2-23-13072/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 (3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2023, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-23-13072 Kohtuasi C.-K. L. hagi R. L. vastu elatise väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja C.-K. L. (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja K. T. Kostja R. L. (isikukood XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata C.-K. L. hagi R. L. vastu.

2. Jätta menetluskulud C.-K. Lõivu kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. C.-K. L.(hageja) esitas 14. septembril 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse R. L. (kostja, isa) vastu elatise väljamõistmiseks 150 eurot kuus alates 1. novembrist 2021.

2 (3)

2. Tartu Maakohus kohustas 21. septembril 2023 hagejat täpsustama 14 päeva jooksul tagasiulatuva elatise nõuet ja esitama nõuete aluseks olevad asjaolud. Hagejale toimetati kohtumäärus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg 3 alusel kätte 29. septembril 2023. Hagis esinevate puuduste kõrvaldamise tähtpäev saabus 13. oktoobril 2023. Hageja kohtu määratud tähtpäevaks hagis esinevaid puudusi ei kõrvaldanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p

2 alusel.

4. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Juhul kui hagi on õiguslikult põhjendamatu, kuid on võimalik seda puudust kõrvaldada hagi täpsustamisega, võib kohus anda hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja hagi täpsustamiseks. Kui hageja ei ole talle selliselt määratud tähtaja jooksul hagi täpsustanud määral, mis muudaks hagi õiguslikult veenvaks, võib kohus keelduda hagi TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmisest (vt nt Riigikohtu 24. novembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20- 15376/34, p 15 ja 9. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 12).

5. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 150 eurot kuus alates 1. novembrist 2021. Kohus selgitas hagejale, et perekonnaseaduse (PKS) § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Arvestades seda, et hageja esitas hagiavalduse 14. septembril 2023, on hagejal õigus nõuda tagasiulatuvat elatist ajavahemiku 14.09.2022 – 13.09.2023 eest. Kohus selgitas hagejale, et elatist eelnimetatud perioodi eest tuleb lugeda tagasiulatuvaks elatise nõudeks ning hagejal tuleb välja tuua konkreetne summa, mille väljamõistmist hageja kostjalt selle perioodi eest taotleb. Samuti kohustas kohus hagejat esitama tagasiulatuva elatise nõude suuruse kujunemise asjaolud. Hageja tagasiulatuvat elatise nõuet ei täpsustanud.

Kohus selgitas hagejale, et hagiavaldusest nähtuvalt on hageja igakuised vajadused 150 eurot, millest eelduslikult kannab üks vanem 50% ehk 75 eurot ja teine vanem samuti 50% ehk 75 eurot. Hageja emale laekub hagiavalduse kohaselt lasteraha 910 eurot, mille osas märkis kohus, et saab aru, et nimetatud summa moodustavad lastetoetused ja lasterikka pere toetus.

PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

Kohus selgitas hagejale, et arvestades lapse vajadusi ja saadavaid lastetoetust ja lasterikka pere toetust, on hageja esitanud kostja vastu nõude, mis on suurem, kui hageja tegelikud igapäevased vajadused. Kohus palus hagejal selgitada, mis põhjusel on kostja vastu esitatud suurem nõue, kui hageja vajaduste suurus, arvestades seda, et eelduslikult katab hageja vajadustest ½ osa hageja ema ning ½ osas on hageja isal lapse ülalpidamise kohustus. Hageja pidi välja tooma, kuidas on elatise nõude esitamisel võetud arvesse saadavaid lapsetoetusi. Hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid välja ei toonud.

3 (3) Perehüvituse seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Alates 1. jaanuarist 2023 on PHS § 21 lg 2 kohaselt lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 650 eurot.

Hagiavaldusest ei nähtu, kui suur on hageja eest makstav lapsetoetuse suurus. Arvestades PKS § 101 lg 5 sätestatut, saab hageja vajadused rahuldada lapsetoetuse arvel vähemalt 80 eurot ulatuses (kui hageja on pere esimene või teine laps) ja lasterikka pere toetuse arvel 108,33 euro (650 (toetuse suurus)/2 (pool) /3 (laste arv)) ulatuses. Kokku saab hageja vajadused rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel seega 188,33 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on hageja igakuised vajadused (milleks on hagi kohaselt 150 eurot) võimalik rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seetõttu on hagis toodud asjaoludel kostja vastu esitatud hagi perspektiivitu.

6. Hageja ei ole kohtule tagasiulatuva nõude osas selget nõuet esitanud ega nõuete aluseks olevaid asjaolusid välja toonud. Tagasiulatuva nõude ja hagi aluseks olevate asjaolude välja toomata jätmine on hagi menetlemist takistavateks puuduseks, mistõttu ei saa hagi pidada õiguslikult perspektiivikaks. Hageja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul hagi täpsustanud määral, mis muudaks hagi õiguslikult veenvaks, mistõttu jätab kohus hagi TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmata.

7. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

8. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet kohtunik