3-23-1099/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. oktoobril 2023 Tallinnas

Haldusasja number

3-23-1099

Haldusasi

Xi kaebus Eesti Töötukassa 7. märtsi 2023. a otsuse ja 17.

aprilli 2023. a vaideotsuse tühistamiseks ning töötukassa

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X, volitatud esindaja vandeadvokaadi abi Kirke

Vaino

Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja Meelis Paavel

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada kaebaja nimi avaldatavas otsuses tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 27. novembril 2023 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib

esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks

menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata

apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama

tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem

täiendada (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Töötukassa määras 22. aprilli 2021. a otsusega nr TVH/21/018778 Xile osalise

töövõime viieks aastaks. Töötukassa määras 23. aprilli 2021. a otsusega nr TVT/21/023287

kaebajale osalise töövõime perioodiks (5. aprillist 2021 kuni 4. aprillini 2026) töövõimetoetuse.

3-23-1099

2(5)

2. Töötukassa lõpetas 7. märtsi 2023. a otsusega nr TVT/23/015547 kaebajale töövõime-

toetuse maksmise alates 1. veebruarist 2023, kuna kaebaja õpingud Tallinna Tervishoiu

Kõrgkoolis (TTK) olid katkenud.

3. Kaebaja esitas töötukassa 7. märtsi 2023. a otsuse peale vaide. Kaebajale jäi arusaamatuks,

miks töötukassa informeerib teda 1. veebruaril 2023 jõustunud otsusest tagantjärele 8. märtsil

2023. Kaebaja soovis, et töötukassa tunnistaks 7. märtsi 2023. a otsuse kehtetuks, jätkaks

töövõimetoetuse maksmist katkestuseta või lükkaks 7. märtsi 2023. a otsuse edasi, kuni kaebaja

on end töötuna registreerinud.

4. Töötukassa jättis kaebaja vaide 17. aprilli 2023. a vaideotsusega nr VO/23/765

rahuldamata. Kaebaja õppis Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel 19. augustist 2021

kuni 1. veebruarini 2023 TTK-s. Õpingute katkemise tõttu ei vastanud kaebaja alates

2. veebruarist 2023 ühelegi töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 12 lg 1 p-des 1–6 ja 8–14

sätestatud tingimusele. Kaebaja ei võtnud end 14 kalendripäeva jooksul ka töötuna arvele.

7. märtsi 2023. a otsus ei hakka kehtima pärast 30 päevast vaidlustustähtaja möödumist.

Vaidlustamistähtaeg ei ole seotud otsuse jõustumisega. Töötukassa teeb päringud riiklikesse

andmebaasidesse ning kontrollib toetuse saaja vastavust toetuse tingimustele kord kuus enne

makse tegemist. Veebruarikuu eest töövõimetoetuse makset arvutades tegi töötukassa

veebruarikuu kohta päringu märtsi alguses. Selle tulemusel selgus kaebaja õpingute katkemine

1. veebruarist 2023. Kaebaja pidi olema teadlik, et toetuse saamiseks peab ta vastama TVTS

§ 12 lg-s 1 esitatud tingimustele, sest vastustaja 23. aprilli 2021. a otsuse järgi lõpetatakse

töövõimetoetuse maksmine enne otsuses märgitud perioodi lõppemist, kui taotleja nendele

tingimustele ei vasta. Kaebajal oli kohustus teatada töötukassale asjaoludest, mis mõjutavad

tema õigust saada töövõimetoetust. Toetuse määramise ja maksmise tingimused on

imperatiivsed, seega ei olnud töötukassal kaalutlusõigust, kas maksta töövõimetoetust

tingimuste mittetäitmise korral edasi või mitte.

5. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 17. mail 2023 kaebuse töötukassa 7. märtsi 2023. a

otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks ning töötukassa kohustamiseks maksma kaebajale

2. veebruarist kuni 7. maini 2023 välja maksmata töövõimetoetus.

5.1. Osalise töövõimega inimesel on õigus töövõimetoetusele, kui ta vastab vähemalt ühele

TVTS §-s 12 lg 1 p-des 1–14 nimetatud tingimusele, sh omandab põhi-, kesk-, kutse- või

kõrgharidust. Töötukassa ei tohi töövõimetoetuse maksmist peatada või lõpetada enne, kui on

välja selgitanud maksmise lõpetamise aluseks olevad määrava tähtsusega asjaolud (TVTS § 19

lg 6). Kahtluse korral tuleb otsuse aluseks olevad asjaolud välja selgitada haldusakti tegemise

ajaks, mitte tagantjärele (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-19-569, p 11).

Töötukassal ei ole õigust piirduda asjaolude väljaselgitamisel üksnes riiklike andmekogude ja

registrite andmetega. EHIS-es ei ole alati teavet töövõimetoetuse saaja õpingute jätkamise või

katkemise kohta, mistõttu ei tohi tugineda üksnes EHIS-e andmetele. Enne otsuse tegemist

oleks töötukassa pidanud asjaolud välja selgitama koostöös kaebajaga.

5.2. Töötukassa ei ole enne otsuse tegemist andnud kaebajale võimalust arvamuse ja

vastuväidete esitamiseks (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1). Haldusmenetluse läbi-

viimiseks ilma menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata ei ole praeguses asjas

õiguslikku alust (vt HMS § 40 lg 3 p 1–7). Töötukassa on oluliselt rikkunud menetlusnõudeid,

mistõttu on 7. märtsi 2023. a ostus formaalset õigusvastane.

5.3. Töötukassa ei ole otsust tehes arvestanud TVTS § 12 lg-ga 31. TVTS-i seletuskirja kohaselt

maksab töötukassa § 12 lg 31 alusel toetust kuni 95 päeva pärast seda, kui isik on EHIS- e

andmetel koolist välja arvatud. Kaebaja soovis ja kavatses õpinguid kõrgharidustasemel jätkata.

Muuhulgas seetõttu ei võtnud kaebaja end töötuna arvele, kui sai teada, et ta on koolist välja

3-23-1099

3(5)

arvatud. Kaebaja ei saanud enne töötukassa otsust uut õppeasutust otsida, sest sai TTK otsusest

teada töötukassa 7. märtsi 2023. a otsusest. Pärast seda on kaebaja uurinud võimalusi edasi

õppimiseks. TVTS-i ebaõige tõlgendamine ja rakendamine tingib töötukassa 7. märtsi 2023. a

otsuse materiaalse õigusvastasuse. Isegi kui töötukassal oleks olnud õigus toetuse maksmine

lõpetada, oleks tulnud seda teha 2. veebruarist 2023, mis on toetuse maksmise lõpetamise

aluseks oleva asjaolu tekkimise päevale järgnev päev (TVTS § 19 lg 1 p 2).

6. Töötukassa palus 26. juuni 2023. a vastuses kaebuse rahuldamata jätta.

6.1. TVTS § 12 lg 31 reguleerib olukorda, kui inimene on vastava haridustaseme omandanud,

mitte olukorda, kus tema õpingud on katkenud. Kui inimene ei asu õppima, ei tööta vms, peab

ta toetuse saamiseks olema töötuna arvele võetud hiljemalt 1. septembril (TVTS eelnõu seletus-

kiri, 468 SE II, Riigikogu XIII koosseis). Kui osalise töövõimega inimene ei tööta ega viibi

tööturult eemal mõjuval põhjusel, peab ta olema töötuna arvele võetud ja täitma töötu kohustusi,

st otsima aktiivselt tööd ning olema kohe valmis tööle asuma.

6.2. Kaebaja õpingud ei lõppenud 1. veebruaril 2023 TTK-s hariduse omandamisega, vaid

õpingud katkestati. Kaebaja arvati seetõttu õppeasutuse nimekirjast välja, mida tõendab

EHIS- e väljavõte (vastustaja 26. juuni 2023. a vastuse lisa 1). TVTS-i toetuse maksmise

tingimustele vastavust kontrollib vastustaja riiklike andmekogude alusel. Kui seal andmeid ei

ole, küsib töötukassa selgitusi toetuse taotlejalt või teistelt inimestelt. Praeguses asjas kinnitasid

EHIS-e andmed kaebaja õpingute katkemist, seetõttu ei olnud vaja HMS § 40 lg 3 p 2 alusel

lisaandmeid küsida. Kaebaja selgitused tulevikus õppima asumise kohta ei oleks muutnud

vastustaja otsust.

6.3. Kaebaja on ekslikult mõistnud toetuse maksmise lõpetamise kuupäeva. 1. veebruar 2023

on toetuse maksmise viimane päev. Seda kinnitab kaebajale 8. märtsil 2023 tehtud toetuse

väljamakse 9 eurot ja 31 senti selle päeva eest (väljavõte töötukassa infosüsteemist, vastustaja

26. juuni 2023. a vastuse lisa 2). 1. aprillini 2023 oli töövõimetoetuse päevamäär 16 eurot ja 33

senti, millest ühe kalendripäeva toetus osalise töövõimega inimesel TVTS § 13 lg 2 p 1 järgi on

57 protsenti päevamäärast, s.o 9,3081. TVTS § 12 lg-s 1 sätestatud tingimuse täitmise 14. päev

oli 16. veebruar 2023. See tähendab, et kaebaja pidi uuesti tingimusi täitma asuma ajavahemikul

2. veebruarist kuni 16. veebruarini 2023. Kaebaja ei vastanud sellel perioodil ühelegi nõutud

tingimusele, mistõttu on töövõimetoetuse lõpetamine seisuga 1. veebruar 2023 õiguspärane.

7. 9. oktoobri 2023. a vastuses kohtunõudele selgitas vastustaja, et soovis haldusmenetluse

läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt (HMS § 5 lg 2). Kaebaja ei õppinud välismaal, millisel

juhul vastustajal registri andmed üldjuhul puuduvad ning tekib vajadus küsida selgitusi.

Kaebaja ärakuulamisel ei olnud eraldi eesmärki ning kaebajal ei olnud esitada faktilisi asja-

olusid, mis oleks vastustaja otsust muutnud. Töötukassal on kohustus koguda tõendeid üksnes

vajaduse korral (TVTS §19 lg 6).

8. Kaebaja 16. oktoobri 2023. a seisukoha järgi tuleb töövõimetoetuse saajale tagada õigus

olla ära kuulatud (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus asjas nr 3-4-

1-1-03, p 16). Õiguskantsler on leidnud, et töötukassa põhjendus, et üldjuhul on töövõime-

toetuse maksmise lõpetamise otsused õiged ilma inimest menetlusse kaasamata, ei ole toetuse

maksmise lõpetamiseks piisav. Selle põhjendusega ei saa eirata põhiseaduslikku õigust heale

haldusele ja jätta inimene elatusvahenditeta, sest see on põhiseaduse §-des 10, 14 ja 28 lg-s 2

sätestatud õiguste piiramine (vt kaebaja 16. oktoobri 2023. a seisukoha lisa 1). Kaebaja ei

teadnud, et on koolist välja arvatud, kuni töötukassa 7. märtsi 2023. a otsuse kättesaamiseni.

Kaebaja jäi elatusvahenditeta päeva pealt. Sellist olukorda oleks saanud vältida, kui vastustaja

oleks võimaldanud kaebajal esitada enne otsuse tegemist arvamuse ja vastuväited.

3-23-1099

4(5)

Vastustaja ei edastanud 26. juuni ja 9. oktoobri 2023. a vastuseid kaebaja esindajale, rikkudes

HKMS § 53 lg-s 2 sätestatud kohustust. Seetõttu on kohtul võimalik teda trahvida. Samuti ei

ole kohus e-toimikus vastustaja edastatud dokumentidele vastuvõtmise kohustust määranud ega

saatnud kaebaja esindajale teavitust vastustaja esitatud dokumentide kohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. TVTS § 19 lg 1 p 2 järgi lõpetatakse osalise töövõimega isikule toetuse maksmine enne

määratud töövõimetoetuse perioodi lõppemist, kui ta ei vasta ühelegi TVTS § 12 lg 1 p- des 1–

6 ja 8–14 sätestatud tingimusele. Toetuse maksmine lõpetatakse toetuse lõpetamise aluseks

oleva asjaolu tekkimise päevale järgnevast päevast arvates. Töövõimetoetuse maksmist osalise

töövõimega isikule ei lõpetata juhul, kui ta on hiljemalt 14 kalendripäeva möödudes TVTS § 12

lg 1 p-des 1–6 või 8–14 esitatud tingimustele vastamise lõppemise päevast arvates töötuna

arvele võetud (TVTS § 19 lg 2 p 1 alusel).

10. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja ei vastanud töötukassa 7. märtsi 2023. a otsuse tegemise

ajal ühelegi TVTS § 12 lg 1 p-des 1–6 või 8–14 sätestatud tingimusele. Kaebaja ei ole kaebuses

ka vastupidist väitnud. Vaidlus on selle üle, kas vastustaja on rikkunud kaebaja ärakuulamise

kohustust ja kas kaebaja ära kuulamine oleks mõjutanud vastustaja otsust. Samuti on vaidlus

selle üle, kas vastustajal oli kohustus maksta kaebajale toetust TVTS § 12 lg 31 alusel ning

milline oli toetuse maksmise lõpetamise kuupäev.

11. Vaidlust ei ole selle üle, et vastustaja jättis kaebaja ära kuulamata. Sellega on vastustaja

rikkunud HMS § 40 lg-t 1, mille järgi peab haldusorgan enne haldusakti tegemist andma

menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta

oma arvamus ja vastuväited. Vastustaja viidatud HMS § 40 lg 3 p 2 praeguses asjas ei kohaldu.

See kohaldub üksnes juhul, kui haldusmenetlust viiakse läbi inimese taotluse alusel või kui

menetlusosaline on menetluse käigus andnud seletuse.

12. Kohustust kaebaja ära kuulata, ei väära ka TVTS § 19 lg 6 esimene lause, nagu leiab

vastustaja. Selle järgi on töötukassa kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise

tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel HMS § 6

tähenduses. Osundatud säte seab töötukassale seega kohustuse täita haldusmenetluses uurimis-

põhimõtet. Kaebaja ärakuulamise kohustust ei saa aga samastada uurimiskohustusega. Ka ei ole

haldusorganil õigust jätta inimene ära kuulamata seetõttu, et ta soovib haldusmenetluse läbi viia

eesmärgipäraselt ja efektiivselt, võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja

ebameeldivusi kaebajale. Jättes kaebaja ära kuulamata, rikkus töötukassa seega haldus-

menetluse nõudeid ja hea halduse põhimõtet.

13. HMS § 58 järgi ei või haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et selle

andmisel rikuti menetlusnõudeid, kui rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist (vt ka

riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1). Kaebaja ei ole toonud esile selliseid asjaolusid, mis

võimaldaksid järeldada, et tema ärakuulamine oleks mõjutanud vastustaja otsust. Arvestades

seda, et EHIS-e andmed kaebaja koolist välja arvamise kohta olid tõesed ning kaebaja ei vasta

ka ühelegi teisele TVTS § 12 lg 1 p-des 1–6 ja 8–14 sätestatud tingimusele, ei mõjutanud

kaebaja ära kuulamata jätmine vastustaja otsust. Vastustaja sõnul tegi ta päringu EHIS-esse

märtsi algul. Selleks ajaks oli 1. veebruarist, mil kaebaja koolist välja arvati, möödunud enam

kui 14 kalendripäeva. Seetõttu ei oleks kaebaja ärakuulamise tulemusel saanud end TVTS § 19

lg 2 p 1 tingimuste täitmiseks enam õigel ajal ka töötuna arvele võtta.

14. TVTS § 12 lg 31 järgi on toetuse saamise õigus inimesel, kes kavatseb pärast põhi-, kesk- ,

kutse- või kõrghariduse omandamist jätkata hariduse omandamist samal või muul

3-23-1099

5(5)

haridustasemel või kõrgharidusastmel. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja puhul ei ole alust

seda sätet kohaldada. Kaebaja on arvatud TTK-st välja ilma et ta oleks omandanud seal

pakutavat haridustaset ega kooli lõpetanud.

15. Vastustaja 7. märtsi 2023. a otsuse p 2 alusel on töövõimetoetuse maksmise lõpetamise

kuupäev 1. veebruar 2023. Kaebaja leiab, et õige töövõimetoetuse lõpetamise kuupäev oleks

olnud 2. veebruar 2023. Kohus nõustub kaebajaga. Toetuse maksmine lõpetatakse TVTS § 19

lg 1 p 2 alusel toetuse lõpetamise aluseks oleva asjaolu tekkimise päevale järgnevast päevast

arvates. Kaebaja õpingute viimane päev oli EHIS-e andmetel 1. veebruar 2023. Sellele järgnev

päev ehk 2. veebruar 2023 oli seega toetuse maksmise lõpetamise kuupäev. Kuigi vastustaja

7. märtsi 2023. otsuse järgi on töövõimetoetuse maksmise lõpetamise kuupäev 1. veebruar

2023, on töötukassa tasunud 8. märtsil 2023 kaebajale 9 eurot ja 31 senti toetust 1. veebruari

eest (vt vastustaja 26. juuni 2023. a vastuse lisa 2). Selline ebatäpsus toetuse maksmise

lõpetamise kuupäevas ei ole mõjutanud seega kaebajale toetuse maksmist. Järelikult ei ole

põhjust vastustaja 7. märtsi 2023. a otsust ka töövõimetoetuse maksmise lõpetamise eksliku

kuupäeva tõttu tühistada.

16. Kohus jätab nii töötukassa 7. märtsi 2023. a otsuse kui ka vaideotsuse tühistamise nõuded

rahuldamata. Samuti jätab kohus rahuldamata kaebaja nõude kohustada vastustajat maksma

2. veebruarist kuni 7. maini 2023 kaebajale välja maksmata toetust.

17. Kaebaja 16. oktoobri 2023. a seisukoha järgi ei edastanud vastustaja kaebaja esindajale

26. juuni 2023. a vastust ega 9. oktoobri 2023. a vastust kohtunõudele. Kaebaja viitab kohtu

võimalusele vastutajat selle eest trahvida (HKMS § 53 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 337).

Kaebaja on vastustaja vastused kätte saanud ja kohtule õigel ajal oma seisukoha esitanud.

Kohtute Infosüsteemi kohaselt on vastustaja 26. juuni 2023. a vastus kaebaja esindajale nähtav

alates 26. juunist ning 9. oktoobri 2023. a vastus kohtunõudele nähtav alates 10. oktoobrist.

Kaebajale on jäänud seega mõistlik aeg vastustaja vastustega tutvumiseks ja oma seisukohtade

esitamiseks.

18. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

pole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Menetlusosaliste menetluskulud

jäävad seega nende endi kanda.

19. Otsus sisaldab kaebaja terviseandmeid, seetõttu tuleb kaebaja nimi asendada avaldatavas

otsuses tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/