2-21-20472/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.10.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-20472

Tsiviilasi

Viru Autogrupp OÜ hagi Varuosaabi OÜ vastu 520

euro ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtuotsus

Harju Maakohtu 10.10.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Apellatsioonkaebuse hind

Viru Autogrupp OÜ apellatsioonkaebus

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Viru Autogrupp OÜ (registrikood 12853400),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus

Kostja

Varuosaabi

OÜ

(registrikood

14114055),

lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 10.10.2022 otsus muutmata.

2. Jätta Viru Autogrupp OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Viru Autogrupp OÜ (hageja) esitas maakohtule 31.12.2021 hagi Varuosaabi OÜ (kostja)

vastu lepingu alusel üleantu 360 euro tagastamiseks ja varalise kahju 160 euro hüvitamiseks.

Samuti tuli jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 09.11.2011 müügilepingu, millega

kostja kohustus hagejale müüma sõidukile Jeep Compass 2011 2.1d 120 kW paigaldamiseks

sobiva kasutatud mootori. Pooled leppisid läbirääkimiste käigus kokku mootori ja transpordi

hinnas. Hageja kohustus müügilepingu eseme eest tasuma vastavalt 10.11.2021 arvele nr 1501

mootori eest 2 090 eurot ning deposiiti 300 eurot (kokku 2 390 eurot), mille hageja tasus. Kostja

andis hagejale üle mootori, mille ülevaatamisel selgus, et tegemist polnud kliendi sõidukile

sobiva mootoriga ning hageja tagastas mootori samal päeval kostjale.

3. Kostja kinnitas 01.12.2021 e-kirjas, et mootor polnud paigaldamiseks sobilik, kuna mootori

plokk oli erinev. Pooled leppisid mootoriploki taastamises ning paigaldamises. Hageja

kirjavahetuses kostjaga ilmnes, et mootoriploki taastamiseks tuli see saata välisriiki, mis

muudaks sõiduki remontimise aja ebamõistlikult pikaks. Hageja klient ei nõustunud nii

pikaajaliste remonttööde teostamisega. Hageja otsustas lepingust taganeda, kuivõrd lepingu

täitmine kostja poolelt oli välistatud, teavitas sellest kostjat e-kirja teel 09.12.2021 ning palus

mootori eest makstud summa tagastada. Kostja teatas 09.12.2021 hagejale, et ta oli juba teinud

tasulisi töid.

4. Poolte vahel puudus tööde teostamise osas kokkulepe. 13.12.2021 saatis kostja hagejale e-

kirja, milles keeldus 2 390 euro tagastamisest ning pakkus omalt poolt mootoriploki

taastamisega jätkamist või teostatud tööde tasu mahaarvamisel alles jääva summa tagastamist

hagejale. Hageja ei nõustunud kokkuleppimata tööde eest tasumisega ja kostjaga kokkulepet ei

saavutatud. 14.12.2021 saatis hageja kostjale e-kirja, saamaks infot kostja poolt väidetavalt

tehtud tasulise töö maksumuse kohta. 15.12.2021 teavitas kostja, et teostas töid 10 tunni

ulatuses tunnihinnaga 30 eurot ning selle kogumaksumuseks oli 360 eurot käibemaksuga.

Kohtuvälise vaidluse tulemusel esitas kostja 20.12.2021 hagejale kreeditarve nr 1540 2 390

eurot, millele lisas kokkuleppimata tööde maksumuse 360 eurot, millest tagastas hagejale 2 030

eurot.

5. Kostja ei tõendanud seaduslikku alust hagejalt tasu saamiseks. Hageja nõudis kosjalt 360

euro tagastamist ja lisaks 1 tunni kohtuvälise õigusabi osutamise eest 160 euro hüvitamist

(käibemaksuta).

6. Hageja esitas 31.01.2022 menetluskulude nimekirja, milles palus määrata kindlaks ning

mõista kostjalt välja menetluskulud 765 eurot. Hageja esindaja tegi toiminguid 3 tunni ja 10

minuti ulatuses, tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta), mis moodustas kokku 640 eurot

(käibemaksuga).

Eelnevale

lisandus

riigilõiv

hagiavalduse

esitamiselt

eurot.

Menetluskulud moodustusid järgnevalt:

− hagiavalduse

ettevalmistamine

ja

koostamine,

õiguslik

analüüs,

lisade

komplekteerimine – 3 tundi, 480 eurot;

− menetluskulude nimekirja koostamine – 10 minutit, 26,67 eurot.

Kostja seisukoht

7. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

8. Kostja väitel täitis ta pooltevahelise lepingu alusel tellimuse. Pakutav mootori kood vastas

täiel määral hageja mootori koodile. Hageja toodud mootoris olid eripärad, mistõttu tuli mootor

lahti võtta ning taastada. Kõik sooritatud toimingud ja tööde etapid olid hagejaga

kooskõlastatud. Taastamiseks vajalike toimingute teostamiseks (vältimatud toimingud lepingu

eesmärgi saavutamisel) tuli mootoriplokk lahti võtta ning eristada sealt väntvõll ning hiljem see

väntvõll hageja mootorisse paigaldada. Hageja oli autoteenuste valdkonnas tegutsev

professionaal ei vajanud eraldi selgitusi.

9. Hageja poolt kostjale toodud mootor ei vastanud sõiduki koodile, millest tulenevalt tuli

kostjal teha lisatöid, mis kooskõlastati hagejaga. Hageja kinnitas 03.12.2021, et talle sobib, et

mootor antakse kostjale ning edastatakse taastamiseks. Hageja kinnitusest lähtudes asus kostja

töid ette valmistama. 09.12.2021, st nädal peale tellimuse kinnitamist teatas hageja, et töö

pannakse pausile. Hageja kinnitas ise 09.12.2021, et on teadlik, et mootor tuleb edastada

taastamiseks välismaale. Kostja ei võtnud vastupidiselt hageja arusaamale raha lisatööde eest.

Vastavad tööd oli tellitud tööde sees, st vajalikud ettevalmistustööd). Kostja tuli hagejale vastu

kui selgus, et mootori eripära tõttu pole seda võimalik vahetada ning see tuleb avada ning ümber

komplekteerida. Hageja ei esitanud veenvat põhjust lepingust taganemiseks. Samuti ei

nähtunud 09.12.2021 e-kirjast, et hageja soovis lepingust taganeda.

Maakohtu otsus

10. Kohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 520 eurot ja sellelt summalt

alates 31.12.2021 viivise VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras. Menetluskulud jäid kostja kanda. Kohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 765 eurot ja märkis, et kostjal tuleb

väljamõistetud menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras.

Maakohtul tuli tuvastada, kas pooled leppisid lisaks sõiduki mootori müügile kokku ka mootori

taastamistöödes maksumusega 360 eurot. Kostja esitatud ettepanek mootoriploki taastamiseks

oli käsitletav töövõtulepingu sõlmimise pakkumusena. Töövõtulepingu sõlmimiseks oleksid

pooled pidanud lepingutingimused eraldi läbi rääkima. Kahepoolne kokkulepe taastamistööde

teostamiseks pooltel puudus. Kuivõrd kostja nõustus, et tarnitud mootor ei vastanud

lepingutingimustele ning tagastas hagejale 2 030 eurot (mootori müügihind, millest arvati maha

kostja lisatööde hinnanguline maksumus), siis väljendas kostja oma käitumisega ühtlasi

lepingust taganemise eelduste täidetust. Kehtiva töövõtulepingu puudumise tõttu poolte vahel

oli kostja kohustatud hagejale tagastama ka seni müügihinnast tagastamata jäänud osa 360

eurot. Kohtueelsed õigusabikulud olid hüvitatavad kahjuna. Käesoleval juhul olid kahju

hüvitamise eeldused täidetud ning kulude ulatus oli mõistlik. Kostjale pidi olema ettenähtav, et

lepingu rikkumise korral oli hagejal õigus pöörduda oma õiguste kaitseks asjatundja poole ja

sellega võisid kaasneda kulud.

Kohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi kostja

kanda. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 125 eurot oli TsMS § 138 lg 1 ja 2 ning TsMS § 139 lg

1 ja 2 järgi menetluskulu, mis tuli kostjalt hagejale välja mõista. Hageja kulud õigusabile

moodustasid 640 eurot (käibemaksuga). Hagejale osutati õigusabi 3 tunni ja 10 minuti ulatuses,

tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta). Kohus leidis, et õigusabi osutamiseks tehtud toimingud

ja neile kulunud aeg oli põhjendatud. Õigusabi osutati hinnaga, mis vastas asja keerukusele ja

esindaja kvalifikatsioonile. Kostjalt tuli hagejale välja mõista 765 eurot (125 eurot + 640 eurot).

Edasine menetluse käik.

11. Hageja taotles 10.10.2022 täiendava otsuse tegemist menetluskulu 613 (480+ 133,33) euro

väljamõistmiseks, kuivõrd kohus väidetavalt ei lahendanud ühte menetluskulude taotlust. .

12. Maakohus jättis taotluse 11.10.2022 määrusega rahuldamata, leides, et kohus on

lahendanud menetluskulude jaotuse ja määranud kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

13. Kostja esitas 08.11.2022 apellatsioonkaebuse kohtuotsuse peale osas, milles kohus hagi

rahuldas.

14. 28.11.2022 määrusega keeldus ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest.

15. 22.06.2023 määrusega jättis Riigikohus kostja määruskaebuse menetlusse võtmata ja kostja

kassatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda.

Poolte seisukohad

16. Hageja palus 09.11.2022 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja teha

uus otsus, millega rahuldada hageja esimese kohtuastme menetluskulude hüvitamise taotlus ja

mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja maakohtu menetluskulud 613 eurot või

alternatiivselt kohtu õiglaselt määratud ulatuses. Samuti tuli kindlaks määrata ja kostja kanda

jätta hageja ringkonnakohtu menetluskulud.

17. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse ulatuses, milles maakohus jättis menetluskulude

kindlaksmääramise taotluse lahendamata ja kulud kostjalt osaliselt välja mõistmata. Otsust ei

vaidlustatud resolutsiooni p-de 1-3 ja 5 ning punkti 4 osas, milles kohus hageja kasuks

menetluskulud välja mõistis. Maakohus lahendas asja sisuliselt õigesti ning rahuldas

põhjendatult hageja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks 765 euro ulatuses. Kohus jättis

osaliselt lahendamata hageja menetluskulude taotluse, kuivõrd hageja esitas esimese

menetluskulude nimekirja 31.01.2022 ning teise 30.09.2022. Samuti kandis hageja täiendava

otsuse tegemise taotluse koostamise kulu 133 eurot 33 senti. Maakohtu otsuses ei toodud välja

põhjendusi, millest tulenevalt mõisteti hageja menetluskulud kostjalt välja osaliselt, kui hagi

rahuldati täielikult. Kohus määras ebaõigesti menetluskulude summa, mis kuulus hagejale

hüvitamiseks ning rikkus TsMS § 174 lg-t 1, jättes arvestamata kõik hageja menetluskulude

nimekirjad. Olukorras, kus hagi rahuldati täielikult, oli õige välja mõista kõik hageja esimese

astme kulud täies ulatuses või alternatiivselt kohtu õiglaseks peetud ulatuses. Eelnevast

tulenevalt palus hageja tühistada maakohtu otsuse menetluskulude ulatuse kindlaksmääramise

osas osaliselt ning mõista kostjalt välja menetluskulud ka ulatuses, milles maakohus jättis

hageja taotluse lahendamata.

18. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu põhjendused

19. Ringkonnakohus leiab, et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb maakohtu otsus jätta

muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei

anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonimenetluse kulusid ei hüvitata.

20. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Maakohus rahuldas

hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles

maakohus jättis hageja menetluskulud väidetavalt osaliselt välja mõistmata. Ülejäänud osas

(otsuse resolutsiooni p-d 1, 2, 3 ja 5) on otsus jõustunud. Vastuseks apellatsioonkaebuse

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

21. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on analoogne kahju hüvitamise menetlusega,

kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetluses toimub sisuliselt kohtumenetlusega

kaasnenud kahju (õigusabikulu) väljamõistmine TsMS-s sätestatud korras (vt nt RKTKm

11.01.2017, 3-2-1-134-16, p 17 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika). TsMS § 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtupraktika järgi on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab

sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKo 02.05.2017, 3-2-1-134-

16, p 56). Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui

maakohus on ületanud diskretsioonipiire. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita

menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele. TsMS § 174 lg 8 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt.

22. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 765 eurot, so kulutused

õigusabile ja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 125 eurot. Apellatsioonkaebuses palus hageja

kostjalt täiendavalt välja mõista menetluskulud 613 eurot, mis koosnesid 30.09.2022

menetluskulude nimekirja kohaselt 480 eurost ning täiendava otsuse taotluse tegemise kulust

133,33 eurot (tl 64).

23. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud hageja 30.09.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt

võimalik kulude põhjendatust ja vajalikkust kontrollida. Dokumendile lisatud tööaruanne

kajastas ajakulu seoses 31.12.2021 hagiavalduse ettevalmistamise ja koostamise ning

31.01.2022 menetluskulude nimekirja koostamisega (tl 55). Asja materjalidest nähtuvalt

puudusid selgitused, milliste toiminguga oli kaebuses väidetav kulu 480 eurot seotud, kuivõrd

nimekirja lisa tööaruanne seda ei kajastanud, vaid kordas 31.01.2022 esitatut.

24. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et 19.09.2022 määras maakohus pooltele tähtaja kuni

30.09.2022 lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks (tl 43). Pooltel oli

õigus esitada vastaspoole menetluskulude seisukohti ja vastuväiteid kuni 05.10.2022. Ühtlasi

andis kohus teada, et lõpplahend tehakse teatavaks 10.10.2022. Maakohus märkis, et

menetluskulude nimekirjas peavad mh olema detailselt välja toodud õigusabi osutamiseks

tehtud toimingud ja sellele kulunud aeg ning hoiatas, et pärast tähtaega esitatud dokumendid

jäetakse

tähelepanuta.

Hageja

esitas

30.09.2022

avalduse

menetluskulude

kindlaksmääramiseks 480 euro ulatuses, kuid avalduses ei toodud välja esindaja tehtud

toiminguid ega toimingutele kulunud aega. Vastav tööaruanne puudus.

25. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja esindaja tööaruande seoses 30.09.2022 taotlusega

alles apellatsioonimenetluses (tl 81). Kuivõrd tööaruannet selleks kohtu poolt määratud

tähtajaks ei esitatud, jättis maakohus põhjendatult hageja 30.09.2022 menetluskulude

kindlaksmääramise taotluse arvestamata. Kohus ei saa menetluses hinnata esindaja

toimingutele kulunud aega ja põhjendatust ja hakata menetlusosalise asemel ise sisustama tema

nõudeid, kui menetlusosaline ei ole kulude kindlaksmääramise taotluses välja toonud tehtud

toiminguid ega nendele kulunud aega.

26. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud ja ei kuulu hüvitamisele ka täiendava otsuse

taotluse tegemise kulu 133 eurot 33 senti, millise nõude hageja apellatsioonkaebuses samuti

esitas.

27. Arvestades eeltoodut, ei ole hageja apellatsioonkaebus edukas ja ringkonnakohus jätab

selle rahuldamata. Käesoleval juhul puudus maakohtu poolne rikkumine, mis võiks anda aluse

vaidlustatud otsuse tühistamiseks ja menetluskulude suuruse ümberhindamiseks.

28. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid. Kuivõrd apellatsioonimenetluse ese oli ainult hüvitatavate menetluskulude

suurus, siis välistab see säte ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamise.

(allkirjastatud digitaalselt)