3-23-890/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.10.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-890

Haldusasi

MTÜ David Oistrahhi Festival kaebus kultuuriministri

21.03.2023 käskkirja nr 7-2/.1/2023_61 „Toetuse

eraldamine taotlusvoorust „Heliloomingu tellimine ja

muusikaalased väljaanded 2023““ punktide 2.12. ja 2.14.

tühistamiseks ning kultuuriministri kohustamiseks taotlusi

uuesti läbi vaatama

Menetlusosalised

Kaebaja – MTÜ David Oistrahhi Festival, seaduslik esindaja

Allar Kaasik

Vastustaja – Kultuuriminister, volitatud esindaja Mari

Kõrtsin

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.11.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine

menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-23-890

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kultuuriministri 12.11.2018 määruse nr 5 „Heliloomingu ja muusikaalaste väljaannete

toetamise tingimused ja kord“ alusel avanes heliloomingu ja muusikaalaste väljaannete

toetamise 2023. a taotlusvoor.

2. MTÜ David Oistrahhi Festival esitas 15.12.2022 taotlusvooru „Heliloomingu tellimine ja

muusikaalased väljaanded 2023“ taotluse nr 7-2/5861 projekti nimetusega „X. X residentuur“

ning taotluse nr 7-2/5869 projekti nimetusega „Y. Y-Y kantaat ÜKS PÄEV“.

Taotluse nr 7-2/5861 (taotlus I) kohaselt soovis MTÜ David Oistrahhi Festival projekti „X. X

residentuur“ eesmärgi täitmiseks 6600 euro suurust toetust. Taotluse nr 7-2/5869 (taotlus II)

kohaselt soovis MTÜ David Oistrahhi Festival projekti „Y. Y-Y kantaat ÜKS PÄEV“

läbiviimiseks 4330 euro suurust toetust. Taotlustel olid vormilised puudused, millest MTÜ-d

David Oistrahhi Festival teavitati. MTÜ David Oistrahhi Festival kõrvaldas taotluse I

puudused 06.01.2023 ning taotluse II puudused 04.01.2023.

3. Kultuuriminister otsustas 21.03.2023 käskkirja nr 7-2/.1/2023_61 „Toetuse eraldamine

taotlusvoorust „Heliloomingu tellimine ja muusikaalased väljaanded 2023““ punktidega 2.12

ja 2.14 jätta vastavalt MTÜ David Oistrahhi Festival taotlus I ja taotlus II rahuldamata.

Kultuurimister lähtus käskkirja andmisel komisjoni 16.01.2023 koosoleku protokollis nr 2-

1.9/2023_11 ja 07.03.-08.03.2023 e-koosoleku protokollis nr 2-1.9/2023_18_1 toodud

põhjendustest. Komisjoni protokollide põhjendused olid järgmised.

1)

Komisjon lähtub taotluste hindamisel kultuuriministri 12.11.2018 määrusest nr 5

„Heliloomingu ja muusikaalaste väljaannete toetamise tingimused ja kord“ ja kultuuriministri

01.11.2022 käskkirjaga nr 170 kinnitatud taotlusvooru „Helilooming ja muusikaalased

väljaanded“ hindamismetoodikast. Taotlusvooru eelarve on 215 000 eurot. Programmi vooru

laekus 52 taotlust kogusummas 397 966 eurot. Komisjon teeb ettepaneku toetada 37 projekti

kogusummas 215 000 eurot.

2)

Esitatud taotluste analüüsi ja arutelu alusel tegi komisjon kultuuriministrile ettepaneku

jätta MTÜ David Oistrahhi Festival taotlus I rahuldamata (16.01.2023 koosoleku protokolli nr

2-1.9/2023_11 punkt 2.6.). Komisjon leidis, et taotlus vastab taotlusvooru eesmärgile.

Helilooja on tunnustatud, samas on keeruline hinnata tellitava uudisteose valdkondlikku mõju,

sest pole teada, kas teos jõuab ka teiste kollektiivide repertuaari. Komisjoni hinnangul ei saa

ministeerium toetada teose kättesaadavaks ja avalikuks tegemist EMIKi kaudu, seda saavad

teha vastavad organisatsioonid ise. Taotleja meeskonna suutlikkuse osas toodi välja, et

tugistruktuur kattub koostööpartneritega, kuid nende täpne panus turundusel ja

administreerimisel ei kajastu eelarves. Projekti ettevalmistuse ja läbimõelduse osas märgiti, et

taotluses ei ole märgitud taasesitusi, mis on aga tõenäolised, kui noodid lähevad avalikku

kasutusse. Projekti teavitustegevus on seotud festivalide turundus- ja

kommunikatsiooniplaaniga, ent taotluses puudub info sihtrühmade, neile edastatava info ja

ajalise plaani kohta. Puudub teave turundus- ja kommunikatsiooniväljunditest, mis aitaksid

väärtustada helilooja loomingulist tegevust ja pärandit ning tõsta avalikkuse teadlikkust

konkreetsest heliloojast. Projekti üldine ettevalmistuse kvaliteet on pigem madal. Taotluse

fookus ehk mil määral on tegu residentuuri, mil määral uudisteose tellimisega, on ebaselge.

Taotlusele ei ole lisatud X. X nõusolekut kirjastamiseks, juttu on vaid uudisteose tellimisest.

Eelarve on osaliselt realistlik, omafinantseering on piisavas mahus. Lähtudes

hindamismetoodika punktist 1.15., peab taotluse rahastamise kaalutlemiseks taotluse lõplik

punktisumma olema vähemalt 65 punkti 100st. Taotluse lõplik punktisumma (koondhinne) on

59,67 punkti, seega ei kuulu taotlus rahuldamisele.

2(10)

3-23-890

3)

Komisjon tegi kultuuriministrile ettepaneku jätta MTÜ David Oistrahhi Festival taotlus II

rahuldamata (16.01.2023 koosoleku protokolli nr 2-1.9/2023_11 punkt nr 2.8). Komisjon

leidis, et taotlus vastab taotlusvooru eesmärgile. Komisjoni hinnangul on taotluses nimetatud

teose digitaliseerimise mõju eesti rahvuskultuurile, muusikaelule ja valdkonnale tervikuna

keskmine. Taotleja erialane ja juhtimisalane kogemus on pikaajaline. Koostööpartnereid on

pigem vähe ning eelarve tulude poolel nende panus puudub. Koostööpartnerina ei ole välja

toodud Eesti Muusika Infokeskust, kelle kaudu kavandatakse digitaliseeritud noodimaterjali

levitada. Projekti üldine ettevalmistustase on pigem keskmine. Taotluses ei ole välja toodud

konkreetset plaani digitaliseeritud teose edasise käekäigu kohta. Teavitustegevuste roll on

antud levitajale, ent ei ole täpsustatud, millised on taotleja ootused. Finantsinformatsiooni osas

puuduvad kirjastaja hinnapakkumised. Kirjastamisluba on esitatud e-kirjana ega ole

allkirjastatud. Eelarve on realistlik ainult teatud kulu- ja tuluridade osas. Kõik kulud ei ole

põhjendatud. Puuduvad hinnapakkumised, mistõttu on kuluefektiivsuse hindamine

raskendatud. Taotluse lõplik punktisumma on 64 punkti, seega ei kuulu taotlus rahuldamisele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. MTÜ David Oistrahhi Festival esitas 23.04.2023 Tallinna Halduskohtule

kaebuse kultuuriministri 21.03.2023 käskkirja nr 7-2/.1/2023_61 „Toetuse eraldamine

taotlusvoorust „Heliloomingu tellimine ja muusikaalased väljaanded 2023““ punktide

2.12. ja 2.14. tühistamiseks ning kultuuriministri kohustamiseks taotlusi uuesti läbi

vaatama. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1)

Toetuse saamiseks esitatud taotluste rahuldamata jätmine rikub kaebaja subjektiivseid

õiguseid. Käskkirja andmisel, sh kultuuriministrile ettepaneku teinud komisjoni töös, on

rikutud haldusmenetluse põhimõtteid. Kultuuriministri käskkiri on haldusakt, milles puuduvad

mistahes põhjendused kaebajale taotluste mitte eraldamiseks. Haldusmenetluse seaduse

(HMS) kohaselt peavad haldusaktis sisalduma põhjendused, kui isiku subjektiivseid õigusi

mingil viisil piiratakse. Vaidlusalune käskkiri on tervikuna umbmäärane, raskesti arusaadav ja

läbipaistmatu, seega on kaebaja suhtes koostatud suvaakt, mida oleks kohtus võimalik

arusaadavalt vaidlustada. Jääb mõistmatuks, miks vastustaja ei anna võimalust toetuste

eraldamise/mitte eraldamise kohta, sh hindamiskomisjoni dokumentidele vaiet esitada, ehkki

tegemist on haldusmenetlusega. Vaide esitamise viite puudumine (sh protokollides ja

käskkirjas) on oluline rikkumine vastustaja poolt. Kaebaja esindaja ei ole õigusteadmisi omav

isik, vaid interpreet, mistõttu tal on niigi raske seadustes orienteeruda. Vastustaja ei ole

kaebajale teabenõude korras nõutud dokumente esitanud.

2)

Käskkirjas puuduvad põhjendused kaebajale toetuste mitte eraldamiseks. Käskkirja

kohaselt lähtus vastustaja otsuse tegemisel kultuuriministri 12.11.2018 määrusest nr 5,

kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 170 kinnitatud taotlusvooru „Helilooming ja

muusikaalased väljaanded“ hindamismetoodikast ning 01.11.2022 käskkirjaga nr 176

„Taotlusvooru „Helilooming ja muusikaalased väljaanded“ hindamiskomisjoni

moodustamine“ moodustatud komisjoni 16.01.2023 koosoleku protokollist nr 2-1.9/2023_18

ja 07.03-08.03.2023 e-koosoleku protokollist nr 2-1.9/2023_18_1. Käskkirjas sisalduv kaudne

ja umbmäärane viide komisjoni protokollidele ei ole piisav. Haldusakti adressaadi

kohustuseks ei ole otsida protokollidest nõuandvaid hinnanguid ja erinevaid dokumente

omavahel kokku siduda. Komisjoni ettepanek pidanuks olema nõuandvaks ettepanekuks, kuid

kujunes ministri käskkirja alusdokumendiks. Sealjuures ei ole 16.01.2023 protokollis

kajastatud lahtri „eraldatud toetus“ sõnastusest lähtudes võimalik järeldada komisjoni

nõuandvat või soovituslikku ettepanekut. Minister on õigusvastaselt delegeerinud enda

kohustused hindamiskomisjonile, mis tähendab, et komisjon on asunud ministri rolli ning on

teinud otsused ministri eest ja tema nimel. Minister koostas käskkirja üks-üheselt nii nagu

3(10)

3-23-890

hindamiskomisjon ette kirjutas ega kontrollinud komisjoni nõuannete objektiivsust ja

arvamuste õigsust kaebaja suhtes tehtud järelduste osas.

3)

Komisjoni töö on olnud vastuolus HMS-ga. Komisjoni tööst võtsid osa haldusmenetluse

lahendist huvitatud inimesed (6-liikmelisest komisjonist 5 liiget), kes oma huvitatust

lõpptulemusest tõendasid allkirjaga. See tähendab, et ka huvitatud liikmed osalesid otsuste

tegemisel konsensuslikult ning neile eraldati 56,2% kogu taotlusvooru eelarvest.

Maksumaksja raha jagamine siseringis rikub kõigi teiste taotlejate subjektiivseid õigusi.

Kaebaja taotluste hindamine komisjoni poolt on olnud üldsõnaline ja läbipaistmatu.

Komisjoni protokollist ei selgu, kuidas kujunes kaebaja taotluste lõpphinne. Nõuandva

komisjoni hinnang on asjatundmatu. Puudustena välja toodud väidete juures ei näidata

vastavate väidete osakaalu ja arvutamise tehinguid, mille tulemusena kujunes konkreetse

kriteeriumi hinne ja sellest johtuvalt lõpphinne. Arvestades, et taotluse II puhul jäi toetuse

saamisest puudu vaid 1 punkt 65-punktilisest lävendist, on põhjust käsitleda ministri otsust

kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisena.

4)

Taotluse I projektis toodud heliloojal on Eesti Muusika Infokeskusega (EMIK) leping, st

kõik EMIK-sse müügile jõudnud teoste levitamine Eestis ja välisriikides on garanteeritud.

Taotluses II märgitud teose digitaliseerimise mõju on hinnatud rahvuskultuurile ja

valdkonnale tervikuna keskmiseks. Kaebaja tugineb aga muusikateadlase F. F hinnangule,

leides, et 1984. a valminud Y. Y-Y kantaat „Üks päev” täitis puuduva lüli tollases

heliloomingus, mistõttu on teose osatähtsus tervikuna ainulaadne. Komisjoni hinnangus on

olulised faktivead, nt mõlemas taotluses on selgelt esitatud noodigraafika Eestis kehtivad

hinnad, olenemata sellest, kes teostab noodigraafika. Toetust paluti uute teoste loomiseks ja

juba väärtuslikuks osutunud teoste noodigraafika teostamiseks. Hinnangus on aktsent teoste

ettekannetele ja hilisemale levitamisele, millele ei ole toetust palutud.

2. Kultuuriminister palub 02.05.2023 vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides

järgmist.

1)

Kultuuriministri 12.11.2018 määruse nr 5 § 13 lg 1 kohaselt teeb taotluse rahuldamise või

rahuldamata jätmise otsuse kultuuriminister. Taotlusvooru „Helilooming ja muusikaalased

väljaanded“ hindamiskomisjon on moodustatud kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr

176 (dtl 360). Eeltoodu ei välista ministeeriumi ametnike eeltööd ja eelvaliku tegemist ning

komisjoni tehtavat taotluste sisulist hindamist. Komisjon, kuhu kuuluvad muusikavaldkonna

tunnustatud eksperdid, on nõuandev organ, kes võtab taotluste hindamisel arvesse nii taotluses

sisalduva kui ka taotlejalt hindamise käigus küsitud lisateabe, samuti muud komisjoni

liikmetele ning kaasatud ekspertidele teadaolevad hindamist mõjutavad asjaolud. Komisjon

kohtus 16.01.2023 koosolekul, kus vaadati ja arutati läbi kaebaja esitatud taotlused.

Koosolekutel toimunud arutelu käigus hinnati taotluste tugevusi ja nõrkusi määruse nr 5 § 12

lg 2 alusel sätestatud kõigist hindamiskriteeriumidest, lähtudes taotlusvooru

hindamismetoodikast. Komisjon tegi kultuuriministrile ettepaneku taotluste rahuldamise,

osalise rahuldamise ning rahuldamata jätmise kohta. Otsuse tegi minister, lähtudes komisjoni

ettepanekutest. Kaebaja esitatud taotluste suhtes tehtud ettepanekud koos põhjendustega

protokolliti. Vastustajal ei ole põhjust kahelda hindamiskomisjoni liikmete aususes ega

professionaalsuses. Kuigi komisjon on nõuandev organ ning teeb ministrile vaid ettepaneku

taotluste rahuldamise või mitterahuldamise kohta, ei ole ministril põhjendatud alust jätta

ettepanekut arvestamata, kui see vastab kõikidele seaduse ja määruse nõuetele. Käskkirja

allkirjastades kinnitab minister, et käskkirjas, sealhulgas protokollis kirjeldatu, väljendab tema

tahet.

2)

Haldusakti põhjendused ei pea ilmtingimata olema haldusaktis veel kord eraldi välja

toodud, kui neile on viidatud. Käskkirjas sisalduvad viited hindamiskomisjoni protokollidele

4(10)

3-23-890

on selged ja täpsed. Protokollis sisalduvad põhjendused on vaidlustatavad käskkirja kui

haldusakti raames. Vaide esitamise keeld tuleneb HMS § 71 lg-st 2. Kultuuriministeeriumi üle

teostab järelevalvet Vabariigi Valitsus ning sellest tulenevalt tuleb Kultuuriministeeriumi

poolt tehtud otsuste osas pöörduda otse kohtusse. Kaebajale on tema taotluste osas koostatud

põhjendused edastatud arvamuse avaldamiseks ja vastuväidete esitamiseks, haldusakt koos

protokollidega on kaebajale kätte toimetatud ning on vastatud ka kaebaja teabenõudele (lisad

nr 8-10, dtl 361-1105). Selline menetlus on õiguspärane ja kooskõlas haldusmenetluse

seadusega, taotlusvoorus on järgitud ka korruptsioonivastase seaduses, määruses ja selle alusel

kehtestatud hindamismetoodikas sätestatud menetluskorda ja põhimõtteid.

3)

Kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Tegemist on riigi vabatahtlikult antava

toetusega, mille andmise kohustus ei tulene põhiseadusest ning mille eesmärk on määruse nr 5

§ 2 lg 1 kohaselt väärtustada eesti heliloojaid ja heliloomingut, rikastada uue heliloomingu

kaudu eesti muusikaelu ning talletada rahvuskultuuriliselt olulisi heliteoseid ja muusikaalaseid

tekste ning tagada nende kättesaadavus, samuti muusikavaldkonnale oluliste teatmeteoste,

kultuuriuurimuste, monograafiate jms ilmumine. Toetuse andmise tulemusena on loodud ja

avalikult esitatud uusi heliteoseid ning ilmunud on uued muusikaalased väljaanded.

Vastustajal on sellise vabatahtliku toetuse andmisel lai kaalutlusõigus nii tingimuste seadmisel

kui ka vastavuse kontrollimisel. Vaidlusaluse taotlusvooru eelarve oli 215 000 eurot, kuid

vooru laekus 52 taotlust kogusummas 397 966 eurot. Olukorras, kus taotlusvoorus esitatud

taotluste maht on eelarvest suurem, on paratamatu, et ka head taotlused võivad jääda

rahuldamata. Taotluste eeldatava tiheda konkurentsi olukorras tuleb ka headel ja toetust

väärivate projektide korral leppida, et suur osa taotlustest jäävad rahuldamata ning ühelgi

toetuse taotlejal ei ole subjektiivset õigust nõuda just oma taotluse rahuldamist.

4)

Vaidlustatud ministri käskkiri (sh arvestades kollegiaalset eeltööd) on nõuetekohaselt

põhjendatud ja vastab kaalutlusõiguse reeglitele. Vastustaja on taotluste menetlemisel ja

hindamisel seotud määruse ja selle alusel kehtestatud hindamismetoodikaga. Kaebaja taotlusi

hinnati määruse nr 5 § 12 lg-s 2 sätestatud hindamiskriteeriumide ja osakaalude alusel ning

kooskõlas kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 170 kinnitatud taotlusvooru

„Helilooming ja muusikaalased väljaanded“ hindamismetoodikaga (dtl 352-358).

Hindamismetoodika p 1.15. kohaselt peab taotluse rahastamise kaalutlemiseks olema taotluse

lõplik punktisumma 100 punktist vähemalt 65. Kaebaja taotluse I lõplik punktisumma on

59,67 punkti ning taotluse II punktisumma 64 punkti. Hindamiskomisjoni hindamistulemuste

ning hindamismetoodika punktide 1.15 ja 1.20 alusel ei kuulu kaebaja taotlused

rahuldamisele. Kaebaja taotluse kohta on toodud põhjendused iga hindamiskriteeriumi lõikes

koos taotluste oluliste tugevuste ja nõrkustega, millega lõpphinnangu kujundamisel arvestati.

Kõigi komisjoniliikmete hinnangute tulemusel kujundas komisjon ühiselt lõpliku pingerea.

Otsused (sh koondhinded) võeti vastu konsensuslikult, eriarvamusi ei olnud. Taotluste hinded

kujunesid kõikide hinnangute kogumis. Vastustaja põhjendused haldusmenetluses ja

täiendavad selgitused kohtumenetluses on piisavad, arvestades vastustaja laia kaalutlusõigust

ning taotluste eelarvet ületavat suurt konkurentsi. Kohtu kontroll kaalutlusotsuste tegemisel on

piiratud, sest kaebaja õiguste riive intensiivsus ja seotus põhiõigustega on vähene,

taotlusvooru eelarve on ilmselgelt piiratud, vaidlus on olulises osas esteetilise iseloomuga

ning põhjenduste täiendamine on võimalik ka kohtumenetluses.

5)

Taotluse I hindamisel on komisjon hinnanud taotluse üldist ettevalmistuskvaliteeti

madalaks, kuivõrd taotlusest ei selgu, milleks täpselt toetust taotletakse. Taotluses on kokku

pandud mitmed erisuunalised tegevused, millest üheks on heliloojalt tellitav uudisteos ja

teiseks helilooja kahe teose redigeerimine. Sellest tulenevalt oli tellitavate uudisteoste

valdkondliku mõju hindamine raskendatud. Lisaks ei ole heliloojal EMIK-ga sellist

kokkulepet, et kirjastatakse ja levitatakse kõik teosed – kirjastatakse ja levitatakse vaid neid,

5(10)

3-23-890

mille helilooja ise välja valib ja neile saadab. Taotluses ei ole esitatud kokkulepet helilooja ja

EMIK-i vahel nende konkreetsete teoste levitamiseks. Erinevalt kaebaja öeldust ei saanud

komisjon seega kindel olla, et need teosed kindlasti kirjastatakse ning see väljendub ka

hinnangus. Koostöö EMIK-ga ei ole puudus, puuduseks on pigem projekti suunitlus ja

ettevalmistus. Taotlusvoor on keskendunud uudisteoste tellimise puhul helilooja töö

tasustamisele või trükiste väljaandmisele. Taotluses oleva info põhjal on projekti puhul pigem

tegu noodigraafika ettevalmistamisega ilma fikseeritud väljaandmise ja levitamise

kokkuleppeta. Oma hinnanguga on komisjon soovinud öelda, et teose kättesaadavaks

tegemisel ja levitamisel ei piisa taotlusvooru raames ainult EMIK-i kaasamisest, taotleja peab

neid tegevusi ka ise tegema. Jääb ebaselgeks, milles seisneb taotluse I faktiviga noodigraafika

kulude osas. Kuigi noodigraafika töö teostamise turuhinnad on välja toodud, ei ole taotlustes

täpsustatud, kes töid teostab ega lisatud tööde teostaja hinnapakkumisi. Noodigraafika puhul

on elektroonilises programmis partituurist partiide loomine suhteliselt automatiseeritud

tegevus, mistõttu on oluline taotluses välja tuua noodigraafika tööde detailsem

hinnapakkumine, et hinnata selle kuluefektiivsust ja realistlikkust.

6)

Taotluse II kohta antud hinnang teose digitaliseerimise mõjule on antud, lähtudes

taotluses esitatud informatsioonist. Komisjon on toonud puudusena välja digitaliseeritud teose

edasise käekäigu (taasesituste, levitamise jms) plaani puudumise. Isegi kui ajalooliselt on tegu

olulise teosega, nagu on kirjeldatud F. F artiklis, siis nimetatud edasise plaani puudumise tõttu

ei saa olla kindel, et see mõju ka realiseerub. Komisjon on hinnanud digiteerimise ehk

noodigraafika ettevalmistamise puhul teoste ettekandeid ja hilisemat levitamist. Peamiselt

vaadeldi, kas need teosed pääsevad ka teiste kollektiivide püsirepertuaari. Kui need jäävad

noodigraafika ettevalmistaja arvutisse, ei taga see neile ligipääsu ja projekt ei täida

taotlusvooru eesmärke, peamiselt kättesaadavust määruse nr 5 § 5 lg 1 kohaselt. Heliloomingu

toetuse taotlemisel tuleb taotluses mh kirjeldada teose esiettekandega seonduvat (aeg, koht,

esitaja, partnerid jms), samuti esitada info võimalike taasesituste kohta, mistõttu on oluline

ettekandeid ja hilisemat levitamist hinnata ka juhul, kui nendeks tegevusteks toetust ei küsita.

7)

Konsensus hinnangute andmisel tähendab, et kõik komisjoni liikmed, kellel oli

konkreetse taotluse osas õigus hinnangut anda, andsid selle üksmeelselt. Kui komisjoni

liikmel oli taotluse osas huvide konflikt, siis see fikseeriti, komisjoni liige lahkus selle taotluse

hindamise ajaks ruumist ning tal puudus õigus taotlusele hinnangut või seisukohta anda.

Komisjoni koosoleku ajal viibis ruumis mitu ministeeriumi teenistujat, kes komisjoni töös ei

osalenud, kuid aitasid tagada komisjoni töö korrektsust ja objektiivsust, sh seda, et taotlusest

huvitatud isikud konkreetse taotluse hindamise ajaks ruumist lahkuksid. Sellest tulenevalt ei

ole vastustajal alust kahelda komisjoniliikmete erapooletuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

4. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise

hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele (HMS § 54). HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse

alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on

haldusakti andmisel lähtunud.

5. Käesolevas asjas on kaebaja vaidlustanud kultuuriministri 21.03.2023 käskkirja

nr 7-2/.1/2023_61 „Toetuse eraldamine taotlusvoorust „Heliloomingu tellimine ja

muusikaalased väljaanded 2023““ punktid 2.12. ja 2.14., millega jäeti kaebaja

taotlused rahuldamata.

6(10)

3-23-890

6. Vastustaja on õigesti märkinud, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda

nii toetuse sätestamist kui ka toetuse tingimuste sisustamist kindlal viisil. Kohus

nõustub vastustajaga, et tegemist on riigi antava vabatahtliku toetusega ning

põhiseadusest ei tulene sellise toetuse andmise kohustust. Toetusi rahastatakse

avalikest vahenditest, mistõttu tuleb vastustajal väga laia kaalutlusõiguse alusel nii

seada toetuse saamise tingimused kui ka kontrollida taotluste vastavust. Vastustajal

tuleb otstarbekust hinnates otsustada, millised projektid vastavad enim toetuse saamise

tingimustele. Olukorras, kus taotlusvoorus esitatud taotluste maht ületab toetuse

eelarvet, on paratamatu, et ka head taotlused võivad jääda rahuldamata. Sealjuures

tuleb toetuse taotlejal arvestada võimalusega, et tiheda konkurentsi korral ei ole tema

projekte võimalik toetada. Ühelgi toetuse taotlejal ei ole subjektiivset õigust nõuda

oma taotluste rahuldamist.

7. Arvestades vaidluse asjaolusid ning tõsiasja, et vaidlusaluse toetuse andmine

toimub kaalutlusõiguse alusel ja taotluste hindamisel on ulatuslik hindamisruum, on ka

kohtuliku kontrolli ulatus piiratud. Kehtestatud toetusmeetme korral saab kaebaja

nõuda ennekõike menetlusnormide järgimist ning kaalutlusõiguse korrektset teostamist

ja hindamisreeglite järgimist.

8. Kaebaja taotluste osas otsuse tegemisel kehtis kultuuriministri 12.11.2018

määruse nr 5 22.10.2022 jõustunud redaktsioon, mille § 13 lg 1 kohaselt teeb taotluse

rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kultuuriminister. Käesolevas asjas ei ole

vaidlust selles, et kultuuriminister jättis vaidlusaluse käskkirjaga kaebaja taotlused I ja

II rahuldamata. Kaebaja leiab, et kuna kultuuriminister tugines haldusakti andes

hindamiskomisjoni hinnangutele, on käskkiri õigusvastane. Kohus sellega ei nõustu.

On selge, et haldusorgani juht ei pea haldusmenetlust ise algusest lõpuni läbi viima

(HMS § 8 lg 2). Ettepaneku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb

ministrile sama ministri moodustatud hindamiskomisjon (määruse nr 5 § 12 lg-d 1 ja

5). Hindamiskomisjon moodustati kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 176 (dtl

360). Kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 170 kinnitati taotlusvooru

„Helilooming ja muusikaalased väljaanded“ hindamismetoodika (dtl 352-358), mille

esimene peatükk reguleerib komisjoni töökorda. Vastavalt hindamismetoodikale on

komisjon kuni 7-liikmeline ja moodustatakse valdkonna ekspertidest ja ministeeriumi

esindajatest (p 1.2.). Komisjoni töövormiks on koosolek (p 1.5.). Komisjon tegi

ministrile ettepanekud protokollides.

9. Vaidlusalune käskkiri sisaldab viidet nii komisjoni 16.01.2023 protokollile nr

2-1.9/2023_18 kui ka 07.03-08.03.2023 e-koosoleku protokollile nr 2-1.9/2023_18_1.

Kuna viimane protokoll on seotud ühe taotleja taotlusvoorus loobumisega, tegi

komisjon ettepaneku suurendada toetussummat neil taotlejatel, kelle varasemalt

hinnatud lõplik punktisumma oli vähemalt 65 punkti. Seega on koosoleku

protokollidest sisust nähtav, et hindamiskomisjon tegi ministrile kaebaja taotlusi

puudutavas osas ettepanekud 16.01.2023 protokollis nr 2-1.9/2023_18 (dtl 152-233).

10. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti

andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse

haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis

viidatud. Vaidlus puudub selles, et protokoll (s.o kaebajat puudutav protokolli

väljavõte) oli kaebajale kättesaadav (taotluse I osas 28.02.2023 kirjavahetus kaebajaga,

dtl 361-362; taotluse II osas kirjavahetus kaebajaga 28.02.2023, dtl 363). Tegemist on

selgete ja konkreetsete viidetega, mis on arusaadavad ning üheselt mõistetavad.

7(10)

3-23-890

11. Lisaks arvestab kohus, et praegusel juhul ei ole tegu kaebaja suhtes koormava

haldusakti andmisega, vaid riigi poolt antava soodustusega, millega ei tagata isiku

põhiõigusi ja kus hindamine sõltub ka subjektiivsetest kaalutlustest. Seega ei ole

etteheidetav, et vastustaja piirdus vaidlustatud käskkirja põhjendamisel viidetega

hindamiskomisjoni protokollile, kus iga kriteeriumi lõikes sisaldusid peamised

põhjendused ning toodi välja taotluse olulisemad tugevused ja nõrkused, millega

lõpphinnangu kujundamisel arvestati.

12. Asjakohatu on etteheide, et käskkirjas ei sisaldunud viidet vaide esitamise

võimalusele. Kõigi haldusorganite tegevusi ei olegi võimalik vaidega vaidlustada.

Praegusel juhul oli vaide esitamise võimalus välistatud haldusmenetluse seadusega –

HMS § 71 lg 2 kohaselt ei saa esitada vaiet sellise haldusorgani akti või toimingu

peale, kelle üle teostab teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus.

Kultuuriministeeriumi ja kultuuriministri üle teostab järelevalvet Vabariigi Valitsus (vt

Vabariigi Valitsuse seaduse § 94), mistõttu ei saa isik vastavas haldusmenetluses

kaitsta oma õigusi vaide esitamisega, vaid saab kultuuriministri käskkirja vaidlustada

otse halduskohtus. Vaide esitamise võimaluse puudumine ei ole kaebajat takistanud

kohtusse pöördumast ega tema õigusi muul viisil riivanud.

13. Kaebaja on ette heitnud, et hindamiskomisjoni töökorraldus rikub

haldusmenetluse põhimõtteid. Samas nähtub, et koosolekul toimunud arutelu käigus

hinnati kaebaja taotluste tugevusi ja nõrkusi. Komisjon tegi kultuuriministrile

ettepaneku taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ning rahuldamata jätmise kohta

ning otsuse tegi minister, lähtudes komisjoni ettepanekust. Kõik hindamiskomisjoni

ettepanekud koos põhjendustega protokolliti. Vastustaja on ka selgitanud, et vajadusel

(s.o huvide konflikti esinemise korral) taandas komisjoni liige end ning konkreetse

taotlusega seotud arutelul ega hääletamisel ei osalenud. Selline taandumiste olukord

nähtub kohtule ka 16.01.2023 koosoleku protokollist.

14. Kohus leiab, et vaidlustatud käskkirja sisulise õiguspärasuse hindamisel on

võimalik rakendada üksnes ilmselgete vigade testi. Taotluste rahuldamise üle

otsustamisel on tegu haldusorgani hinnangulise otsusega, kus selline hindamine eeldab

ka spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi ja nendel baseeruvaid prognoose ning kõnealune

riive ei ole intensiivne. Seega saab kohus kontrollida, ega vastustaja tegevus ei ole

olnud ilmselgelt meelevaldne või ebaõige, st kaebaja taotlusele antud hinnangu

sisuline kontroll on piiratud ilmselguse kriteeriumiga – kaebaja taotluse hinde

õigusvastasuse saab kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate

hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et

vastuolu on selge ilma põhjendusteta.

15. Vastustaja hindas kaebaja taotlust määruse nr 5 § 12 lg 2 kriteeriumite alusel.

Nimetatud sätte kohaselt hinnatakse taotlusi järgmiste kriteeriumide ja osakaalude

kohaselt: tegevuste mõju taotlusvooru eesmärkide saavutamisele, moodustades 40%

maksimaalsest koondhindest (p 1); taotleja meeskonna suutlikkus, moodustades 15%

maksimaalsest koondhindest (p 2); tegevuste ettevalmistus ja läbimõeldus,

moodustades 30% maksimaalsest koondhindest (p 3); tegevuste eelarve realistlikkus,

sh kuluefektiivsus, moodustades 15% maksimaalsest koondhindest (p 4).

16. Komisjoni protokollist nähtub, et komisjoni hinnangul vastavad kaebaja

esitatud taotlused määruse nr 5 nõuetele, kuid komisjoni hindamistulemuse põhjal ei

kuulunud need rahuldamisele ja taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei olnud võimalik

projekte toetada. Protokolli väljavõttest ei nähtu küll määruse nr 5 § 12 lg-s 2 iga

sätestatud kriteeriumi osas hindamiskomisjoni konkreetselt mõõdetavat hinnangut,

8(10)

3-23-890

kuid vastustaja esitatud tabelist nähtuvalt on hindamiskomisjon loetletud kriteeriumide

osas kaebaja esitatud taotlusi hinnanud – hindamiskomisjoni koosoleku

hindamistabelist nähtuvalt on erinevate kriteeriumide lõikes kaebaja taotlusi hinnatud

ja neist nähtub, kuidas on kaebaja taotlustele hinded kujunenud (vastustaja vastuse lisa

nr 5, dtl 246-335).

17. Iga kriteeriumi puhul konkreetse arvutuskäigu väljatoomine ei ole taotlusvooru

olemust arvestades nõutav ning eelduslikult ka mitte võimalik, kuna hinnangud ei ole

tehete abil väljendatavad, sõltudes suuresti subjektiivsetest kaalutlustest.

Hindamistabel on kaebajale edastatud 11.03.2023 vastusega teabenõudele (dtl 367 ja

473-562). Taotlust I on hinnatud hinnetega 3,33; 3,33; 2,33 ja 3,00; kaalutud keskmine

2,98. Taotlust II on hinnatud hinnetega 3,00; 4,00; 3,33 ja 2,67; kaalutud keskmine

3,20. Viimati nimetatud projekti keskmiseks koondhindeks kujunes 64 punkti, mis

sellise tulemusega ei olnud ainus projekt, mis napilt alla lävendi jäi – vahemikku 64-65

punkti jäävaks hinnati kokkuvõttes 5 projekti. Ainuüksi napilt lävendi alla jäämine ei

ole eraldiseisvaks aluseks, mis saaks kinnitada kaebaja subjektiivsete õiguste

rikkumist.

18. Vastustaja on lisaks 16.01.2023 protokollis kajastatule selgitanud kaebusele

vastates kaebaja taotlustes esinenud puudusi ning seda, et taotlusvoor on keskendunud

uudisteoste tellimise puhul helilooja töö tasustamisele või trükiste väljaandmisele.

Taotluse I osas on vastustaja põhjendanud, et taotluses olid kokku pandud

erisuunalised tegevused – heliloojalt tellitav uudisteos ja helilooja kahe teose

redigeerimine –, mistõttu oli tellitavate uudisteoste valdkondliku mõju hindamine

raskendatud. Vastustaja on selgitanud ka seda, et kui ka heliloojal on EMIK-ga

kokkulepe, siis kirjastatakse ja levitatakse vaid neid teoseid, mille helilooja ise välja

valib ja neile saadab, kuid taotlusele ei olnud lisatud vastavat kokkulepet helilooja ja

EMIK-i vahel konkreetsete teoste levitamiseks. Seega ei saanud komisjon kindel olla,

et need teosed kindlasti kirjastatakse. Vastustaja selgitustest nähtuvalt oli taotluses

oleva info põhjal selle projekti puhul pigem tegemist noodigraafika ettevalmistamisega

ilma fikseeritud väljaandmise ja levitamise kokkuleppeta, kuid kuna noodigraafika on

automatiseeritud tegevus, tulnuks kaebajal tööde detailsem hinnapakkumine taotluses

välja tuua, et komisjon oleks saanud hinnata selle kuluefektiivsust ja realistlikkust.

19. Taotluse II osas on vastustaja märkinud, et komisjon tõi puudusena välja

digitaliseeritud teose edasise käekäigu (taasesituste, levitamise jms) osas plaani

puudumise. Vastustaja on põhjendanud, et isegi kui võib jaatada kaebaja viidatud

muusikaeksperdi hinnangut taotluses nimetatud teose olulisusest, siis taasesituste ja

levitamise edasise plaani puudumise tõttu ei saanud olla kindel, et see olulisus/mõju ka

realiseerub. Vastustaja selgitas kohtumenetluses, et komisjoni poolt hinnatud

noodigraafika ettevalmistamise aspekt oli asjakohane, vaatlemaks teose pääsemist ka

teiste kollektiivide püsirepertuaari – kui need jäävad noodigraafika ettevalmistaja

arvutisse, ei taga see teistele ligipääsu ja projekt ei täida taotlusvooru eesmärke,

peamiselt kättesaadavust määruse nr 5 § 5 lg 1 kohaselt. Heliloomingu toetuse

taotlemisel tuli muuhulgas taotluses kirjeldada ka teose esiettekandega seonduvat, nt

aeg, koht, esitaja, partnerid jms (määruse nr 5 § 5 lg 4 p 9), samuti esitada info

võimalike taasesituste kohta, mistõttu oli oluline ettekandeid ja hilisemat levitamist

hinnata ka juhul, kui nendeks tegevusteks toetust ei küsita.

20. Käskkirjas viidatud 16.01.2023 protokollist ja vastustaja poolt

kohtumenetluses esitatud selgitustest nähtuvad kohtule kaalutlused, mida komisjon

toetuse jagamiseks ettepanekut tehes arvestas, sealjuures põhjendused, milliste

kriteeriumite osas ei olnud kaebaja taotlused komisjoni hinnangul piisavalt põhjalikud

9(10)

3-23-890

või usutavad. Arvestades vaidlusaluse taotlusvooru olemust ja eesmärki, ei saa

eeldada, et hindamistulemus kõikides aspektides üheselt mõõdetav oleks. Kohtule ei

nähtu, et vastustaja põhjendused oleksid ilmselgelt asjakohatud või et vastustaja oleks

taotluste rahuldamata jätmisel ilmselgelt eksinud kaalumis- ja hindamisreeglite vastu.

Kohtule ei nähtu ka asjaolusid, mis annaksid põhjust kahelda hindamiskomisjoni

liikmete aususes või professionaalsuses.

21. Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja põhjendused haldusmenetluses ja

täiendavad selgitused kohtumenetluses on vastustaja laia kaalumis- ja hindamisruumi

ja taotluste suurt konkurentsi arvestades piisavad. Puuduvad ilmselged kaalutlus- ja

hindamisvead ning põhjendamispuudused, mis saaks tingida kaebuse rahuldamise.

Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata, ei ole alust ka kohustamisnõude

rahuldamiseks.

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja

kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud,

mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1

ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)