3-23-2391/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2391

Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi

kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa

saamiseks

Menetlusosalised Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindajad Stanislav Beaišis ja Anastassia Donets

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– X (sünd. cc.cc.cccc)

Asja läbivaatamine

26.10.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba Xi kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 27.11.2023 (kaasa arvatud).

2. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Venemaa Föderatsiooni kodanik X (sünd. cc.cc.cccc) saabus Eestisse Venemaalt

24.10.2023 öösel, ületades ebaseaduslikult Eesti välispiiri ujudes üle Narva jõe.

2. Puudutatud isik saabus 25.10.2023 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri ja

soovis esitada rahvusvahelise kaitse taotlust. Enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist oli

kindlaks tehtud, et isik viibib Schengeni viisaruumis, sh Eestis, ilma seadusliku aluseta.

3. Puudutatud isik peeti 25.10.2023 kell 14.00 Tallinnas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse ametiruumides (aadressil

3-23-2391

2(7)

Pärnu mnt 139) järelevalveametnike poolt kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 3 ja 4 alusel 48-ks tunniks ja toimetati PPA

kinnipidamiskeskusesse (KPK).

4. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 26.10.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse

loa saamiseks puudutatud isiku kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks VRKS § 362 lg 1

alusel kuni kaheks kuuks, kuivõrd isiku suhtes esineb VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte

ja VRKS § 361 lg 2 p-des 3 ja 4 sätestatud kinnipidamise alused, sest vastavalt VRKS § 361 lg-

le 21 esinevad väljasõidukohustuse ja sissesõidukeeluseaduse (VSS) § 68 p-des 6 ja 8 nimetatud

asjaolud. Taotluse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

4.1.

Isiku enda ütluste kohaselt saabus ta Eesti Vabariiki, ületades Eesti välispiiri

ebaseaduslikult (ujus üle Narva jõe). Selleks, et teha kindlaks isiku Eesti Vabariiki saabumise

viis, oli vajalik isiku kinnipidamine 25.10.2023. PPA-l on põhjendatud alus arvata, et isik ületas

Eesti välispiiri ebaseaduslikult ning tal ei ole õigust Eesti Vabariigis viibimiseks. Taotluse

esitamise hetkeks ei ole PPA kindlaks teinud isiku riiki saabumise viisi, nagu kirjeldas seda isik

ise. Kuna on vajalik tuvastada isiku Schengeni viisaruumi, sh Eestisse saabumise viis, asjaolud

ja eesmärk ning seda ei ole võimalik teha 48 tunni jooksul, siis on vajalik isiku kinnipidamine

(VRKS § 361 lg 2 p 3).

4.2.

Isiku kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse vastu võtmiseks ja isikuga

täiendava intervjuu läbi viimiseks (VRKS § 361 lg 2 p 4). Taotluse esitamise hetkeks ei ole

alustatud VRKS § 15 lg-s 1 toodud toimingute teostamist. Lisaks peab PPA rahvusvahelise

kaitse menetleja VRKS § 18 lg 2 kohaselt kontrollima esitatud andmete õigsust, taotleja väidete

usutavust ja muid asjaolusid ning teeb selleks vajalikke menetlustoiminguid (vt Riigikohtu

lahend nr 3-19-1068; Tallinna Ringkonnakohtu 17.12.2021 määrus nr 3-21-1404, p 19).

4.3.

Puudutatud isiku puhul esineb põgenemisoht (VRKS § 361 lg 2 p 4, § 361 lg 21 koosmõjus

VSS § 68 p-ga 8). Isik saabus Schengeni viisaruumi, sh Eestisse, ilma seadusliku aluseta. Isik

ületas Eesti välispiiri. Lisaks oli isik teadlik, et ta ületab Eesti välispiiri ebaseaduslikult ehk ei

kasutanud selleks ettenähtud kohta (piiripunkti), vaid ujus üle Narva jõe. Samuti esineb isiku

suhtes põgenemisoht vastavalt VSS § 68 p-le 6. Puudutatud isik oli teadlik, et saabus Schengeni

viisaruumi, sh Eestisse ilma seadusliku aluseta. Kui isik esitas PPA-le rahvusvahelise kaitse

taotluse, siis ta väitis, et sooviks minna Kesk-Euroopasse, et seal taotleda rahvusvahelist kaitset

(isik vihjas oma Saksamaal elavale tuttavale). Aga kuna isiku rahalised vahendid said otsa, siis

oli ta sunnitud pöörduma Eesti kohalike ametivõimude poole rahvusvahelise kaitse

taotlemiseks. Lisaks isik selgitas, et kui ta ületas Eesti välispiiri, siis ta ei pöördunud Narvas

kohe PPA poole.

4.4.

VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt

kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Sellises olukorras ei tagaks leebemate

järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes

mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine

eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu

lahend nr 3-3-1-24-17, p 13). Isikuga seotud asjaolusid arvestades puudub PPA-l alus isiku

usaldamiseks. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul sotsiaalsed sidemed Eestiga ning isikul ei

ole Eestis elukohta. Olukorras, kus isik vabastatakse KPK-st, on tõenäoline, et ta hakkaks end

varjama ametivõimude eest, et takistada nii rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimist kui ka

võimalikku väljasaatmist pärast varjupaigamenetluse lõppu. Isik võib lahkuda ebaseaduslikult

mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid

liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-48-14, p 17).

3-23-2391

3(7)

4.5.

Isiku kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse

põhimõttega. Isiku kinnipidamine aitab tagada, et isik ei lahkuks Eestist, et ta oleks kättesaadav

tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks

ning menetlusotsuse tegemiseks.

PPA muutis 26.10.2023 kohtuistungil taotlust ning palub halduskohtult luba puudutatud isiku

kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks kuni üheks kuuks. Kinnipidamise eesmärgiks on

lisaks taotluses märgitule ka hinnata isiku haavatavust. Vastava hindamine peaks olema

hiljemalt 1 kuu jooksul tehtud. Haavatavuse hindamise akt on vaja koostada rahvusvahelise

kaitse taotluse vastuvõtmise hetkel. Hindamine aga tehakse rahvusvahelise kaitse taotluse

menetluses. Isik ei täpsustanud taotluse vastuvõtmisel, millise raskusega vägivalla osaks ta sai

vanglas. Taotluse vastuvõtmisel püüdis PPA kindlaks teha isiku saabumise kohad Narvast

Tallinnasse, sh kus ta Tallinnas autost väljus. Selleks kasutati Google kaarte koos piltidega

tänavatest. Koos kaarti vaadates ei olnud isik võimeline tuvastama ühtegi kohta, kus ta Narvas

liikus ja kus ta Tallinnas väljus. Kõikidele küsimustele vastas isik, et ta ei mäleta. Seetõttu oli

võimatu tuvastada täpset isiku liikumist. Kui isik väidab, et ta on nüüd nõus näitama neid kohti,

siis PPA loodab, et edasises täiendavas intervjuus PPA suudab need asukohad täpselt ära

määratleda.

5. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et saabus Narva linna, kui ujus üle jõe. Tallinnas

väljus kesklinnas. Kogu autosõidu magas. Üle jõe ujus ta samades riietes, mis kohtuistungil

seljas [kohtuistungil kandis isik sinist pikkade varrukatega dressipluusi/jakki], mille peal oli

kergem jope. Seoses kogetud vägivallaga selgitas isik, et oktoobris 2022 käis Prigožin vanglas,

kus ta viibis ning ta värbas kinnipeetavaid sõtta. Isik keeldus sõitmast. Isik pandi

üksikkambrisse 9-ks kuuks kuni maini 2023. Isik teatas, et need, kes sõtta läksid on kurjategijad.

Selle eest isikut peksti ja peksis vangla administratsioon. Isik teatas, et annab peale vabanemist

ütlusi nende vastu. Peale vabanemist kohtus isik Wagneri liikmetega, sest nemad püüdsid isikut

tappa vabaduses. Ka praegu leiab isik, et need on rahvusvahelised kurjategijad ja kui neid

hakatakse süüdistama, siis soovib isik anda nende vastu ütlusi. Kui toimub protsess nende vastu,

siis isik soovib anda nende vastu ütlusi. Isik esines avalikult sõja vastu, selle kohta on youtube’s

ka videod (rohkem kui 1 miljon vaatajat). Selle eest Venemaa võimud isikut jälitasid, aga isikut

ei saadud kätte, sest ta varjas ennast. Wagneri liikmed tahtsid isikut tappa.

Isik on nõus PPA muudetud taotlusega, kui see on vajalik. Isik ei ole nõus PPA väitega, et ta

rääkis 25.10.2023 PPA-s, et ta ei mäleta mitte midagi. Isik selgitas, et ta ütles ligikaudu, kus ta

välja ujus, tal ei tule meelde see maja ja see tänav. See toimus öösel, kui ta ujus, siis ta ei mäleta

tänavat. Ta kõndis väga kaua Narva linnas, talle ei meenu see marsruut. Isik, kinnitab, et PPA

näitas arvutiekraanilt kaarti, kuid ütles, et ei suuda meenutada.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Juhindudes VRKS § 362 lg-dest 2 ja 6 ning HKMS § 264 lg-dest 1 ja 3 rahuldab kohus

PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 27.11.2023

(kaasa arvatud).

7. Kohtupraktikast tulenevalt on kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks esmakordse loa

andmine põhjendatud, kui loa andmise hetkel teadaolevatest asjaoludest nähtub, et

kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ja ei ole ilmselgelt mittemõõdukas (Riigikohtu

29.01.2015 otsuse nr 3-3-1-52-14, punkt 14). Kuna tegemist on isiku esmakordse

kinnipidamiskeskusesse paigutamisega, mis toimub piiratud informatsiooni ja äärmiselt

piiratud ajalistes tingimustes (PPA taotlus esitati kohtule 26.10.2023 ning 48 tundi isiku

3-23-2391

4(7)

kinnipidamisest möödub 27.10.2023 kell 14.00), siis tuleb kohtul lähtuda isiku kinnipidamisel

eeskätt sellest, kas PPA esitatud põhjendatud kahtlus põgenemise ohu esinemisest on eluliselt

usutav.

8. Tulenevalt VRKS § 362 lg-st 2 kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS § 361

lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48

tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja

paigutamiseks

KPK-sse kuni kaheks kuuks. Vaidlust ei ole asjaolus, et puudutatud isik on 25.10.2023 esitanud

PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse (vt menetlusse võtmise teade; digitaalse kohtutoimiku

leht (dtl) 8).

9. VRKS § 361 lg 2 punkti 3 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu

vajaduse korral kinni pidada isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste

kontrollimiseks. PPA on selgitanud, et PPA ei ole veel kindlaks teinud isiku riiki saabumise

viisi, asjaolusid ja eesmärki ning neid toiminguid ei olnud võimalik teha 48 tunni jooksul. On

ilmne, et PPA-l esineb vajadus kontrollida isiku riiki saabumise õiguslikke aluseid. Hetkel on

üksnes teada isiku enda ütluste alusel, kuidas, millal ja mil viisil ta Schengeni viisaruumi

sisenes. Seejuures on PPA selgitanud 26.10.2023 kohtuistungil, et isikule näidati 25.10.2023

Google kaarte ning pilte asukohtadest tuvastamaks isiku teekonda alates sellest, kus ta ületas

Narva jõe kuni selleni, kus ta Tallinnas väljus väidetavast sõiduautost, millega Tallinnasse

jõudis; PPA väitel vastas isik 25.10.2023, et ei mäleta midagi. Kohtuistungil 26.10.2023 on

puudutatud isik sellele väitele vastu vaielnud ning selgitanud, et PPA näitas talle arvutiekraanil

küll kaarte, kuid ta ei mäletanud täpset tänavanime või maja, küll aga näitas kaardil piirkonna,

kus ta Narvas jõest väljus ja kus ta Tallinnas autost väljus. Seejuures suutis isik kohtuistungil

kirjeldada, et Tallinnas väljus ta autost kesklinnas, paremal pool oli sadam ja vasakul pool oli

hotell. Samas on isikuandmete ankeedis märgitud, et isik ei mäleta, kus ta tuli välja, kui saabus

Tallinnasse (dtl 11). Isikuandmete ankeedis kirjeldatut on kinnitanud puudutatud isik oma

allkirjaga (dtl 12). Olukorras, kus puudutatud isik on allkirjastanud nii isiku kinnipidamise

protokolli kui ka isikuandmete ankeedi ega ole ühtegi märkust teinud osas, et tema ütlusi oleks

valesti protokollitud, tekitavad isiku poolt kohtuistungil esitatud vastupidised väited küsitavusi,

miks siis kohe ei palunud isik ankeedis olevaid andmeid parandada, vaid alles kohtuistungil

toob välja nende tõele mittevastavuse.

10. Kohtuistungil on isik märkinud, et ta saabus üle Narva jõe ujudes Narva linna, kuid

isikuandmete ankeedil on kirjas järgmine: „Kui jõudsin Eestisse, siis ma mõnda aega uitasin

piiriäärsetes külades ja siis liikusin linna poole.“ (dtl 11). Seega on isiku ütlused ka

vastuolulised, mistõttu on põhjendatud PPA taotlus, selgitamaks välja tegelikke asjaolusid.

11. Samuti on täidetud VRKS § 361 lg 2 punkti 4 eeldused isiku kinnipidamiseks. Nimelt on

viidatud alusel õigus rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse

menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas

põgenemise oht. PPA on selgitanud, et taotluse esitamise ajaks ei ole alustatud VRKS § 15 lgs

1 toodud toimingute teostamisega. Lisaks peab PPA rahvusvahelise kaitse menetleja vastavalt

VRKS § 18 lg-le 2 kontrollima esitatud andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid

asjaolusid. On ilmne, et selliste menetlustoimingute sooritamine on ajamahukas ning nende

läbiviimine 48-tunni jooksul võimalik ei ole. Küll aga ei tohiks vähemalt esmane intervjuu võtta

aega enam kui 1 kuu.

12. Samas on PPA esitanud kohtule haavatavuse hindamise akti, mille kohaselt on vastatud

küsimusele „Kas taotleja on kogenud piinamist või muud tõsist füüsilist, psühholoogilist või

seksuaalset vägivalda (sh FGM)?“ jaatavalt (dtl 16).

3-23-2391

5(7)

13. Tulenevalt VRKS § 151 lg-st 1 arvestatakse rahvusvahelise kaitse menetluses

erivajadusega taotleja eriolukorda ja sellest tulenevaid vajadusi. Erivajadusega taotleja on

eelkõige haavatav isik, nagu alaealine, saatjata alaealine, puudega inimene, eakas inimene, rase,

alaealise lapsega üksikvanem, inimkaubanduse ohver, raske haigusega isik, vaimse tervise

probleemiga isik ning piinamise või vägistamise ohver või isik, kelle suhtes on tarvitatud muud

jõhkrat psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda. Ka halduskohtult haldustoiminguks

loa taotlemisel tuleb kohtul arvestada eelnevaga.

14. Kohtuistungil on PPA selgitanud, et praeguses menetlusstaadiumis ei ole võimalik

hinnata, kas isik liigitub haavatavate isikute gruppi VRKS § 151 lg 1 tähenduses, kuivõrd

25.10.2023 ei saanud hinnata, kas vanglas kogetud vägivald kvalifitseerub jõhkraks

vägivallaks, nagu viidatud VRKS § 151 lg-s 1 ning seda asutakse alles rahvusvahelise kaitse

taotluse menetluses hindama menetleja poolt. Samas on kohtuistungil puudutatud isik väitnud,

et haavatavuse hindamise akti on valesti märgitud kogetud vägivalla kirjeldus. Isiku sõnutsi ei

peksnud teda kaaskinnipeetavad vanglas, vaid vangla administratsioon. Isik selgitas, et viibis

vanglas 2020mai 2022. Oktoobris 2022 külastas vanglat, kus isik viibis, Prigožin, et värvata

kinnipeetavaid sõtta, kuid puudutatud isik keeldus; seetõttu pandi ta üksikvangistusse 9 kuuks

ning peksti vanglaametnike poolt; peale vabanemist peksti isikut Wagnerite poolt, kuid isikul

õnnestus pakku pugeda. Ka internetist leiab allikaid, mille kohaselt on Prigožin viidatud

ajavahemikul käinud vanglates värbamas, kuid samas ei ole avalikult kättesaadavaid andmeid

osas, et kinnipeetavad, kes keeldusid, oleksid saanud vangla administratsiooni poolt jõhkra

füüsilise vägivalla osaliseks1. Neid asjaolusid tuleb täpsemalt hinnata rahvusvahelise kaitse

taotluse menetluses ning kohus eeldab, et PPA suudab seda teha hiljemalt 1 kuu jooksul, et

vajadusel esitada asjakohased andmed halduskohtule uue haldustoiminguks loa saamise

taotluse esitamisel (VRKS § 362 lg 5), tõendamaks, et isik jätkuv kinnipidamine välistatud ei

ole2. Küll aga järeldub eelnevast, üheks kuuks KPK-sse paigutamine ilmselgelt välistatud ei ole.

15. Kohtuistungil on isik vastanud kohtu küsimusele millistes riietes ta üle Narva jõe ujus,

et nendes samades riietes [nagu kohtuistungil] 3, mille peal oli kergem jope. Mõistlikule

inimesele on selge, et kui praeguse ilmaga minna Narva jõkke jopega ujuma, siis imeb see

ilmselgelt endasse vett ning oma raskusega veab inimese ilmselt vee all. See tähendab, et

mõistliku inimese vaatest ei ole sellise riietusega suure tõenäosusega võimalik Narva jõge

ületada. Vikipeedia andmetel on Narva jõe keskmine laius 300 m ja sügavus kuni 5 meetrit;

veerohkuselt on Narva jõgi Neeva järel teine Soome lahte suubuv jõgi ja Eesti veerohkem jõgi;

jõe keskmine vooluhulk on umbes 400 m3/s, mis suurvee ajal kasvab kuni siis korda4. Seega ei

ole tegemist väikse jõega, kus oleks kerge vool, arvestades veel aastaaega, võib eeldada, et

jõevesi on pigem kõrgem kui madalam. Ühtlasi ei ole eluliselt usutav, et veetemperatuuri

arvestades suudaks tavainimene ujuda üle jõe tavariietes. Samas on puudutatud isik selgitanud

25.10.2023 PPA-le, et ületas Narva jõe kalipsos (vt dtl 10). Tegemist on vastuoluga isiku

ütlustes, mis seab kahtluse alla isiku motiivid ja ütluste usaldusväärsuse ning viitab selgele

vajadusele selgitada rahvusvahelise kaitse menetluses välja olulised asjaolud. On ilmne, et neid

asjaolusid ei ole võimalik välja selgitada ilma puudutatud isiku osaluseta. Seejuures loodab

kohus, et puudutatud isik teeb selles osas ka PPA-ga koostööd.

1 https://www.theguardian.com/world/2022/sep/20/russia-recruits-inmates-ukraine-war-wagner-prigozhin

2 Ühtlasi eeldab kohus, et selleks ajaks suudab rahvusvahelise kaitse menetleja isikuga vestelda (VRKS § 15 lg 1

p 5), et täpsustada andmeid, mida isikult küsiti isikuandmete ankeedi täitmisel (dtl-d 10-11), arvestades käesolevas

määruses väljatoodud vastuolusid.

3 Kohtuistungil kandis isik pikavarrukaga dressipluusi/jakki, visuaalsel vaatlusel ilmselt ilma voodrita.

4 https://et.wikipedia.org/wiki/Narva_j%C3%B5gi

3-23-2391

6(7)

16. Kohus nõustub PPA-ga osas, et puudutatud isiku suhtes esineb põgenemisoht (VRKS §

361 lg 21 koosmõjus VSS § 68 p-ga 8). Tulenevalt VSS § 68 punktist 8 esineb välismaalase

põgenemise oht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu

ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Puudutatud isik on välismaalane

välismaalaste seaduse (VMS) § 3 tähenduses. Vaidlust ei ole asjaolus, et isik oma väidete

kohaselt ületas ebaseaduslikult Eesti välispiiri (dtl-d 10 ja 20). Samuti ei ole vaidlust selles, et

isikul puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks (VMS § 43). Ühtlasi on isiku kinnipidamise

protokollis märgitud, et isiku reisi eesmärk on segane ning isiku sõnade kohaselt plaanis ta

kasutada Eestit kui transiitriiki (dtl 20). Kuigi isik on istungil märkinud, et ta ei kavatse

põgeneda ning ta ju ilmus vabatahtlikult PPA-sse, siiski suurendab põgenemisohtu asjaolu, et

isik on ebaseaduslikult riiki sisenenud, seejuures ei ole õnnestunud tuvastada tema täpset

liikumise trajektoori. Järelikult on VSS § 68 punkti 8 eeldused täidetud.

17. Täiendavalt tuleb põgenemisohu hindamisel arvesse võtta isikuga seotud muid

asjaolusid – isikul puuduvad seosed Eestiga, tal ei ole siin sugulasi ega tuttavaid, isikul puudub

kindel elukoht Eestis, samuti ei ole isikul siin töökohta ega piisavaid rahalisi vahendeid. Isiku

ütlustel said tal rahalised vahendid otsa, mistõttu otsustas esitada rahvusvahelise kaitse taotluse

Eestis (dtl 10). Eelnevalt lisaks erinevad isiku selgitused märkimisväärselt sellest, mis isik

rääkis 25.10.2023 PPA-le ja mis ta rääkis 26.10.2023 kohtuistungil. Selliseid vastuolusid ei ole

võimalik millegagi selgitada, vaid sellest saab üksnes järeldada, et need vähendavad isiku

ütluste usaldusväärsust. Lisaks viitab see põhjendatud kahtlusele osas, mis võib isiku tegelik

reisi eesmärk olla, arvestades, et isik ei pöördunud koheselt Narva saabudes võimuorganite

poole rahvusvahelise kaitse taotlusega; olukorras, kus isiku huvi ei olnudki algselt Eestis

rahvusvahelise kaitse taotlust esitada ning väidetavalt puuduvad tal igasugused seosed Eestiga

(kuigi kohtuistungil märkis isik, et ta teab, et Eestis tegutsevad isikud sarnaselt temale

sõjavastase tegevusega) jääb arusaamatuks, miks pidas isik vajalikuks sõita Tallinnasse, et

seejärel PPA-sse pöörduda rahvusvahelise kaitse taotluse esitamiseks. Mõistlik inimene

pöörduks kohe peale Narva jõe ületamist politseisse abi saamiseks. Eriti arvestades, et

väidetavalt ületati jõgi tavariietes ning öösel, mistõttu võib eeldada, et isikul on väga külm;

seejuures tundub mõeldamatu, et isik jalutaks pikalt öösel mööda linna ja võõras inimene on

nõus läbimärja isiku auto peale võtma ning Tallinnasse sõidutama; ning ka Tallinnasse jõudes

ei pöördunud isik koheselt politseisse, vaid läks hotelli (kuigi väidetavalt olid isikul rahalised

vahendid otsas).

18. Vastuseks kohtu küsimusele, et mis oli isiku eesmärk Eestisse tulles, selgitas isik, et

kaitsta oma elu, kuivõrd ta tegeles sõjavastase tegevuseks; isik on kohtuistungil täpsustanud, et

youtube’s on üleval tema esinemised, millel on pea 1 miljon vaatajat. Samas ei tundu need

väited eluliselt usutavad, kuivõrd väidetavalt juba vanglas viibides tegeles ta sõjavastase

tegevusega ning ka peale vanglast vabanemist ei asunud rahvusvahelist kaitset otsima, vaid asus

rahvusvahelist kaitset taotlema pea pool aastat hiljem peale vanglast vabanemist. Ühtlasi ei anna

youtube’i otsing puudutatud isiku nimega välja ühtegi sellesisulist videot.

19. Olukorras, kus isiku suhtes esineb põgenemise oht ei ole võimalik leebemaid

järelevalvemeetmeid (VRKS § 29) kohaldada. Käesoleval juhul on piisavalt alust arvata, et

leebemate järelevalvemeetmete kohaldamisel võib isik ebaseaduslikult lahkuda mõnda teise

Schengeni riiki ning seetõttu mitte olla kättesaadav rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses

ning hilisemalt väljasaatmismenetluses. Selleks annab alust puudutatud isiku väide, et ta püüdis

3-23-2391

7(7)

jõuda Euroopasse ega kavatsenud tulla Eestisse; puudutatud isik oleks soovinud taotleda

rahvusvahelist kaitset kuskil Kesk-Euroopas, samuti on puudutatud isikul sõber Saksamaal (dtl

10). Ühtlasi suurendab isiku põgenemisohu tõenäosust antud ebausaldusväärsed väited ja

vastuolud selgitustes. Isiku ütluste usaldusväärsust vähendab asjaolu, et isik ei pöördunud

koheselt peale ebaseaduslikku piiriületust PPA-sse rahvusvahelist kaitset taotlema, vaid alles

25.10.2023. Usutav ei ole isiku selgitus, et 24.10.2023 Tallinnasse jõudes ei olnud tal hea

enesetunne, mistõttu ta PPA-sse rahvusvahelise kaitse taotlemiseks ei pöördunud. Küsitav on

seegi, et kas tavainimene suudab praegustes ilmastikuoludes ületada tavalistes riietes Narva jõe

ning seejärel öösel pikalt linnatänavatel jalutada. Veelgi enam, ka 25.10.2023 PPA-sse

pöördumisel on PPA-le jäänud ebaselgeks isiku reisi eesmärk, samuti on jätkuvalt tuvastamata,

kuidas isik Eestisse saabus ja mil viisil. Kummastav on seejuures tõik, et kui isik väidab, et

tema motiiviks on saada Eestis kaitset ning ta on vabatahtlikult tulnud politseisse rahvusvahelist

kaitset taotlema, siis miks on kohtuistungil isik valmis rohkem rääkima oma saabumisest

Eestisse ning liikumisest Tallinnasse, kui 25.10.2023 PPA-s olles. Peaks olema ilmne, et kui

isik tõesti soovib rahvusvahelist kaitset, siis teeb ta igakülgselt haldusorganiga koostööd.

Arusaamatu on seejuures ka fakt, miks isik 25.10.2023 PPA-sse ilmudes kandis endaga kaasas

külmrelva (dtl 55).

20. Samuti on PPA õigesti märkinud, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab

isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu lahend

nr 3-3-1-24-17, p 13). Eelnevalt on kohus välja toonud, millises osas on isiku ütlused

vastuolulised.

21. Kohtu hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine kuni üheks kuuks

ebaproportsionaalne meede, arvestades, et eesmärgiks on tagada isiku kättesaadavus

rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses toimingute tegemise ajaks (sh toimingute, mis

eeldavad isiku isiklikku osavõttu või kohalolu (vt VRKS § 15 lg 1)). Tõhusamate alternatiivide

puudumisel on taotletav meede mõõdukas. Seejuures on kohus eelnevalt leidnud, et käesolevas

menetlusstaadiumis ei ole ilmselgelt välistatud isiku paigutamise KPK-sse, võttes arvesse

VRKS § 151 lg-s 1 märgitut. Seejuures on KPK-s tagatud isikule arstiabi ning vajadusel ka

psühholoogiline abi.

22. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 27.11.2023 (kaasa arvatud).

(allkirjastatud digitaalselt)