1-23-4818/10 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-23-4818

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2023. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kohtuasja number 1-23-4818 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Orvi Koik, Janika Kallin Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 7. septembri 2023 määrus, millega jäeti rahuldamata X (ik XXXXXXXXXXX) taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks Kaebuse esitaja, kaebuse liik Kaitsja Henno Nurmsalu Teised kohtumenetluse pooled X, prokuratuur

Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 7. septembri 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 2. Määruskaebusmenetluses tekkinud valitud esindaja kulu jätta KrMS § 187 lg

2 alusel X kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Taotleja saab esitada

iseks soovib määruskaebuse advokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse koostam kaebaja riigi õigusabi, tuleb sellekohane taotlus esitada Riigikohtule. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse

Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Ringkonnakohus mõistis XX.XX.XXXX otsusega kohtuasjas X- - X XX XXXX süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 3001 lg 2 järgi õigeks. Otsus jõustus 11. novembril 2022.

2. X lepinguline esindaja esitas 10. aprillil 2023 Põhja Ringkonnaprokuratuurile taotluse süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Taotluse kohaselt oli X eelvangistuses 1 päeva. Maakohus tegi süüdimõistva otsuse ja ringkonnakohus õigeksmõistva otsuse XX.XX.XXXX. Menetluse kestel oli X suure psüühhilise pinge all. Kriminaalmenetluse ajal tabas teda töövõime kaotus, s.o alates 8. aprillist 2021. Seega on see põhjuslikus seoses kriminaalmenetluses läbielatuga.

3. Põhja Ringkonnaprokuratuur rahuldas 10. mai 2023 määrusega taotluse osaliselt, s.o määras süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse ( § 5 lg 1 p 2 alusel SKHS) Xle kriminaalmenetluses kahtlustatavana kinnipidamise eest 2 tunni ja 12 minuti ulatuses hüvitise 59,16 eurot. Muus osas jättis ringkonnaprokuratuur taotluse rahuldamata.

4. X esindaja vaidlustas 8. juunil 2023 Põhja Ringkonnaprokuratuuri määruse Riigiprokuratuuris.

5. X Riigiprokuratuur jättis 20. juuli 2023 määrusega esindaja kaebuse läbi vaatamata SKHS § 16 lg 3 p 1 alusel. Riigiprokurör leidis määruses kokkuvõtlikult, et Xl tulnuks taotleda süüteomenetluse tekitatud kahju hüvitamist SKHS § 18 lg 1 s alusel juba maakohtus.

MAAKOHTU MÄÄRUS

6. Harju Maakohus tühistas 7. septembri 2023 määrusega nii Põhja Ringkonnaprokuratuuri 10. mai 2023 kui ka Riigiprokuratuuri 20. juuli 2023 määrused ja jättis kaebuse Riigiprokuratuuri määrusele rahuldamata.

6.1. Vastuseks kaebuse väidetele leidis maakohu SKHS § 21 lg 4 koostoimes § 18 l s, et g-ga -ga 15.

ei ole vastuolus PS § SKHS § 18 lg 1 kohaselt esitab isik taotluse kahju hüvitamiseks kohtule kriminaalasja kohtumenetluse kestel enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Seaduse seletuskirja kohaselt on kahjunõude esitamine vajalik juba maakohtu menetluses. Kahjunõuded on sisuliselt tihedalt seotud põhimenetlusega ja süüküsimust otsustades hindab kohus eelnevalt läbiviidud kriminaalmenetlust ja selle õiguspärasust ning menetluslikud eksimused võivad kaasa tuua õigeksmõistmise. Kuna vaidlustatud menetlustoimingul võib olla süüküsimuse otsustamisel oluline tähendus, on tarvis selliste vastuoluliste lahendite tekkimist vältida. Seda saab teha, kui siduda hüvitusnõude läbivaatamine põhimenetlusega. PS § õigus

-s 15 sätestatud on isikule tagatud kogu maakohtu (erandjuhul ka ringkonnakohtu) menetluse ajaks. SKHS § 21 lg-le 4 s

ätestab, et kui isik jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse Riigikohtule esitamata, võib taotluse esitada prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. Taotlus tuleb esitada ringkonnakohtu või kuue kuu jooksul Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates. Seega lisaks SKHS § 18 nimetatud tähtajale on seaduses sätestatud erand mõjuva põhjuse näol, mil taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates. SKHS § 21 lg 4 erandlikku võimalust on kaebuse esitaja ka kasutanud. Seega ei saa ta samal ajal väita, et SKHS edasikaebe regulatsioon peale kohtumenetlust puudub ja eeltoodud sätted Mõjuvate on -ga vastuolus. PS põhjustena on kaebuses välja toodud: X ei olnud kohtumenetluse ajal teadlik tekitatud kahju koguulatusest; ringkonnakohtu otsuses toodu põhjal sai taotlejale alles siis selgeks kogu ulatus, kuivõrd taotleja õigusi kriminaalmenetlusega rikuti; nimetatud kaebeõiguse piirang, s.o taotluse esitamise nõue kohtumenetluse ajal põhiseaduspärane. , ole proportsionaalne ja ei

6.2. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt peaks tegu olema tõepoolest erandliku võimalusega („mõjuval põhjusel“). Seetõttu ei saa sellele tugineda nt isik, kes lohakusest või teadmatusest jätab maakohtule taotluse esitamata. Näiteks palub küll enda õigeksmõistmist, aga ei too välja, et peale selle tuleks talle hüvitada ka tekitatud kahju. Kaebuses on viidatud õiguskantsleri 5. aprilli 2023 seisukohale nr 6-1/230527/2301880, kus mh on leitud, et kui kõrgema astme kohus mõistab inimese üllatuslikult õigeks, on isikul õigus esitada kahju hüvitamise taotlus mõjuvale põhjusele tuginedes ka pärast SKHS sätestatud tähtaega pärast

-s kohtumenetluse lõppemist. Arutataval juhul on isik taotlenud kogu kohtumenetluse vältel enda õigeksmõistmist. Sellisel juhul ei saa rääkida, kõrgema astme kohtu õigeksmõistev otsus et tuli üllatusena. Kahtlustatavana kinnipidamine toimus 15. oktoobril 2019. Menetlus kestis ca 2 aastat. Kogu see aeg oli kahjunõude taotluse esitamise õigus tagatud. Seda enam, et Eesti Töötukassa otsus isiku 5 aastase töövõimetuse (08.04.2021 kuni 07.04.2026) kohta koostati - juba 3. mail mail 2022. Seega nii 2021. Viimane maakohtu istungi päev oli aasta hiljem 6. kahtlustatavana kinnipidamine, kui ka töövõimetus oli selleks ajaks teada, kuid kahjunõuet ei esitatud. Seda enam, et kuna kahtlustatavana kinnipidamise kohta on lausa eraldi punkt SKHS (§ 5 lg 1 p 2) välja toodud, ei saa selle kahju osas kindlasti välja tuua mitte ühtegi kaebuses välja toodud mõjuva põhjuse alust. Kokkuvõtvalt ei tuvastanud kohus ühtegi mõjuvat põhjust, miks taotlust õigeaegselt esitada ei olnud võimalik.

6.3. K

-19-9021) uigi SKHS § 18 säte räägib ainult maakohtust, siis Riigikohtu praktika (1 järgi saab seda sätet kasutada ka ringkonnakohtu puhul, kui kahju tekib maakohtu menetluse järel. Seega isegi kui nö moraalne kahjunõue oleks tekkinud alles ringkonnakohtu menetluses, oleks taotlus tulnud esitada ringkonnakohtule. Kuid ka seda ei ole tehtud. e Kahjunõude taotlus seoses kahtlustatavana kinnipidamisega sai esitada ainult maakohtu menetluses. Seletuskirja kohaselt tuleneb SKHS § 21 lg st 4, et kui taotlus jäeti mõjuval põhjusel esitamata - ringkonnakohtule (nt teeb ringkonnakohus üllatava õigeksmõistva otsuse), ei saa toimida analoogselt lõikes 1 sätestatuga. Seda seetõttu, et seda loogikat järgides peaks isik esitama taotluse Riigikohtule. Taotluse rahuldamine eeldab aga faktiliste asjaolude tuvastamist, mida Riigikohus tulenevalt KrMS § 363 lg st 5 teha ei tohi. Lisaks sellele peab olema isikul võimalus - esitada kahju hüvitamise taotlus ka juhul, kui varasema taotluse esitamata jätmise mõjuv põhjus ilmneb Riigikohtu menetluses (nt mõistab Riigikohus isiku üllatuslikult õigeks). Niisugusel juhul peab isik pöörduma prokuratuuri või kohtuvälise menetleja poole. Et Riigikohtule niikuinii ei saa esitada taotlust kahju hüvitamiseks – ega saa seetõttu olla ka mõjuvat põhjust taotluse esitamisega viivitada –, on kasutatud formuleeringut „kahju hüvitamise nõude olemasolu selgumine kassatsioonimenetluses“. Samas ei tohiks olla võimalik taotlust esitada isikul, kes mõistetakse Riigikohtu poolt õigeks, ja kes ongi kogu aeg taotlenud enda õigeksmõistmist, pole aga ei maa ega ringkonnakohtus nõudnud kahju hüvitamist – - sellisele isikule kahju hüvitamise välistab konstruktsioon „varem mõjuval põhjusel taotluse esitamata jätnud (isik)“. Eelnimetatud juhtumid vajavad seega eraldi menetluskorda. Sobiv menetluskord on ette nähtud eelnõu 4. peatüki 2. jaos – nagu kohtueelses menetluses, tuleb esitada taotlus prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale; edasi saab kaevata Riigiprokuratuurile; viimaks on võimalus pöörduda kohtu poole. Kohtuväline menetleja või prokuratuur hindab niisugust taotlust saades seda, kas mõjuv põhjus taotluse varem esitamata jätmiseks on olemas või mitte.

6.4.

detsembri 2020 lahendi nr 1-19- Maakohus juhtis järgnevalt tähelepanu Riigikohtu 18. 9021 p-le 19, kus Riigikohus viitas, et mõjuvaks põhjuseks võib olla see, kui määratud kaitsja rikkus hoolsuskohustust, jättes hüvitisetaotluse õigel ajal esitamata. Samas ei ole kaitsja tegematajätmine alati mõjuv põhjus taotluse tähtajaväliseks esitamiseks. Viidatud Riigikohtu lahendist tuleneb, et isiku õigused võivad olla tõhusalt kaitstud, kui tal on võimalik nõuda advokaadi tegematajätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist advokaadilt ja advokaadibüroo pidajalt advokatuuriseaduse § 47 alusel (vt viidatud määruse p 17).

Kohtus osaleb reeglina professionaalne õigusteadmistega kaitsja, kes peab isikule mh ka kahju hüvitamisega seonduvat selgitama. Taotlejal . oli kogu menetluse vältel lepinguliseks kaitsjaks vandeadvokaat E Kergandberg, kellele ei saanud SKHS § 18 lg 1 sätestatu üllatusena tulla. Samuti oli kaitsja teadlik isiku kahtlustatavana kinnipidamisest (arvatavasti ka töövõimetust tõendavast Töötukassa otsusest). Seega jääb isikule võimalus advokatuuriseaduse § 47 alusel taotleda advokaadi tegemata jätmise tõttu tekitatud kahju hüvitamist. Ei ole asjakohane siinkohal seaduse regulatsiooni süüdistada.

6.5. SKHS § 5 ei ole vastuolus ka põhiseaduse §-ga 25. Kaebuses on välja toodud ka küsimus kaebeõiguse ulatuse kohta. Riigikohus on leidnud, et kui on rakendatud isiku põ õ hi igusi intensiivselt piiravaid meetmeid, siis v ib eeldada nende lem rasust, kui isik m istetakse õ ü ää õ õigeks. Kuna isikul lasub kohustus taluda tema suhtes õiguspäraselt rakendatud meetmeid, siis sellest tulenevalt hüvitatakse üksnes kahju, mis on isiku talumiskohustuse suhtes ilmselt ülemäärane. Samas tekib küsimus, milline kahju oleks õiguspärane hüvitada.

Kui kaebajal on tekkinud tervisekahju, mis on põhjuslikus seoses süüteomenetlusega, mis lõpeb õigeksmõistmisega, siis kohaldub SKHS § 5 sätestatu: Kui isik mõistetakse õigeks /../, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati mh kahtlustatavana kinnipidamisega; Samas on SKHS § 11 lg s 1 sätestatud piirang, et füüsilisele isikule hüvitatakse mittevaraline kahju üksnes - juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus või on rikutud tema õigust mõistlikule menetlusajale ning lõikes 4 on sätestatud, et vabaduse võtmise korral hüvitatakse mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud.

Eeltoodu tähendab, et tekitatud tervisekahju korral ei ole võimalik sisuliselt nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Samas on analoogiline regulatsioon riigivastutuse seaduses, kus kahju hüvitamise alused on oluliselt laiemad. RVastS § 13 lg t võib füüsiline isik -te 1 ja 2 kohasel nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Mittevaraline kahju hüv itatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust.

Kaebaja viitab RVastS-le sellepärast, et SKHS regulatsioon mittevaralise kahju hüvitamise piirangute osas on põhjendamatult piirav. PS §-st 11 tuleneb piirangute proportsionaalsuse nõue. Kui võtta arvesse SKHS regulatsiooni põhjendused, siis nähtub sellest, et isiku süüdimõistmisel üldjuhul tal kahju hüvitamise õigust ei teki, sest süüasja lõpptulem viitab sellele, et kriminaalmenetlus oli põhjendatud. Põhjendatud olid seega ka kriminaalmenetluse käigus ette võetud sammud (vahistamine, vara arestimine jne). Üldreeglist tehti siiski paar erandit.

Nimelt on süüdistataval õigus süüdimõistva otsuse korral nõuda menetluse käigus meetmega tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui tema suhtes kohaldatud meede on oluliselt koormavam võrreldes talle mõistetud või määratud karistusega. Samuti on isikul süüdimõistva otsuse korral õigus nõuda ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui tema karistust mõistliku menetlusaja ületamisest hoolimata ei kergendata (SKHS § 5 lg 4). Kui on tegemist aga õigeksmõistva otsusega, kus kohus leiab mh kriminaalmenetlusnormide olulisi rikkumisi, siis puudub igasugune põhjendus sellisel kujul tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamist piirata võrreldes näiteks riigivastutuse seaduse kontseptsiooniga.

Eeltoodu on veelgi asjakohasem, vältimaks põhjendamatu süüteomenetluse kui omaette karistusliigi tekkimist ilma mingi kohustuseta tekitatud kahju igakülgselt hüvitada. Maakohus leidis, et kaebuse esitaja seisukoht ei ole põhjendatud. Kõigepealt juhtis kohus tähelepanu, et Riigikohtu üldkogu on otsuse nr 3-3-1-85-

09 p 128 kohaselt kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise otsustamine riigivastutuse seaduse alusel võib tuua kaasa üldkohtu lahendite allutamise halduskohtu kontrollile, mis oleks kohtusüsteemi terviklikkust arvestades ebamõistlik lahendus. Seetõttu, põhiseaduse §-des 14,

15 ja § s 25 sätestatud põhiõiguste kaitse eeldab kriminaalmenetluses tekitatud kahju - hüvitamiseks eriregulatsiooni.

6.6. . O PS § 25 kaitseala kehtib vaid õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise korral n oluline märkida, et on läbi viidud kriminaalmenetlus ja süülist ebaseaduslikku X puhul käitumist ei ole esimese astme kohtule ette heidetud. Esimese astme kohtu poolt menetlusnormide rikkumine ongi parandatav teises astmes, kus isik õigeks mõisteti. Seega RVastS ja SKHS hüvitise nõudmise regulatsioonid on nimelt seadusandja poolt sätestatud erinevalt, kuna hüvitise mõistmise aluseks olev tegu on ühel juhul süüline ja teisel juhul mitte. Seega ei ole tegemist ebaproportsionaalsete piirangutega SKHS-is võrreldes RVasrS-ga. Sellele on ka õiguskantsleri oma 5. aprilli 2023 seisukohas nr 6-1/230527/2301880 viidanud ning seda on , et SKHS regulatsiooni ei põhjalikult analüüsitud ka SKHS seletuskirjas. Maakohus märkis ole alates selle jõustumisest, s.o alates 1. maist 2015 muudetud. Maakohus leidis kokkuvõtlikult, et X pidi taluma kriminaalmenetluses 2 tundi enda kahtlustatavana kinnipidamist ja selles osas oli tal õigus hüvitist nõuda. See asjaolu oli X ja vandeadvokaadile le teada maakohtu menetluse ajal, kuid selle kohta ei ole taotletud kahju hüvitamist õigeaegselt. Lihtsalt kriminaalmenetluses osalemise eest kahjunõuet esitada ei saa, sest see kuulub isiku talumiskohustuse piiridesse nagu on pikalt selgitatud ka SKHSI seletuskirjas ja mida on sedastanud ka Riigikohus -3-1-35-10, p 67; 30.08.2011, 3-3-1- (viited RKÜKo 31.08.2011, 3 15-10, p-d 43-44).

6.7. s Kohus nõustu Riigiprokuratuuri lõppjäreldusega, et kahju hüvitamise taotlust ei esitatud õigel ajal ja selleks ei olnud mõjuvat põhjust. Seetõttu pole seda enam võimalik sisuliselt lahendada. Seega tuli kaebus jätta läbi vaatamata Põhja Ringkonnaprokuratuuri määruses, kuid ringkonnaprokuratuur hüvitas kahjunõude osaliselt. Seega tulnuks Riigiprokuratuuril tühistada Põhja Ringkonnaprokuratuuri määrus osas, millega mõisteti hüvitis. Kahjunõude taotlus seoses kahtlustatavana kinnipidamisega sai esitada ainult maakohtu menetluses. SKHS § 17 lg 3 kohaselt, juhul kui kohus ei nõustu Riigiprokuratuuri määrusega, lahendab ta taotluse sisuliselt ega saada seda lahendamiseks tagasi Riigiprokuratuurile.

MÄÄRUSKAEBUS

7.

kaitsja Henno Nurmsalu, kes taotleb selle Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse tühistamist ja palub määrata Xle õiglane hüvitis süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks.

Maakohus hindas SKHS § 18 lg 1 ja § 21 lg 4 põhiseaduspärasust. Kohus jättis tähelepanuta, et kaebajale tuli õigeksmõistmine ringkonnakohtus üllatusena. Kaebuse rahuldamata jätmise põhiliseks põhjenduseks on taotluse esitamine hilinemisega ehk pärast kohtumenetluse lõppu. Kaebaja ei nõustu kohtuga, et olemasolevad õigusnormid võimaldavad õigeksmõistetud isiku kahjuhüvitise nõude esitada tõhusalt ka pärast kohtumenetluse lõppemist, isiku õigused ja kahjunõude esitamiseks olid tagatud tema advokaadist esindaja olemasoluga kohtumenetluse ajal. Kaebaja oli tekkinud olukorrast šokeeritud. Kaebaja terviseseisund, sh psüühhiline seisund halvenesid oluliselt kohe pärast eelvangistust. Menetlus lõppes kaebaja täieliku õigeksmõistmisega 3,5 aastat hiljem. Kaebaja leiab jätkuvalt, et põhjendamatu on sellises olukorras sisuliselt kogu vastutus panna menetlusaluse isiku kaitsjale. Tegemist on tavapärasest kaitseta

ktikast väljuva küsimusega ja nõuab ilmselgelt ka kliendi aktiivset sooviavaldust. Kaebeõiguse piirangud sellisel kujul takistavad oluliselt kahjunõude esitamise õigust. Kui kaebajal on tekkinud tervisekahju, mis on põhjuslikus seoses süüteomenetlusega, mis lõpeb õigeksmõistmisega, siis kohaldub SKHS §

5 sätestatu. Seejuures on piiratud sisuliselt -s kahjunõude esitamine üksnes menetleja poolt süüliselt rikutud menetlusnormiga põhjustatud kahjuga. Kohus on märkinud, et Riigikohtu praktika kohaselt on kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamine oluline üldine huvi ja isikul on kohustus taluda tema suhtes kriminaalmenetluse toimingute tegemist ning põhiõiguste piiranguid. Kaebaja leiab, et eristada tuleb mõistlike menetlustoimingute talumiskohustust sellest, kui täiesti alusetult (vastavalt ringkonnakohtu otsusele) algatatakse kriminaalmenetlus isiku suhtes kellele põhjustatakse sellega ka oluline kahju.

Kaebaja soovib välja tuua õigeksmõistva kohtuotsuse põhjal ka järgmised asjaolud Kokkuvõtvalt: jälitustegevusel . aluseks olnud kuriteo kahtlus kvalifitseeriti hiljem ümber; ei ole tutvutud ja arvesse võetud asjaolu, et kaebaja tegi reaalset tööd toetuse saaja juures ja tegemist ei olnud nn fiktiivse tasuga allkirja eest; uurimise käigus ei võetud arvesse tunnistajate ütlusi, et kaebaja ei ole toetuse andmise osas kedagi mõjutanud; üritatud on 2019. a kogutud materjalide põhjal fabritseerida väidetav toimingupiirangu rikkumine, mis toimus aastal 2018 (kuid üksi asitõend seda ei kinnitanud);

Ringkonnakohus on oma otsuses selgelt öelnud, et prokuratuur ei ole suutnud oma süüdistust sisustada vettpidavate asitõenditega; lisaks liigne jõu näitamine kaebaja vahistamisel käerauad jne. Eeltoodu viitab - otseselt sisulistele ja olulistele rikkumistele prokuratuuri töös. Kaebaja leiab, et maakohtule esitatud kaebuses on ta välja toonud asjaolud, mis tingisid oluliste tervisekahjude tekkimise. P s peaks olema piisav rokuratuuri tegematajätmised ja ebakvaliteetne töö kriminaalmenetluse alus, et oleks võimalus esitada tervisekahju ja tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue.

Kui on tegemist aga õigeksmõistva otsusega, kus kohus leiab mh menetlusnormide olulisi rikkumisi, puudub igasugune põhjendus sellisel kujul tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamist piirata võrreldes riigivastutuse seadusega. Eeltoodu on veelgi asjakohasem, vältimaks põhjendamatu süüteomenetluse kui omaette karistusliigi tekkimist ilma kohustuseta tekitatud kahju igakülgselt hüvitada. ui SKHS regulatsioon võimaldab kahju K hüvitamist nõuda käesoleval juhul vaid 2 tunni eelvangistuses viibitud aja eest, siis sisuliselt on muud liiki tekkinud kahju hüvitamise nõude välistamisega seaduse tasandil välistatud kahju hüvitamise nõude esitamine sisulises plaanis tervikuna – igasugune esindajakulu ületab võimaliku hüvitise perspektiivi kordades, mida näitab ka Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt määratud hüvitise suurus.

Seega tuleb põhjusi, miks kaitsjad ei vaevugi esitama süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõudeid esitama, otsida ebamõistlikust menetluskorrast ning kaebeõiguse ebamõistlikest piirangutest. Õigeksmõistva otsuse korral on õiglane ja põhjendatud riigivastutuse seaduse kontseptsiooni kohaldamine ka süüteoasjadele, seda ka juhul kui selline menetlus tekitaks täiendava menetlusliigi lisaks kriminaalmenetlusele

– eesmärgiga hüvitada või võimaldada hüvitada tekitatud kahju kogu ulatuses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. vaidlustatud

Määruskaebus jääb rahuldamata ja kohtumäärus muutmata.

9. Maakohus leidis, et hüvitistaotlust ei esitatud õigel ajal õjuvat põhjust taotluse ja m esitamata jätmiseks ei olnud, mistõttu on minetanud võimaluse kahjuhüvitiseks. X

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus andnud ammendavad vastused ja need määruses kummutavad suuresti ka määruskaebuse väited. Maakohus selgitas seaduse seletuskirjale ja Riigikohtu praktikale toetuvalt, miks tuli taotlus esitada X vandeadvokaadist kaitsjal hüvitis juba maakohtu menetluses ja . miks mõjuvaid põhjuseid selle hilinenult esitamiseks ei esine Kohus hindas jalikult ka SKHS- põh ist tulenevate piirangute põhiseaduspärasust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu argumentide ja seisukohtadega ning vastuseks kaebusele märgib vaid järgmist.

10. M

aakohus ei jätnud mõjuva põhjuse hindamisel tähelepanuta kaebaja väidet, et õigeksmõistmine tuli le üllatusena. Kohus ei nõustunud kaebaja seisukohaga, et X õigeksmõistmine tuli le ja tema kaitsjale nii suure üllatusena, et nad ei tulnud selle pealegi, et X

hüvitistaotlust esitada. Arvestades kaebaja poolt välja toodud Xle kriminaalmenetlusega kaasnenud kannatatusi, pidid need ringkonnakohtu hinnangul olema 6. maiks 2022, kui maakohtus toimusid kohtuvaidlused ja kaitsja taotles X õigeksmõistmist ning talle menetluskulu hüvitamist, olema olnud siiski nii intensiivsed, et sedagi kohtuvaidlustes välja tuua ning taotleda nende eest õigeksmõistmise korral hüvitist. Nähtuvalt Kohtuinfosüsteemis vahendusel Harju Maakohtu 6. mai 2022 istungiprotokollist, sai samal istungil X ka ise sõna, et esitada kohtule oma kokkuvõtlik arvamus kriminaalmenetluse tulemist. Tekitatud kahju kohta, mida riigil tuleks talle õigeksmõistmise korral hüvitada, ei teinud temagi ühtegi avaldust. Kahtlustatavana kinnipidamine ja töövõimetus olid Xle ja tema kaitsjale olnud selleks ajaks teada enam kui aasta. Maakohus tugines asjakohaselt sellele, et X määruses esindas ja nõustas kriminaalmenetluses kõrgelt kvalifitseeritud õigusalaste teadmistega professionaal, s.o vandeadvokaat. Selle hindami X sel, kas õigeksmõistmine tuli le ja tema kaitsjale üllatuslikult või šokeerivalt, tuleb arvestada ka järgmist. Kriminaalmenetluse kestel oli X kaitsja väljatöötatud kaitsestrateegia üks ja sama – kaitsja tugines sellele, et tõendid o n X süüdimõistmiseks ebapiisavad, mistõttu tuleb mõista õigeks. Kaitsja taotles ta X õigeksmõistmist maakohtus ja esitas maakohtu süüdimõistva otsuse peale apellatsiooni, milles taotles jätkuvalt õigeksmõistmist. Tallinna Ringkonnakohus nõustus 11. oktoobri 2022 X otsuses kaitsja apellatsiooni argumentidega

X

– kogutud tõendid olid süüdimõistmiseks ebapiisavad. S X ja tema kaitsja pidid arvestama eetõttu mõistis apellatsioonikohus ta õigeks. võimalusega, et kõrgema astme kohus võib nende apellatsiooni rahuldada. Seega on ainetud kaebuse väited, et apellatsiooni selgesõnalise taotluse rahuldamine ja õigeksmõistmine olid üllatuslikud või šokeer . Üllatuslik olnuks õigeksmõistmine näiteks olukorras, kui ivad kaitsepositsioon maakohtus ja apellatsioonis olnuks, et süüküsimuses vaidlus puudub, ning kaitsja taotles võrreldes prokuratuuri ettepanekuga süüdistatavale leebemat karistust. Sel juhul väljunuks ringkonnakohus õigeksmõistva otsuse tegemisel apellatsiooni taotlusest. X puhul niisugusest olukorrast rääkida ei saa. Vastasel juhul tuleks eeldada, et vandeadvokaadist kaitsja ei võtnud enda väljatöötatud kaitsepositsiooni ja apellatsiooni taotlust tõsiselt.

Ringkonnakohtul ei ole põhjust seda arvata. Ringkonnakohus nõustub kokkuvõttes maakohtuga, et kaebaja poolt välja toodud asjaolu ei kujuta endast mõjuvat põhjust, mis õigustab hüvitistaotluse esitamist hilinenult.

11. X -is kaitsja oli või pidi olema vandeadvokaadina teadlik kehtivast seadusest, sh SKHS sätestatud tähtaegadest. Kahju tekitanud sündmus ja kahju, mille kaebaja on välja toonud, avaldusid juba kohtueelses menetluses. K sid aebuse väiteid arvestades süvene kriminaalmenetlusest tulenenud negatiivsed tagajärjed X puhul maakohtu menetluse kestel. Seega oli või pidi olema kaitsja teadlik nii hüvitistaotluse esitamise võimalikkusest kui ka vajalikkusest. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et kaitsja tegematajätmine ei tähenda, et kohtutel tuleks eirata SKHS is sätestatud taotluse esitamise korda. Seejuures ei - nõustu ringkonnakohus kaebuse väitega, et arvestades kohtupraktikat, ei olnud kaitsjal põhjust eeldada, et ta võiks esitada hüvitistao us on maakohtu süüdimõistvate tluse. Ringkonnakoh otsuste peale esitatud kaitsjate apellatsioone läbi vaadates näinud SKHS-i kehtivusaja jooksul pigem, et advokaadid esitavad usinalt koos süüdistatava õigeksmõistmise taotlusega ka SKHS- i alusel hüvitistaotlusi.

12. Kaebaja viitab nagu tuleneks ringkonnakohtu 11. oktoobri 2022 õigeksmõistvast otsusest, et X talumiskohustus kriminaalmenetluses ületas seda, mida Riigikohus on pidanud süüteomenetluses tõe väljaselgitamisega paratamatult kaasnevaks. Kaebuses on nimetatud erinevaid asjaolusid, mis peaks seda kaebuse seisukohta kinnitama: kriminaalmenetluse kestel õigusliku kvalifikatsiooni muutumine; töötamine reaalselt, mitte näiliselt; menetleja poolt X tõendite valikuline käsitlemine; tõendamiseseme asjaolude fabritseerimine. Viidatud ringkonnakohtu otsusest nähtub kokkuvõtlikult tõdemus, et prokuratuuri esitatud tõendid olid süüdimõistmiseks ebapiisavad. On tõsi, et apellatsioonikohus tegi otsuses märkusi, et prokuratuur ei küsitlenud ristküsitlemisel isikulisi tõendiallikaid ühe või teise asjaolu kohta. Samuti tegi ringkonnakohus otsuses maakohtule etteheiteid tõendite hindamise kohta. Kriitikale vaatamata ei nähtu kohtukolleegiumile viidatud otsusest, et X pidi taluma kriminaalmenetluses midagi seesugust, mis hälbib süüdistatava tavapärasest talumiskohustustusest. Kaebuse väited, et vahistamisel kasutati üleliigset jõudu, on ainetud X . Kriminaalasja materjalist nähtuvalt ei olnud ta kriminaalmenetluses vahi all.

13. Kaebuse ülejäänud osas leiab kaebaja sisuliselt, et SKHS-i regulatsioon on õigeksmõistetud isikute puhul kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja hüvitatava kahju ulatuse osas ebaõiglane ning õigeksmõistetu huvide realiseerimist ülemääraselt piirav. Need kaebuse väited on adresseeritud seadusandjale, mitte kohtutele. Vastuseks saab ringkonnakohus vaid tõdeda, et kohtutel pole pädevust kehtivat õigust. SKHS § 1 lg 1 kohaselt tulenevad muuta süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatus ja kord S ist. Sama sätte lg 3 KHS- kohaselt kohaldatakse riigivastutuse seadust üksnes SKHS is sätestatud juhtudel. - X puhul võimaldas üksnes SKHS hüvitada talle kriminaalmenetluses tekitatud kahju. Inimlikult on X pahameel arusaadav ja temaga t . Sellele vaatamata ei ole kohtutel oimunu on kahetsusväärne võimalik kehtivat õigust eirata.

14. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jääb kaitsja taotletud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt X kanda.

15. -st 390, Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 7. septembri 2023 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)