2-23-13145/5 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. oktoober 2023

Tsiviilasja number

2-23-13145

Tsiviilasi

Tamara Nikolajeva määruskaebus Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna 29. augusti 2023. a kandemäärusele

nr 822812023 kinnistamisasjas nr XXXXXXXXXXX

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 29. augusti 2023. a

kandemäärus nr 822812023

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tamara Nikolajeva määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Tamara Nikolajeva

(isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta

Tamara

Nikolajeva

määruskaebus

läbi

vaatamata.

2. Jätta

määruskaebuse

esitamisest

tingitud

menetluskulud Tamara Nikolajeva kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tamara Nikolajeva (avaldaja) esitas 22. juunil 2023 Tartu Maakohutu kinnistusosakonnale

kinnistamisavalduse ja 10. augustil 2023 kinnistamisavalduse muutmise avalduse.

Avaldaja palus mitte muuta omaniku nime kinnistusregistriosas XXXXXXXX ning võtta

arvesse, et kohus võttis menetlusse hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Avaldaja

loetles algatatud täitemenetlused ja kirjeldas kohtutäiturite tegevusi, mh seoses enampakkumise

läbiviimisega korteri XXXXXXXXXXXXX (registriosa XXXXXXXX) osas. Avaldaja leidis,

et tehing oli ebaseaduslik ja palus kinnistusosakonnal kirjeldatud asjaolusid kontrollida.

Avaldaja lisas kinnistamisavaldusele fotona ja skaneerituna Narva notar Tatjana Boitsova poolt

9. mail 2013 koostatud ja tõestatud üldvolikirja, millega Nadežda Meisonnave (uus nimi

Nadine Meisonnave) volitab ennast esindama Tamara Nikolajevat.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Kohtunikuabi jättis 29. augusti 2023. a kandemäärusega kinnistamisavalduse rahuldamata,

kuna avaldus on esitatud selleks õigustamata isiku poolt ning kinnistamisavaldus ei vasta

kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 lg 6 nõuetele.

Kinnistusregistrist nähtuvalt on registriosa nr XXXXXXXX teise jakku omanikuna kantud

Nadine Meisonnave (isikukood XXXXXXXXXXX). Avalduse esitanud Tamara Nikolajeva ei

lisanud KRS § 35 lg 1¹ nõuetele vastavat volikirja esindusõiguse tõendamiseks. Avaldusest ei

selgu,

millise

kande

tegemist

registriossa

XXXXXXXX

soovitakse.

Ebaselge

kinnistamisavalduse alusel ei ole võimalik kinnistusraamatu kannet teha.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles märgib, et kinnistamisavalduse rahuldamata jätmisega

rikkus kohtunikuabi tõsiselt tema tütre Nadine Meisonnave õiguseid.

Määruskaebuse

kohaselt

müüdi

korter

XXXXXXXXXXXXX

kohtutäituri

poolt

enampakkumisel seadust rikkudes ja avaldaja soov on tehingu asjaolusid kontrollida. Avaldaja

ei nõustu, et tema õigus esindada Nadine Meisonnavet on tõendamata. Ta on esitanud volikirja

nii pildistatuna ja skaneerituna. Veebilehe notar.ee kaudu ei ole volikirja notariaalne ärakiri

avaldajale kättesaadav, sest avaldaja tütrel ei ole ID-kaardi PIN-koode. Volikirja posti teel

avaldaja saata ei usalda, sest volikiri võib kaduda.

Avaldaja palub kaebus rahuldada ja kontrollida kõiki dokumente, mis on seotud

XXXXXXXXXXXXX tehinguga, ja mitte muuta omaniku nime, sest selleks puudub alus.

Ühtlasi palub avaldaja tulla vastu ning võtta ühendust notariga volituse kontrollimiseks.

4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

määruskaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 664 lg 2 kohaselt läbi

vaatamata, sest kohtunikuabi on määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud. Määruskaebuse

esitajal ei olnud kaebeõigust kinnistusosakonna 29. augusti 2023. a kandemääruse peale.

6. TsMS § 664 lg-te 1 ja 2

kohaselt

kontrollib

ringkonnakohus

menetlusse

võetud

määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb

menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Kui määruskaebus

on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus kaebuse

määrusega läbi vaatamata. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega

puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui

määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et

määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Kinnistusosakond võttis määruskaebuse ebaõigesti

menetlusse kandemääruse peale, mida avaldaja ei saanud vaidlustada.

7. Kohtulikku registrisse tehakse kandeid üldjuhul kandeavalduse või kohtulahendi alusel

(TsMS § 593 lg 1). Kandeavalduse saab esitada isik, kellele see õigus on seaduse järgi antud

(TsMS § 593 lg 2). Kinnistamisavalduse esitamise õigus on kinnistusraamatuseaduse

(KRS) § 34 lg 1 järgi isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse.

Kinnistamisavaldus peab vastama KRS § 34 lg 6 nõuetele, avalduses peab muuhulgas olema

märgitud taotletava asjaõiguse sisu.

8. Kinnistusosakonnale esitatud avaldusest nähtub, et avaldaja palub mitte muuta omaniku nime

kinnistusraamatu registriosas nr XXXXXXXX ning kontrollida täitemenetlusega seotud

asjaolusid.

Ringkonnakohtu

hinnangul

ei

saa

sellise

sisuga

avaldust

käsitleda

kinnistamisavaldusena KRS § 34 lg 6 mõttes. Kinnistamisavaldus on formaalne menetluslik

taotlus kande tegemiseks kinnistusraamatusse. Asjaõigusseaduse § 53 näeb ette põhimõtte, et

kinnistusraamatusse saab kanda üksnes selliseid andmeid, mille sissekandmine tuleneb

seadusest. Sätte eesmärk on vältida olukorda, et kinnistusraamatusse kantakse lubamatuid

kandeid. Kinnistusosakonnale on siduv kandetaotlus, kuid 22. juunil 2023 ja 10. augustil 2023

esitatud avaldustes puudub tahe kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks, seega

puudub avaldus kinnistamismenetluse mõttes. Esitatud avalduse näol on tegemist avaldaja

taotlusega kontrollida täitemenetlustes teostatud toiminguid, mida aga kohtunikuabi ei saa teha

kinnistamismenetluses.

Kinnistusosakonnal

oli

võimalus

avaldajale

selgitada,

et

täitemenetlusega seotud vaidlused ja kaebused tuleb esitada täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras kohtutäiturile või maakohtule.

Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et vaidlustatud kandemääruses on ekslikult

märgitud, et kandemäärus on vaidlustatav TsMS § 599 alusel. TsMS § 599 lg 1 esimese lauses

on sätestatud määruskaebeõigus kandemääruse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata

või rahuldati osaliselt või millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Nimetatud säte ei

reguleeri olukorda, kus avaldaja on esitanud kinnistamisavalduse nimetuse all dokumendi, mis

oma sisult ei vasta kinnistamisavalduse nõuetele. Seega ei tulene avaldajale TsMS §-st 599

kaebeõigust 28. augusti 2023. a kandemääruse peale.

9. Lisaks eelnevale puudub Tamara Nikolajeval kandemääruse vaidlustamise õigus põhjusel, et

ta ei ole õigustatud isik kinnistu XXXXXXXX osas kinnistamisavalduse ja määruskaebuse

esitamiseks. Praegusel juhul nähtub tsiviilasja materjalidest, et kinnistamisavalduste ja

määruskaebuste esitajaks on Tamara Nikolajeva isiklikult, mitte kinnistu omanik Nadine

Meisonnave. Kandemäärust saab vaidlustada üksnes isik, kelle õigused on asjas mõjutatud.

Avaldajat selliseks isikuks lugeda ei saa, seega puudub tal seadusest tulenev õigus esitada

määruskaebus. Maakohus on selle asjaolu tähelepanuta jätnud ning määruskaebust alusetult

menetlenud.

10. Eelneva põhjal on maakohus määruskaebuse ekslikult menetlusse võtnud ning see tuleb

jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kuivõrd määruskaebus jääb läbi vaatamata, ei

vasta ringkonnakohus määruskaebuse väidetele.

Ringkonnakohus peab vajalikuks juhtida avaldaja tähelepanu asjaolule, et üldjuhul on

kandemenetlus formaalne menetlus, st selles kontrollitakse kande aluseks olevaid dokumente.

Registripidaja võimalused asjaolude tuvastamiseks kandemenetluses on piiratud. Eelkõige ei

saa kandemenetluses lahendada võimalikku õigusvaidlust isikute vahel, mida saab lahendada

üksnes hagimenetluses (vt nt Riigikohtu 27. oktoobri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11,

p-d 28 ja 29). Kinnistusosakonna kohtunikuabil puudub pädevus ja õigus hinnata

kinnistamismenetluse väliste dokumentide õiguspärasust ja kehtivust. Seetõttu ei saa

kohtunikuabi kontrollida täitemenetlusega seotud asjaolusid.

11. Kuna määruskaebus jääb läbi vaatamata, siis jäävad kaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Asja materjalidest ei nähtu hüvitatavaid

menetluskulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke