3-23-660/34 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.10.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-660

Haldusasi

MTÜ David Oistrahhi Festival kaebus kultuuriministri

käskkirja nr 7-2/1.1/2023_14 „Toetuse eraldamine

taotlusvoorust „Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad

2023““ punkti 2.6. tühistamiseks ning kultuuriministri

kohustamiseks taotlust uuesti läbi vaatama

Menetlusosalised

Kaebaja – MTÜ David Oistrahhi Festival, seaduslik esindaja

Allar Kaasik

Vastustaja – Kultuuriminister, volitatud esindaja Merle Põld

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.11.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine

menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-23-660

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kultuuriministri 12.11.2018 määruse nr 3 „Muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate

toetamise tingimused ja kord“ alusel avanes muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate

toetamise 2023. a taotlusvoor 17.11.2022 ning taotluste esitamise tähtpäev oli 01.12.2022.

2. MTÜ David Oistrahhi Festival esitas 09.12.2022 taotluse nr 7-2/5718 taotlusvooru

„Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad 2023“. Taotluse kohaselt soovis MTÜ David

Oistrahhi Festival projekti „Musica Hymnis“ korraldamiseks 57 500 euro suurust toetust.

Taotlusel olid vormilised puudused. MTÜ David Oistrahhi Festival kõrvaldas puudused ja

esitas taotluse uuesti 13.12.2022.

3. Kultuuriminister otsustas 22.02.2023 käskkirja nr 7-2/.1/2023_14 „Toetuse eraldamine

taotlusvoorust „Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad 2023““ punktiga 2.6 jätta MTÜ

David Oistrahhi Festival taotlus rahuldamata, arvestades komisjoni 16.12.2022 koosoleku

protokollis nr 2-1.9/2023_11 toodud põhjendusi. Komisjoni 16.12.2022 protokolli

põhjendused olid järgmised.

1)

Komisjon lähtub taotluste hindamisel kultuuriministri 12.11.2018 a määrusest nr 3 ja

kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 177 kinnitatud taotlusvooru „Muusikakollektiivid

ja kontserdikorraldajad“ hindamismetoodikast. Taotlusvooru eelarve on 468 000 eurot.

Programmi vooru laekus 33 taotlust kogusummas 1 146 296,85 eurot. Komisjon teeb

ettepaneku toetada 25 projekti kogusummas 468 000 eurot.

2)

Esitatud taotluste analüüsi ja arutelu alusel tegi komisjon kultuuriministrile ettepaneku

jätta MTÜ David Oistrahhi Festival taotlus nr 7-2/5718 rahuldamata (protokolli p 2.1.).

Taotlus vastab taotlusvooru eesmärgile. Komisjon hindab kõrgelt kavandatud tegevuste

regionaalset mõju, kuid võrreldes teiste taotlustega on valdkondlik mõju pigem keskmine.

Kontsertide esinejate ring on aasta lõikes kitsas ning korduv.

3)

Taotleja ei ole välja toonud meeskonna suutlikkust. Taotluses on loetletud

koostööpartnereid, kuid ei ole kirjeldatud koostööpartnerite ja taotleja rollide jaotust. Mitmete

koostööpartnerite täpne panus on taotluses lahtine. Taotluse üldise ettevalmistuse ja tegevuste

läbimõelduse tase on madal. Teavitustegevuste plaan on üldsõnaline, loetledes erinevaid

kanaleid, ent ei ole seost sihtrühmade, neile edastatava info ja ajastusega. Taotluses ei ole

esitatud piisavalt infot tegevuste läbiviimiseks vajaliku meeskonna olemasolu kohta. Samuti ei

selgu taotlusest välireklaami maht. Mõõdetavate tulemustena on kirjeldatud 17 kontserti

täissaalidele, samas on öeldud, et kultuuri viiakse 2 kuni 3000 inimesele. Taotluse kohaselt

korraldatakse kontserte paralleelselt Tõstamaa keskkoolis, kuid see ei kajastu kunstilistes

kavades ja eelarves. Taotluse eelarve on osaliselt realistlik, sisaldades piisaval määral

planeeritud oma- ja kaasfinantseeringut, kuid see ei ole piisavalt täpne ega üheselt mõistetav.

Taotlusest ei selgu, millest koosneb müügitulu, mistõttu on raske hinnata publikuprognoosi ja

piletitulu vahekorda. Eelarves on mitmeid küsitavusi ning väga suur osa tegevustest sõltub

erinevate taotluse tulemustest, mis teeb selle riskantseks.

4)

Lähtudes hindamismetoodika punktist 1.15, peab taotluse rahastamise kaalutlemiseks

taotluse lõplik punktisumma olema vähemalt 65 punkti 100st. Taotluse lõplik punktisumma

(koondhinne) on 58 punkti, seega taotlus ei kuulu rahuldamisele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. MTÜ David Oistrahhi Festival esitas 23.03.2023 Tallinna Halduskohtule

kaebuse kultuuriministri 22.02.2023 käskkirja punkti 2.6. tühistamiseks ning

2(9)

3-23-660

kultuuriministri kohustamiseks taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebuse põhjendused on

kokkuvõtvalt järgmised.

1)

Käskkirja andmisel on rikutud haldusmenetluse põhimõtteid. Haldusmenetluse seaduse

(HMS) kohaselt peavad haldusaktis sisalduma põhjendused ja seda eriti siis, kui isiku

subjektiivseid õigusi piiratakse. Vaidlusalune käskkiri on tervikuna umbmäärane, raskesti

arusaadav ja läbipaistmatu, seega on kaebaja suhtes koostatud suvaakt, mitte HMS nõuetele

vastav haldusakt, mida oleks kohtus võimalik arusaadavalt vaidlustada. Käskkirjas puuduvad

mistahes põhjendused kaebajale toetuse mitte eraldamiseks.

2)

Taotluse menetlemises oli olulisi vigu. Kultuuriministri 12.11.2018 määruse nr 3 § 11 lg

1 kohustab ministeeriumit andma vastuse taotlusele 60 päeva, mitte tööpäeva jooksul.

Taotlusvoor sulgus 01.12.2022, kuid otsusest teavitati 22.02.2023. Puudub tõsiseltvõetav

põhjendus tähtaegade rikkumise osas. Käskkirja kohaselt lähtus vastustaja otsuse tegemisel

02.11.2022 käskkirjaga nr 185 „Taotlusvooru „Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad“

hindamiskomisjoni moodustamine“ moodustatud komisjoni 16.12.2022 koosoleku protokollist

nr 2-1.9/2023-11. Käskkirjas sisalduv kaudne ja umbmäärane viide komisjoni protokollile ei

ole piisav. Haldusakti adressaadi kohustuseks ei ole otsida protokollidest nõuandvaid

hinnanguid. Komisjoni töös ei kohaldatud haldusmenetluse põhimõtteid. Komisjoni ettepanek

pidanuks olema nõuandvaks ettepanekuks, kuid kujunes ministri käskkirjale

alusdokumendiks. Minister koostas käskkirja üks-üheselt nii nagu hindamiskomisjon ette

kirjutas ega kontrollinud komisjoni nõuannete objektiivsust ja arvamuste õigsust kaebaja

suhtes tehtud järelduste osas. Komisjoni otsusest ei selgu, kuidas kujunes lõpphinne 58 punkti.

Isegi kui oletada, et komisjoni otsus oli ministrile siduv, ei olnud vastustajal võimalik

komisjoni kujundatud lõpphinde objektiivsust kontrollida. Kuna puuduvad reaalsed hinded

erinevatelt komisjoni liikmetelt ja keskmise hinde arvutamise läbiviimise kord, ei saa

aktsepteerida suvalist 58 punktilist hinnangut.

3)

Nõuandva komisjoni hinnang sisaldab otseselt valesid andmeid (nt komisjon märgib, et

Eesti muusika uudisteoste ettekandeid ei sisaldanud kavandatavates tegevustes, taotluses on

aga selgelt märgitud, et kavas on Erkki Sven Tüüri ja Galina Grigorjeva uued teosed).

Komisjon andis hinnangu tegevuste kohta jaanuaris 2023, kuid ei selgita, kas toimunud

tegevusi oleks pidanud korraldama, arvestades võimalikke toetusi või vastupidi. Puudusena

märgitakse, et sõbrapäeva kontserti info puudus kaebaja kodulehel, kuid jääb arusaamatuks,

miks peaks reklaamima kontserte, mille korraldamine ilma riikliku toetuseta ei ole võimalik.

Puudusena märgitakse korduvat esinejate ringi, kuid komisjon ei põhjenda ja taotluse

tingimustes ei olnud märgitud, et nõutud on interpreedipõhine hooaeg. Korduv esinejate ring

on tugevate festivalide eeldus, mitte puudus, ning alaline publik vajab kindlust esinejate kõrge

taseme osas. Komisjoni etteheited korralduse osas on arvamuslikud ja põhjendamatud. Igale

kontserdikorraldajale on selge, et reklaam on laiaulatuslik tegevus ja sellega kannavad

kulutusi nii partnerid kui ka peakorraldaja. Komisjoni hinnangust jääb mulje, et

aktsepteeritakse suuri meeskondi kontserdi korraldamisel. Komisjon heidab ette tegevuste

läbimõeldust, kuid ei põhjenda üldsõnalist hinnangut. MTÜ tegevus on saanud väga kõrge

hinnangu 27 tegevusaasta jooksul, ettevalmistus on selline, mis garanteerib maksimaalse

tulemuse minimaalsete kulutustega. Teavitustegevuse plaani kirjeldamisel oli kaebaja

taotluses võetud aluseks ministeeriumi poolt eelmisel aastal kohtule väljastatud

teavitustegevuse näidis. Kuskilt ei selgu hinnang kunstilisele küljele, mis peaks olema

peamine hindamiskriteerium.

2. Kultuuriminister palub 02.05.2023 vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides

järgmist.

3(9)

3-23-660

1)

Kultuuriministri 12.11.2018 määruse nr 3 § 13 lg 1 kohaselt teeb taotluse rahuldamise või

rahuldamata jätmise otsuse kultuuriminister.

Taotlusvooru „Muusikakollektiivid ja

kontserdikorraldajad“ hindamiskomisjon on moodustatud kultuuriministri 02.11.2022

käskkirjaga nr 185. See ei välista ministeeriumi ametnike eeltööd ja eelvaliku tegemist ning

komisjoni tehtavat taotluste sisulist hindamist. Komisjon tegi kultuuriministrile ettepaneku

taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ning rahuldamata jätmise kohta ning otsuse tegi

minister, lähtudes komisjoni ettepanekust. Kõik ettepanekud koos põhjendustega protokolliti.

Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis,

millele on haldusaktis viidatud. Põhjendused ei pea tingimata olema haldusaktis veel kord

välja toodud. Viide hindamiskomisjoni protokollile on selge ja täpne.

2)

Kaebaja taotlust menetleti määruse nr 3 § 11 lg-s 1 sätestatud 60 tööpäeva jooksul.

Minister allkirjastas otsuse 22.02.2023 ehk 59. päeval. Samal päeval edastati käskkiri

kaebajale.

3)

Kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Tegemist on riigi vabatahtlikult antava

toetusega, mille andmise kohustus ei tulene põhiseadusest. Selle eesmärk on määruse nr 3 § 2

lg 1 kohaselt tagada eesti rahvuskultuurilisest ja professionaalse helikunsti seisukohast oluliste

muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate järjepidevus ja areng, suurendada Eesti

interpreetide ja heliloojate võimalusi oma loomingu tutvustamiseks ning parandada

elanikkonna võimalusi juurdepääsuks professionaalsetele muusikasündmustele, suurendada

Eesti muusikute kaasatust kontserdikorraldajate omaproduktsioonides ja edendada

professionaalse kontserdikorralduse arengut kogu Eestis. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust

nõuda ei sellise riigitoetuse sätestamist ega toetuse tingimuste sisustamist kindlal viisil.

Vastustajal on toetuse andmisel lai kaalutlusõigus nii tingimuste seadmisel kui ka vastavuse

kontrollimisel. Vaidlusaluse taotlusvooru eelarve oli 468 000 eurot, kuid vooru laekus 33

taotlust kogusummas 1 146 296,85 eurot. Olukorras, kus taotlusvoorus esitatud taotluste maht

on peaaegu kahe ja poole korra eelarvest suurem, on paratamatu, et ka head taotlused võivad

jääda rahuldamata.

4)

Vaidlustatud ministri käskkiri (sh arvestades kollegiaalset eeltööd) on nõuetekohaselt

põhjendatud ja vastab kaalutlusõiguse reeglitele. Vastustaja põhjendused haldusmenetluses

kui ka täiendavad selgitused kohtumenetluses on piisavad, arvestades vastustaja laia

kaalutlusõigust ning taotluste eelarvet ületavat suurt konkurentsi. Käesoleval juhul on

võimalik rakendada üksnes ilmselgete vigade testi ehk kontrollida, kas vastustaja tegevus on

olnud ilmselgelt meelevaldne või ebaõige. Kohtu kontroll kaalutlusotsuste tegemisel on

piiratud, sest kaebaja õiguste riive intensiivsus ja seotus põhiõigustega on vähene,

taotlusvooru eelarve on ilmselgelt piiratud, vaidlus on olulises osas esteetilise iseloomuga

ning põhjenduste täiendamine on võimalik ka kohtumenetluses.

5)

Vastustaja tunnustab kaebaja pikaajalist tegevust piirkonnas. Vastustaja on taotluste

menetlemisel ja hindamisel seotud määruse ja selle alusel kehtestatud hindamismetoodikaga.

Kaebaja taotlust hinnati määruse nr 3 § 12 lg-s 2 sätestatud hindamiskriteeriumide ja

osakaalude alusel ning kooskõlas kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 177 kinnitatud

taotlusvooru „Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad“ hindamismetoodikaga (dtl 1308-

1314). Kultuuriministri 02.11.2022 käskkirjaga nr 185 moodustati hindamiskomisjon, kuhu

kuuluvad muusikavaldkonna tunnustatud eksperdid. Komisjon on nõuandev organ, kes võtab

taotluste hindamisel arvesse nii taotluses sisalduva kui ka taotlejalt hindamise käigus küsitud

lisateabe, samuti muud komisjoni liikmetele ning kaasatud ekspertidele teadaolevad hindamist

mõjutavad asjaolud. Komisjon kohtus 16.12.2022 koosolekul, kus vaadati ja arutati läbi kõik

taotlused, sh kaebaja esitatud taotlus. Koosolekul toimunud arutelu käigus hinnati taotluste

tugevusi ja nõrkusi määruse nr 3 § 12 lg 2 alusel sätestatud kõigist hindamiskriteeriumidest,

lähtudes taotlusvooru hindamismetoodikast. Hindamismetoodika punkti 1.15 kohaselt peab

4(9)

3-23-660

taotluse rahastamise kaalutlemiseks olema taotluse lõplik punktisumma 100 punktist vähemalt

65. Kaebaja taotluse lõplik punktisumma (koondhinne) on 58 punkti. Hindamiskomisjoni

hindamistulemuste ning hindamismetoodika punktide 1.15 ja 1.20 alusel ei kuulu taotlus

rahuldamisele. Hindamiskomisjon on usaldusväärne ning ei ole põhjust kahelda

hindamiskomisjoni liikmete aususes ega professionaalsuses.

6)

Otsuse aluseks olnud komisjoni protokolli põhjendused ei ole üldsõnalised või

läbipaistmatud. Taotluses toodud teabe põhjal kujunesid komisjoniliikmete hinnangud,

koondhinnang ja sellest lähtudes pingerida. Iga komisjoniliige, kes ei olnud taandatud, esitas

koosolekul suuliselt oma arvamuse ja argumendid. Kõigi komisjoniliikmete hinnangute

tulemusel kujundas komisjon ühiselt lõpliku pingerea. Otsused (sh koondhinded) võeti vastu

konsensuslikult, eriarvamusi ei olnud. Tegemist on olulises osas esteetilise vaidlusega, kus

erinevad muusikakollektiivid ja/või kontserdikorraldajate taotlused ei pruugi olla paigutatavad

ühtsesse pingeritta objektiivsete kriteeriumide järgi, ennekõike kunstilist, rahvuskultuurilist ja

valdkondlikku hinnangut puutuvalt. Arvestades vaidlusaluse taotlusvooru olemust ja

eesmärki, ei saa eeldada, et hindamistulemus kõikides aspektides üheselt mõõdetav oleks.

Kunstiline külg ei ole eraldiseisev hindamiskriteerium, vaid kunstiline tase on 1.

hindamiskriteeriumi „Projekti mõju taotlusvooru eesmärkidele saavutamisele“ (osakaaluga

40%) kirjelduse üks osa.

7)

Taotlusvoorus eelistatakse professionaalseid kontserdikorraldajaid, mis tingib teatud

nõudlikkuse esitatavale taotlusele ja selle osaks olevatele plaanidele, sh turundusplaanile,

kontserdikavale vms; ning personalile, st kaasatud on oma valdkonna spetsialistid, kes

keskenduvad kindlale lahendatavale küsimusele (kultuuriline kava, tehnilised küsimused,

turundus, finants jne). Professionaalse kontserdikorralduse toetamise eeldus on ka see, et ei

sõltuta konkreetse toetuse saamisest, s.o plaanid on toodud piisava täpsuse ja põhjalikkusega,

mis viitab, et kontserdid korraldatakse konkreetse toetusvooru tulemusest sõltumata. Seega

riik võib olla nõudlikum ja esitada vabatahtliku toetuse andmisel täiendavaid, kontserdisarja

korraldamise mõttes professionaalsust tagavaid nõudeid.

8)

Taotleja korraldatud kontserdid toimuvad igal aastal suures osas samades kohtades.

Esinejate ja repertuaari väike variatiivsus aastate lõikes on põhjus, miks komisjon ei hinda

valdkondlikku mõju kõige kõrgemate punktidega. Kaebaja esitatud teavitustegevuste plaan on

üldsõnaline, loetledes erinevaid kanaleid. Puudub seos sihtrühmade, neile edastatava teabe ja

ajastusega. Mh on teavitustegevuste plaanis öeldud, et tehakse järelkajastusi sotsiaalmeedias.

Ei saa nõustuda, et kaebaja oleks aluseks võtnud teavitustegevuste plaani kirjeldamisel

vastustaja eelmisel aastal teises haldusasjas saadetud teavitustegevuste näidist.

9)

Kaebaja taotluses ei ole välja toodud meeskonda. Taotluses on koostööpartnerina toodud

välja organisatsioonid, kelle panus on reklaam, kuigi taotleja on eelarves küsinud endale

reklaamiks vahendeid. On ebaselge, kuidas koostööpartnerite ja taotleja rollid selles osas

jaotuvad. Samuti on lahtine mitmete koostööpartnerite täpne panus. Vastustaja tõi

põhjenduses välja Victoria Grand Café reklaamis toodud sündmuste piletihinnad, aga

piletimüük ega honorar taotleja eelarves ei kajastunud. Eelarve ei olnud piisavalt selge ning

seega otsis vastustaja veebist lisateavet. Eelarve realistlikkuse osas on komisjon selgitanud, et

väga suur osa tegevustest sõltub erinevate taotluste tulemustest, mis teeb selle riskantseks.

Riik võib toetuse andmisel eelistada isikuid või ühinguid, kelle eelarve tulud on

mitmekesisemad ja müügitulul on suurem osakaal, sest see võib vähendada projekti

ebaõnnestumise riski. Taotluse uuel läbivaatamisel ei ole selle hilisem rahuldamine

eelarvevahendite lõppemise tõttu välistatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

5(9)

3-23-660

3. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

4. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise

hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele (HMS § 54). HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse

alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on

haldusakti andmisel lähtunud.

5. Käesolevas asjas on kaebaja vaidlustanud kultuuriministri 22.02.2023 käskkirja

nr 7-2/1.1/2023_14 „Toetuse eraldamine taotlusvoorust „Muusikakollektiivid ja

kontserdikorraldajad 2023““ punkti 2.6, millega jäeti kaebaja taotlus rahuldamata.

6. Vastustaja on õigesti märkinud, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda

nii toetuse sätestamist kui ka toetuse tingimuste sisustamist kindlal viisil. Kaebaja

taotletud toetuse näol on tegemist riigi antava vabatahtliku toetusega, põhiseadusest ei

tulene sellise toetuse andmise kohustust. Tuleb arvestada, et toetusi rahastatakse

avalikest vahenditest, mistõttu tuleb vastustajal väga laia kaalutlusõiguse alusel nii

seada toetuse saamise tingimused kui ka kontrollida taotluste vastavust. Vastustajal

tuleb otstarbekust hinnates otsustada, millised projektid vastavad enim toetuse saamise

tingimustele. Olukorras, kus taotlusvoorus esitatud toetuste maht ületab mitmekordselt

toetuste eelarve, on paratamatu, et ka head taotlused võivad jääda rahuldamata.

Sealjuures tuleb toetuse taotlejal arvestada võimalusega, et tiheda konkurentsi korral ei

ole tema projekte võimalik toetada. Ühelgi toetuse taotlejal ei ole subjektiivset õigust

nõuda oma taotluse rahuldamist.

7. Arvestades vaidluse asjaolusid ning tõsiasja, et vaidlusaluse toetuse andmine

toimub kaalutlusõiguse alusel ning taotluste hindamisel on ulatuslik hindamisruum, on

ka kohtuliku kontrolli ulatus piiratud. Kehtestatud toetusmeetme korral on kaebajal

õigus sellele, et tema taotluse menetlemisel järgitakse kaalumis- ja hindamisreegleid

ning menetlusnorme.

8. Kultuuriministri 12.11.2018 määruse nr 3 § 13 lg 1 kohaselt teeb taotluse

rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kultuuriminister. Käesolevas asjas ei ole

vaidlust selles, et kultuuriminister jättis vaidlusaluse käskkirjaga kaebaja taotluse

rahuldamata. Kaebaja leiab, et kuna kultuuriminister tugines haldusakti andes

hindamiskomisjoni hinnangutele, on käskkiri õigusvastane. Kohus sellega ei nõustu.

On ilmselge, et mistahes haldusorgani juht ei vii haldusmenetlust ise algusest lõpuni

läbi (HMS § 8 lg 2). Ettepaneku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta

teeb ministrile sama ministri moodustatud hindamiskomisjon (määruse nr 3 § 12 lg-d 1

ja 5). Hindamiskomisjon moodustati kultuuriministri 02.11.2022 käskkirjaga nr 185

(dtl 1316) ning komisjon tegi ministrile ettepanekud 16.12.2022 protokollis nr 2-

1.9/2023-11 (dtl 12-64).

9. Kaebaja on ette heitnud, et hindamiskomisjoni töökorraldus rikub

haldusmenetluse põhimõtteid. Kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 177 (dtl

1308) kinnitati taotlusvooru „Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad“

hindamismetoodika (dtl 1309-1314), mille esimene peatükk reguleerib komisjoni

töökorda. Vastavalt hindamismetoodikale on komisjon kuni 7-liikmeline ja

moodustatakse valdkonna ekspertidest ja ministeeriumi esindajatest (p 1.2.).

Komisjoni töövormiks on koosolek (p 1.5.). Käesolev juhul ei ole vaidlust, et

hindamiskomisjon vaatas 16.12.2022 koosolekul läbi kõik esitatud taotlused.

Koosolekul toimunud arutelu käigus hinnati taotluste tugevusi ja nõrkusi. Komisjon

tegi kultuuriministrile ettepaneku taotluste rahuldamise, osalise rahuldamise ning

6(9)

3-23-660

rahuldamata jätmise kohta ning otsuse tegi minister, lähtudes komisjoni ettepanekust.

Kõik hindamiskomisjoni ettepanekud koos põhjendustega protokolliti.

10. Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et vastustaja on kaebaja taotlust

menetlenud tähtaega rikkudes, omamata seejuures mõistlikku põhjendust menetlusega

viivitamiseks. Määruse nr 3 § 11 lg 1 sätestab, et taotluse menetlemise tähtaeg on kuni

60 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest. Käesoleval juhul sulgus taotlusvoor

01.12.2022 ning vastustaja allkirjastas käskkirja 22.02.2023. Seega on vastustaja

kaebaja taotlust menetlenud 59 tööpäeva, mistõttu on vastustaja järginud talle

ettenähtud menetlusaega.

11. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastustaja on kaebaja taotluse

läbivaatamise menetluse viinud läbi õiguspäraselt.

12. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti

andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse

haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis

viidatud. Vaidlustatud käskkirjas on viidatud hindamiskomisjoni 16.12.2022

koosoleku protokollile nr 2-1.9/2023-11, viide on selge. Puudub vaidlus, et kaebajat

puudutav protokolli väljavõte oli talle kättesaadav (nt e-kirjavahetus kaebajaga, dtl

325; kaebaja on protokolli lisanud ka kaebusele, dtl 12-64).

13. Lisaks arvestab kohus, et praegusel juhul ei ole tegu kaebaja suhtes koormava

haldusakti andmisega, vaid riigi poolt antava soodustusega, millega ei tagata isiku

põhiõigusi ja kus hindamine sõltub ka subjektiivsetest kaalutlustest. Seega ei ole

etteheidetav, et vastustaja piirdus vaidlustatud käskkirja põhjendamisel viitega

hindamiskomisjoni protokollile, kus iga kriteeriumi lõikes sisaldusid peamised

põhjendused ning toodi välja taotluse olulisemad tugevused ja nõrkused, millega

lõpphinnangu kujundamisel arvestati.

14. Kohus leiab, et vaidlustatud käskkirja sisulise õiguspärasuse hindamisel on

võimalik rakendada üksnes ilmselgete vigade testi. Taotluse rahuldamise üle

otsustamisel on tegu haldusorgani hinnangulise otsusega, kus selline hindamine eeldab

ka spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi ja nendel baseeruvaid prognoose ning kõnealune

riive ei ole intensiivne. Seega saab kohus kontrollida, ega vastustaja tegevus ei ole

olnud ilmselgelt meelevaldne või ebaõige, st kaebaja taotlusele antud hinnangu

sisuline kontroll on piiratud ilmselguse kriteeriumiga – kaebaja taotluse hinde

õigusvastasuse saab kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate

hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et

vastuolu on selge ilma põhjendusteta.

15. Vastustaja on selgitanud, et kaebaja taotlust hinnati määruse nr 3 § 12 lg 2

kriteeriumite alusel. Selle järgi hinnatakse taotlusi järgmiste kriteeriumide ja

osakaalude kohaselt: tegevuste mõju taotlusvooru eesmärkide saavutamisele,

moodustades 40% maksimaalsest koondhindest (p 1); taotleja meeskonna suutlikkus,

moodustades 15% maksimaalsest koondhindest (p 2); tegevuste ettevalmistus ja

läbimõeldus, moodustades 30% maksimaalsest koondhindest (p 3); tegevuste eelarve

realistlikkus, sh kuluefektiivsus, moodustades 15% maksimaalsest koondhindest (p 4).

16. Komisjoni protokollist nähtub, et komisjoni hinnangul vastab kaebaja esitatud

taotlus määruse nr 3 nõuetele, kuid komisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu

taotlus rahuldamisele ja taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti

toetada. Protokolli väljavõttest ei nähtu küll määruse nr 3 § 12 lg-s 2 iga sätestatud

kriteeriumi osas hindamiskomisjoni konkreetselt mõõdetavat hinnangut, kuid

vastustaja on kaebusele vastates esitanud hindamiskomisjoni hindamistabeli, millest

7(9)

3-23-660

nähtuvalt on erinevate kriteeriumide lõikes kaebaja taotlust mõõdetavalt hinnatud.

Hindamismetoodika p 1.9 kohaselt hindab komisjon taotlusi punktiskaalal täisarvudes

(1; 3; 5). Hindamisel valitakse hinne, mille kirjeldus vastab kõige enam taotluses

nimetatud asjaoludele. Hindeid „1“, „3“ ja „5“ tuleb põhjendada.

17. Ehkki käesoleval juhul ei ole komisjon täisarvudes hinnanguid andnud, vaid

tabelist nähtuvalt on hinnangud antud komakohtadega (arvestades ka, et komisjoni

liikmed olid konsensuslikul seisukohal), ei tingi see vaidlusaluse haldusakti

tühistamist. Isegi kui ümardada kaebajale antud hinded täisarvudeks, kujuneksid

hinded (3; 2,67; 2,67; 3,33) järgmiselt 3; 3; 3; 3, seega oleks kaalutud keskmine 3 ning

punktiskoor 60 p (3x100/5). Niisiis jäänuks ka sellisel juhul punktisumma alla lävendi.

18. Hindamistabelist nähtub, kuidas on kaebaja taotlusele kujunenud hindeks 58

punkti (vastustaja vastuse lisa nr 7, dtl 1211-1300). Vastav dokument on kaebajale

edastatud ka 11.03.2023 vastusega teabenõudele (dtl 567-568).

19. Vastustaja on selgitanud, et projektide kunstilist hindamist teostatakse määruse

nr 3 § 12 lg 2 p-s 1 sätestatud kriteeriumi hindamisel ning selle osakaal on 40%.

Taotlusvoorus eelistatakse professionaalseid kontserdikorraldajaid, mis tingib esitatud

taotlustele teatava nõudlikkuse, sh turundusplaanile, kontserdikavale, personalile, st

kaasatud on oma valdkonna spetsialistid, kes keskenduvad kindlale lahendatavale

küsimusele. Professionaalse kontserdikorralduse toetamisel eeldatakse, et ei sõltuta

konkreetse toetuse saamisest, vaid kontserdid korraldatakse konkreetse toetusvooru

tulemusest sõltumata. Vastustaja on hinnanud kaebaja planeeritud tegevuste eelarve

realistlikkust ning leidnud, et osad taotluses toodud tegevused sõltuvad erinevate

taotluste tulemustest, mille põhjal pidanud taotlust riskantseks. Sealjuures oli

komisjoni töösse kaasatud finantsekspert. Vastustaja leiab, et kaebaja taotluses ei ole

meeskonda välja toodud, kuid on märgitud organisatsioonid, kelle panus on reklaam.

Samas ei ole kaebaja eelarves reklaamiks vahendeid küsinud ning taotluses jääb

ebaselgeks, kuidas koostööpartnerite ja kaebaja rollid reklaamis osas jaotuvad.

20. Vastustaja on kohtumenetluses täiendavalt selgitanud, et taotluses kirjeldatud

programmi nr 15 hindamisel lähtus komisjon kava põhiosast. Komisjonile ei tundunud

reaalne Erkki-Sven Tüüri loo tellimine seoses tema rahvusvaheliselt mitme aasta

pikkuste järjekordadega ning Galina Grigorjevalt palade tellimine seoses temalt

tellitud palade tähtajaks valmimata jäämisega. Taotluses on projekti sihtrühma lõigus

kirjeldatud, et koostöös Tõstamaa keskkooliga toimuvad kontserdid paralleelselt

Tõstamaa keskkoolis. Samas ei ole täpsustatud, millised esinejad, milliste kavade ja

tasude eest esinevad. Seetõttu oli komisjonil raske anda nimetatule hinnanguid.

Vastustaja on märkinud, et taotleja korraldatud kontserdid toimuvad igal aastal suures

osas samades kohtades ning selgitanud, et esinejate ja repertuaari väike variatiivsus

aastate lõikes on põhjus, miks komisjon ei hinda valdkondlikku mõju kõige kõrgemate

punktidega.

21. Nii 16.12.2022 protokollist kui ka vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud

selgitustest nähtuvad kaalutlused, mida komisjon toetuse jagamiseks ettepanekut tehes

arvestas, sealjuures põhjendused, milliste kriteeriumite osas ei olnud kaebaja taotlus

komisjoni hinnangul piisavalt täpne, põhjalik või usutav. Arvestades vaidlusaluse

taotlusvooru olemust ja eesmärki, ei saa eeldada, et hindamistulemus kõikides

aspektides üheselt mõõdetav oleks. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks taotluse

rahuldamata jätmisel ilmselgelt eksinud kaalumis- ja hindamisreeglite vastu. Kohtule

ei nähtu asjaolusid, mis annaksid põhjust kahelda hindamiskomisjoni liikmete aususes

või professionaalsuses.

8(9)

3-23-660

22. Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja põhjendused haldusmenetluses ja

täiendavad selgitused kohtumenetluses on vastustaja laia kaalumis- ja hindamisruumi

ning taotluste suurt konkurentsi arvestades piisavad. Puuduvad ilmselged

kaalutlusvead ja põhjendamispuudused, mis saaks kaasa tuua kaebuse rahuldamise.

Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata, ei ole alust ka kohustamisnõude

rahuldamiseks.

23. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja

kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud,

mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1

ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)