2-21-16351/94 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-16351

Kohtuasi

X hagi Y OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks, töölepingu teisel alusel lõppenuks

tunnistamiseks, saamata jäänud töötasu, isikliku

sõiduauto

kasutamise

kulude

ja

töölepingu

ülesütlemise tühisuse eest hüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 23. mai 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

2189 eurot 75 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXX)

Kostja Y OÜ (registrikood XXXXXXXX), lepinguline

esindaja Thea Rohtla

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 23. mai 2022. a otsus muutmata.

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda ning ringkonnakohtu

menetluskulud X kanda.

4. Määrata kindlaks Y OÜ menetluskulude rahaline suurus ja mõista Xlt Y OÜ kasuks

välja menetluskulu 315 eurot.

5. Mõista Xlt Y OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (315 eurot) võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

2-21-16351

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja, avaldaja) esitas 12.08.2021 töövaidluskomisjonile Y OÜ (kostja) vastu avalduse,

milles palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping alates 31.08.2021,

kohustada tööandjat tegema töötamise registris kanded töölepingu lõppemise aluse ja aja kohta,

mõista tööandjalt töötaja kasuks välja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitis, mõista välja

töötasu 720 eurot ajavahemiku 30.07.2021–31.08.2021 eest ning isikliku sõiduauto kasutamise

kulud 52,61 eurot. Töövaidluskomisjoni istungil vähendas avaldaja nõuet ja palus vastaspoolelt

välja mõista isikliku sõiduauto kasutamise kulu 32,61 eurot. Töövaidluskomisjon jättis

07.09.2021. a otsusega avalduse rahuldamata.

2. Hageja esitas 19.10.2021 Pärnu Maakohtule hagi Y OÜ vastu, paludes maakohtul tuvastada

töölepingu ülesütlemise tühisuse töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p-i 3 alusel, lõpetada

tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 31.08.2021 ja kohustada tööandjat tegema vastavad

kanded töötamise registris. Hageja palus mõista kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitis.

Hüvitise suuruse jättis hageja kohtu otsustada, ning töötasu 737,14 eurot ajavahemiku

31.07.2021 –31.08.2021 eest ning mõista tööandjalt hageja kasuks välja isikliku sõiduauto

kasutamise kulud 32,61 eurot.

2.1. Hagiavalduse kohaselt on hageja endine Y OÜ töötaja, puhastusteenindaja C OÜ-le

kuuluval reisiparvlaeval „XXX“. Tööandja ütles 30.07.2021 töölepingu hagejaga erakorraliselt

etteteatamistähtaega järgimata TLS § 88 lg 1 p-i 3 alusel üles. Hageja töötingimused muutusid

peale parvlaeva „YYY“ avariid 21.07.2021, mil tööandja neli koristajat jäid ilma laevata ja

hooajalise lepinguga koristajaid ei olnud enam vaja. Hageja leiab, et tööandja oleks pidanud

lõpetama töölepingu hagejaga koondamise tõttu, millest tööandja pidi laevapere liikmele

(töötajale) vähemalt viis kalendripäeva ette teatama.

2.2. Vastuseks kostja vastuväidetele selgitas hageja, et ei ole kostja väidetud tegusid toime

pannud ega tööandjat halvustanud. Tööandjale ei ole esitatud ühtegi kaebust reisijatelt või C

OÜ esindajatelt või teistelt töötajatelt. Tööandja selgitusest ei ilmne, milline kapten esitas

hageja kohta pretensiooni. Töödejuhataja Q saatis hagejale 28.07.2021 kell 21.39 järgmise

sisuga sõnumi: „Homme enne esimest reisi palun võta asjad ja lahku laevast. Y riided jäta laeva.

Sinu tööleping lõpeb tänase õhtuga“. Q helistas samal õhtul kell 23.00 ja ütles, et hageja peab

panema asjad kokku ja järgmisel päeval kell 10.00 laevast lahkuma. 29.07.2021 hageja lahkus

laevast, kuid pärast Tööinspektsiooniga konsulteerimist läks laevale tagasi ja jätkas tööd.

Umbes kell 14.00 tuli laevale kaks laeva „YYY“ koristajat ning hageja järeldas, et nad pandi

tema asemele, kuna nad töötasid tähtajatu lepinguga ja avarii teinud laeval tööd enam polnud.

29.07.2021 kell 17.10 sai hageja Qlt järgmise sisuga sõnumi: „30.07.21 tulen kell 9.45 laeva ja

toon sulle töölepingu ülesütlemise dokumendi. Palun pane selleks ajaks oma asjad kokku ja

töölepingu lõppemisega seoses lahkud laevalt. Q“.

2-21-16351

2.3. E-postile saadetud hoiatusest sai hageja Qlt teada 28.07.2021 õhtul kell 23.00

telefonivestluses. Hoiatuse sisuga hageja õhtul tutvuda ei saanud, kuna telefoni aku oli tühi.

Alles järgmise päeva hommikul, s.o. 29.07.2021 nägi hageja, et kostja on saatnud talle

28.07.2021 kell 15.07 kirja „Hoiatus nr 28“, kuid manust ennast hageja avada ei saanud.

29.07.2021 kell 8.55 saatis hageja tööandjale vastuse, et ta ei saa tööandja kirja avada.

29.07.2021 kell 10.11 saatis tööandja uuesti hoiatuse sisu e-kirjaga, millele hageja vastas, et ta

jätkab töö tegemist, tal on kehtiv leping. 29.07.2021 õhtul teatas hageja tööandjale, et ta ei ole

hoiatusega nõus ning vajadusel saab hageja kirjutada seletuskirja, millele tööandaja ei vastanud.

Hageja leiab, et dokumenti ei saa esitata koristajale töö ajal isikliku e-posti kaudu, kuna

koristaja ei ole kontoritöötaja ja arvutiseadmeid ja interneti tööl ei kasuta. Meretöölepingust ei

tulene hagejale vastavat kohustust.

2.4. 30.07.2021 hommikul helistas töödejuhataja Q hagejale ja teatas, et hageja töö on

lõppenud. Töödejuhataja teatas, et tal on vormistatud dokumendid hagejale üleandmiseks ja ta

ootab hagejat Rohuküla sadamas. Hagejale anti ülesütlemisavaldus allkirja vastu kätte ning

hageja andis tööandjale üle kütuse tšeki suurusega 52,61 eurot. Hagejale on arusaamatu kostja

vastuses toodud seletus autokompensatsiooni 60 eurot ettemaksu tasumise kohta. Kütusetšekist

52,61 eurot on tööandja maksnud hagejale 02.08.2021 20 eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3.1. Kostja selgitas, et hageja asus puhastusteenindajana C parvlaeval tööle 24.06.2021. Hageja

asus tööle täistööajaga summeeritud tööaja arvestusega. Vahetuste ajakava nägi töötamise ette

graafikuga kaks nädalat tööl ja kaks nädalat vaba. Tööle asumisele eelnevalt sai töötaja väga

põhjaliku tutvustuse ja koolituse laeva tüürimehelt kõikide tegevuste kohta ning ohu- ja häire

korral tegutsemisjuhistega. Ta tutvus laeva sisekorraeeskirjadega ning põhjaliku ringkäigu järel

kinnitas

juhendamist

allkirjaga

vastaval

dokumendil.

Koristamise,

kasutatavate

koristusvahendite, -tarvikute ja -keemia osas juhendas töötajat tööde juhataja Q koos teise

puhastusteenindajaga. Koos käidi läbi kogu laev ning hagejale näidati ette kõik tema

koristusalad.

3.2. Järgmisel päeval pärast hageja tööle asumist kurtis laeva kapten, et hageja on konfliktne

ning segab teistel laevapere liikmetel oma töö tegemist, ei allu kellelegi. Tööde juhataja andis

info hagejale edasi, tuletas talle meelde tema tööülesandeid ja kollektiivis töötamise

elementaarseid nõudeid. Mitmel korral käis töödejuhataja laeval töötaja töötamist/käitumist

kontrollimas ja oli sunnitud tegema koristamise kvaliteedi kohta märkusi – vaibad ja trepid olid

koristamata ja mustad. Kostja esindajani jõudis jätkuvalt uut infot töötajapoolsete laeva

sisekorrareeglite rikkumise kohta. Hageja ei maganud talle ettenähtud kajutis, segas

meeskonnaliikmete, sh kapteni tööd, kui käis mitu korda rooliruumis oma probleemidest

rääkimas ning halvustas C juhtkonna liikmele tööandjat.

3.3. 26.07 telefonikõnes selgitas töödejuhataja Q hagejale tööl käitumise reegleid ning hoiatas

jätkuvate rikkumiste korral saabuvatest tagajärgedest. 28.07.2021 dokumendiga nr. 64 tehti

töötajale hoiatus töökohustuste ebakorrektse täitmise ja lugupidamatu suhtumise eest

tööandjasse, laevameeskonna töö segamise ja väga ebaviisaka ja häiriva suhtlemisviisi eest nii

kolleegidesse kui laevameeskonda. Dokument saadeti hagejale e-postiga nii digitaalselt

allkirjastatuna kui ka paberil dokumendina, millise kättesaamist töötaja kinnitas. Töötaja

käitumine ja töösse suhtumine pärast hoiatuse tegemist ei paranenud. Laevapere oli hageja

äärmiselt ebaviisakast käitumisest tõsiselt häiritud.

3.4. 29.07 saadetud e-kirjaga öeldi hagejale tööleping üles. 30.07.2021.a. dokumendiga nr 66

öeldi tööleping töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 alusel erakorraliselt üles. Töölepingu

2-21-16351

ülesütlemise avaldus anti hagejale kätte tema viimasel tööpäeval, 30.07.2021. Töötajat hoiatati

enne töölepingu ülesütlemist nii suuliselt kui kirjalikult. Ebakohase käitumisega rikkus hageja

oluliselt oma töökohustusi, mistõttu oli töölepingu erakorraline ülesütlemine vältimatu ja

õiguspärane.

3.5. Praegusel juhul ei esine töölepingu ülesütlemisel TLS § 104 lg-s 1 nimetatud asjaolusid,

mis tingivad töölepingu ülesütlemise tühisuse. Seetõttu puudub ka alus maksta TLS § 109 alusel

hüvitist. Kostja leidis, et kui kohus peaks tuvastama hageja töölingu ülesütlemise tühisuse,

esinevad alused hüvitise vähendamiseks, arvestades töötaja lühikest tööperioodi.

3.6. Hagist ei nähtu, millisel õiguslikul alusel hageja töötasu nõuab. Hageja ei ole esitanud

töösuhte jätkumise ja sellest tulenevalt töötasu nõuet koos töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamisega. Töösuhe lõppes 31.07.2021, mistõttu hagejal ei ole õigust nõuda töötasu aja

eest, mil töösuhe oli lõppenud. Seega on hageja töötasunõue 2021. a augusti eest põhjendamatu.

3.7. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi tööandja hüvitama hagejale isikliku auto kasutamisega

seotud kütusekulu, eeldusel, et töösuhe kestab kuni 31.08.2021. Töötajale maksti ühe kuu eest

ette autokompensatsiooni 40 eurot. Hageja esitas kostjale kütusekulu kohta tšeki 52,61 eurot.

Kuna hageja töösuhe kestis napilt üle ühe kuu, ei pidanud kostja põhjendatuks hüvitada 45 liitri

kütusekulu ning maksis hagejale kütusekulu katteks 20 eurot, kokku 40,61 eurot.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Pärnu Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning tuvastas töölepingu erakorralise ülesütlemise

tühisuse TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Maakohus lõpetas hageja ja kostja töölepingu TLS § 107 lg

2 alusel alates 14.08.2021 ning kohustas kostjat parandama Maksu- ja Tolliameti peetavas

töötamise registris andmed hagejaga sõlmitud töölepingu kohta. Maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja töötasu hüvitise 720 eurot ning isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise 20

eurot. Maakohus jättis hageja töötasu hüvitamise nõude 737,14 euro ulatuses rahuldamata.

4.1. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud:

1) pooled sõlmisid 24.06.2021 meretöölepingu tähtajaga kuni 31.08.2021;

2) hageja asus tööle puhastusteenindajana C parvlaeval „XXX“;

3) 28.07.2021 tegi kostja hagejale hoiatuse töökohustuste rikkumise ja ebaviisaka

suhtlemisviisi eest kaastöötajatega ning kostja kliendiga;

4) 30.07.2021

ütles

kostja

hagejaga

sõlmitud

meretöölepingu

erakorraliselt

etteteatamistähtaega järgimata üles töötajast tuleneval põhjusel TLS § 88 lg 1 p 3 alusel;

5) Töölepingu ülesütlemise avaldus anti hagejale üle tema viimasel tööpäeval 30.07.2021;

6) Pooltel oli suuline kokkulepe, et kostja hüvitab hagejale sõidu töövahetusse laevale ja

tagasi 40 eurot kuus;

7) Kostja tasus hagejale autokompensatsiooni kokku 60,61 eurot.

4.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas hageja rikkus kostja

hoiatusele vaatamata töölepingut nii oluliselt, et tööandja võis töölepingu erakorraliselt üles

öelda. Samuti on vaidlus selle üle, kas hageja sai tööandja hoiatuse kätte ning kas hagejal on

õigus nõuda töötasu augustikuu eest ning isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamist.

4.3. Maakohus leidis, et töölepingu ülesütlemise formaalsed eeldused on täidetud. Kostja on

teinud töölepingu ülesütlemise tahteavalduse ja hageja on selle kätte saanud. Kostja on

28.07.2021 hoiatusest nähtuvalt esmalt hagejale ette heitnud seda, et 26.07 reageeris hageja

kõrgendatud hääletooniga ja halvustas kostjat vestluses C teenindusvaldkonna juhiga.

2-21-16351

Maakohtu hinnangul ei ole kostja suutnud tõendada, et töötaja oleks C teenindusvaldkonna

juhiga vesteldes kostjat halvustanud.

4.4. 28.07.2021 hoiatusest nähtuvalt heitis kostja hagejale ette ka seda, et hageja ei maganud

ettenähtud kajutis ning on oma magamise aseme seadnud luba küsimata töötajate puhkeruumi.

Maakohus luges esitatud tõendite pinnalt tuvastatuks, et hageja rikkus tööandja seaduslikke

korraldusi TLS § 88 lg 1 p 3 mõttes sellega, et hageja ei maganud ettenähtud kajutis ning oli

oma magamise aseme seadnud luba küsimata töötajate puhkeruumi. Maakohus tuvastas, et

peale tähelepanu juhtimist hageja täitis kapteni korraldust mitte ööbida puhkeruumis.

4.5. Kostja heitis hoiatuses hagejale ette, et hageja käis pidevalt kapteni rooliruumis

probleemidest rääkimas ja segas kapteni tööd. Kostja nimetatud etteheide ei ole tõendatud.

Kostja heitis hoiatuses hagejale ette 26.07.2021 toimunud sündmust, kus praamil asuvast R-

Kioskis soovis hageja omandada sinna klientide jäetud jootraha, kuna arvas, et R-Kioski töötaja

teenib niigi hästi ja hagejal on raha rohkem vaja. 30.07.2021 ülesütlemisavalduses heitis kostja

hagejale ette 28.07.2021 toimunud väidetavaid sündmusi, kus hageja verbaalne kõnepruuk

häiris teisi laevapereliikmeid. Maakohus leidis, et tööandja poolne viisaka käitumise kohustuse

nõue on seaduslik ja mõistlik korraldus. Maakohus leidis, et kostja ei ole suutnud tõendada, et

töötaja oleks ebaviisakalt käitunud 26.07.2021. Samuti ei ole tõendatud, et 28.07.2021 oli kogu

laevapere tugevalt häiritud hageja suhtlemisviisist ja käitumisest.

4.6. 28.07.2021 koostatud hoiatusest nähtuvalt, heidab tööandja töötajale ette ka tööülesannete

puudulikku täitmist, mis seisnes selles, et vaibad olid puhastamata, kommipaberid vedelesid

praami aknalaudadel, praami salongis olid prügikastid tühjendamata, klientide salongis

viibimise ajal korjas hageja prügikastidest taarat. Nii tunnistaja ütlustest kui ka hageja enda

väidetest nähtub, et hageja rikkus töökohustusi sellega, et aeg ajalt jäid vaibad puhastamata ja

prügikastid tühjendamata.

4.7. Maakohus tuvastas, et kostja saatis esmalt 28.07.2021 kell 15.07 hagejale e-postile

kirjaliku hoiatuse. Samal päeval kell 16.44 saatis Q hagejale sõnumi, milles teatas hagejale, et

talle on tehtud hoiatus ja see on meilile saadetud. Samal päeval kell 21.39 saatis Q hagejale

teate, et tema tööleping lõppeb samal õhtul. 29.07.2021 hommikul kell 08.38 edastas Q hagejale

uue sõnum, milles teatas, et homme hommikul peab hageja laevast lahkuma. Kell 08.55 teatas

hageja kostjale, et ta ei saa kirja avada, esitas kütuse kulude kohta tõendi selle

kompenseerimiseks ning palus töölepingu lõpetamist katseajal ülesütlemisega. 29.07.2021 kl

10.11 edastas kostja hagejale uue e-kirja, milles hoiatuse tekst oli toodud välja. Hageja vastas

sellele kirjale kell 11.28, et ta jätkab töö tegemist, kuna tal on kehtiv leping. 29.07.2022 õhtul

kell 17.00 saatis Q hagejale uue sõnumi teatega, et 30.07.2021 kell 9.45 annab Q hagejale üle

töölepingu ülesütlemise dokumendid ja töölepingu lõppemisega seoses tuleb hagejal lahkuda

laevalt.

4.8. VÕS § 196 lg 2 kohaselt võib lepingu üles öelda üksnes juhul, kui teine pool rikub lepingut

kohustuste rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtja möödumisel. Praegusel juhul

puudus hagejal võimalus töösse suhtumise parandamiseks, kuna tööleping öeldi üles juba

järgmisel päeval. Hoiatamisest järgmisel päeval töölepingu ülesütlemine ei ole seaduspärane

TLS § 88 lg 1 p 3 järgi. Töölepingu ülesütlemine oli TLS § 104 lg 1 järgi tühine.

4.9. TLS § 97 lg 2 p 1 järgi peab erakorralisest ülesütlemisest töötajale ette teatama vähemalt

15 kalendripäeva. Hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 30.07.2021 ja seega tuleb tööleping

lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel alates 14.08.2021, mitte 31.08.2021. Tööandja ei ole järginud

ülesütlemisest etteteatamise tähtaegu, kuid hageja ei esitanud TLS § 100 lg-s 5 sätestatud

hüvitise nõuet.

2-21-16351

4.10. Hageja palus kostjalt välja mõista hüvitise, mille suuruse jättis kohtu otsustada. Maakohus

leidis, et kostjalt tuleb välja mõista hageja ühe kuu töötasu suurune hüvitis. Hageja oli

meretöölepingu lõpetamise ajaks töötanud kostja juures üksnes ühe kuu ja seitse päeva, millest

summeeritud tööaja arvestuse tõttu tegi tööd faktiliselt 20 päeva.

4.11. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja saamata jäänud töötasu

ajavahemiku 31.07.2021–31.08.2021 eest 737,14 eurot (bruto). Poolte vahel puudub vaidlus

selles, et hageja tööleping lõpetati erakorraliselt ülesütlemisavaldusega tähtaega järgimata

30.07.2021 ja peale seda hageja kostja juures tööd ei teinud. TLS § 109 lg 3 kohaselt kui

töötajale on määratud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitis, ei ole töötajal õigust

nõuda töötasu, mida töötajal oleks olnud õigus saada töösuhte jätkumisel töövaidlusorgani

otsuse jõustumiseni.

4.12. Maakohus rahuldas osaliselt hageja nõude isikliku sõiduauto kasutamise kulu hüvitise

saamiseks. Pooled sõlmisid suulise kokkuleppe töötaja tööle ja tagasi sõitmise kütusekulude

hüvitamiseks 40 euro ulatuses kuus. Kohtule esitatud lähetuskulude ja ostutšekkide aruandest

nähtub, et 2021. a juunis on hüvitas kostja hagejale kütuse kulu 40,61 eurot. Hageja esitas

maakohtule Olerex AS arve, mille kohaselt oli hageja kütuse kulu 2021. a juulis 52,61 eurot.

Vaidlus puudub selles, et kostja on hüvitanud esitatud arvest hagejale 20 eurot. Tööandja

otsustas kogu kulu mitte hüvitada, kuna hageja ei töötanud tervet kuud ja oli juba eelmisel kuul

saanud kütuse kulu hüvitist. Maakohus märkis, et tööandjal ei olnud alust poolte kokkuleppest

kõrvale kalduda. Maakohus mõistis kostjalt välja sõidukulu hüvitise 20 eurot, kuna juulikuu

kütuse kulust oli kostja juba 20 eurot hüvitanud.

4.13. Põhjendamatud on hageja väited, et teda tuli koondada. Kostja ei öelnud hagejaga

sõlmitud töölepingut üles töö ümberkorraldamise tõttu, vaid on ülesütlemisel tuginenud hageja

kohustuse rikkumisele (seadusliku korralduse täitmata jätmine ning töökohustuste rikkumine).

4.14. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1

kohaselt menetlusosaliste endi kanda, mistõttu neid rahaliselt kindlaks ei määranud.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega

maakohus jättis hagi rahuldamata ja teha uue otsuse, millega hagi tervikuna rahuldada või

alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule.

5.1. Hageja leiab, et maakohus oleks pidanud töölepingu lugema lõpetatuks 31.08.2021.

Töölepingu varasema lõpetamisega halvendas maakohus hageja olukorda.

5.2. Maakohtu välja mõistetud hüvitis 720 eurot on vähem kui hageja kaotatud palk 737,14

eurot. See ei võta arvesse tööandja rikkumisi ja pahatahtlikku tegevust.

5.3. Seoses parvlaeva „YYY“ avariiga pidi hageja töötama parvlaeval „XXX“, kus

töötingimused olid nii palju halvemad, et ei vastanud enam lepingu tingimustele. Hageja ei

väljendanud kusagil nõustumist töötingimuste halvenemisega. Töötingimuste halvenemine oli

vastuolus TLS § 91 lg 2 p-ga 3.

5.4. Tööandja oleks pidanud töötaja viima Virtsu sadamast Tallinnasse, kuid ei teinud seda

vastuolus lepingu p-ga 7.8.

Vastustaja seisukoht

6. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

2-21-16351

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

8. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud

asjaoludest, mis on kajastatud käesoleva otsuse p-s 4.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).

9. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Maakohus märkis, et kuivõrd maakohus rahuldas hageja TLS § 109 lg-s 1 sätestatud

hüvitise nõude, tuli hageja töötasu nõue TLS § 109 lg 3 alusel rahuldamata jätta. Kolleegiumi

hinnangul jõudis maakohus õigesti järeldusele, et hageja töötasu nõuet ei saa rahuldada, sest

hageja oli esitanud ka hüvitise nõude TLS § 109 lg 1 järgi. Hüvitise suuruse määramisel ei ole

maakohus diskretsiooni piire ületanud ega kaalumisvigu teinud. Hüvitise suuruse määramisel

lähtus maakohus hageja lepingulisest töötasust 720 eurot kuus. Hüvitise määramine on kohtu

diskretsioonotsus. TLS § 109 lg-st 1 ei tulene, et töötajale mõistetav hüvitis ei tohi olla väiksem,

kui oleks töötasu töö jätkumisel kuni töölepingu tähtaja lõpuni.

11. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse muuhulgas osas, millega maakohus lõpetas hageja ja

kostja vahel sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 14.08.2021, mitte alates

31.08.2021. TLS § 107 lg 2 järgi lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja

taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral.

Kolleegiumi hinnangul jõudis maakohus õigesti järeldusele, et töölepingut ei ole alust lõpetada

ajast, mil see oleks lõppenud korraliselt siis, kui tööandja ei oleks lepingut üles öelnud. Hageja

ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud ühtegi asjaolu ega väidet, mille alusel saaks maakohtu

järeldust kahtluse alla seada.

12. Apellatsioonkaebuses ei ole hageja esile toonud ühtegi asjaolu, millest nähtuvalt oleks tal

õigus täiendavale autokompensatsioonile. Maakohus on hüvitise välja mõistnud vastavalt

poolte kokkuleppele, s.o kokku 40 eurot kuus. Hageja esitas kütusekulu arve kokku 52,61 eurot

ning vaidlustas maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis 12,61 eurot välja mõistmata.

Kaebuses viitas hageja üldiselt lepingu p-le 7.8, mille kohaselt peab tööandja täitma töötaja

haiguse korral meretöö seadusest tulenevaid kohustusi. Nõude alusena tõi hageja esile, et

tööandja jättis täitmata kohustuse viia hageja, kes oli laeval haigestunud, Virtsu sadamast

Tallinnasse.

13. Kolleegium leiab, et maakohus jättis õigesti hageja nõude täiendava kütusekulu 12,61 eurot

saamiseks rahuldamata. Hageja tõi oma haigestumisega seotud asjaolud esile alles 25.04.2022

esitatud kirjalikus kohtukõnes. TsMS § 40 2 lg 2 järgi võib kohtukõnes viidata üksnes asja

sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele, mitte esitada

uusi asjaolusid. Seega jättis maakohus õigesti arvestamata hageja selgituse erakorralise

haigestumise kohta ning lahendas hageja hüvitisenõude üksnes sel alusel, et pooled olid

sõlminud kokkuleppe kütusekulu hüvitamiseks. Poolte kokkulepe ei näinud aga ette, et

erakorralisel haigestumisel on töötaja õigustatud saama täiendavat kütusekulu hüvitist.

14. Asjasse ei puutu hageja väited, et seoses parvlaeva „YYY“ avariiga pidi hageja töötama

parvlaeval „XXX“, kus töötingimused olid nii palju halvemad, et ei vastanud enam lepingu

tingimustele. Hageja ei ole seoses väidetavalt halvenenud töötingimustega kasutanud ühtegi

õiguskaitsevahendit (kahju hüvitamise nõue, lepingu ülesütlemine vm). Samuti ei võimalda

TLS muuta töölepingu lõpetamise alust kohtu omal algatusel nii, et lugeda tööleping lõpetatuks

koondamise tõttu (TLS § 89 lg 1).

2-21-16351

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes

TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste

menetluskulude jaotuse. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS § de 174 ja 175

sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata kostja menetluskulude nimekirja alusel.

16. Kostja taotles 315 euro hüvitamist, mis on tasu 3 tunni õigusteenuse eest tasumääraga 105

eurot / tund (käibemaksuta). Kostja taotluse kohaselt kulus esindajal lahendi ja kaebusega

tutvumiseks 2,25 t ja seisukoha koostamiseks 0,75 tundi. Kolleegium leiab, et kostja esindaja

tunnihind ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja lepingulise

esindaja ajakulu on mõistlik ja põhjendatud.

17. Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab hageja tasuma viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt