3-23-1410/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Andreas Paukštys

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.10.2023, Tallinnas

Haldusasja number

3-23-1410

Haldusasi

X. X. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 19.05.2023 otsuse

nr 12212230043-1 tühistamiseks ja Politsei- ja

Piirivalveameti kohustamiseks vaatama X. X.

rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja - X. X., esindaja Indrek Põder

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Andrei

Krassilnikov

Asja läbivaatamine

Kinnine istung 26.09.2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta X. X. kaebus rahuldamata.

2. Peatada esialgse õiguskaitse korras Politsei- ja Piirivalveameti 19.05.2023

rahvusvahelise kaitse tagasilükkamise otsuse, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja

sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 12212230043-1 kehtivus kuni kohtuotsuse

või menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni käesolevas asjas.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ning sünniaeg tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.11.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X. on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes saabus Eestisse sugulaste külastamise

eesmärgil 25.09.2022 Soome Vabariigi kaudu ja esitas 23.12.2022 rahvusvahelise kaitse

taotluse ning seda täpsustava e-kirja 08.05.2023. X. X.l on tähtajaline C-liiki viisa kehtivusega

kuni 18.07.2023. Taotluse kohaselt sai X. X. kutse sõjaväkke. Ta ei soovi osaleda sõjalises

tegevuses ning tema valik Venemaal oleks hetkel ainult, kas minna sõtta või vangi. X. X. sõnul

on Eesti riigikorraldus talle südamelähedane ning ta tunneb end siin kaitstult. 08.05.2023 e-

kirjas selgitab X. X., et Peterburi korteris, mille ta oma naabrile maha müüs, käisid 2022. a

septembrist detsembrini sõjaväekomissariaadi esindajad, kellele uus korteri omanik andis X. X.

numbri. Peale seda hakkasid talle rakenduse „Viber“ kaudu helistama erasõjafirmade värbajad.

X. X. hinnangul võisid talle helistada ka sõjaväekomissariaadi esindajad, kuid ta ei ole selles

kindel, sest ta enam ei võtnud vastu „Viber“ kaudu tulevaid kõnesid. X. X. endise korteri uut

omanikku hoiatati, et sõjaväeteenistusest kõrvalehoidmine on karistatav ning paluti võtta X.

X.ga ühendust.

2.

26.01.2023 toimunud suulisel ärakuulamisel avaldas X. X., et ta läbis ajateenistuse

2016-2017 mereväes Kaliningradis, raadiojaama ülema ametikohal ning arvati reservi ja

määrati kategooriasse A1. Samuti avaldas X. X., et ta saabus 2022. a septembris Eestisse oma

õe juurde. 2022. aasta septembrist detsembrini olevad tema kodus Peterburis käinud

sõjaväekomissariaadi ja politsei esindajad ning andsid korteris elavatele inimestele kokku 7-8

kutset sõjaväkke. X. X. sõnul on talle korduvalt helistatud ning ähvardatud, et kui ta ei lähe

sõjaväkke teenima, siis teda karistatakse vanglakaristusega, sest ta hoiab teenistusest kõrvale.

Ka on talle helistatud erasõjafirmast ning tehtud reklaami lepingu allkirjastamiseks. X. X. on

negatiivselt meelestatud Ukraina sõja suhtes ning ta osales 2020. aastal meeleavaldustel

Navalnõi toetuseks, mille eest ta sai halduskorras karistada. X. X. ei soovi Ukraina sõjas

osaleda, sest ta ei ole sellega nõus. Samuti on paljud koos temaga ajateenistuses olnud inimesed

saanud Ukrainas surma. Käesolevaks ajaks on taotleja oma telefoninumbri ära muutnud.

3.

19.05.2023

otsusega

nr

12212230043-1

„Rahvusvahelise

kaitse

taotluse

tagasilükkamise, ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu otsus nr 12212230043-1“

luges Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse

(VRKS) § 20 lg 1 kohaselt X. X. taotluse põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel

otsuse taotluse tagasilükkamise kohta. PPA tegi X. X.le väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduse (VSS) § 72 lg 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni

vabatahtliku täitmistähtajaga 7 päeva ning kohaldas X. X.le VSS 74 lg 1 alusel sissesõidukeeld

6-ks kuuks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult

järgmised:

1. X. X. rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb VRKS § 20 alusel lugeda põhjendamatuks, kuna

olemasolevate tõendite põhjal on selge, et taotleja ei vasta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

direktiivis 2011/95/EL ettenähtud rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele. Kuna taotlus on

põhjendamatu, tuleb see VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi lükata.

2. Taotleja on sõjaväekohuslane ning kardab enda tahte vastast kaasamist sõjategevusse

Ukrainas. Eeltoodust tulenevalt saab taotleja tagakiusajaks pidada riiki (Venemaa

õiguskaitseorganid/õigussüsteem, kohtud, politsei).

3. Kuivõrd taotleja on Ukraina sõja vastane ning kardab, et ta saadetakse tema tahte vastaselt

Ukrainasse sõdima, tuleb hinnata taotleja suunas esinenud vahejuhtumeid VRKS § 4 lg 1

kohaselt kui võimalikku poliitilise meelsuse alusel esinevat tagakiusu. Kuna taotleja on

sõjaväekohuslane meesterahvas ning kardab, et teda saadetakse tema enda tahte vastaselt

sõtta, siis PPA hinnangul tuleb taotleja asjaolusid hinnata lisaks ka kui sotsiaalsesse gruppi

kuulumise alusel esinevat võimalikku tagakiusu.

4. PPA on avalikest allikatest tuvastanud, et reservõppekogunemised toimuvad Venemaal

regulaarselt. Nende peamine eesmärk on saada ülevaade reservis olevate kodanike

sõjaväelise õppe kvaliteedist, parandada nende teadmisi, arendada nende oskusi ja tutvustada

uusi eeskirju ja relvi. Õppekogunemised toimuvad iga-aastaselt. Viimati kuulutati välja

Venemaal õppekogunemised 10.05.2023 presidendi käskkirjaga. Seaduse järgi ei tohi

kodanikku kutsuda õppekogunemisele mitte rohkem kui kord kolme aasta tagant ning

õppekogunemine ei tohi kesta üle 2 kuu. Venemaal on reservõppekogunemise kutse eiramine

haldusrikkumine ja selle eest saab määrata rahatrahvi 500-3000 rubla. Väidetavalt on praegu

riigiduumas arutluse all seadusemuudatus, mille järgi oleks reservõppekogunemise kutse

eiramise eest võimalik määrata maksimumina 20 000 rubla trahvi. Reservõppekogunemisest

ei ole võimalik kõrvale hoiduda välja arvatud seaduses ettenähtud erandite puhul. Praegu

endiselt kehtib õppekogunemisele kutsumise puhul reegel, et kutse tuleb anda isiklikult ja

allkirja vastu üle. Kutse tuleb anda inimesel näost-näkku allkirja vastu. Teised kutse

üleandmise viisid ei ole lubatud. Mis puudutab Venemaal plaanitavaid muudatusi nn

„elektrooniliste kutsete osas“, siis võimude väitel ei ole õppekogunemised Venemaal

tehtavate seadusemuudatuse sihtmärk. Peale kutse isiklikku üleandmist allkirja vastu on

võimalik

saada

vabastus

vaid

meditsiinilistel

põhjustel.

On

viidatud,

et

reservõppekogunemisel osalejaid ei ole seaduslikult võimalik sõjapiirkonda saata, sest

õppekogunemist eesmärk on parandada reservis olevate isikute teadmisi; arendada nende

oskusi ja tutvustada uusi relvi ja tehnikat. Õppekogunemiste korraldamine muudel

eesmärkidel on keelatud.

5. 21.09.2022 kuulutas välja Venemaa president V. Putin osalise mobilisatsiooni ning andis

korralduse Venemaa Föderatsiooni subjektidele kutsuda mobiliseeritavad teenistusse

Kaitseministeeriumi poolt määratud ulatuses ja tähtaegadel. Nii Venemaa president kui ka

kaitseminister rõhutasid, et „osalise mobilisatsiooni“ raames kutsutakse teenistusse vaid

neid, kellel on olemas sõjaväeline kogemus või kes on läbinud ajateenistuse. Kuigi

mobiliseeritute täpne arv on Venemaal kuulutatud riigisaladuseks, siis Venemaa

kaitseminister on öelnud, et mobilisatsioon puudutab 300 000 reservväelast. Käesolevaks

ajaks on Venemaa juhtkond kuulutanud nn „osalise mobilisatsiooni“ lõppenuks ning edaspidi

keskendutakse vabatahtlike värbamisele ja juba mobiliseeritud reservväelaste väljaõppele.

Ka Venemaa kaitseminister S. Šoigu teavitas avalikult, et Venemaa juhtkonna poolt seatud

eesmärk mobiliseerida 300 000 reservisti on täidetud ning täiendavalt reservväelasi

mobiliseerida plaanis ei ole. Peale mobilisatsiooni lõppenuks kuulutamist on mõned

põgenenud mehed hakanud ka tagasi Venemaale pöörduma, kuid pigem on nemad erandid.

Ka ei ole juristide hinnangul [juriidilises mõttes] veel mobilisatsioon läbi. Samuti räägitakse

esimese mobilisatsioonilaine ajal korda saadetud rikkumistest. Siiamaani on Kremli

pressiesindaja D. Peskov eitanud, et Kreml plaanib mobilisatsiooni teist lainet, samas ei

lükka ta ka ümber võimalust, et Venemaa saadab Ukrainasse veel võitlejaid. 2022. aasta

novembri lõpus arvas Mark Galeotti, et uus mobilisatsioon on praegu väga ebatõenäoline,

sest sõjavägi tegeleb esimese laine mobiliseeritute relvastamise, varustamise ja treenimisega,

selleks et kevadeks oleks neil töötavad üksused. Samas on viidatud ka sellele, et faktiliselt

jätkatakse praegugi inimeste mobiliseerimisega. Kinnitamata andmetel soovib Vene armee

värvata 400 000 uut lepingulist sõdurit. Uue seaduse järgi võib lepingu sõlmida igaüks, isegi

kui nad pole saanud mingit õpet või ei kuulu sõjaväe reservi. Kardetakse, et uus seadus võtab

inimestelt võimaluse erinevaid sõjakomissariaadi otsuseid apelleerida ja enda õigusi kaitsta.

Venemaa duuma on vastu võtnud uued seadusemuudatused, mis muudavad mobilisatsioonist

pääsemise raskemaks. Kui Putin seaduse allkirjastab, siis saab hakata saatma

mobilisatsioonikutseid elektrooniliselt; mobilisatsiooni alla minevad inimesed ei saa riigist

lahkuda; mobilisatsiooni eirajate autojuhiload tehakse kehtetuteks; nad ei tohi müüa ja osta

kinnisvara või taotleda laenu. Samas on tehtava rahatrahvi määr suhteliselt madal – 500 kuni

3000 rubla. Võimalike kutsealuste kohta luuakse keskne andmebaas. Meduzaga rääkis sellest

teemaga tegeleva advokaadiga. Uue seaduse järgi luuakse ühtne süsteem, kus on kirjas kõik

mobilisatsioonikutsed ja seda haldab kaitseministeerium. Samas ei ole veel ikka teada,

kuidas täpsemalt andmebaas peale seaduse vastuvõtmist tööle hakkab

6. Taotleja on esitanud kutse reservõppekogunemisele ilmumiseks 08.12.2022. Seega tegemist

ei ole mobilisatsioonikutsega. Päritoluriigi informatsioonist nähtub, et kutse tuleb anda

isiklikult kutsealusele allkirja vastu kätte. Taotleja puhul seda aga tehtud ei ole. Samuti

nähtub päritoluriigi informatsioonist, et reservõppekogunemistel ei pea osalema välismaal

viibivad isikud ning et õppekogunemisel viibijaid ei tohi saata sõjapiirkonda. Eeltoodust

tulenevalt asub PPA seisukohale, et kuivõrd taotlejale ei ole kutset isiklikult kätte antud ning

ta ei viibinud sellel ajal Venemaal, siis ei ole teda võimalik ka Venemaal

reservõppekogunemisel mitteosalemise eest vastutusele võtta. Isegi juhul, kui taotleja peaks

osalema Venemaal reservõppekogunemisel, siis päritoluriigi informatsiooni kohaselt

õppekogunemistel osalejate sõjategevusse kaasamine on ebaseaduslik.

7. Kuigi ei saa välistada, et taotleja endises Peterburi korteris käisid sõjaväekomissariaadi

esindajad, kes väidetavalt ütlesid taotleja naabrile, et taotleja võidakse võtta

kõrvalehoidumise eest vastutusele, siis ei muuda see Venemaal kehtivate õigusaktide

kohaldumist. Isegi juhul, kui taotleja suhtes algatataks menetlus ning ta saaks halduskorras

karistada, siis PPA hinnangul ei ole trahv 500-3000 rubla (ligikaudu 6 – 35 eurot) käsitletav

tagakiusuna, kuivõrd sellega ei kaasne taotlejale ülimalt kahjulikke tagajärgi. Ka

reservõppekogunemisest kõrvalehoidjate mõjutamist rahalise karistusega ei saa pidada

ebaproportsionaalseks või diskrimineerivaks meetmeks. Nii näiteks on ka Eestis määratud

rahalisi karistusi õppekogunemiste eirajatele. Samuti Kaitseväeteenistuse seaduse § 711

kohaselt võib Kaitsevägi kohtult taotleda isiku erinevate õiguste (nt relvaluba, kalastuskaart

jms) peatamiseks ning nende andmisest keeldumiseks.

8. Taotleja on rahvusvahelise kaitse menetluse käigus andnud vastuolulisi ütlusi. Nii näiteks

ütles taotleja 26.01.2023 toimunud vestluses, et teda on telefoni teel ähvardatud vanglaga

või sõtta saatmisega. Samal ajal on taotleja hiljem selgitanud, et vastutusele võtmisest

rääkisid sõjaväekomissariaadi töötajad tema Peterburi korteri uuele omanikule. Samast

selgitusest nähtub, et taotleja pole ka otseselt sõjaväekomissariaadi töötajatega suhelnud ning

ta vaid oletab, et talle helistasid sõjaväekomissariaadi töötajad, sest ta ei võtnud telefoni

vastu. Eeltoodust tulenevalt on alust kahelda taotleja ütlustes selles osas, et talle helistasid

sõjaväekomissariaaditöötajad, kes teda vanglakaristuse- või sõtta saatmisega ähvardasid. Ka

on taotleja käesolevaks ajaks esitanud vaid ühe kutse sõjaväekomissariaadist, kuigi taotleja

enda sõnul on ta neid kokku saanud 7 või 8. Eeltoodust tulenevalt ei saa PPA hinnangul

välistada, et taotleja on oma rahvusvahelise kaitse asjaolusid puudutavates ütlustes teadlikult

liialdanud enda rahvusvahelise kaitse taotlusele kaalu lisamiseks. Taotleja Venemaa

sisepassist nähtub, et tal on Venemaal kehtiv sissekirjutus aadressil Xxxxxxxxx prospekti

15951, Peterburi, ehk sama aadress, mis on märgitud ka reservõppekogunemise kutsel.

Samal ajal ei ole rahvusvahelise kaitse menetluse käigus ilmnenud, et sõjaväekomissariaadi

või muu Venemaa ametiasutuse esindajad oleksid viimase poole aasta jooksul taotleja

sissekirjutusjärgses elukohas käinud või sinna ka mingeid kutseid või teateid edastanud. PPA

hinnangul on tõenäoline, et praeguseks ajaks on 08.12.2022 alanud õppekogunemine

lõppenud ning taotleja Venemaa ametivõimudele mingil muul põhjusel huvi ei paku.

Eeltoodut arvesse võttes puudub PPA hinnangul ka hetkel mingi indikatsioon, et taotlejat

soovitakse mobiliseerida Ukraina sõjas osalemiseks.

9. Riigikohus leidis, et tagakiusu jaatamise üheks aluseks on mobilisatsioonikutse või -käsu

olemasolu. Käesolevaks ajaks pole taotleja saanud mobilisatsioonikutset ning PPA hinnangul

puuduvad mingid kindlad indikatsioonid, et taotleja võiks lähitulevikus mobilisatsioonikutse

ka saada. Samuti ei ole taotleja selgitanud, et isegi kui ta mobilisatsioonikutse saaks, siis

millised oleks tema võimalused keeldumiseks ning kas ja miks tal ei oleks võimalik neid

kasutada. Samuti ei ole teada millisesse üksusesse taotleja kuuluks ja milliseid konkreetseid

teenistusülesandeid ta eeldatavalt täidaks. Hüpoteetiline oht saada mobiliseeritud ei ole

iseenesest rahvusvahelise kaitse andmise aluseks.

10. Sõjaväeteenistusele ja pagulasseisundi seosele saab viidata üksnes juhul, kui osalemine

sõjalises tegevuses on vastuolus isiku tõelise poliitiliste, religioossete või moraalsete

tõekspidamistega. X. X. ütlustest ei saa järeldada, et tal oleksid Ukraina sõja osas taolised

püsivad poliitilised vaated. Isiku fundamentaalsed moraalsed ja poliitilised veendumused ei

teki ühel hetkel lähtudes vaid isiku tajutavast ohust olla kaasatud sõjategevusse. Taotleja

poolt antud ütlustest selgub, et peale halduskorras karistada saamist 2020. aastal ei ole tal

mingeid probleeme Venemaa ametivõimudega esinenud. Isegi juhul, kui taotleja tõesti peeti

2020. aastal politsei poolt meeleavaldusel kinni, milles olemasolevate tõendite pinnalt

veenduda pole võimalik, siis ometigi ei ole ta peale seda mingit moodi oma Venemaa

juhtkonna poliitikaga mittenõustumist väljendanud. Kuigi taotleja enda sõnul Ukraina sõjaga

ei nõustu, nagu ka teised Venemaal elavad miljonid inimesed, siis vaatamata sellele on ta

peale Venemaa ulatuslikku sissetungi jätkanud oma tavapärase elukorraldusega. Seega on

sisuliselt taotleja viimastel aastatel käitunud nii, nagu Venemaa ametivõimud on temalt

oodanud. Taotleja käitumine viimaste aastate jooksul ei viita olulise poliitilise meelsuse

olemasolule, millest taotleja igapäevaelus juhinduks. Ka meeleavaldused, kus taotleja 2020.

aastal väidetavalt osales ja kus ta kinni peeti, ei olnud seotud Ukraina sõjaga, mis sisuliselt

algas juba 2014. aastal. Ka ei esinenud taotlejal mingit sisemist vastuolu ajateenistuse

läbimisel 2016-2017 asendusteenistuse asemel. Taotleja väidetav juhuslikkuse alusel

kinnipidamine meeleavaldusel ei viita ka Venemaa ametivõimude kõrgendatud tähelepanule

ega tõsta taotleja mobiliseerimise tõenäosust. Taotleja senine tegevus ei anna tõenäoliselt

kokku sellist poliitilise tegevuse profiili, et see võiks Venemaa ametivõimudele huvi

pakkuda.

11. Päritoluriigi informatsioonist tulenevalt ei saa kinnitada, et koduriiki tagasipöördumisel

taotleja mobiliseeritakse. Taotleja hirm mobiliseerimise ees on hüpoteetiline. PPA tõdeb, et

on viidatud Venemaa juhtkonna ettevalmistusele pikaajaliseks sõjategevuseks Ukrainas ning

on viidatud ka sellele, et Venemaa võib 2023. aastal välja kuulutada uue mobilisatsiooni.

Samal ajal ei saa etteulatuvalt öelda, millal, millistel tingimustel või kas üldse Venemaa

juhtkond uue mobilisatsiooni välja kuulutab. Nii näiteks oli Ukraina luureteenistus uue

mobilisatsioonilaine orienteeruvaks kuupäevaks seadnud 15.01.2023, kuid nende prognoos

pole käesolevaks ajaks realiseerunud. Osad eksperdid on aga vastupidiselt öelnud, et uue

mobilisatsioonilaine väljakuulutamine Venemaal on ebatõenäoline. Samuti nähtub

päritoluriigi informatsioonist, et Venemaa võimud on seadnud eesmärgiks elukutseliste

sõjaväelaste arvu suurendamist 400 000 võitleja võrra, mis viitab uue mobilisatsioonilaine

väljakuulutamise vältimise soovile. Ka on tähelepanuväärne viide sellele, et Venemaa

keskvõim on sõtta kaasanud Venemaa perifeersetest või sotsiaalmajanduslikult vähem

arenenud regioonidest pärit inimesi samal ajal kui taotleja ise on pärit Peterburist. Eeltoodud

asjaolusid kogumina arvesse võttes on taotleja mobiliseerimise tõenäosus pigem madal.

Samuti ei saa PPA anda rahvusvahelist kaitset pelgalt selle pinnalt, et taotleja oletab, et teda

võidakse tulevikus mobiliseerida.

12. X. X. ei ole isik, kes vastaks VRKS § 4 lg 3 sätestatud täiendava kaitse saaja

määratlusele. Taotleja on Venemaa kodanik, tal puuduvad tõsised tervisehädad ning ta ei ole

Venemaal tagaotsitav. Samuti ei oota teda Venemaale naastes ees aluseta kriminaalkaristus.

Venemaa ametkonnad on taotlejale passi väljastanud, millega on Venemaa riigivõim

näidanud, et taotleja on nende diplomaatilise kaitse all ja taotleja on korduvalt vabalt oma

kodakondsusjärgse riigi piire ületanud. Hetkel ei toimu Venemaa territooriumil sellist

sõjategevust, mis võimaldaks jaatada siseriiklikku- või rahvusvahelist relvakonflikti, mis

omakorda võiks ohtu seada iga Venemaa territooriumil elava isiku elu. Samuti puudub alus

arvata, et taotlejat ohustaks Venemaale naasmisel surmanuhtlus või mõni muu inimväärikust

alandava kohtlemisviisi kasutamine. Kuna X. X.l puudub rahvusvahelise kaitse vajadus,

tuleb tema taotlus tagasi lükata.

13. Vastuseks

taotleja vastuväidetele, et

ta saadetakse Ukrainasse sõdima ja

õppekogunemisele ilmumise kutse on vaid ettekääne, märgib PPA, et kui taotlejat oleks

soovitud mobiliseerida, siis oleks ta tõenäoliselt saanud mobilisatsioonikutse sarnaselt

teistele tuhandetele Peterburi elanikele. Päritoluriigi informatsiooni kohaselt ei ole lubatud

kaasata reservõppekogunemisele kutsutuid sõjategevusse. Õppekogunemised toimuvad

Venemaal iga-aastaselt. Midagi eriskummalist pole selles, et taotlejat pole varasemalt

õppekogunemistele kutsutud. Ka Eestis ei kutsuda kõiki reservväelasi iga aasta õppustele.

Õppekogunemiste eesmärgiks ongi minevikus teenistuse läbinud võitlejate oskuste ja

teadmiste arendamine ja/või säilitamine. Ka ei ole midagi eriskummalist selles, et taotlejale

tulid kutse üle andma sõjakomissariaadi esindajad. Varasemalt viidatud päritoluriigi

informatsiooni kohaselt tuleb kutse and kutsealusele isiklikult kätte, mis sisuliselt tähendab

allkirja vastu kutse andmist. Ka taotleja enda poolt esitatud dokumendil on näha, et kutse

alumise osa peab täitma kutse saaja ning see tuleb tagastada sõjakomissariaati. PPA

hinnangul ei saa välistada, et lisaks kutse andmisele sooviti taotlejaga vestelda ka

elukutseliseks sõduriks värbamisega seoses, kuivõrd nende arvu suurendamine on

päritoluriigi informatsiooni kohaselt Venemaa üks prioriteet.

14. Taotleja on öelnud, et ei saa välistada, et talle tulnud teised kutsed sõjakomissariaadist

võisid olla mobilisatsioonikutsed. Taotleja pole PPA-le ühtegi teist kutset esitanud, mis

võimaldaks PPA-l kinnitada, et taotleja on tõesti saanud mobilisatsioonikutse või et talle on

korduvaid kutseid saadetud. Ka ei ole taotleja ise ühtegi teist kutset näinud või üldse mõne

Venemaa ametiisikuga suhelnud, s.t peaasjalikult toetub taotleja oma naabri ütlustele ja

tõlgendustele. Lisaks jääb arusaamatuks, miks oleksid Venemaa võimud taotlejale esmalt

saatnud mobilisatsioonikutsed ning seejärel kutse reservõppekogunemisele.

15. Vastuseks taotleja väitele, et ta on läbinud ajateenistuse mereväes ning Venemaal on

mereväelased toimepannud sõjakuritegusid, märgib PPA, et kuigi Venemaal esmalt kaasati

erinevates piirkondades kutsealuseid valimatult või valede andmete põhjal, sh. haiguse tõttu

teenistuseks kõlbmatud, tudengid või ka vanurid, siis hiljem on Venemaa ametkonnad oma

vigu parandanud. 31.01.2023 teatas Venemaa peaprokurör, et seni on tuvastatud ligi 9 000

ebaseadusliku mobiliseerimise juhtumit ning et käesolevaks ajaks on antud isikud koju tagasi

saadetud. PPA-le on teada juhtumid, kus ka elukutselised sõjaväelased on Venemaal

keeldunud nn „erioperatsioonist“ osa võtmast. Samuti ei ole taotleja piisavalt ära

põhjendanud, kuidas tema, kui mereväe raadiojaama ülem, võiks sattud olukorda, kus ta on

sunnitud Ukrainas toimepanema sõjakuritegusid või nende toimepanemisele kaasa aitama.

Pelgalt taotleja üldsõnaline väide, et mereväelased on Ukrainas sõjakuritegusid

toimepannud, ei ole PPA hinnangul piisav.

16. VSS § 7 lg 1 kohaselt tehakse Eestis viibimisaluseta viibivale välismaalasele ettekirjutus

Eestist lahkumiseks. Teatud juhtudel on PPA-l võimalik seadusliku aluseta riigis viibivale

isikule teha seadustamisettekirjutus. X. X. on Venemaa kodanik, ta ei ole eesti rahvusest ega

asunud Eestisse elama enne 1990. a. 1. juulit, mistõttu ta ei ole seadustamisettekirjutuse

subjektiks VSS § 9 lg 1 mõttes. PPA kaalutlusel on põhjendatud X. X.’le vabatahtliku

täitmistähtajaga lahkumisettekirjutuse tegemine olenemata põhjendamatust rahvusvahelise

kaitse taotlusest. Isikule on tehtud tagasilükkav otsus VRKS § 20 lg 1 ja 2 alusel ning

põhjendamatu taotlus on üks lahkumiskohustuse täitmise tähtaja määramata jätmise ja

sundtäitmise alus. Kuna X. X. on teinud PPA-ga rahvusvahelise kaitse menetluses koostööd,

ta ei ole esitanud valeandmeid või võltsitud dokumente ning ta pole muul moel takistanud

menetluse efektiivset läbiviimist. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud isikule vabatahtliku

täitmistähtajaga ettekirjutuse tegemine. Isik ütles 26.01.2023 vestlusel, et negatiivse otsuse

korral on ta nõus vabatahtlikult Eestist lahkuma. Seega hinnates isikuga seonduvaid

asjaolusid kogumis, on PPA seisukohal, et X. X. puhul on proportsionaalne teha vabatahtliku

täitmistähtajaga ettekirjutus, mida saab tähtaja saabudes sundtäita. Enne rahvusvahelise

kaitse taotluse esitamist on taotleja korduvalt käinud külas oma õel, Y. Y. kes on Eestis elanud

ligikaudu 10 aastat. Muid sugulasi taotlejal Eestis ei ole. Seega ei nähtu isiku puhul selliseid

sotsiaalseid sidemeid, mistõttu lahkumisettekirjutust mitte kohaldada. Eestis töötanud või

õppinud X. X. ei ole. Enda sõnade kohaselt valdab ta eesti keelt algtasemel ning oskab öelda

mõnda üksikut sõna. Eestis töötanud või õppinud X. X. ei ole. Samuti ei ole X. X.l Eestis

kinnisvara. Seega ei ole PPA tuvastanud ühtegi sellist asjaolu, mis kaaluks üles seadusliku

aluse puudumisel lahkumisettekirjutuse tegemist. Tervislikke probleeme taotleja sõnul tal ei

ole, millest tulenevalt ei ole PPA hinnangul tema tervislik seisund selline, et see takistaks

tema lahkumist. Arvestades kõiki asjaolusid kogumis ei ole PPA arvates selliseid põhjuseid,

mille tõttu ei saaks isik Eestist lahkuda. X. X. on Armeenias sündinud Venemaa kodanik, tal

on kehtiv Venemaa pass ja ta on suure osa oma elust elanud Venemaal. Taotleja selgituste

kohaselt on ta sünnijärgne Armeenia kodanik, kuid ta loobust Armeenia kodakondsusest

Venemaa kodakondsuse kasuks. Taotleja sooviks võimalusel lahkuda Armeeniasse või

Gruusiasse, kus tal on hetkel sugulased. Kuivõrd taotlejal puudub seal riikides viibimisõigust

tõendav dokument, siis puudub PPA-l kindlus, et on võimalik korraldada isiku väljasaatmine

kolmandasse riiki takistusteta. Antud asjaolusid kogumis analüüsides on PPA hinnangul

põhjendatud Venemaa Föderatsiooni määramine X. X. sihtriigiks (VSS § 17 lg 1).

17. Taotleja on püsivalt viibinud Eestis alates 25.09.2022, ta ei ole varasemalt Eestis

õppinud või töötanud. Taotleja sõnul on tal Eestis õde, keda ta on tihti käinud aastate jooksul

külastamas ning kes on talle väga lähedane. Taotleja sõnade kohaselt elab tal ka teistes

Euroopa Liidu liimesriikides sugulasi – õde Hispaanias ja tädi Saksamaal. PPA arvestab, et

sissesõidukeelu rakendamisega kaasneb tagajärgi, mis võiksid mõjutada neid sotsiaalseid

sidemeid. PPA leiab, et sissesõidukeelu kohaldamine 6 kuuks on proportsionaalne ja

põhjendatud.

4. X. X. esitas 23.06.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 19.05.2023 otsuse nr

12212230043-1 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaatama tema rahvusvahelise kaitse

taotlus uuesti läbi.

5.

05.07.2023 võttis kohus X. X. kaebuse menetlusse ja määras vastustajaks PPA.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

6. Menetluse käigus on X. X. esitanud erinevaid dokumente ja tõendeid, mis kinnitavad tema

poolt esitatud rahvusvahelise kaitse vajadust ning taotluse rahuldamist nii tema enda, kui

ka tema kahele alaealisele lapsele.

7. X. X. asub väljaspool enda päritoluriiki ehk Venemaad ning ta on väljendanud hirmu

tagasipöördumise ees Venemaale. X. X. puhul on tegu isikuga, kes on saanud kutse

sõjaväkke, millise eesmärgiks on tema saatmine sõjalistesse tegevustesse Ukraina vastu.

Talle on saadetud kokku 7-8 kutset ning tema Peterburis asuvas kodus on käinud nii

sõjakomissariaadi, kui ka politsei esindajad. Temaga on võetud ühendust ametivõimude

poolt telefoni ja suhtlusrakenduste vahendusel ning teda on ähvardatud vangistusega.

Venemaal on X. X. opositsiooni toetav isik, kes on osalenud 2020 aastal meeleavaldustel

Aleksei Navalnõi toetuseks, mille eest ta sai ka halduskorras karistada. Kaebaja on enda

väidete kinnitamiseks esitanud PPA-le erinevaid tõendeid sh Peterburi Xxxxxxxxx

rajooni sõjakomissariaadi kutse nr 3142. Kaebaja hinnangul on ta käesoleva

rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse raames selgitanud ja ka tõendanud, et ta on

reaalne hirm ja oht saada enda päritoluriigis tagakiusatud selle pärioluriigiga erineva

meelsuse/arvamuse omamise pärast, samuti teda saadetakse sõjategevusse. Kaebaja ei

soovi panna toime sõjakuritegu rahumeelsete inimeste vastu s.o Ukraina elanike vastu.

8. X. X. selgitustest vestlusel ja esitatud tõenditest nähtub, et ta peab tagakiusajaks

riigivõimu. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et Vene Föderatsiooni poolt on pandud

toime 24.02.2022 agressioon Ukraina vastu, mis on käsitletav ühtlasi otsese

sõjategevusena. Vene Föderatsioon on kuulutatud Eesti Vabariigi poolt terrorismi

toetavaks riigiks. Samuti ei ole vaidlust selles, et kaebaja on sõjaväekohuslane ja talle on

edastatud korduvalt kutse sõjaväeteenistusse asumiseks. Kutse on kaebajale esitatud Vene

Föderatsioonis väljakuulutatud mobilisatsiooni raames. Kõik isikud, kes on välja kutsutud

saadetakse Ukraina vastu suunatud sõjategevusse, mille on rahvusvaheline üldsus hukka

mõistnud. Samuti on alustatud sõjakuritegude uurimist Rahvusvahelise Kriminaalkohtu

poolt. X. X. ei soovi astuda sõjategevusse ning ta ei soovi panna toime sõjakuritegu ning

saada ise surma või astuda vastu Ukraina rahumeelsele elanikkonnale. Eeltoodu on

põhjuseks mis toob kindlasti kaasa Vene Föderatsiooni riigivõimu tagakiusu X. X. suhtes.

9. Kaebajale jääb selgusetuks, millisest infost lähtuvalt peab PPA tõenäoliseks, et tema

suhtes ei kohaldata Vene Föderatsioonis tagakiusu või tema suhtes ei ole tuvastatud tõsise

ohu aluseid.

10. PPA ei ole enda 19.05.2023 menetlusdokumendis seadnud kordagi kahtluse alla Nodar

Sipki poolt antud ütluste või tõendite usaldusväärsust. Samuti ei ole PPA asunud seisukohale, et

X. X. oleks andnud tõenäoliselt teadvalt valeütlusi või esitanud valeandmeid ja dokumente.

Seega taandub peamine küsimus sellele, kas X. X. ütlused ja tõendid väidetava tagakiusu

võimalikkus tuleb lugeda usutavaks. X. X. on käesolevas menetluses selgitanud, et temale on

edastatud kirjalikult ning helistatud järjepidevalt ning ähvardatud vanglakaristusega

sõjaväekohustuse täitmist. Sõjaväekohustuse eesmärgiks on suunata riigivõimude poolt ta

Ukraina vastu suunatuyd sõjategevustesse. Euroopa Kohus on märkinud, et isikut saaks lugeda

täiendava kaitse nõuetele vastavaks, kui on põhjendatult alus arvata, et taotleja seisaks

asjaomasesse riiki tagasipöördumisel silmitsi reaalse, mitte hüpoteetilise ohuga (Elgafaji, C-

465/07, punkt 31, jt). X. X. on seisukohal, et teda ja tema alaealisi lapsi tuleb lugeda täiendava

kaitse nõuetele vastavateks isikuteks, kuivõrd Vene Föderatsiooni tagasi pöördumisel seisaks ta

silmitsi reaalse, mitte hüpoteetilise ohuga. X. X.t ei ähvarda ennast mitte pelgalt vangistus, vaid

ka reaalne surm/hukkumine. Siinjuures on oluline märkida, et Eesti Vabariik on kuulutanud Vene

Föderatsiooni terrorismi toetavaks riigiks. Alustatud on hulganisti erinevaid sõjakuritegudega

seonduvaid kriminaalmenetlusi sh Vene Föderatsiooni presidendi vastu. Kahtlemata ei ole Vene

Föderatsiooni puhul tegu turvalise päritoluriigiga, kus ei ole probleeme inimõiguste järgimise

ega nende tagamisega. Tegemist on riigiga, kus võimulolijad panevad toime erinevaid

sõjakuritegusid.

11. Kaebaja leiab, et PPA ei ole kasutanud käesoleval juhul otsuseid tehes diskretsiooniõigust

õiguspäraselt, mistõttu on haldusakt ka sisuliselt õigusvastane ja vastuolus Riigikohtu

seisukohtadega. Haldusorgan pidi enne käesolevas haldusasjas vaieldavate otsuste

tegemist kaaluma, kas meede on kaebuse esitaja isikut ja temaga kaasnevat olukorda

arvestades proportsionaalne ja vajalik ning kooskõlas põhiseadusega. Antud juhul ei

nähtu haldusaktist, et haldusorgan oleks eeltoodud asjaolusid otsuse tegemisel arvesse

võtnud. Kaebaja leiab, et antud juhul tema rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamine

ja lahkumisettekirjutuse koostamine ei ole ka mõõdukas meede. Piirangud ei tohi

kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see on normi legitiimse

eesmärgiga põhjendatav (vt RKPJK 17.03.1999 otsus asjas nr 3-4-1-1-99, p 13).

12. Vastustaja on rikkunud HMS § 5 lg-t 2, kuivõrd kaebaja väljasõidukohustuse täitmisel

nende päritoluriiki satub ta riigivõimu tagakiusamise ohvriks ning tema elu ja tervis satub

ohtu s.h on oht, et isik vangistatakse tema poliitiliste veendumuste tõttu.

13. Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras peatada Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu

kohaldamise otsuse nr 12212230043-1 täitmine kohtumenetluses lõpplahendi

jõustumiseni. X. X. on kuni käesoleva ajani Eestis ise toime tulnud, ta ei ela

varjupaigataotlejate majutuskeskuses, vaid Tallinnas korteris. Ta on järginud Eesti

Vabariigis kehtivat seadusandlust ja elanud Eestis viibimise ajal igati seaduskuulekat elu.

Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu täitmisel X. X. poolt s.o lahkudes ettekirjutuse

eesmärgil Venemaa Föderatsiooni, ei ole tal võimalik Vene Föderatsioonist kaebuse

rahuldamisel naasta Eesti Vabariiki. Venemaa Föderatsioonis on täiesti tavapärane

praktika, et võimuorganitele ebasoovitavad isikute reisipassid tühistatakse ja nad ei saa

Vene Föderatsiooni territooriumilt lahkuda. Samuti satub Venemaa Föderatsiooni naastes

X. X. riigivõimu tagakiusamise ohvriteks ning teda karistatakse kriminaalkorras tema

poliitiliste vaadete tõttu s.o sõjavastasus ja sõjaväekohustusest kõrvalehoidumine ning

Ukraina riigi toetamine. Sõjategevusest osa võttes ta tõenäoliselt hukkub ja/või paneb

toime sõjakuriteo.

Vastustaja seisukohad

14. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise

otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus.

15. Vastustaja eeldab, et kaebaja on alaealiste lastele viidates eksinud. Haldusmenetluse

materjalidest ei nähtu, et kaebajal oleks lapsi. Perekonnaliikmete ja lähedaste sugulaste

andmete ankeedis on kaebaja märkinud, et tal on täisealine õde ning kaks alaealist nõbu.

Ka 26.01.2023 vestlusel ei maininud kaebaja, et tal oleks alaealisi lapsi. Kuni kaebaja ei

tõenda vastupidist, eeldab vastustaja, et kaebajal puuduvad lapsed, sh alaealised lapsed.

16. Kaebaja poolt esitatud kutsest nähtub, et tegu on kutsega reservõppekogunemisele.

Kaebaja väide, et kutse eesmärgiks on tema saatmine sõjategevusse Ukrainas, ei ole

käesolevaks ajaks tõendamist leidnud. Kaebaja väitel on talle saadetud kokku 7-8 kutset,

mille on väidetavalt kätte saanud kaebaja endise korteri uus omanik (kaebaja endine

naabrinaine). Vaatamata kaebaja väitele, et talle on saadetud kokku 7-8 kutset, on kaebaja

esitanud vaid ühe kutse. Kaebaja on seda põhjendanud 15.05.2023 vestlusel, et sai kutse

sellelt inimeselt, kes tema endises korteris elab ning teised kutsed ei ole talle

kättesaadavad. Kuigi pole võimalik välistada, et kaebaja nimele on tema endisesse

korterisse Venemaal saabunud rohkem kui üks kutse, on märkimisväärne, et kutseid kätte

saanud naabril oli võimalik edastada kaebajale foto vaid ühest kutsest. Samuti peab

vastustaja oluliseks märkida, et päritoluriigi informatsioonist nähtub, et kutse tuleb anda

isiklikult kutsealusele allkirja vastu kätte ning reservõppekogunemistel ei pea osalema

välismaal viibivad isikud ning õppekogunemisel viibijaid ei tohi saata sõjapiirkonda.

17. Olukorras, kus kaebaja on Venemaalt seaduslikult väljunud 25.09.2022 ning pole riiki

tagasi naasnud, jääb selgusetuks, miks tema endises korteris väidetavalt käidi teda otsimas

sõjaväekomissariaadist ja politseist. Võib eeldada, et konkreetse isiku vastu huvi

tundmisel on ametivõimudel kontrollida isiku riigist väljumist ning naasmist (ehk

teisisõnu kontrollida, kas isik viibib riigi territooriumil), samuti kontrollida kaebaja endise

korteri omaniku andmeid (ehk teisisõnu kontrollida, kas korter kuulub jätkuvalt kaebajale

või on tõenäoline, et kaebaja jätkab seal elamist), mistõttu ei ole usutav, et kutseid

üritatakse korduvalt kohale toimetada isikule, kes ei viibi sel ajal isegi Venemaa

territooriumil. Samuti jääb ebaselgeks, miks peaksid ametivõimude esindajad kaebaja

naabrile jagama teavet võimalike sanktsioonide kohta kaebaja suhtes.

18. Vastustaja möönab, et kaebaja võib omada opositsioonilisi vaateid, kuna kaebaja on

osalenud 2020. aastal meeleavaldustel Navalnõi toetuseks, kuid pärast 2020. aastat ei ole

kaebaja rohkem meeleavaldustel osalenud ega oma arvamust mingit moodi avalikus

ruumis avaldanud. Taolist käitumist ei saa lugeda kuigi aktiivseks poliitilise meelsuse

väljendamiseks. Kaebaja senine käitumine ei anna alust arvata, et Venemaale naastes

asuks ta oma meelsust aktiivsemalt avaldama, mistõttu ei ole tõenäoline, et kaebaja on

oma poliitiliste vaadete tõttu sattunud Venemaa ametivõimude huviorbiiti või satuks

ametivõimude huviorbiiti tulevikus. PPA ei anna hinnangut, kuidas kaebaja oleks pidanud

või oleks võinud Venemaal elades käituma, vaid arvestab kaebaja senist käitumist kaebaja

poliitilise meelsuse tähtsuse ja püsivuse hindamisel. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et

kuigi kaebaja väitel suhtub ta Venemaa algatatud sõtta negatiivselt, on ta ise tunnistanud,

et pärast 24.02.2022 on ta jätkanud oma elu tavapärases rütmis. Vastustaja on seisukohal,

et isiku fundamentaalsed moraalsed ja poliitilised veendumused ei teki ühel hetkel

lähtudes isiku tajutavast ohust olla kaasatud sõjategevusse. Kaebaja puhul ei ole leidnud

tõendamist asjaolu, mis eristaks kaebajat tuhandetest teistest Venemaa kodanikest, kes ei

poolda valitsevat režiimi või kes ei soovi osaleda sõjategevuses Ukraina vastu ning mis

seega võiks tuua Venemaa ametivõimude teravdatud tähelepanu või tagakiusu kaebaja

suhtes.

19. Vastustajale jääb arusaamatuks kaebaja seisukoht, et PPA otsuses ei ole välja toodud

kaebaja suhtes pagulasena tunnustamist välistavaid asjaolusid. Kaebaja taotlus on tagasi

lükatud VRKS § 20 alusel, mille kohaselt kui olemasolevate tõendite põhjal on selge, et

kaebaja ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/95/EL ettenähtud

rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele. Kuna taotlus on põhjendamatu, tuleb see VRKS

§ 20 lg 2 alusel tagasi lükata. Eeltoodu ei eelda, et kaebaja puhul peab esinema VRKS §

22 sätestatud pagulasena või täiendava kaitse saajana tunnustamist välistav asjaolu.

Vastavalt VRKS § 4 lg-le 1, isikut ei saa tunnustada pagulasena pelgalt selle tõttu, et tema

puhul ei esine pagulasena tunnustamist välistavaid asjaolusid. PPA on otsuses välja

toonud, et kaebaja on rahvusvahelise kaitse menetluse käigus andnud vastuolulisi ütlusi

ning selgelt märgitud, et PPA-l on alus kahelda kaebaja ütlustes selles osas, et talle

helistasid sõjaväekomissariaadi töötajad, kes teda vanglakaristuse- või sõtta saatmisega

ähvardasid. Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas kaebaja saab väita vastupidist.

20. Käesolevaks ajaks pole leidnud tõendamist asjaolu, et kaebajale oleks edastatud kutse

Venemaal välja kuulutatud mobilisatsiooni raames. Nagu viidatud ka PPA otsuses, on

Riigikohus 15.02.2023 otsuses nr 3-20-1115 (lahendi p 26) selgitanud, et tagakiusu

jaatamiseks peab isikule olema saadetud mobilisatsioonikäsk või -kutse; millised on isiku

keeldumise võimalused ja kas isikul on võimalik neid kasutada; milliseid

teenistusülesandeid peaks isik täitma. Kaebaja soovimatus osaleda sõjategevuses on

inimlikult mõistetav, kuid vastustaja jääb seisukohale, et käesolevas asjas pole tõendatud,

et kaebajat soovitakse saata sõjategevusse Ukraina vastu või kaebaja viibimine väljaspool

päritoluriiki temale kutsete saatmise ajal tooks kaebajale kaasa Venemaa ametivõimude

tagakiusu. Kahtlemata on Venemaa riik, kus esineb probleeme demokraatliku riigikorra

ja inimõiguste järgimisega. Eeltoodu aega ei tähenda, et Venemaa oleks ebaturvaline

päritoluriik.

21. Kaebaja vastavust täiendava kaitse määratlusele on põhjalikult hinnatud PPA otsuse p-s

2. Kaebaja ei ole kaebuses esitanud ühtegi tõendit või asjaolu, mis lükkaks ümber PPA

seisukohad. Vaidlust ei ole, et kaebaja on Eestis viibides järginud Eesti põhiseaduslikku

korda ja Eesti õigusakte. Tegu on isikult oodatava käitumisega, mitte erilise tingimusega,

mille puhul rahvusvahelise kaitse või täiendava kaitse andmine oleks õigustatud. Iga Eesti

Vabariigi territooriumil viibiv inimene on kohustatud järgima Eestis kehtivaid

õigusnorme.

22. Vastuseks kaebaja väitele, et vaidlustatud otsus pole proportsionaalne ja rikub kaebaja

seadusega kaitstud huvi või õigust ülemääraselt, ei ole kaebaja välja toonud, millist

kaebaja seadusega kaitstud huvi või õigust on PPA otsusega rikutud. Kaebajal ei ole õigust

rahvusvahelisele kaitsele, kaebajal, nagu igal teisel isikul on õigus rahvusvahelist kaitset

taotleda. PPA on oma otsuses õiguspäraselt leidnud, et tuginedes olemasolevatele

tõenditele ei kvalifitseeru kaebaja rahvusvahelise kaitse või täiendava kaitse saajaks.

Lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu kohaldamisel on PPA arvesse võtnud kaebaja

asjaolud ning vastustaja on seisukohal, et käesolevas asjas on kaebaja suhtes kohaldatud

meetmed proportsionaalsed ega kahjusta ülemäära kaebaja õigusi.

23. Kaebaja ei esitanud ühtegi asjaolu või tõendit, mis annaks alust arvata, et PPA poolt läbi

viidud haldusmenetlus poleks läbi viidud eesmärgipäraselt ja efektiivselt, võimalikult

lihtsalt ja kiirelt ning vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Tegu on

kaebaja paljasõnalise väitega. Samuti on paljasõnaline kaebaja väide, et päritoluriiki

naasmisel satub ta riigivõimu tagakiusamise ohvriks ning tema elu ja tervis satuvad ohtu,

sh oht, et isik vangistatakse tema poliitiliste veendumuste tõttu. Tegu on hüpoteetilise

oletusega.

24. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osas peab vastustaja vajalikuks märkida, et kaebaja

väide, et Venemaale naastes satub ta riigivõimu tagakiusamise ohvriks ning teda

karistatakse mh Ukraina riigi toetamise eest, ei ole samuti tõendatud. Kaebaja on

15.05.2023 vestlusel öelnud, et on Eestis viibides osalenud meeleavaldusel. Alates

Venemaa laiaulatusliku sõjalise sissetungi algust on üle maailma toimunud sadu

meeleavaldusi, millel on osalenud tuhandeid inimesi, sealhulgas välisriikides viibivaid

Venemaa kodanikke. Ei ole eluliselt usutav, et Venemaa ametivõimudele on teada kõikide

alates 24.02.2022 teistes riikides meeleavaldustel osalenud Venemaa kodanike isikud.

Vastustaja märgib, et haldusmenetluse materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks muul moel

toetanud Ukraina riiki, mistõttu jääb ebaselgeks, millisest kaebaja tegevusest Ukraina riigi

toetuseks on Venemaa riigivõimud teadlikud, et kaebajat Venemaale naastes selle eest

karistada. Ka ei ole tõendatud, et kaebaja oleks päritoluriiki naastes sunnitud osalema

sõjategevuses või panema toime sõjakuritegusid.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

25. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

26. PPA 19.05.2023 rahvusvahelise kaitse tagasilükkamise otsus, Eestist lahkumise

ettekirjutus ja sissesõidukeelu otsus nr 12212230043-1 on õiguspärane, piisavalt

põhjendatud, kooskõlas siseriikliku õigusega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiviga 2011/95/EL

(edaspidi: direktiiv 2011/95/EL) ja Genfi pagulaskonventsiooniga, mistõttu puudub kohtul alus

selle tühistamiseks. Kaebajal puudub õigus rahvusvahelisele kaitsele, kuna Venemaal ei ähvarda

teda tagakiusamine ega tõsine oht VRKS § 4 lg-te 1 ja 3 mõttes. Kohus nõustub nimetatud PPA

otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata (vt halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). Kohus rõhutab täiendavalt järgmist.

27. Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist,

tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ning direktiivi 2011/95 art 10 lg-s

1 nimetatud viiest põhjusest (rass, usk, rahvus, sotsiaalsesse gruppi kuulumine, poliitilised

veendumused) ning tagakiusamise (või selle vastu puuduva kaitse) ja põhjuse vahel on

põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma VRKS § 22 lg-s 1 loetletud pagulasena

tunnustamist välistavad asjaolud. Tagakiusamine (tegu või teod) võib seisneda füüsilises

või vaimses vägivallas, seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu diskrimineerivates

meetmetes, ebaproportsionaalses või diskrimineerivas süüdimõistmises või karistamises

jms (vt VRKS § 19 lg-s 2 ja direktiivi 2011/95/EL art 9 lg-s 2 esitatud näitlikud loetelud).

Selleks, et tegu võiks pidada tagakiusamiseks, peab see olema 1) olemuse või kordumise

poolest piisavalt tõsine, et kujutada endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist, või 2)

kogum meetmetest (sh inimõiguste rikkumine), mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut

samal viisil, nagu on nimetatud p-s 1 (VRKS § 19 lg 1, direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 1).

Kui olemasolevate tõendite põhjal on selge, et taotleja ei vasta direktiivis 2011/95

ettenähtud rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele, loetakse taotlus põhjendamatuks ning

PPA lükkab taotluse tagasi (VRKS § 20 lg-d 1 ja 2).

28. VRKS § 11 lg-st 2 ja § 14 lg-st 5 tuleneb rahvusvahelise kaitse taotleja kohustus esitada

tõendid selle kohta, et tal on põhjust karta päritoluriiki naasmisel tagakiusamist. Eeltoodu

on reguleeritud ka direktiivi 2011/95/EL artiklis 4. Euroopa Kohus on 25.01.2018

kohtuotsuses F, C-473/16 selgitanud, et kui 2011/95/EL direktiivi artikli 4 alusel pädevate

asutuste poolt läbiviidava kontrolli raames ei toeta taotleja ütluste teatavaid aspekte

dokumentaalsed või muud tõendid, siis saab neid aspekte arvesse võtta vaid juhul, kui

direktiivi artikli 4 lõike 5 punktides a–e kumulatiivselt esitatud tingimused on täidetud.

Nende tingimuste hulka kuulub ka see, et taotleja avaldused on osutunud loogiliseks ja

usutavaks ega ole vastuolus taotleja juhtumiga seotud olemasoleva konkreetse ja üldise

teabega, ning samuti see, et taotleja üldine usaldusväärsus on kindlaks tehtud.

29. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on läbinud 2016-2017 ajateenistuse mereväes

Kaliningradis ning ta arvati reservi. Ka pole vaidlust selles, et kaebaja on Ukrainas

toimuva sõja vastu, samuti, et ta osales 2020. aastal meeleavaldustel Navalnõi toetuseks,

ent peale seda ei ole kaebaja rohkem meeleavaldustel osalenud ega oma arvamust

avalikus ruumis avaldanud. Kaebajal on hirm, et teda hakatakse Venemaal tema poliitilise

meelsuse tõttu taga kiusama, et ta peab tahtevastaselt Ukrainasse sõdima minema ja on

sunnitud panema toime sõjakuritegusid.

30. Esmalt märgib kohus, et kuna kaebaja ei ole tõendanud, et tal oleksid alaealised lapsed,

nagu on märgitud esmakordselt alles kaebuses, siis jätab kohus vastavad kaebaja väited

tähelepanuta.

31. PPA viitab õigesti, et kaebaja osalemine 2020. aasta meeleavaldusel Navalnõi toetuseks

ei tähenda, et kaebajat ohustaks Venemaal tagakiusamine poliitilise meelsuse tõttu. Tuleb

arvestada, et kaebajal ei ole peale seda olnud Venemaa ametivõimudega probleeme,

meeleavaldus polnud seotud Ukraina sõjaga ning pole ka vaidlust, et kaebaja ei ole

aktiivselt ja avalikult väljendanud oma mittenõustumist Venemaa juhtkonna poliitikaga.

PPA viitab õigesti, et kaebaja subjektiivne seisukoht Ukraina sõja suhtes ja sellega

mittenõustumine ei erista teda teistest Venemaal elavatest inimestest. Tuleb rõhutada, et

mitte iga sõjategevuse osas rahulolematust väljendav isik võiks Venemaal tagakiusuohus

olla. Kaebaja ei ole esitanud ega välja toonud selliseid asjaolusid, mis annaks alust arvata

tema tagakiusamist Venemaal tema poliitilise meelsuse tõttu. Kohtule ei nähtu esitatud

tõendite ja asjaolude põhjal, et kaebaja taust oleks seotud poliitilise meelsuse aktiivse

varasema levitamise ning ühiskondlikult aktiivse positsiooni omamisega, millisel juhul

võiks järeldada võimalikku Venemaa ametivõimude teravdatud tähelepanu. Ka ei nähtu,

et selline poliitiline ühiskondlik aktiivsus oleks kaebajal plaanis ka edasiselt. Ühekordne

osalemine Navalnõi toetuseks korraldatud meeleavaldusel ei anna aga üksinda alust

pidada kaebajat ametivõimude huviorbiidis olevaks isikuks. Ka asjaolu, et kaebaja on

Eestis viibides osalenud meeleavaldustel, ei tähenda, et kaebaja oleks sel põhjusel

Venemaa ametivõimude huviorbiidis. PPA viitab õigesti, et alates Venemaa laiaulatusliku

sõjalise sissetungi algust on üle maailma toimunud sadu meeleavaldusi, millel on

osalenud tuhandeid inimesi, sealhulgas välisriikides viibivaid Venemaa kodanikke ning

eluliselt usutavaks ei saa pidada asjaolu, et kõik neil meeleavaldustel osalenud Venemaa

kodanikud oleksid Venemaa ametivõimudele teada ja nende teravdatud tähelepanu all.

Mitte miski kaebaja kaebuses ega ka PPA-le haldusmenetluses esitatust ei viita sellele, et

Venemaa ametivõimudel võiks kaebaja suhtes esineda kõrgendatud tähelepanu või see

võiks tekkida tulevikus. Seetõttu ei saa veenvalt järeldada, et kaebajat võidakse tema

poliitilise meelsuse tõttu Venemaale naasmisel kohelda viisil, mida saaks käsitada

tagakiusamisena VRKS § 4 lg 1 tähenduses. Kaebaja tegevusel puudub selline mõõde, et

tal oleks selle alusel põhjust karta tagakiusamist VRKS § 19 lg-te 1 ja 2 tähenduses. Isiku

pagulasena kvalifitseerumiseks ei piisa sellest, et kaebajal on Venemaa riigivõimuse

suhtes kriitilised seisukohad ja ta sõda ei toeta. Ühtlasi järeldab PPA korrektselt, et kaebaja

kinnipidamine 2020. aasta meeleavaldusel ei tõsta kuidagi ka kaebaja mobiliseerimise

tõenäosust. Seejuures ei saa aga võimalik mobiliseerimine tulevikus olla rahvusvahelise

kaitse jaatamise aluseks.

32. Kaebaja on aga kaebuses ekslikult märkinud, et talle on edastatud mobilisatsiooni raames

kutse sõjaväe teenistusse asumiseks eesmärgiga saata kaebaja sõjalistesse tegevustesse

Ukraina vastu. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebajale edastatud Peterburi Xxxxxxxxx

rajooni sõjakomissariaadi kutse nr 3142 ilmumiseks reservõppekogunemisele 08.12.2022

ning kaebaja ei ole kutse kättesaamist oma allkirjaga kinnitanud. PPA on vaidlustatud

otsuses esile toonud päritoluriigiinfo, mille kohaselt on reservõppekogunemiste peamine

eesmärk saada ülevaade reservis olevate kodanike sõjaväelise õppe kvaliteedist,

parandada nende teadmisi, arendada nende oskusi ja tutvustada uusi eeskirju ja relvi ning

osalejaid ei ole seaduslikult võimalik sõjapiirkonda saata (õppekogunemiste korraldamine

muudel eesmärkidel on keelatud). Seega ei ole kutse reservõppekogunemisele ilmumiseks

samastatav mobilisatsioonikutsega ning kaebaja väited justkui oleks ta kohustatud selle

kutse alusel Ukrainasse sõdima minema, on alusetud. Kaebaja sunniviisilist sõtta saatmist

ei kinnita ka väide, et varem ei ole kaebajale õppekogunemise kutset saadetud. Kohtu

hinnangul ei ole midagi kummalist asjaolus, et kaebaja on saanud esimese

õppekogunemise kutse 5 aastat peale ajateenistuse lõppemist. Ühtlasi nõustub kohus PPA-

ga selles, et suure tõenäosusega on praeguseks ajaks 08.12.2022 alanud õppekogunemine

lõppenud ning taotleja Venemaa ametivõimudele mingil muul põhjusel huvi ei paku. PPA

ei ole iseenesest küll välistanud kaebaja väiteid, et tema korteris käisid

sõjaväekomissariaadi esindajad ja juhtisid tähelepanu kõrvalhoidmise eest kaasnevale

vastutusele, ent see asjaolu ei lükka ümber PPA poolt esile toodud Venemaal kehtiva

õiguskorra nõudeid, mis kohustavad reservõppekogunemise kutse andma üle isiklikult ja

allkirja vastu. Pole vaidlust, et kaebajale ei ole kutset allkirja vastu üle antud. Seetõttu ei

saa kaebajat ohustada ka võimalik karistus reservõppekogunemisel mitteosalemise eest

(PPA esile toodud päritoluriigi andmetel on võimalik vastav haldusrikkumise karistus

määras 500 - 3000 rubla). Ka juhul, kui kaebajal tuleks naasmisel Venemaale kanda

vastav karistus, ei ole tegemist sellise mõõtmega karistusega, mis annaks alust järeldada

kaebaja pagulasseisundit.

33. Tõendamata on kaebaja väited, et talle on saadetud peale reservõppekogunemise kutset

veel mitmeid kutsed ning samuti on oletuslikud ja tõendamata kaebaja väited, et talle on

helistatud sõjaväekomissariaadi töötajad. PPA on vaidlustatud otsuses välja toonud, et

kaebaja poolt rahvusvahelise kaitse menetluse käigus andnud vastuolulised ütlused

annavad alust kahelda kaebaja väidetes, et talle helistasid sõjaväekomissariaadi töötajad,

kes teda vanglakaristuse- või sõtta saatmisega ähvardasid. Vastuolu kaebaja väidetes

nähtub asja materjalidest - kui 26.01.23 vestluses väitis kaebaja, et teda ähvardati

telefonis vanglaga või sõtta saatmisega, siis 08.05.23 täiendavas seletuses viitab kaebaja,

et vastutusele võtmisest rääkisid sõjaväekomissariaadi töötajad hoopis kaebaja korteri

uuele omanikule. Lisaks on kaebaja ise esile toonud, et ta tegelikult ei tea, kas talle

helistasid sõjaväekomissariaadi esindajad, sest peale erafirmade värbajate kõnesid ta ei

võtnud enam vastu „Viber“ kaudu tulevaid kõnesid,

34. Viimaks on PPA ka õigesti järeldanud, et võimalik uus mobilisatsioon tulevikus ei anna

alust pagulasseisund jaatamiseks. Riigikohus 15.02.2023 otsuses nr 3-20-1115 (p 26)

selgitanud, et tagakiusu jaatamiseks peab isikule olema saadetud mobilisatsioonikäsk või

-kutse; isik peab selgitama, millised on keeldumise võimalused ja kas isikul on võimalik

neid kasutada; milliseid teenistusülesandeid peaks isik täitma. Antud juhul on aga selge,

et kaebajale ei ole mobilisatsioonikutset saadetud. PPA viitab seejuures õigesti, et kaebaja

pole selgitanud, et isegi kui ta mobilisatsioonikutse saaks, siis millised oleks tema

võimalused keeldumiseks ning kas ja miks tal ei oleks võimalik neid kasutada, samuti, et

käesoleval ajal ei ole teada millisesse üksusesse kaebaja kuuluks ja milliseid konkreetseid

teenistusülesandeid ta eeldatavalt täidaks.

35. PPA leidis vaidlustatud otsuses põhjendatult, et kaebajat ei ähvarda Venemaal VRKS § 4

lg 3 nimetatud tõsine oht (VRKS § 8 lg 2 p 5) ja ta ei vaja täiendavat kaitset. PPA on

korrektselt esile toonud, et kaebaja on Venemaa kodanik, tal puuduvad tõsised

tervisehädad ning ta ei ole Venemaal tagaotsitav. Samuti ei oota teda Venemaale naastes

ees aluseta kriminaalkaristus. Venemaa ametkonnad on taotlejale passi väljastanud,

millega on Venemaa riigivõim näidanud, et taotleja on nende diplomaatilise kaitse all ja

taotleja on korduvalt vabalt oma kodakondsusjärgse riigi piire ületanud. VRKS § 4 lg 3

järgi (samuti direktiivi 2011/95/EL art 2 p f, art 15 järgi) on täiendava kaitse saaja

välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse

andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või

väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas: 1)

talle surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise või 2) tema piinamise või tema suhtes

ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või

3) konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute

kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu. Euroopa

Kohus on märkinud, et isikut saaks lugeda täiendava kaitse nõuetele vastavaks, kui on

põhjendatult alus arvata, et taotleja seisaks asjaomasesse riiki tagasipöördumisel silmitsi

reaalse, mitte hüpoteetilise ohuga (vt otsus C-465/07, p 31 jt). Täiendava kaitse saamiseks

puudub praegusel juhul alus. Kaebajat ei ähvarda päritoluriiki naasmisel tõsine oht VRKS

§ 4 lg 3 tähenduses. Kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis kinnitaks, et ta satuks

päritoluriiki väljasaatmise korral tõsisesse ohtu, teda ei ähvarda surmanuhtluse

kohaldamine või täideviimine, piinamine, ebainimlik või inimväärikust alandav

kohtlemine ega karistamine. Samuti ei toimu sellist relvakonflikti, mis võiks tingida

kaebaja elu ohtu sattumise või tema kallal vägivalla rakendamise, kui ta peaks VF-i

naasma. Olukord Venemaal pole selline, mis takistaks kaebaja tagasipöördumist.

Täiendava kaitse andmise aluseks ei ole päritoluriigi ebademokraatlikkus ja valitsevad

ideoloogiad ega ka fakt, et riigivõimu poolt toimub organisatsioonide, meediaväljaannete

ja Venemaa kodanike tsenseerimine ning kontrollimine.

36. Seega on PPA veenvalt ja piisavalt põhjendanud, miks kaebaja ei kvalifitseeru pagulaseks

või täiendava kaitse saajaks VRKS § 4 tähenduses. Subjektiivne hirm, et VF-i tagasi

pöördumisel võib kaebaja elu või tervis sattuda ohtu või hüpoteetiline oletus, et kaebaja

mobiliseeritakse, ei too kaasa rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamist. Kaebajale

kohaldatud sissesõidukeeld on proportsionaalne.

37. VRKS § 10 lg 2 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus viibida Eestis kuni

rahvusvahelise kaitse taotluse kohta lõpliku otsuse tegemiseni. VRKS § 3¹ lg 1 p 1 mõttes

ei ole lõplikku otsust kui PPA keeldub rahvusvahelise kaitse andmisest ja edasikaebamise

tähtaeg veel kestab. Haldusakti edasikaebamisel loetakse lõplikuks otsuseks sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt halduskohtu otsus, millega on jäetud kaebus rahuldamata

(halduskohtu otsus ei pea olema jõustunud) (vt RKHKm 02.03.2017, nr 3-3-1-54-16, p

16). VRKS § 3¹ lg 2 kohaselt lõpeb varjupaigamenetlus lõpliku otsuse tegemisega. Seega

lõpeb kaebaja varjupaigataotleja staatus halduskohtu otsuse tegemisest ja sellega lõpevad

ka varjupaigataotlejale ettenähtud õigused. Kui kaebaja saadetakse praeguse asja

menetluse kestel aga Eestist välja, võib tema õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda

oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Kaebajale kohtumenetluse ajaks

Eestis viibimise õiguse andmine ei kahjusta olulisel määral avalikku huvi (HKMS § 249

lg 3). Seega rahuldab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja peatab PPA

19.05.2023 rahvusvahelise kaitse tagasilükkamise, Eestist lahkumise ettekirjutuse ja

sissesõidukeelu otsuse nr 12212230043-1 kehtivuse kuni käesolevas asjas kohtuotsuse

või menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Esialgne õiguskaitse kohaldub viivitamatult

(HKMS § 252 lg 3). Esialgse õiguskaitse kehtivusajal puudub kehtiv otsus rahvusvahelise

kaitse taotluse kohta, mistõttu on taotlejal õigus Eestis viibida (VRKS § 10 lg 2 p 2).

38. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. PPA

ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad menetlusosaliste

võimalikud kulud nende enda kanda.

39. Kaebaja identifitseerimise vältimiseks ja tema õiguste kaitseks tuleb avaldatavas

kohtuotsuses asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Andreas Paukštys