiseks

(tl 25). Kaebaja andis kirjaliku seletuse 03.06.2022. 28.06.2022. a distsiplinaarmenetluse

protokollist nähtuvalt anti kaebajale võimalus esitada vastuväiteid distsiplinaarmenetluse

protokollile järgmisel päeval ehk 29.06.2022. Vaidlusalusest käskkirjast ja ka vaideotsusest

nähtuvalt oli kaebajal aega vastuväiteid esitada lõunani, kuid neid ta ei esitanud ka menetleja

korduva küsimise peale. Eeltoodust ei saa seega järeldada, et kaebaja jäeti ära kuulamata või

oli protokollile vastuväidete esitamiseks antud aeg liiga lühike. Lisaks 03.06.2022. a seletusele

sai kaebaja oma vastuväited karistuse määramisele esitada vaidlusaluse käskkirja peale esitatud

vaides ning nõustuda tuleb halduskohtu seisukohaga, mille järgi ei ole ka kohtumenetluses

ilmnenud uusi asjaolusid, mida kaebaja oleks soovinud oma vastuväidetes esitada ning mis

võinuks distsiplinaarmenetluse lõpptulemust mõjutada.

11. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti esitatud tühistamiskaebuse rahuldamata jätnud

ja Xi apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ning halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks

alus puudub.

12. Kuna kaebaja oli apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud

ja vastustaja pole ringkonnakohtule esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks

kaebajalt, siis puudub ringkonnakohtul alus ja vajadus apellatsioonimenetluse kulude

jagamiseks käesoleva otsusega.

(allkirjastatud digitaalselt)