2-23-132716/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja nr

2-23-132716

Tsiviilasi

E. P. hagi R. P. vastu elatise väljamõistmiseks

Menetlustoiming

kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: E. P. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja seaduslik esindaja P. K. (e-post XXX)

Kostja: R. P. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada E. P. (P. ) ja R. P. (P. ) vahel 27. oktoobril 2023 sõlmitud kompromiss

alljärgnevas:

1.1. Kostja tasub igakuiselt hageja esindajale 200 eurot elatist järgnevalt:

1.1.1. Hageja esindaja nimi: P. K.

1.1.2. Pangakonto: SEB XXX;

1.1.3. Seletusega: E. P. elatis;

1.1.4. Elatise tasumise väljamakse aeg: 5.-15. kuupäeval, alates oktoober 2023;

1.1.5. Elatist tasutakse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.

1.2. Kostja ei tasu elatist hageja esindajale juhul kui laps viibib kostja juures koolivaheajal

terve kuu, mis on eelnevalt kirjalikult kokkulepitud ja laps pole vahepeal koju tagasi

läinud;

1.3. Kostja ja hageja esindaja lepivad kirjalikult kokku elatise suuruse suurenemises, võttes

arvesse lapse vajadusi ja elamisega seotud kulutuste suurenemist ajas. See tähendab, et

18.10.2023 kokkulepitud elatise summa on muutuv kuni lapse 18-aastaseks saamiseni;

1.4. Kostja tasub lapse arveldusarvele igakuiselt taskuraha summas 50-100 eurot järgnevalt:

1.4.1. E. P. ;

1.4.2. Swedbank XXX.

1.5. Kostja ostab lapsele tema vajadustest ja soovidest sõltuvalt riideid, jalanõusid jms eluks

vajalikke tooteid, seejuures võttes arvesse lapse moestiili ja soove. Kostjal pole

kohustust soetada lapsele igapäevariieteks kõrgmoe jms brändiriideid. Samas ei osteta

lapsele kasutatud riideid ja jalanõusid;

1.6. Hageja esindaja ja kostja tasuvad lapse vaimse tervisega tekkivad kulud pooleks, võttes

aluseks kuludokumendid. Vaimse tervisega tekkinud kulud jagunevad vanemate vahel

pooleks kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.

2. Tühistada asjas määratud 30. oktoobril 2023 kell 10.00 toimuma pidanud kohtuistung.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-132716 E. P. hagis R. P. vastu.

4. Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda.

5. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Hageja esitas 19. septembril 2023 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu elatise ja elatise

võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus võttis hagi 25. septembri 2023 määrusega menetlusse.

Pooled esitasid 27. oktoobril 2023 kohtule kompromissi. Pooled paluvad kompromissi

kinnitada ilma kohtuistungit korraldamata ja menetluse lõpetada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt menetluse kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses

märgitakse kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita TsMS § 430 lg 3 järgi kompromissi, kui

see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui

kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, kuna kompromiss ei ole

vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on

võimalik täita.

Kompromissi kinnitamise tõttu lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel menetluse. Kui

menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on

lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse

lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Pooled kannavad kompromissi sõlmimise korral TsMS § 172 lg 9 ja § 168 lg 3 järgi oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled pole kompromissis

menetluskulude jaotust kokku leppinud, ent kohtule ei nähtu, et käesolevas asjas oleks

menetluskulusid tekkinud. Hagejal ei tulnud riigilõivu tasuda ning hagejat esindas menetluses

tema seaduslik esindaja. Kostja osales menetluses iseseisvalt. Kohus jätab TsMS § 172 lg 9 ja

§ 168 lg 3 alusel kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste, kohtunik