2-21-16408/104 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 27.10.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-16408

Kohtuasi

X avaldus Y ja Q vastu tahteavalduse andmiseks

kohustamiseks

ja

tahteavalduse

kohtulahendiga

asendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.08.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Elektrilevi OÜ määruskaebus ja Y vastumääruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Iseseisva nõudeta kolmas isik I (avaldaja poolel): F

(isikukood XXXXXXXXXXX)

Iseseisva nõudeta kolmas isik II (avaldaja poolel): Z

(isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

I:

Y

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kadri Michelson

Puudutatud isik II: Q (isikukood XXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Vinni

Puudutatud isik III: Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857),

lepinguline esindaja Carmen Linnumäe

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Elektrilevi OÜ määruskaebus.

2. Jätta Y vastumääruskaebus rahuldamata.

3. Tühistada Harju Maakohtu 09.08.2023 määrus osaliselt, s.o resolutsiooni punktide

1 ja 2 osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada avaldaja avaldus

osaliselt ja määrata isikliku kasutusõiguse tingimused kindlaks käesoleva määruse

p-s 4.2 sätestatu kohaselt. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.

4. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

2-21-16408

4.1. Rahuldada avaldus osaliselt.

4.2. Kohustada

Yd

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

ja

Qd

(isikukood

XXXXXXXXXXX) andma tahteavaldus (KRS § 341 lg 1 tähenduses) Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 17801

kolmandasse

jakku

esimesele

vabale

järjekohale

tähtajatu

isikliku

kasutusõiguse sissekandmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks

elektripaigaldise majandamiseks (sh elektripaigaldise ehitamiseks, omamiseks,

Elektrilevi OÜ-l lasuva elektripaigaldise arendamiskohustuse täitmise

tagamiseks,

elektriliinide

remontimiseks,

korrashoiuks,

hooldamiseks,

asendamiseks,

kasutamiseks,

kasutusse

andmiseks

ja

muul

viisil

ekspluateerimiseks

elektripaigaldise

talitluse

tagamise

eesmärgil)

kasutusõiguse alal elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses vastavalt määrusele

lisatud plaanile ning järgmistel tingimustel:

4.2.1. Elektrilevi OÜ on kohustatud rajama elektripaigaldise võimalikult

lühikese aja jooksul vastavalt Elektrilevi OÜ ja tema poolt määratud töö

teostaja võimalustele, kuid hiljemalt 12 kuu jooksul alates kohtuasjas

lõpplahendi jõustumisest;

4.2.2. kinnisasja registriosa numbriga 17801 igakordne omanik on kohustatud

taluma elektripaigaldise rajamist, kasutamist, majandamist ja hooldamist

ning muid toiminguid, mis on vajalikud elektripaigaldise talitluse

tagamiseks, ning võimaldama selleks vajalikku ligipääsu rajatisele, samuti

hoiduma elektripaigaldise ja selle toimimise kahjustamisest;

4.2.3. Elektrilevi OÜ on kohustatud elektripaigaldist majandama ja hooldama;

4.2.4. Elektrilevi OÜ kannab kõiki elektripaigaldise rajamise, majandamise ja

hooldamisega seotud kulud.

4.3. Lugeda käesoleva määruse lahutamatuks osaks sellele lisatud plaan.

4.4. Jätta X, F, Z, Y ja Q menetluskulud nende endi kanda. Jätta Elektrilevi OÜ

menetluskulud võrdselt X, Y ja Q kanda.

4.5. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks mõistliku aja jooksul pärast

kohtulahendi jõustumist.

5. Elektrilevi OÜ määruskaebuse menetlemisega seoses tekkinud menetluskulud jätta

võrdselt X, Y ja Q kanda. Y vastumääruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta

Y kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

2-21-16408

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 20.10.2021 Harju Maakohtule avalduse Y (puudutatud isik I) ja Q

(puudutatud isik II) vastu tahteavalduse andmiseks kohustamiseks ja tahteavalduse

kohtulahendiga asendamiseks.

2. Avaldaja täpsustas 17.02.2022 oma nõudeid ning palus:

2.1. Kohustada puudutatud isikuid I ja II tahteavalduse andmiseks (kinnistusraamatuseaduse

(KRS) § 341 lg 1 tähenduses) ja asendada puudutatud isikute I ja II tahteavaldused jõustunud

kohtulahendiga ning sisse kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri

registriosa number 17801 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale puudutatud isiku III

kasuks tähtajatu isiklik kasutusõigus elektripaigaldise majandamiseks kasutusõiguse alal

elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses vastavalt puudutatud isiku III 21.12.2021 seisukoha

lisas 1 olevale plaanile ning järgmistel tingimustel:

1) avaldaja on kohustatud rajama elektripaigaldise võimalikult lühikese aja jooksul

vastavalt puudutatud isiku III ja tema poolt määratud töö teostaja võimalustele, kuid

hiljemalt 12 kuu jooksul alates kohtuasjas lõpplahendi jõustumisest;

2) puudutatud isikud I ja II on kohustatud taluma elektripaigaldise rajamist, kasutamist,

majandamist ja hooldamist ning muid toiminguid, mis on vajalikud elektripaigaldise

talitluse tagamiseks, ning võimaldama selleks vajalikku ligipääsu rajatisele, samuti

hoiduma elektripaigaldise ja selle toimimise kahjustamisest;

3) avaldaja on kohustatud elektripaigaldist majandama ja hooldama;

4) avaldaja kannab kõiki elektripaigaldise rajamise, majandamise ja hooldamisega seotud

kulusid.

2.2. Juhul, kui kohus ei pea võimalikuks eeltoodud punktis välja toodud nõude rahuldamist,

kohustada puudutatud isikuid I ja II nõusoleku andmiseks (sealhulgas asendada vajalikud

puudutatud isikute I ja II tahteavaldused jõustunud kohtulahendiga) aadressil Tallinn, Lühike

jalg 6 asuvale kinnistule (kinnistusregistri registriosa number 17801) elektripaigaldise

rajamiseks avaldaja kulul elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses, mis on toodud puudutatud

isiku III 21.12.2021 seisukoha lisas 1 oleval plaanil, võimalikult lühikese aja jooksul vastavalt

puudutatud isiku III ja tema poolt määratud töö teostaja võimalustele, kuid hiljemalt 12 kuu

jooksul alates kohtuasjas lõpplahendi jõustumisest; ning määrata Tallinn, Lühike jalg 6 asuva

kinnistu (registriosa number 17801) kaasomandi kasutuskord (sh muuta vastavalt kinnistul

kehtivat kaasomandi kasutuskorda) järgnevalt:

1) avaldaja on kohustatud rajama puudutatud isiku III 1.12.2021 seisukoha lisas 1 oleval

plaanil oleva elektripaigaldise võimalikult lühikese aja jooksul vastavalt puudutatud

isiku III ja tema poolt määratud töö teostaja võimalustele, kuid hiljemalt 12 kuu jooksul

alates kohtuasjas lõpplahendi jõustumisest;

2) puudutatud isikud I ja II on kohustatud taluma elektripaigaldise rajamist, kasutamist,

majandamist ja hooldamist ning muid toiminguid, mis on vajalikud elektripaigaldise

talitluse tagamiseks, ning võimaldama selleks vajalikku ligipääsu rajatisele, samuti

hoiduma elektripaigaldise ja selle toimimise kahjustamisest;

2-21-16408

3) avaldaja on kohustatud elektripaigaldist majandama ja hooldama;

4) avaldaja kannab kõiki elektripaigaldise rajamise, majandamise ja hooldamisega seotud

kulusid.

3. Avalduse kohaselt ostis avaldaja 2020. aasta alguses AS Finest Groupi käest ½ mõttelise osa

kinnistust asukohaga Lühike jalg 6, Tallinn (edaspidi kinnistu). Vastavalt kinnistusraamatu

väljavõttele kuulub teine ½ kinnistust ühisomandina puudutatud isikutele I ja II. Kinnistu

koosneb kahest korterist. Lühike jalg korter 1 kuulub omandiõiguse alusel puudutatud isikutele

I ja II ühisomandina ning Lühike jalg korter 2 kuulub avaldajale. Lisaks korteritele asub hoones

ka galerii. Tegemist on Tallinna vanalinnas asuva kinnistuga, mille pinnareljeefi erinevuse tõttu

on mõlemal korteril täiesti sõltumatu sissepääs erinevatelt tänavatelt. Korter 1 elanikud

sisenevad enda korterisse Toompea poolsest küljest, s.t. Pikalt tänavalt, ning korter 2 elanikud

all-linna poolsest küljest Lühikene jalg tänava kaudu.

4. Kinnistul asuva hoone elektriliitumine kuulub AS-le Finest Group, kellele Lühike jalg 6

kaasomanikud edastavad elektritarbimisega seotud näitusid ja tasuvad igakuiselt läbi eeltoodud

äriühingu oma elektritarbimise eest puudutatud isikule III. Eeltoodu tähendab, et AS Finest

Group OÜ-l on peavoolumõõtja, s.t. antud äriühing on justkui vahendaja, kellele korter 1 ja 2

omanikud peavad esitama igakuiselt näidud vastavalt igas korteris asuvate voolumõõtjate

kaudu tarbitud elektri eest. AS Finest Group omakorda tasub puudutatud isikule III

peavoolumõõtja näitude järgi ning esitab arve vastavalt tarbimisele igale majas olevale

elektritarbijale.

5. Antud juhul on tekkinud segane sundolukord Lühike jalg 6 hoone kaasomanike suhtes, kes

peavad tasuma läbi vahendaja puudutatud isikule III elektriarveid ning antud sundolukord on

ebamugav nii Lühike jalg 6 kinnistu kaasomanikele kui ka AS-le Finest Group, kes samuti ei

soovi olla elektritarbimise vahendajaks Lühike jalg 6 kaasomanike ja puudutatud isiku III vahel.

6. Pärast uue elektriliitumise rajamist Lühike jalg 6 kinnistule oleksid kinnistu omanikel uued

elektriliitumise tingimused ning eelised võrreldes hetkel olemasoleva olukorraga ja need

oleksid alljärgnevad:

1) Lühike jalg 6 kinnistu korter 1 ja korter 2 saaksid eraldi elektriliitumise ning iseseisva

lepingu puudutatud isikuga III;

2) AS Finest Group, kellel ei ole mingisugust õiguslikku ega faktilist seoses Lühike jalg 6

kinnistuga, ei peaks enam olema elektritarbimise vahendajaks Lühike jalg 6 korteri 1 ja

2 omanike ning puudutatud isiku III vahel;

3) Lühike jalg 6 kinnistu korteriomanike elektritarbimine oleks teineteisest sõltumatu ning

elektrinäitude edastamine toimuks kauglugemise teel;

4) jääksid ära segadused ja sellest tekkivad arusaamatused elektriarvete osas Lühike jalg 6

korteriomanike vahel, mis on tingitud inimlikest vigadest, tasumisega viivitamisest,

näitude mõõtmisvigadest jne.

7. Projektdokumentatsioon ja puudutatud isiku III nõusolek vastavate tööde teostamiseks on

juba olemas peaaegu kaks kalendriaastat ning selleks, et vastavate töödega alustada, tuleb

rajatavale elektrikaablile (pikkusega ca 5m, mis läbib trepikoda) seada Lühike jalg 6 kinnistu

kõikide kaasomanike poolt isiklik kasutuõigus puudutatud isiku III kasuks. Lühike jalg 6

korter 1 ühisomanik puudutatud isik II on nõus rajatavale elektrikaablile isikliku kasutuõiguse

2-21-16408

seadmisega puudutatud isiku III kasuks, kuid korter 1 ühisomanik puudutatud isik I keeldub

nõusoleku andmisest. Avaldaja on nõus rajatavale elektrikaablile isikliku kasutusõiguse

seadmisega puudutatud isiku III kasuks.

8. Arvesse võttes kõiki eeltoodust tulenevaid asjaolusid ei ole avaldajal jäänud muud õiguslikku

lahendust, kui pöörduda käesoleva avaldusega kohtusse puudutatud isikute I ja II vastu

nõusoleku saamiseks ja tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega. Avaldajal puudub muu

tehniliselt ja majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või rajatisega liitumiseks ning

seetõttu on põhjendatud avalduse rahuldamine.

9. Käesoleval juhul on täidetud asjaõigusseaduse (AÕS) §-i 1581 kohaldamise eeldused. See,

et kavandatud elektripaigaldis on avalikes huvides, tuleneb selgelt AÕS § 1581 lg-st 2, kuna

puudutatud isikule III laieneb elektrituruseaduse (ELTS) § 65 lg-st 1 tulenev kohustus. Lühike

jalg 6 ja selle ümbruse teeninduspiirkonna omanik on puudutatud isik III, seega on nende

võrguga liitumine ainuke võimalus. Liitumistingimuste väljatöötamisel puudutatud isiku III

poolt on arvesse võetud kõiki võimalikke aspekte (nii majanduslikke, tehnilisi kui ka

kaasomanike huve ja/või nende huvide võimalikult vähest riivet). Lisaks asub elektrikaabel

juba ammu vahetult trepikoja seina taga tänaval ja seetõttu on see nii tehniliselt kui ka

majanduslikult kõige vähem häirivam võimalus (3 m ulatuses läbib kaabel trepikoda). Kui

selleks tekib vajadus, taastab avaldaja siseviimistluse samal kujul pärast tööde lõppu avaldaja

enda kulul.

10. Ebaõige on puudutatud isiku I väide, et AÕS § 1581 lg-le 1 saab tugineda vaid liituda sooviv

isik ning vaid siis, kui tal puudub muu ühendus. Samuti selgitab avaldaja sellega seoses

järgnevat:

1) avaldaja ongi liituda sooviv isik, tegemist on uue liitumisega (st seda liitumist ei ole

varem eksisteerinud);

2) avaldaja soov ei ole mitte liitumise võimaldamine läbi teise isiku kinnisasja, vaid läbi

ühiskasutuses oleva kinnisasja osa (trepikoda läbiva kaabliosa üldpikkus ligi 3m),

kusjuures puudutatud isik I on siin ühisomanik koos puudutatud isikuga II, kes oli ise

liitumise algataja ning sellega nõus;

3) tegelikult puudub Lühike jalg 6 kinnistul elektriliitumine puudutatud isikuga III: tänane

liitumine on läbi kõrvalkinnistu Pikk jalg 5, millega on kahel majal ühine peakaitse.

11. Isegi kui AÕS §-i 1581 kohaldamise eeldused ei oleks täidetud, on avaldaja nõude eeldused

täidetud tulenevalt AÕS § 72 lg-st 5 ja hea usu põhimõttest. Puudutatud isik I on hea usu

põhimõttest tulenevalt kohustatud andma nõusoleku elektriühenduse rajamiseks ja

majandamiseks, kuna see on kõigi kaasomanike ja ka avalikes huvides ning praktiliselt ei riiva

puudutatud isiku I huve.

12. Olemasolev liitumine tekitab kaasomanikele olulisi ebamugavusi ja häireid. Kuivõrd kogu

Lühike jalg 6 kinnistu (k.a galerii) on elektriküttel, sh kuumutusseadmed ning saunad, võib

tippkoormuse ajal tekkida elektrivarustuses häireid, kuna peakaitsme võimsus on piiri peal.

Selle olukorra vältimiseks ongi mõeldud kõnesolev liitumine, mis võimaldab anda kinnistule

lisavõimsust ning sellega tagada suurem elektrijulgeolek ning turvalisus, kuna Tallinna

vanalinna muinsuskaitsepiirangute tõttu pole muude küttelahenduste kasutuselevõtt kahjuks

võimalik. Ebaõige on puudutatud isiku I seisukoht, mille järgi saaks kavandatava liitumisega

taotletavaid eesmärke saavutada olemasoleva liitumise raames.

13. Puudutatud isiku I käitumine on pahatahtlik. Elektrivarustuse osas ristkasutusest loobumine

on kõigi kaasomanike huvides. Elektriliitumise rajamine ei kahjusta kuidagi puudutatud isiku I

2-21-16408

huve. Kaasomanikul ei tohi olla õiguslikult kaitstavat huvi suvaliselt keelduda lubamast

kaasomandi kasutamine, mis on vajalik teiste kaasomanike huvides. Kogu talumine seisneb

paigaldatud elektrikaablis, mis läbib ühiskasutuses olevat trepikoda. Kaabel ei ole trepikojas

nähtav, tuntav ega kombatav. Puudutatud isik I ei ela antud aadressil, tema korteri üürilised ei

kasuta seda trepikoda. Ta ei ole isegi teadlik olemasolevate kaablite asukohast ja arvab

ekslikult, et ta juba talub mingit talle mittekuuluvat elektrikaablit. Nimetatud 3-meetrine lõik ei

eristu muudest majas sisalduvatest elektrikaablitest (neid on korterites elektrivarustuse

tagamiseks ilmselt sadades meetrites).

14. Kohtumenetluse on põhjustanud puudutatud isik I, kes ei ole vastanud vähemalt neljale

avaldaja kirjalikule pöördumisele kohtueelselt ning on vältinud ka suulist suhtlust. Sellises

olukorras ei tohi menetluskulusid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi jätta

avaldaja kanda, vaid neid peab kandma puudutatud isik I.

15. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna arheoloog RN on 27.11.2019

kooskõlastanud projekti asendiplaani. Projekti koostamine, kooskõlastamine erinevate

ametiasutustega on rangelt reglementeeritud ja litsentseeritud tegevus ning puudutatud isiku III

pädevusse ja vastutusalasse kuuluv teema.

16. Tuginedes PL ebaõigele hinnangule esitas puudutatud isik I ettepaneku kilbi uue võimaliku

asukoha suhtes, sidudes asukoha uute nõudmistega, mis sisaldavad kogu trepikoja

ümberdisainimist ja remonti. Ühtlasi tähendaksid eeltoodud tööd avaldajale täiendavaid olulisi

rahalisi kohtustusi, mis lisaks elektriliitumisega seotud tööde korraldamisele tähendaks

avaldajale ka enda kulul kogu trepikoja kapitaalremonti. Avaldaja peab vajalikuks rõhutada, et

elektrikilbi paigaldamisel uude puudutatud isiku I poolt pakutud alternatiivsesse asukohta on

tarvis eelnevalt teostada Leonhard Weiss OÜ-l projekti muudatus. Samuti tuleb korraldada ja

hankida uued kooskõlastused. Puudutatud isiku I poolt taotletud projekti muudatus seoses kilbi

võimaliku asukoha muudatusega avab kogu liitumisprotsessi uuesti, mis venitab kogu protsessi

kulgemist rohkete kuude (kui mitte aastate) võrra ning võttes arvesse puudutatud isiku I senist

tegevust ja/või tegevusetust kaasomanikuna kogu protsessi tahtlikult venitamisel võib

lõpptulemus lükkuda määramatusse tulevikku.

Puudutatud isikute seisukohad

17. Puudutatud isik I palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

17.1. Käesoleval juhul on täitmata AÕS §-i 1581 kohaldamise eeldused. Riigikohtu praktika

kohaselt lähtub AÕS § 1581 eeldusest, et tehnorajatist ei ole veel ehitatud, vaid seda alles

hakatakse võõrale kinnisasjale rajama (vt RKTKo 11.10.207, 2-15-17137, p 15). Puudutatud

isiku I kui ka avaldaja kaasomandis oleval kinnisasjal on olemas elektriliitumine, mistõttu

puudub alus AÕS §-i 1581 kohaldamiseks.

17.2. Uue liitumise rajamiseks puudub vajadus, mõistlik põhjus ja alus. Kaasomandis oleval

kinnistul on olemas toimiv elektriliitumine. Avaldajal on olemas toimiv elektriliitumine enda

kasutuses oleva tarbimiskohaga (kinnistu korter 2), mis jookseb läbi puudutatud isikute I ja II

ühisomandis oleva kinnistu osa ning mille talumise kohustust puudutatud isik I juba täidab.

Arusaamatu on, millisel alusel peaks puudutatud isikul I avaldaja soovil tekkima uus

eraldiseisev kohustus taluda veel üht elektriliitumist lisaks juba olemasolevale. Ühel kinnistul

mitme korteri paiknemine või kinnistu mitmeks reaalosaks jagunemine ei eeldagi, et igal kaas-

või ühisomanikul on eraldiseisev vahetu ühendus tehnovõrgu- või rajatisega. Kaasomanike

2-21-16408

huvides on liitumise olemasolu ja toimimine ning ei ole vahet, kust kaudu liitumine tuleb, sh

kui see läbib naaberkinnistut.

17.3. Väidetavad ühisliitumisest tingitud ebamugavused ei õigusta täiendava liitumise rajamist

ega kaalu üles puudutatud isikute I ja II huve. Uue elektriliitumise rajamine kahjustab

puudutatud isiku I huve. Ainuüksi avaldaja soov omada otseliitumine ja kõrvaldada avaldaja ja

puudutatud isikute I ja II ühisest liitumisest tekkivad ebamugavused näitude esitamisel ja arvete

tasumisel ei kaalu üles puudutatud isiku I omandi- ja sellega kaasnevaid kinnistu osa kasutamise

ja käsutamise õigusi.

17.4. Avaldaja poolt valitud elektriliitumise viis, sh selle käigus paigaldatav elektrikilp, ei sobi

vaidlusaluse kinnistu trepikotta ega ole selle asukohta, eripärasid (sh muinsuskaitsealas

asumine, avalikult kasutatav jne) ega stiili arvestades aktsepteeritav. Avaldaja poolt viidatud

Muinsuskaitseameti nõusolekust ei saa sobiva rajamise viisi otsustamisel lähtuda, kuivõrd see

oli antud tegelikkusele mittevastava plaani alusel.

18. Puudutatud isik II märkis, et ta nõustub avaldusega ning toetab uue elektriliitumise rajamist.

19. Puudutatud isik III nõustus enda kasuks isikliku kasutusõiguse seadmisega.

19.1. Puudutatud isik III kinnitas, et avaldaja on AS-lt Finest Group üle võtnud liitumislepingu

nr 326940 kinnistu Lühike jalg 6 võrguühenduse väljaehitamiseks, mis tähendab, et tegemist

on liitumislepingu ülevõtmisega, mille alusel ehitatakse võrguühendus Lühike jalg 6

kinnisasjale. Isikliku kasutusõiguse seadmine on vajalik, kuna avaldaja elektriliitumise

tagamiseks on vaja puudutatud isikul III rajada tehnovõrk läbi Lühike jalg 6 kinnistu. Lühike

jalg 6 kinnisasjal puudub täna eraldiseisev elektriliitumine ja kinnistu elektrivarustamine on

Lühike jalg 5 kinnisasja kaudu. Puudutatud isik III käsitleb kõnesolevat elektriliitumist uue

liitumisena ehk tegemist ei ole täiendava liitumise rajamisega Lühike jalg 6 kinnisasjale.

Puudutatud isik III on võrguettevõtja, kellele laieneb ELTS § 65 lg 1 p-st 1 tulenev kohustus

asjakohase taotluse alusel ühendada liitumispunktis võrguga tema teeninduspiirkonnas asuva

nõuetekohane elektripaigaldis ning punkti 4 alusel edastada oma võrgus elektrienergiat

liitumispunktini.

19.2. Tegemist on tehniliselt otstarbekaima lahendusega. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse

14.02.2019 määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ § 19 lg-st 5 määrab uue

võrguühenduse loomise või olemasoleva võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste

muutmise korral võrgu konfiguratsiooni ja tehnilised parameetrid võrguettevõtja. Puudutatud

isik III on kavandanud kõnesoleva liitumise läbi Lühike jalg 6 hoone koridori tulenevalt

asjaolust, et võrguühendus tuuakse mööda Lühike jalg 6 tänavat ning liitumiskilp nr 166568

paigaldatakse hoone tehnoruumi seina peale, mis asub koridori lõpus. Tehnoruumis asub täna

ka elektrienergia mõõteseade. Enne liitumiskilbi paigaldamist korrastatakse olemasolevad

kaablid. Jaotuskilbi ja liitumiskilbi vahel tehakse ühendus kaabliga nr 155201. Hoone sees

paigaldatakse kaablid lae külge, sama trassil olemasolevate kaablitega. Eelneva tõttu on

kavandatud lahendus tehniliselt otstarbekas.

19.3. Puudutatud isik III tugineb liitumiskilbi asukoha valikul Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalameti projekteerimistingimuste NR 1911802/05838 p-le 5, mis ütleb järgmist:

„Liitumiskilpi tänavamaale mitte projekteerida, paigaldada see kinnistule sobivasse asukohta.“

Tulenevalt asjaolust, et kinnistupiir ja maja sein on ühel joonel, on kilbi paigaldamiseks vaid

kaks teoreetilist võimalust – paigaldada kilp hoonesse või süvistada hoone seina sisse.

Käesoleval juhul ei ole süvistamine kahjuks võimalik, kuivõrd Muinsuskaitseamet ei võimalda

2-21-16408

Tallinna vanalinnas hoone välisfassaadi suhtes süvistamistöid teostada. Liitumiskilbi

paigaldamine asukohta, mis on illustreeritud avaldaja poolt 25.10.2022 esitatud tõendite

neljandal lehel (foto, millel on kujutatud liitumiskilbi makett) on tehniliselt ja majanduslikult

optimaalseim lahendus. Liitumiskilpi võib üle värvida, kuid üksnes juhul, kui puudutatud

isik III on andnud värvimise kavandile eelnevalt heakskiidu.

19.4. Puudutatud isik III kirjeldas liitumise rajamiseks teostavaid töid: 1) läbi välismüüri

(paksus ca 1,5 m) puuritakse ava välisvõrgu maakaabli läbiviigu tarvis; 2) jaotuskilp (kus

tehakse väljavõte maakaablist) asub vahetult nimetatud välismüüri vastas põrandal ja kaabel

suundub puuritud avast kilpi; 3) jaotuskilbist avaldaja ainukasutuses olevatesse ruumidesse

viiakse kaabel mööda seina karbikus lae äärde ja sealt mööda lae äärt kuni avaldaja

ainukasutuses oleva korteri sissepääsu seinani. Selleks puuritakse auk lae äärest läbi seina, mille

kaudu kaabel suundub edasi. Eeltoodud tööde ajakulu on eelduslikult 1-2 tööpäeva.

19.5. Lühike jalg 6 kinnistu võrguühendus on täna tagatud läbi Lühike jalg 6a ja Pikk jalg 5

kinnistute, mille liitumispunkt (mis kuulub Pikk jalg 5 kinnistule) asub Pikk jalg 16a aadressil

asuvas alajaamas. Viidatud Pikk jalg 5 liitumispunktil (mille taga olev võrguühendus läbib

mitut kinnistut) on kaks peakaitset, millest mõlema suurus on 3X80 A. Eeltoodu tähendab, et

Lühike jalg 6 kinnistul puudub käesoleval hetkel eraldiseisev, konkreetsele kinnistule määratud

peakaitse. Kuivõrd Tallinna vanalinnas on endiselt kinnistuid, mis saavad oma elektrivarustuse

läbi teistele kinnistutele paigaldatud kaablite, siis tänapäevased projekteerimisnõuded taolist

lahendust ei võimalda. Liitumisühenduse tagamiseks tuleb võrguettevõtjal rajada liitumispunkt

liituda soovivale kinnisasjale. Rajamaks Lühike jalg 6 kinnistule liitumist, on seda

majanduslikult ja tehniliselt otstarbekam teha projektis näidatud kujul, millisel juhul läbib

projekteeritud kaabelliin kolme kohalikule omavalitsusele kuuluvat tänavamaad (Rataskaevu

tänav, Rüütli tänav ja Lühike jalg) ja ei tekita täiendavaid kitsendusi teistele eraomanikele.

19.6. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 27.11.2019 kooskõlastus projektile on kehtiv ning

projekt

ei

vaja

täiendavaid

kooskõlastusi.

Nõue

liitumiskilbi

asukoht

Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnaga kooskõlastada tuleneb Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalameti 24.09.2019 projekteerimistingimuste nr 1911802/05838

punktist 6. Seejuures on 27.11.2022 väljastatud kooskõlastusel kuvatud selgelt nii jaotus- kui

ka liitumiskilbi asukoht. Lisaks on asendiplaanil kirjeldatud nõuded kaabeldusele ja

liitumiskilbi asukohale.

Maakohtu määrus ja põhjendused

20. Harju Maakohtu 09.08.2023 määrusega avaldus rahuldati. Maakohus kohustas puudutatud

isikuid I ja II andma tahteavaldus (KRS § 341 lg 1 tähenduses) Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 17801 kolmandasse jakku esimesele

vabale järjekohale tähtajatu isikliku kasutusõiguse sissekandmiseks puudutatud isiku III kasuks

elektripaigaldise majandamiseks kasutusõiguse alal elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses

vastavalt määrusele lisatud plaanile ning järgmistel tingimustel (ning asendas puudutatud

isikute I ja II tahteavaldused käesoleva kohtulahendiga):

1) avaldaja on kohustatud rajama elektripaigaldise võimalikult lühikese aja jooksul

vastavalt puudutatud isiku III ja tema poolt määratud töö teostaja võimalustele, kuid

hiljemalt 12 kuu jooksul alates kohtuasjas lõpplahendi jõustumisest;

2) puudutatud isikud I ja II on kohustatud taluma elektripaigaldise rajamist, kasutamist,

majandamist ja hooldamist ning muid toiminguid, mis on vajalikud elektripaigaldise

2-21-16408

talitluse tagamiseks, ning võimaldama selleks vajalikku ligipääsu rajatisele, samuti

hoiduma elektripaigaldise ja selle toimimise kahjustamisest;

3) avaldaja on kohustatud elektripaigaldist majandama ja hooldama;

4) avaldaja kannab kõiki elektripaigaldise rajamise, majandamise ja hooldamisega seotud

kulusid.

Maakohus luges määruse lahutamatuks osaks sellele lisatud plaani. Maakohus jättis avaldaja,

F, Z, puudutatud isikute I ja II menetluskulud nende endi kanda ning puudutatud isiku III

menetluskulud võrdselt avaldaja ning puudutatud isikute I ja II kanda.

21. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus järgmiste asjaolude osas:

1) avaldaja ½ mõttelises osas ning puudutatud isikud I ja II (ühisomanikena) ½ mõttelises

osas olid avalduse esitamise ajal Lühike jalg 6 kinnisasja kaasomanikud;

2) Lühike jalg 6 kinnisasja kasutamist reguleerib kaasomanike 11.04.2002 kokkulepe

kinnistu valdamise ja kasutamise kohta, mis kehtib kinnistu igakordsete kaasomanike

suhtes, kuna selle kohta on kinnistusraamatusse kantud märkus;

3) hoone elektriliitumine kuulub AS-le Finest Group, kellel on peavoolumõõtja, s.t. AS

Finest Group on vahendaja, kellele korter 1 ja 2 omanikud peavad esitama igakuiselt

näidud vastavalt igas korteris asuvate voolumõõtjate kaudu tarbitud elektri eest; AS

Finest Group omakorda tasub puudutatud isikule III peavoolumõõtja näitude järgi ning

esitab arve vastavalt tarbimisele igale majas olevale elektritarbijale;

4) Lühike Jalg 6 kinnistul puudub käesoleval hetkel eraldiseisev, konkreetsele kinnistule

määratud peakaitse – Lühike jalg 6 kinnistu elektrivõrguühendus on täna tagatud läbi

Lühike jalg 6a ja Pikk jalg 5 kinnistute, mille liitumispunkt (mis kuulub Pikk jalg 5

kinnistule) asub Pikk jalg 16a aadressil asuvas alajaamas; viidatud Pikk jalg 5

liitumispunktil (mille taga olev võrguühendus läbib mitut kinnistut) on kaks peakaitset,

millest mõlema suurus on 3x80A;

5) avaldaja on AS-lt Finest Group üle võtnud liitumislepingu nr 326940 kinnistu Lühike

jalg 6 võrguühenduse väljaehitamiseks;

6) avaldaja omandiosa ühisomanikena on 22.12.2022 sisse kantud F ja Z, kes on asja

menetlusse kaastatud kolmandate isikutena avaldaja poolel.

22. Maakohus viitas KRS § 341 lg-tele 1 ja 8, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg-le 5,

AÕS § 79 lg-le 2 ning AÕS § 1581 lg-tele 1-3. Tulenevalt AÕS § 1581 lg-tes 1 ja 3 sätestatust

on võimalik Lühike jalg 6 võrguühenduse väljaehitamine ja selle talumine sätestada Lühike

jalg 6 kõigi kaasomanike (AÕS § 72 lg 1 ja § 74 lg 1) ning võrguettevõtja (puudutatud isik III)

vahelise kokkuleppega, millega antakse võrguettevõtjale õigus rajada kõnealune tehnovõrk

(mis hakkab ka kuuluma võrguettevõtja omandisse) ning millega sätestatakse kinnisasjale

võrguettevõtja kasuks isiklik kasutusõigus (AÕS § 225 lg 1) tehnovõrgu majandamiseks. Seega

on väär puudutatud isiku käsitlus, justkui on AÕS § 1581 kohaldamise vältimatuks eelduseks

sundvalduse seadmine, kuna seda saab teha ka kokkuleppel.

23. Avaldaja on üle võtnud võrguettevõtjaga sõlmitud liitumislepingu nr 326940 Lühike jalg 6

kinnistu võrguühenduse väljaehitamiseks. Selleks, et nimetatud eesmärk saaks realiseeruda, on

2-21-16408

vaja kõigi kaasomanike nõusolekut. Kõik Lühike jalg 6 kaasomanikud peale puudutatud isiku I

on nõus vastava kokkuleppe sõlmima.

24. AÕS § 1581 lg 1 järgi on kinnisasja omanik kohustatud oma kinnisasjal taluma tehnovõrku

või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui esinevad kaks talumiskohustuse

tekkimiseks vajalikku eeldust:

1) tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides;

2) puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -

rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega

või tehnovõrgu või - rajatise arendamiseks.

25. Tarbija elektriga varustamine on AÕS § 1581 lg 1 tähenduses avalik teenus (vt ka RKTKm

12.11.2008, 3-2-1-91-08, p 10). Seega on täidetud AÕS § 1581 lg 1 kohaldamise esimene eeldus

– kõnealune tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides.

26. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise

võrgueeskiri“ § 19 lg-st 5 on võrgu konkreetsete lahenduste väljaehitamine võrguettevõtja

pädevuses ning võrguettevõtja poolt väljaehitatava võrgu konfiguratsiooni ja tehniliste

parameetrite valiku üle otsustab võrguettevõtja.

27. Võrguettevõtja puudutatud isik III on välja töötanud kõige optimaalsema ja otstarbekama

tehnilise lahenduse Lühike jalg 6 kinnistule võrguühenduse tagamiseks. Kohtule ja kinnisasja

omanikele on projekti realiseerimiseks vajalikke töid piisava täpsuse ja selgusega kirjeldatud.

Tööd planeeritakse teostada vastavalt kohtule esitatud plaanile (I kd, tlk 37 – isikliku

kasutusõigusega koormatava ala plaan). Puudutatud isiku II eest tööde teostaja ning

projekteerija Leonhard Weiss OÜ on kirjeldanud, miks on otsustatud teostada tööd just

käesoleval viisil. Kuivõrd eelnimetatud isikud on eelviidatud Vabariigi Valitsuse 14.02.2019

määruse nr 10 kohaselt võrgu konfiguratsiooni ja väljaehitamise küsimustes pädevad, siis asub

kohus seisukohale, et on põhjendatud lähtuda kohtule esitatud plaanist (I kd, tlk 37 – isikliku

kasutusõigusega koormatava ala plaan) ja rajada elektrikapp algselt planeeritud viisil ja

asukohta (vt ka I kd, tlk 171; I kd, tlk 188 - asendiplaan). Kohtu ette on toodud, et tööd ei ole

suuremahulised (teostamise aeg 1-2 tööpäeva) ning nendega ei kaasne elektrikatkestust

(elektrivarustus toimub tööde ajal praeguse ühenduse kaudu).

28. Asjakohatu on puudutatud isiku esitatud sisearhitekti arvamus, kuivõrd asjaosaliste

subjektiivsed eelistused kilbi asukoha ja välimuse osas ei oma asja lahendamisel tähtsust.

Sisearhitektil puudub pädevus anda arvamust ehitustehnilistes küsimustes. Rajatav paigaldus

on standardse suuruse ja välimusega. Kõik asjaomased asutused, kes peavad vastavad

planeeritavad tööd kooskõlastama, on seda teinud. Kui asjaosalised peavad vajalikuks

elektrikilpi ümbruskonnaga paremini sobitada, on puudutatud isik III seda aktsepteerinud, kuid

seadnud eeltingimuseks soovitud lahenduse eelneva kooskõlastamise.

29. Kohtuni on toodud, et uude asukohta kapi paigaldamine eeldaks senise projekti muutmist

ja uute kooskõlastuste hankimist, mis on kulukas. Samuti oleks see ebamõistlik, kuivõrd

projektijärgne lahendus omanike, sh puudutatud isiku huve ei riiva.

30. Asjakohatu on ka puudutatud isiku I viide, et muinsuskaitseline kooskõlastus puudub. RN,

kes on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna arheoloog, on planeeritavad

2-21-16408

tööd kooskõlastanud. RN 31.10.2022 e-kiri viidatud kooskõlastuse kehtivuse raames tähtsust ei

oma.

31. Kohtu hinnangul on kinnisasja omanike parimates huvides, kui nende kinnisasja

varustatakse elektrienergiaga personaalsest liitumispunktist, mis teenindab üksnes ühte

kinnisasja. Selliselt on tagatud varustuskindlus, mis ei sõltu kolmandatest isikutest. Seega ei ole

praegune kinnisasja elektrienergiaga varustamise lahendus, kus elektrienergiat ja selle eest

tasumist n-ö vahendab neile kolmas isik (kes ei ole isegi vaidlusaluse kinnisasja omanik),

kinnisasja omanike huvidega kooskõlas. Liiati tuleb rõhutada, et liitumispunkti rajamisega

seotud asjaajamise on enda kanda võtnud avaldaja, olles sealjuures valmis kandma ka projekti

teostamisega seotud kulud.

32. Isikliku kasutusõiguse tingimused tulenevad avalduse resolutsioonist ning menetlusosalised

ei ole nende osas vastuväiteid esitanud. Seega lähtus kohus avalduse resolutsioonist.

33. Kuivõrd kohus on avalduse primaarnõude osas rahuldanud, ei analüüsinud kohus avaldust

alternatiivsel alusel.

34. Maakohus viitas TsMS § 172 lg-le 1 ning märkis, et olukorras, kus antud menetlus toimus

kinnisasja omanike endi huvides, tuleb avaldaja, kolmandate isikute ning puudutatud isikute I

ja II menetluskulud jätta nende endi kanda. Puudutatud isik III on menetlusse kaasatud üksnes

kaasomanike erimeelsuste tõttu, mistõttu ei ole õiglane jätta menetlusega temale tekitatud

kulusid tema enda kanda. Puudutatud isiku III menetluskulud on õiglane jätta võrdselt avaldaja

ning puudutatud isikute I ja II kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine on

menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles pärast lõpplahendi jõustumist.

Puudutatud isiku III määruskaebus

35. Puudutatud isik III esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse

resolutsiooni p 2 osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega kohustada puudutatud isikuid

I ja II andma tahteavaldus (KRS § 341 lg 1 tähenduses) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusregistri registriosa number 17801 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale

tähtajatu isikliku kasutusõiguse sissekandmiseks puudutatud isiku III kasuks elektripaigaldise

ehitamiseks, omamiseks, puudutatud isikul III lasuva elektripaigaldise arendamiskohustuse

täitmise tagamiseks, elektriliinide remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, asendamiseks,

kasutamiseks, kasutusse andmiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks elektripaigaldise talitluse

tagamise eesmärgil (kõik tegevused koos elektripaigaldise majandamine) kasutusõiguse alal

vastavalt määrusele lisatud plaanile ning järgmistel tingimustel:

1) puudutatud isik III on kohustatud rajama elektripaigaldise võimalikult lühikese aja

jooksul vastavalt puudutatud isikul III ja tema poolt määratud töö teostaja võimalustele,

kuid hiljemalt 12 kuu jooksul alates kohtuasjas lõpplahendi jõustumisest;

2) kinnisasja igakordne omanik on kohustatud taluma elektripaigaldise rajamist,

kasutamist, majandamist ja hooldamist ning muid toiminguid, mis on vajalikud

elektripaigaldise talitluse tagamiseks, ning võimaldama selleks vajalikku ligipääsu

rajatisele, samuti hoiduma elektripaigaldise ja selle toimimise kahjustamisest;

3) puudutatud isik III on kohustatud elektripaigaldist majandama ja hooldama ning

kandma elektripaigaldise majandamise ja hooldamisega seotud kulud.

2-21-16408

36. Maakohus on isikliku kasutusõiguse seadmise tingimuste määramisel kohaldanud

ebaõigesti materiaalõigust, kehtestades isikliku kasutusõiguse tingimustena kohustused

avaldajale, kes ei ole kinnistu omanik ja isikliku kasutusõiguse pool. Isikliku kasutusõiguse

seadmisel lepivad võrguettevõtja ja kinnistu omanik kokku, millisel viisil, sh milliste

toimingute teostamiseks on võrguettevõtjal õigus kinnistut kasutada (AÕS § 225 lg 1). Isikliku

kasutusõiguse tingimustes ei saa seada kohustusi avaldajale.

37. Kuna tarbija elektripaigaldise ühendamine võrguettevõtja võrguga on võrguettevõtja poolt

osutatav võrguteenus, siis on ka teenuse osutamiseks vajaliku võrgu rajamine kuni tarbimiskoha

liitumispunktini võrguettevõtja kohustus. Liitumislepinguga kohustub võrguettevõtja rajama

kokkulepitud tingimustele vastava võrguühenduse ja ühendama tarbija elektripaigaldise

võrguga ning liituja kohustub tasuma liitumistasu. Seetõttu on kohtumäärusega ebaõigesti

määratud elektripaigaldise rajamise kohustus avaldajale ehk liitujale.

38. ELTS § 65 lg 1 p 1 alusel ühendab võrguettevõtja asjakohase taotluse alusel liitumispunktis

võrguga tema teeninduspiirkonnas asuva nõuetekohase elektripaigaldise. ELTS § 71 lg 1 alusel

võtab võrguettevõtja võrguga ühendamise eest liitumistasu. Vabariigi Valitsuse 14.02.2019

määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja“ §-de 19, 20 ja 22 järgi sõlmivad

tarbija ja võrguettevõtja uue võrguühenduse loomiseks liitumislepingu.

39. Maakohus kohustas avaldajat elektripaigaldist majandama ja hooldama ning kandma

sellega seonduvad kulud. Nimetatud tingimus läheb selgelt vastuollu isikliku kasutusõiguse

sisuga, kuivõrd isiklik kasutusõigus seatakse puudutatud isiku III kasuks justnimelt

elektripaigaldise majandamiseks. Kuivõrd rajatav elektripaigaldis kuulub kuni liitumispunktini

võrguettevõtjale, siis on ka elektripaigaldise hooldamise ning majandamise (kuni

liitumispunktini) ning sellega kaasnevate kulude kandmise kohustus võrguettevõtjal. Avaldajal

ei ole õigust võrguettevõtjale kuuluva võrgu suhtes toiminguid teostada, sh teostada toiminguid

selle hooldamiseks või majandamiseks.

40. Kuigi maakohus on õigesti määranud, et puudutatud isikul I ja II on kohustus

elektripaigaldist taluda, siis on kohus ebaõigesti määranud kohustatud isikuteks ainuüksi

kinnistu praegused omanikud. Isiklik kasutusõigus on seotud kinnistuga ning läheb üle kinnistu

igakordsele omanikule, mistõttu tuleb ka isikliku kasutusõiguse tingimused kehtestada kinnistu

igakordsele omanikule. Ka õiguskirjanduses on selgitatud, et isikliku kasutusõiguse puhul

määratakse kohustatud isikuna koormatud kinnisasja igakordne omanik ja õigustatud isikuna

konkreetne subjekt isikuliselt (AÕS II komm (2014), § 225, p 3.1). Vastavalt AÕS § 237 lg-

le 1 läheb reaalkoormatis koos koormatud kinnisasjaga üle igale kinnisasja omandajale tema

nõusolekust sõltumata (AÕS § 228 kohaselt kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele

reaalservituudi sätteid). See tähendab, et reaalkoormatis on seotud kinnistuga, mida ta koormab,

mitte konkreetse isikuga, kes on reaalkoormatise seadmiseks lepingu sõlminud. Kui

reaalkoormatise seadnud isik võõrandab kinnisasja, millel on reaalkoormatis, läheb

reaalkoormatise sisuks olevate tegude tegemise kohustus üle kinnisasja uuele omanikule

(AÕS II komm (2014), § 237, p 3.1).

41. Isikliku kasutusõiguse seadmiseks tuleb puudutatud isikul III sõlmida täiendavalt

notariaalne leping F ja Zga. Teiste kaasomanikega saab puudutatud isik III sõlmida kokkuleppe

üksnes kohtumäärusega ette nähtud tingimustel, kuna isikliku kasutusõiguse tingimusi saab

kohaldada kogu kinnistu osas ühetaoliselt.

Puudutatud isiku I vastumääruskaebus

2-21-16408

42. Puudutatud isik I esitas vastumääruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja

teha asjas uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata või alternatiivselt tühistada maakohtu

määrus menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uus määrus, millega jätta menetluskulud

avaldaja kanda.

43. Käesoleval juhul ei ole täidetud AÕS § 1581 kohaldamise eeldused. Riigikohtu praktika

kohaselt lähtub § 1581 eeldusest, et tehnorajatist ei ole veel ehitatud, vaid seda alles hakatakse

võõrale kinnisasjale rajama (RKTKo 2-15-17137/31, p 15). Käesoleval juhul puudub vaidlus

selle üle, et nii puudutatud isiku I kui ka avaldaja kaasomandis oleval kinnistul on olemas

elektriliitumine, mistõttu puudub alus AÕS § 1581 kohaldamiseks.

44. Täiendava liitumise rajamine kinnistule ei ole vajalik. Kinnistul juba on olemasolev ja

toimiv elektriliitumine ning uue täiendava liitumise rajamine ei ole põhjendatud.

45. Isegi juhul, kui avaldajal oleks õigus nõuda täiendava võrguühenduse rajamist, ei ole selle

rajamine avaldaja taotletud viisil põhjendatud.

46. Puudutatud isik I tõi kohtu ette mitmeid asjaolusid, mis kinnitavad, et avaldaja poolt välja

pakutud elektriliitumise rajamise viis ei ole kõige sobivam ja asjakohase kinnistu eripärasid

arvestav, kuid kohus jättis need ebaõigesti ja põhjendamatult arvesse võtmata.

47. Muinsuskaitseameti nõusolekust ei ole võimalik sobiva rajamise viisi otsustamisel lähtuda,

kuivõrd see oli antud tegelikkusele mittevastava plaani alusel. Teisisõnu, vastav

Muinsuskaitseameti nõusolek ei käi käesolevas asjas tähtsust omava plaani kohta. Avaldaja

poolt soovitud jaotuskilp ei ole kõnealusele alale üldse sobilik. Muinsuskaitseameti poolt

väidetavalt avaldaja projektile saadud nõusolek oli tegelikult antud niivõrd üldise plaani alusel,

mille puhul ei ole arvesse võetud asjakohase ruumi eripärasid ja omadusi. Sisearhitekti

koostatud arvamus on asjakohane ning kinnitab avaldaja pakutud lahenduse ebasobivust.

48. Kohus jättis arvesse võtmata, et sisearhitekt, Muinsuskaitseamet ja puudutatud isik III

kiitsid heaks puudutatud isiku I pakutud rajamise viisi. Sisearhitekt PL kinnitas oma 16.10.2022

arvamuses, et puudutatud isiku I poolt pakutud rajamise viis on sobilikum. Muinsuskaitseameti

esindajad RN ja KF kinnitasid vastava kinnistu osaga kohapeal tutvudes, et puudutatud isiku I

välja pakutud elektriliitumise rajamise viis ja sellega kaasnev siseviimistluslik lahendus on

sobilikumad, kui on avaldaja soovitud ja välja pakutud variant.

49. Käesoleval juhul ei käi vaidlus elektriliitumise tehniliste tingimuste üle, vaid avaldaja

soovitud elektriliitumise viisi, vormi ja asukoha üle, arvestades asjakohase ruumi eripärasid (st

olemasolev viimistlus, paekivisein, muinsuskaitsealas asumine, avalikult kasutatav jne), milles

puudutatud isik III kui võrgu tehniline väljaehitaja pädev ei ole. Sellegipoolest pidas kohus

ainupädevaks vaidlusaluse liitumise koha ja viisi otsustamisel puudutatud isiku III ning jättis

põhjendamatult arvesse võtmata tõendid ja asjaolud, mis viitavad sellise viisi ebasobivusele.

50. Maakohus jättis ebaõigesti menetluskulud poolte endi kanda. Käesolev kohtumenetlus on

algatatud vaid avaldaja huvidest lähtuvalt ning teenib vaid avaldaja huve. Avaldaja on esitanud

ebaselge ja ebatäpse plaaniga avalduse, mille üksikasjad selgusid alles kohtumenetluse jooksul.

Menetlusosaliste seisukohad

51. Avaldaja nõustus puudutatud isiku III määruskaebuses toodud seisukohtadega. Avaldaja

leidis, et puudutatud isiku I vastumääruskaebus on põhjendamatu.

2-21-16408

52. Puudutatud isik I palus jätta puudutatud isiku III määruskaebuse rahuldamata.

52.1. Puudutatud isik I nõustus, et kohus kehtestas ebaõigesti isikliku kasutusõiguse

tingimustena kohustused avaldajale, kes ei ole asjakohase kinnistu omanik. Avaldaja ei ole ka

isik, kelle kasuks isiklik kasutusõigus seati. Kohus määras ebaõigesti isikliku kasutusõiguse

tingimusena avaldajale kohustuse rajada elektripaigaldis olukorras, kus see on puudutatud

isiku III seadusjärgseks kohustuseks. Kohus määras ebaõigesti isikliku kasutusõiguse

tingimusena avaldajale kohustuse majandada ja hooldada ning kanda sellega seonduvad kulud.

Kuivõrd rajatav elektripaigaldis kuulub kuni liitumispunktini võrguettevõtjale, siis on ka

elektripaigaldise hooldamise ning majandamise (kuni liitumispunktini) ning sellega kaasnevate

kulude kandmise kohustus võrguettevõtjal.

52.2. Puudutatud isik I ei nõustunud puudutatud isikuga III selles osas, et isiklik kasutusõigus

jäi seadmata kinnistu igakordse omaniku kasuks. Kinnistusraamatusse kantav isiklik

kasutusõigus on reaalservituudina nagunii seotud asjakohase kinnistuga (mitte selle seadnud

omanikuga) ning kehtib alates selle kinnistusraamatusse kandmisest asjakohase kinnistu osas

sõltumata selle omanike vahetustest, st ka igakordse omaniku suhtes. Sellest tulenevalt ei ole

kinnistusraamatusse vastavasisulise eraldiseisva märke tegemine vajalik.

52.3. Puudutatud isik I ei nõustunud, et määruses märgitud isikliku kasutusõiguse seadmiseks

tuleb puudutatud isikul III sõlmida täiendavalt notariaalne leping F ja Zga. Puudutatud isiku I

hinnangul ei ole võimalik ühele ja samale kinnistule seada ühte ja sama isiklikku kasutusõigust,

kuid kahe ühisomaniku (puudutatud isiku I ja II) osas kohtumääruse alusel ning kahe teise

ühisomaniku osas (iseseisva nõudeta kolmas isik I ja II) notariaalse lepingu alusel.

53. Puudutatud isik II palus jätta vastumääruskaebuse rahuldamata. Mõistlik ja vajalik on

Lühike jalg 6 uue elektriliitumise rajamine lahendada käesolevas menetluses ning

eesmärgipäraselt. Avaldusejärgne plaan on mõistlik ja asjakohane ning lõpetab senise

ebamugava olukorra, mille järgi peab elektri eest tasumine toimuma vahendatult kolmanda

isiku kaudu ning selleks eraldi toiminguid tehes (näitude teatamine, arvete esitamine jms).

Taotletava elektriliitumise rajamine on kõikide selleks vajalike ametiasutuste poolt

kooskõlastatud. Kavandatud lahendus on teostatav ning mõistlik ega tekita puudutatud isikutele

täiendavaid kulutusi ega saa mõistlikult võttes pidada puudutatud isikuid I ja II põhjendamatult

koormavaks. Puudutatud isik II peab mõistlikuks puudutatud isiku III taotlust maakohtu

määruse resolutiivosa täiendamiesks.

54. Puudutatud isik III palus jätta vastumääruskaebuse rahuldamata.

54.1. Lühike jalg 6 kinnistul puudub eraldiseisev võrguühendus Elektrilevi võrguga. Ebaõige

on puudutatud isiku I väide, et menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et Lühike jalg 6

kinnistul on olemas elektriliitumine. Puudutatud isik III ja ka teised menetlusosalised on oma

seisukohtades korduvalt kinnitanud, et Lühike jalg 6 kinnistul puudub eraldiseisev

võrguühendus võrguettevõtja võrguga. Praegusel hetkel on Lühike jalg 6 kinnistu

võrguühendus tagatud läbi Pikk jalg 5 kinnistu. Isikliku kasutusõiguse seadmine on vajalik

selleks, et puudutatud isik III saaks Lühike jalg 6 kinnistule rajada eraldiseisva võrguühenduse.

54.2. Puudutatud isik III on võrguühenduse loomiseks välja töötanud kõige optimaalsema

tehnilise lahenduse, millele on mh antud ka muinsuskaitseline kooskõlastus. Puudutatud isik III

ei nõustu puudutatud isiku I etteheidetega tehnilisele lahendusele. Seejuures on tehniline

lahendus saanud kõik vajalikud kooskõlastused, v.a puudutatud isiku I kooskõlastuse. Projekti

on kooskõlastanud ka Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond. Ameti

2-21-16408

kooskõlastus on kohtule esitatud puudutatud isiku III 23.11.2022 menetlusdokumendi lisas 2.

Asjaolu, et Ameti nimel kooskõlastuse andnud ametnik on suhtluses puudutatud isikuga I

pidanud kooskõlastust kiirustatult antuks, ei muuda Ameti kooskõlastust kehtetuks. Ka on

ebaõige puudutatud isiku I väide, et Ameti poolt kooskõlastatud asendiplaan ei vasta

tegelikkusele. Ameti poolt kooskõlastatud asendiplaanil on rajatav tehnovõrk ja - rajatised

märgitud selliselt nagu need ka tegelikkuses rajatakse. Tehnovõrgu ja - rajatiste asukoht on

märgitud ühtemoodi nii Ametile esitatud asendiplaanil kui ka maakohtu määruse lisaks oleval

isikliku kasutusõiguse ala plaanil. Ebaõiged on puudutatud isiku I väited muinsuskaitselise

kooskõlastuse puudumise või kehtetuse kohta.

54.3. Puudutatud isikul III puudub kohustus kooskõlastada tehniline lahendus sisearhitektiga,

mistõttu ei ole puudutatud isiku I esitatud sisearhitekti arvamus vaidluse lahendamisel

asjakohane. Alusetu on puudutatud isiku I etteheide, et maakohus on sisearhitekti arvamust

arvesse võtmata jättes rikkunud materiaalõigust. Avalikes huvides tehnovõrgu ja -rajatiste

paigaldamiseks ei ole sisearhitekti kooskõlastus nõutav. Kuna võrguühenduse loomisel puudub

kohustus tehniline lahendus sisearhitektiga kooskõlastada, siis puudub ka alus ette heida

materiaalõiguse rikkumist. Kinnistu omanikud saavad soovi korral sisearhitekti soovitustele

vastavaid töid teostada pärast puudutatud isiku III poolt ehitustööde lõpetamist.

54.4. Võrguettevõtjal puudub kohustus ning võimalus puudutatud isiku I alusetute nõudmiste

alusel olemasolevat tehnilist lahendust muuta. Puudutatud isik I on meelevaldselt väitnud, et

puudutatud isik III on valmis jaotuskilbi asukohta muutma. Puudutatud isik III selgitas oma

03.02.2023 menetlusdokumendis, et jaotuskilbi asukoha muutmine on võimalik üksnes

kaasomanike kokkuleppel. Samuti tuleb arvesse võtta riski, et projekti muudatust ei kooskõlasta

isikud, kes on olemasoleva projekti juba kooskõlastanud, mis võib tähendada, et projekti

muutmisega kaasneksid järjekordsed vaidlused, mis takistavad liitumislepingu täitmist. Kuna

kokkulepet jaotuskilbi asukoha muutmiseks ei saavutatud, siis tuleb lähtuda olemasolevast

projektist, mis on puudutatud isiku III hinnangul ka kõige optimaalsem.

55. Iseseisva nõudeta kolmandad isikud (avaldaja poolel) F ja Z vastumääruskaebusega ei

nõustunud ning leidsid, et uue ja iseseisva elektriliitumise loomine on vajalik, kuivõrd hetkel

kinnistul iseseisev ja kinnistu omanikele kuuluv elektriliitumine puudub.

Menetluse edasine käik

56. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

57. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osaliselt,

s.o resolutsiooni punktide 1 ja 2 osas, ja tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega

rahuldada avaldaja avaldus osaliselt ning määrata isikliku kasutusõiguse tingimused kindlaks

käesoleva määruse resolutsioonis sätestatu kohaselt. Ülejäänud osas tuleb jätta maakohtu

määrus muutmata. TsMS § 654 lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus maakohtu määruse

kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. Puudutatud isiku III määruskaebus kuulub

rahuldamisele ning puudutatud isiku I vastumääruskaebus jääb rahuldamata.

58. Ringkonnakohus märgib esmalt, et toimiku materjalidest nähtuvalt olid avalduse esitamise

ajal Lühike jalg 6, Tallinn kinnistu kaasomanikud avaldaja (1/2 kaasomandist) ning

2-21-16408

ühisomanikud puudutatud isikud I ja II (1/2 kaasomandist). 20.02.2023 määrusega kaasas

maakohus menetlusse Fi ja Z iseseisva nõudeta kolmanda isikuna avaldaja poolel, kuivõrd

avaldaja võõrandas oma kaasomandi mõttelise osa ühisomanikele Fle ja Zle.

59. Käesoleval juhul on avaldaja kui kinnisasja kaasomanik esitanud avalduse teiste

kaasomanike (s.o puudutatud isikud I ja II) vastu nõusoleku andmiseks kohustamiseks, mille

järgi seatakse kaasomandis oleva kinnisasja osas kinnistusraamatusse isiklik kasutusõigus

puudutatud isiku III kasuks elektripaigaldise majandamiseks. Isikliku kasutusõiguse seadmine

on vajalik selleks, et rajada kinnistule elektriliitumine, kuivõrd kinnistul puudub eraldiseisev

võrguühendus võrguettevõtja võrguga ja kinnistu võrguühendus on tagatud läbi Pikk jalg 5

kinnistu. Puudutatud isik III on selgitanud, et Lühike jalg 6 kinnistul elektriliitumise tagamiseks

on vaja puudutatud isikul III rajada tehnovõrk läbi Lühike jalg 6 kinnistu ning puudutatud

isik III käsitleb kõnesolevat elektriliitumist uue liitumisena ehk tegemist ei ole täiendava

liitumise rajamisega Lühike jalg 6 kinnisasjale. Isikliku kasutusõiguse seadmine on vajalik

selleks, et puudutatud isik III saaks Lühike jalg 6 kinnistule rajada eraldiseisva võrguühenduse.

60. Kinnisasja kaasomanikud valdavad ja kasutavad AÕS § 72 lg 1 esimese lause järgi ühist

asja kokkuleppel. AÕS § 74 lg 1 järgi võib kaasomandis oleva asja võõrandada või koormata,

samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike

kokkuleppel. Koormamine tähendab kaasomandis olevale asjale asjaõiguse seadmist

(vt RKTKm 14.10.2008, 3-2-1-84-08, p 10; 16.02.2011, 3-2-1-149-10, p 17; RKTKo

15.06.2011, 3-2-1-51-11, p 17), milleks võib olla isiklik kasutusõigus. Valdamist ja kasutamist

võimaldavate asjaõiguste seadmine on võimalik vaid kogu kaasomandis olevale kinnisasjale (vt

RKTKm 14.10.2008, 3-2-1-84-08, p 10) (AÕS I komm (2014), § 74, p 3.2). AÕS § 72 lg 5 järgi

on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja

kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise

suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste

kahjustamisest. AÕS § 225 lg 1 järgi koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik,

kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama

kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile.

AÕS § 1581 lg 1 esimese lause järgi on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal

tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on

vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus

tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga

või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. AÕS § 1581 lg 11 esimese lause järgi

on tehnovõrk või -rajatis ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust

ja see kuulub isikule, kellele laieneb mh ELTS § 65 lg-s 1 sätestatud kohustus. AÕS § 1581

lg 3 järgi ei välista käesolevas paragrahvis sätestatu talumiskohustuse seadmist kokkuleppe

teel.

61. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga I, et käesoleval juhul ei ole täietud

AÕS § 1581 kohaldamise eeldused, kuna käesoleval juhul on kaasomandis oleval kinnistul

elektriliitumine olemas. Riigikohus on selgitanud, et AÕS § 1581 lähtub eeldusest, et

tehnorajatist ei ole veel ehitatud, vaid seda alles hakatakse võõrale kinnisasjale rajama.

AÕS § 1581 reguleerib talumiskohustust olukorras, kus tehnovõrk või -rajatis soovitakse rajada

võõrale maale, kuid nendest sätetest ei ole võimalik tuletada talumiskohustust olukorras, kus

tehnorajatis on kinnisasjale juba rajatud. Varem rajatud tehnorajatiste õiguslikku seisundit

reguleerib AÕSRS § 152 (vt RKTKo 11.10.207, 2-15-17137, p-d 15 ja 20). Asja materjalidest

ning puudutatud isiku III kinnitustest nähtuvalt puudub Lühike jalg 6 kinnistul eraldiseisev

elektriliitumine ning elektriliitumise tagamiseks on vaja puudutatud isikul III rajada tehnovõrk

läbi Lühike jalg 6 kinnistu. Puudutatud isik III käsitleb kõnesolevat elektriliitumist uue

2-21-16408

liitumisena. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige puudutatud isiku I seisukoht, et tehnovõrk on

kinnisasjale juba rajatud. Asja materjalidest nähtuvalt hakatakse tehnovõrku Lühike jalg 6

kinnistule alles rajama.

62. Kuivõrd Lühike jalg 6 kinnistul puudub hetkel iseseisev elektriliitumine, siis on ebaõige

puudutatud isiku I seisukoht, et liitumise rajamine kinnistule ei ole üldse vajalik, kuivõrd

liitumine on olemas. Kinnistul asuva hoone elektriga varustamine toimub hetkel vahendaja AS

Finest Group kaudu, kellele Lühike jalg 6 kaasomanikud edastavad elektritarbimisega seotud

näitusid ja tasuvad oma elektritarbimise eest. Liitumispunkt, mille kaudu Lühike jalg 6 asuvad

korterid elektrit tarbivad, paikneb teisel kinnistul. AS Finest Group tasub elektri eest omakorda

puudutatud isikule III. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et olukord, kus elektrienergiat ja

selle eest tasumist vahendab kaasomanikele kolmas isik, ei ole kinnisasja omanike huvidega

kooskõlas. Käesoleval juhul on kaasomanike huvides see, kui nende kinnisasja varustatakse

elektrienergiaga personaalsest liitumispunktist, mis teenindab üksnes ühte kinnisasja.

Ringkonnakohus nõustub vastavas osas maakohtu põhjendustega ning sellest tulenevalt

põhjendusi ei korda (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659).

63. Asja materjalidest ei nähtu selliseid asjaolusid, millest tulenevalt peaks asuma seisukohale,

et uue liitumise rajamine kahjustab ülemääraselt puudutatud isiku I huve. Puudutatud isik I leiab

vastumääruskaebuses, et käesoleval juhul ei käi vaidlus elektriliitumise tehniliste tingimuste

üle, vaid avaldaja soovitud elektriliitumise viisi, vormi ja asukoha üle, arvestades asjakohase

ruumi eripärasid (st olemasolev viimistlus, paekivisein, muinsuskaitsealas asumine, avalikult

kasutatav jne). Ringkonnakohus märgib, et maakohus on asjakohaselt viidanud, et võrgu

konkreetsete lahenduste väljaehitamine on võrguettevõtja pädevuses ning puudutatud isik III

on välja töötanud kõige optimaalsema ja otstarbekama tehnilise lahenduse Lühike jalg 6

kinnistule võrguühenduse tagamiseks ning on vajalikke töid piisavalt kirjeldatud. Seetõttu tuleb

eeldada, et võrguettevõtja poolt välja pakutud elektriliitumise rajamise viis on kõige sobivam

ja asjakohase kinnistu eripärasid arvestav. Seejuures on olemas vajalikud kooskõlastused,

projekti on kooskõlastanud ka Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond.

Ringkonnakohus järgib vastavas osas maakohtu põhjendusi ega korda neid (TsMS § 654 lg 6

koosmõjus §-ga 659). Võrguühenduse loomisel puudub võrguettevõtjal kohustus tehniline

lahendus sisearhitektiga kooskõlastada. Seega ei ole sisearhitekti arvamus vaidluse

lahendamisel asjakohane. Puudutatud isik III on selgitanud, et kinnistu omanikud saavad soovi

korral sisearhitekti soovitustele vastavaid töid teostada pärast puudutatud isiku III poolt

ehitustööde lõpetamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole puudutatud isiku I vastumääruskaebus

põhjendatud ning see jääb rahuldamata.

64. Puudutatud isiku III määruskaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub

puudutatud isikuga III, et maakohus on isikliku kasutusõiguse seadmise tingimuste määramisel

kehtestanud ebaõigesti kohustused avaldajale. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu

määruse resolutsiooni. Maakohtu määrusega on ebaõigesti määratud elektripaigaldise rajamise

kohustus avaldajale. Samuti on maakohus ebaõigesti kohustanud avaldajat elektripaigaldist

majandama ja hooldama ning kandma sellega seonduvad kulud. Kuivõrd isiklik kasutusõigus

seatakse puudutatud isiku III kasuks elektripaigaldise majandamiseks ning elektripaigaldis

kuulub kuni liitumispunktini võrguettevõtjale, siis on tegemist puudutatud isiku III

kohustustega. Ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni ka selliselt, et määrab,

et kinnisasja registriosa numbriga 17801 igakordne omanik on kohustatud elektripaigaldist

taluma. AÕS § 225 lg 1 sätestab, et isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik,

kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama

kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Seega on isiklik

kasutusõigus servituudi liik, mille puhul on kohustatud isikuna määratletud koormatud

2-21-16408

kinnisasja igakordne omanik ja õigustatud isikuna konkreetne subjekt isikuliselt (vt AÕS II

komm (2014), § 225, p 3.1).

65. Ringkonnakohus jätab lahendi resolutsioonist välja osa, mis puudutab puudutatud isikute I

ja II tahteavalduste asendamist kohtulahendiga, kuivõrd vastava otsustuse tegemiseks

kohtulahendi resolutsioonis puudub vajadus (vt ka RKTKo 16.06.2021, 2-17-9822, p 16).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

66. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse.

67. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetluskulude jaotuse osas jätta

muutmata. Menetluskulude üksnes avaldaja kanda jätmine ei ole põhjendatud. TsMS § 172 lg 1

teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku

kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on

asjaolusid arvestades õiglane. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane

jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 07.10.2020, 2-18-

11359, p 14). TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamine on seejuures kohtu diskretsiooniotsus

ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud

(RKTKm 15.03.2017, 3-2-1-176-16, p 27). Maakohus kohaldas menetluskulude jaotamise

otsustamisel õigesti kaalutlusõigust ega ületanud selle piire. Käesolev avaldus on esitatud

kaasomanike huvides lähtuvalt ja tulenevalt asjaolust, et kohtueelselt ei õnnestunud avaldajal

kaasomanikega kokkuleppele jõuda. Maakohus on isikliku kasutusõiguse seadmist

elektripaigaldise majandamiseks põhjendatuks pidanud.

68. Puudutatud isiku III määruskaebuse menetlemisega seoses tekkinud menetluskulud tuleb

jätta võrdselt avaldaja ja puudutatud isikute I ja II kanda (TsMS § 172 lg 1), kuivõrd puudutatud

isik III on menetlusse kaasatud üksnes kaasomanike erimeelsuste tõttu ning puudutatud isiku III

määruskaebus kuulub rahuldamisele.

69. Kuivõrd puudutatud isiku I vastumääruskaebus jääb rahuldamata, siis tuleb puudutatud

isiku I vastumääruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta puudutatud isiku I kanda

(TsMS § 171 lg 1).

70. Kuna maakohus ei ole kindlaks määranud menetlusosaliste menetluskulude rahalist suurust,

jätab ringkonnakohus menetlusosaliste menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 177 lg 2 alusel

maakohtu otsustada (vt RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p 23).

71. Käesolev määrus on TsMS § 696 lg 3 järgi edasikaevatav. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt

saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus ja rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt

2-21-16408