2-22-11598/21 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2023, Viljandi Tsiviilasja number 2-22-11598 Tsiviilasi

V. P. hagi N.B. vastu võlgnevuse nõudes Menetluse liik Kirjalik menetlus Tsiviilasja hind 9720 eurot Menetlusosalised

ja

nende esindajad Hageja V. P. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxx xx-x, xxxxxxxx; e-post xxxxxxxxx

@xxxxx.

xxx) Kostja N.B. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukohtkoht xxxxxxxxx x, xxxxxxxxxxx, xxxxx, xxxxx xxxxxxxx, xxxx-xxxxxxx xxxxx xx, xxxxx xxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx; e-post xxxxxxxxx

@xxxxx.

xxx) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt N.B.lt(Borissov) hageja V. P. (P.) kasuks põhivõlg summas 9000 eurot.

3. Välja mõista kostjalt N.B.lt hageja V. P. kasuks viivised alates 09.08.2022 põhinõudelt 9000 eurolt kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte rohkem kui põhinõude ulatuses (s.o 9000 eurot).

4. Jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda.

5. Mõista kostjalt N.B.lt hageja V. P. kasuks hageja kantud menetluskulud summas 770 eurot.

6. Välja mõista kostjalt N.B.lt hageja V. P. kasuks viivis menetluskuludelt (770 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamatult täidetav.

8. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 LHV Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

1. Hageja V. P. esitas 09.08.2022 N.B. vastu hagi võlgnevuse nõudes. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust summas 9000 eurot.

2. Hageja nõue tuleneb kostja ja hageja vahel sõlmitud 22.02.2022.a müügilepingu, mille alusel andis hageja kostjale 9000 eurot ja kostja hagejale sõiduki Xxxxxx xxxxxx xxx, VIN-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXX, registreerimisnumbriga xxxxx. Kostja on ostu-müügilepingu sõlminud Xxxx xx esindajana. Kostja avaldas enne lepingu sõlmimist, et sõiduk on krediidiasutuse Mogo arvel. Peale müügilepingu sõlmimist pidi kostja puuduoleva laenusumma maksma mõne päeva jooksul Mogole ja seejärel auto omanikuks vormistama hageja. Samuti teavitas kostja, et auto on tema ettevõtte Xxxx xx nimel, tema ettevõte on auto registreerimistunnistuses vastutav kasutaja, omanik on Mogo. Kostja auto dokumente, sh auto registreerimistunnistust hagejale üle ei andnud, sest hageja pidi saama mõne päeva jooksul registreerimistunnistuse, kus on hageja vormistatud auto omanikuks. Kostja oma lubadusi ei täitnud ning hageja ei ole saanud sõiduki omanikuks.

3. Xxxx xx on registrist kustutatud xx.xx.xxxx. Kostja on xx.xx.xxxx sõiduki ostu-müügilepingu sõlmimisel esindanud Xxxx xx-d ilma esindusõiguseta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Tühisest tehingust ei saanud tekkida pooltele kohustusi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 kohaselt Kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, 2(3)

kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuna hagejal ei olnud tehingu tühisuse tõttu raha maksmise kohustust on hagejal õigus kostjalt raha tagasi nõuda.

4. Hageja on kohtule esitanud tõenditena sõiduki müügikuulutuse (dtl 12), maksekorralduse sõiduki ettemaksu kohta (dtl 11), ostu - müügilepingu (dtl 14) ning kuvatõmmised poolte vestlustest (dtl 1544).

5. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 24.08.2022 määrusega ning alternatiivse nõude 08.06.2023 määrusega. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 29.09.2023. Kohus kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest arvates. Kohus juhtis 24.08.2022 kui ka 08.06.2023 menetlusse võtmise määruses kostja tähelepanu ka sellele, et kohtul on õigus teha hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsus. Kostja vastust hagile ei esitanud.

6. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Hageja on selgitanud ja dtl 11 olevast tõendist nähtub, et raha andis hageja üle kostjale. Hagejal puudus kohustus kostjale raha maksta ning seda kohustust ei tekkinud ka hiljem, mistõttu saab hagejal olla VÕS § 1028 lg 1 alusel raha tagastamise nõue kostja vastu. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

7. TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud tuleb jätta hagi rahuldamise tõttu kostja kanda.

8. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuivõrd kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda, puudub vajadus nende suurus rahaliselt kindlaks määrata. Vajalik ja põhjendatud on hageja riigilõivu kulu 770 eurot (hageja on hagis ekslikult märkinud riigilõivu suuruseks 700 eurot, kuid tasumisele kuulus 770 eurot). Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

9. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 3(3)