2-22-12430/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

27.10.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-12430

Tsiviilasi

XX pankrotimenetlus. Võlausaldajate nimekirja

kinnitamine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 18.05.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik (määruskaebuse esitaja): XX

Pankrotihaldur: Oliver Ennok

Võlausaldaja (vastustaja määruskaebemenetluses): Glow OÜ

(pankrotis), seaduslik esindaja pankrotihaldur Indrek Lepsoo

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata XX 02.06.2023 taotlus määruskaebusele lisatud tõendite

vastuvõtmiseks. Tagastada tõendid esitajale elektrooniliselt.

2. Harju Maakohtu 18.05.2023 määrus jätta muutmata.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta võlgniku kanda.

5. Jätta määruskaebemenetluse kulud rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (6)

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus kuulutas 23.11.2022 välja XX (võlgnik) pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Oliver Ennoki (haldur). Pankrotimenetluses esitasid 24 võlausaldajat

tähtaegselt nõuded kogusummas umbes 2,5 miljonit eurot.

2. Võlausaldaja Glow OÜ (pankotis, edaspidi: Glow) pankrotihaldur esitas nõudeavalduse

summas 1 709 637,26 €. Ta nõuab juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist 1 683 683,77 € ja tagamiskeelu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist 25 953,49 €.

Glow pankrotihaldur tõi kokkuvõtvalt välja järgmised asjaolud:

-

Glow asutati 22.06.2007 ning selle ainuosanik ja juhatuse liige oli võlgnik. Lisaks

võlgnikule kuulusid 03.10.2018 – 02.10.2019 juhatusse EE ja PP. Glowil olid

kohustused Iredale Cosmetics Inc ees, kes esitas Harju Maakohtule Glow

pankrotiavalduse ja pankrot kuulutati välja 23.03.2020;

-

võlgnik ostjana ning EE ja PP müüjatena sõlmisid 15.11.2017 müügilepingu (edaspidi:

müügileping I), mille ese olid Estelina Oy (edaspidi: Estelina) ja Estelina Estonia OÜ

(edaspidi: Estelina Estonia) kõik osad. Ostuhinna 1 000 000 €. tasumine ajatati,

mistõttu lisandus intress 12%. Kokku tuli võlgnikul tasuda müüjatele kahe ühingu osa

eest 1 326 422,89 €;

-

ostuhinna tasumise kohustuse täitmise tagamiseks seati Glow kinnisasjale (registriosa

nr 21323201) 250 000 € suurune hüpoteek ja vallasvarale kommertspant 250 000 €;

-

Glow pankrotimenetluse raames võõrandati vallasvara. Kommertspandi realiseerimisel

laekus pankrotimenetlusse 30 000 €, mille arvel tehti EEile ja PPle 25 953,49 € suurune

väljamakse. Kommertspandi seadmiseta oleks selles ulatuses olnud võimalik täita

Glow kohustusi. Seega on tegemist võlgniku kui juhatuse liikme ja ainuosaniku poolt

tekitatud kahjuga, sest kogu Glow vallasvara arvel täideti võlgniku kohustust EEi ja PP

ees;

-

võlgnik müüjana ja Glow ostjana sõlmisid 26.07.2018 müügilepingu (edaspidi:

müügileping II), mille ese olid samuti Estelina ja Estelina Estonia osad ning millega

Glow kohustus võlgnikule tasuma 1 326 422,89 €;

-

Glow kanti 30.07.2018 Estelina ja Estelina Estonia osanikuna äriregistrisse. Glow ja

Estelina Estonia sõlmisid 01.08.2018 ühinemislepingu. Äriregister tegi 07.09.2018

ühinemiskande, mille tulemusena kustutati Estelina Estonia äriregistrist;

-

võlgnik on Glow pangakontolt ja kassast välja võtnud suurtes summades raha ning

vabanes selle tagasimaksmise kohustusest seeläbi, et võttis Glowile põhjendamatuid

kohustusi. Glow tagastas 02.01.2019 laenulepingu alusel võlgnikule laenu

870 472,32 € ja tasus müügilepingu II alusel 813 211,45 € – kokku 1 683 683,77 €.

3. Võlgnik vaidlustas kogu Glow nõude. Vastuväite kohaselt:

-

sai võlgnik 23.08.2018 teada, et Estelina ja Estelina Estonia osade väärtus ei vasta

müügilepingutes kokku lepitud ostuhinnale. Müügilepingu II sõlmimisel oli ta

veendunud, et osade väärtus vastab ostuhinnale;

-

sai võlgnik jaanuaris 2018 teada, et EE ja PP olid asutanud uue ühingu Apellis Oy,

millel oli Jane Iredale brändiga seotud brändi Advanced Nutrition esindusõigus;

-

mõlema müügilepingu sõlmimisel oli võlgnik veendunud, et saab Jane Iredale brändi

turustada Soome apteekidesse esialgsete kokkulepete kohaselt;

-

osade Glowile edasivõõrandamist soovitasid müüjaid esindanud advokaadid. Lepingu

sõlmimine võimaldas toime tulla võlgniku kohustusega müüjate ees, mis tulenesid

müügilepingust I;

3 (6)

-

seisuga 15.11.2017 oli Estelina osa tegelik väärtus 194 000 – 238 000 € ja Estelina

Estonia osal 386 000 – 471 000 €. Osade tegelikust väärtusest sai võlgnik teada

2020. aastal;

-

võlgnik kandis aastatel 2007 – 2018 Glow eest kulusid 2 261 000 €.

4. Haldur vaidlustas juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude

võlgnikuga samadel argumentidel. Tagamiskeelu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise

nõudele haldur vastuväidet ei esitanud.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Maakohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 18.05.2023 määrusega (vaidlustatud määrus)

ja määras avaldada teate selle kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Glow nõue tunnustati

tervikuna 1 709 637,26 € ulatuses. Menetluskulude jaotust maakohus ei otsustanud.

5.1. Esmalt võttis maakohus seisukoha tagamiskeelu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise

nõude osas.

5.1.1. Maakohus tuvastas, et kommertspandi seadmise lepingu p 2.2 kohaselt tagas Glow

varale seatud kommertspant summas 250 000 € kõiki EEi ja PP nõudeid võlgniku vastu, mis

tulenesid müügilepingust I ja selle võimalikest lisadest. Glow pankrotimenetluses võõrandati

ühingu vallasvara. Kommertspandi realiseerimisel laekus pankrotimenetlusse 30 000 €, mille

arvel tehti EEile ja PPle 25 953,49 € suurune väljamakse.

5.1.2. Kommertspandi seadmise leping on sõlmitud ÄS § 159 lg 3 rikkudes ning sama

paragrahvi lg 4 ls 2 kohaselt ei too see kaasa tehingu tühisust, kuid isik, kelle laenu tagati, peab

hüvitama osaühingule tagamisega tekkinud kahju. Glowle tekkis võlgniku kohustuse

tagamisega kahju 25 953,49 €, sest kommertspandi seadmiseta oleks Glow pankrotimenetluses

olnud võimalik selle summa ulatuses täita Glow kohustusi.

5.2. Edasi võttis maakohus seisukoha juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamise nõudes.

5.2.1. Maakohus tuvastas, et võlgnik oli Glow juhatuse liige alates ühingu asutamisest

22.06.2007. Võlgnik võõrandas müügilepinguga II Glowile Estelina ja Estelina Estonia osad

1 326 422,89 € eest. Glow kanti 30.07.2018 Estelina ja Estelina Estonia osanikuna

äriregistrisse. Glow ja Estelina Estonia sõlmisid 01.08.2018 ühinemislepingu ning äriregister

tegi 07.09.2018 ühinemiskande, mille tulemusena kustutati Estelina Estonia äriregistrist.

5.2.2. Maakohus kohaldas TsÜS § 35, ÄS § 187 lg-d 1 ja 2, VÕS § 115 ja 620 ning leidis, et

tõendid ja võlgniku avaldused kinnitavad juhatuse liikme kohustuste rikkumist ja kahju

tekitamist ühingule.

5.2.3. Isegi kui vastab tõele võlgniku esimene vastuväide, mille kohaselt sai ta alles

23.08.2018 teada, et Estelina ja Estelina Estonia osade väärtus on müügilepingutes kokku

lepitust väiksem, saanuks veel müügilepingust I taganeda ja kasutada õiguskaitsevahendeid.

Võlgnik seda ei teinud. Kuigi Glow ja Estelina Estonia olid selleks ajaks ühinemislepingu

sõlminud, ei olnud viimast veel äriregistrist kustutatud. Võlgniku selgitas, et edasimüügi

eesmärk oli tulla toime müügilepingust I tulenevate võlgniku isiklike kohustustega. See

kinnitab, et müügileping II sõlmiti võlgniku huvides, mitte Glow huvides. Nii ei järginud

juhatuse liige hoolsusstandardit ega toiminud ühingu jaoks majanduslikult kõige otstarbekamal

viisil. Asjakohatu on võlgniku väide, et osade ostuhind kujunes müüjate kinnituse alusel, mille

kohaselt oli Estelinal kokkulepe Oriola Finland Oy-ga, mis pidi võimaldama müüa „Jane

Iredale“ kosmeetikat 1500 apteegis. Müügilepingu I lisa 8.3 p 6 kohaselt on Estelina olulise

lepinguna nimetatud vaid Iredale Mineral Cosmetics Ltd-ga sõlmitud lepingut. Seega tugines

võlgnik müüjate paljasõnalisele kinnitusele kohta ega kontrollinud esitatud väiteid.

4 (6)

5.2.4. Müügileping II oli Glow jaoks kahjulik ja mittevajalik. Tehingu tegemine ei olnud

juhatuse liikme informeeritud otsus ega ühingu huvides. Võlgnikule oli jaanuaris 2018 teada,

et Orola Finland Oy-l ei ole tegelikult kokkulepet „Jane Iredale“ kauba turustamiseks 1500

Soome apteegis. Estelina ei olnud alates juunist 2018 saanud ühtegi tellimust Oriola

Finland Oy-lt. Võlgnik tõi esile, et oli 2018. aasta augustist kuni järgmise aasta jaanuarini

võtnud ühendust kõikide Soome apteegikettidega ja osales maaletoojaid tutvustavas projektis,

kuid kõik apteegid (ja teised partnerid) vastasid koostööpakkumistele eitavalt. Lisaks oli

võlgnikule jaanuaris 2018 teada, et müüjad olid asutanud Apellis Oy, millega asusid „Jane

Iredale“ kaubamärgiga seotud tooteid turustades Estelinaga konkureerima.

5.2.5. Müügilepingu II sõlmimisel rikkus võlgnik juhatuse liikmena nii hoolsus- kui ka

lojaalsuskohustust. Hoolsuskohustuse rikkumine seisnes selles, et juhatuse liige võttis ühingule

põhjendamatu riski. Isegi kui osade väärtus ei olnud tehingu tegemise ajal täpselt teada,

pidanuks võlgnik juhatuse liikmena astuma samme selle väljaselgitamiseks. Lojaalsus-

kohustuse rikkumine seisnes selles, et võlgnik eelistas tehingu tegemisel enda huve ühingu

huvidele. Sisuliselt kandis võlgnik enda halva investeeringu üle Glowle. Müügilepingut II ei

sõlmitud heas usus ega Glow jaoks parima kasuga. Võlgnik ei tegutsenud majanduslikult

optimaalselt, ei olnud piisavalt informeeritud ja võttis ühingule põhjendamatu riski.

Müügilepingu II sõlmimise ajaks oli selgunud, et osade väärtus ei vasta esialgses lepingus

kokkulepitule. Selles olukorras ei tohtinud võlgnik juhatuse liikmena osasid esialgsetel

tingimustel ühingule omandada. Eelneva valguses ei olnud müügilepingul II muud

majanduslikku sisu, kui tekitada Glowile 1 326 422,89 € suurune kohustus võlgniku ees.

5.2.6. Müügilepingu II alusel vähendati võlgniku kohustusi Glow ees 813 211,45 € võrra.

Müügilepingut II sõlmimise tagajärjel tekkis Glowle selles ulatuses kahju, sest lepingut

sõlmimata tulnuks võlgnikul see summa Glowle tagastada.

5.2.7. Glow raamatupidamise andmetel on võlgniku ja Glow vahel sõlmitud 02.01.2019

laenuleping nr 20190102-1 (edaspidi: laenuleping I) ja 02.02.2020 laenuleping nr 20200202-1

(edaspidi: laenuleping II). Laenulepingu I kohaselt investeeris võlgnik 01.01.2013 –

31.12.2018 Glow arenguks ja tegevuse edendamiseks 1 823 736,25 € ja laenulepingu II

kohaselt 02.01.2019 – 23.08.2019 samaks tegevuseks 239 101,71 €.

5.2.8. Mõlema laenulepingu p 2.2 kohaselt kohustub laenusaaja laenu tagastama viie aasta

jooksul ehk hiljemalt 31.12.2023. Lepingute selline sõnastus viitab sellele, et need ei ole

allkirjastatud lepingutele märgitud ajal. Laenuleping II allkirjastati väidetavalt 02.02.2020, aga

sellest kuupäevast edasi viis aastat ei ole 31.12.2023. Kirjeldatud viga võib jääda tähelepanuta

laenulepingute üheaegsel koostamisel ja allkirjastamisel. Lisaks näitavad raamatupidamis-

programmi kirjendid, et kanded väidetavate laenude kohta tehti pärast 01.02.2020 vahetult enne

või pärast Glow pankrot väljakuulutamist.

5.2.9. Laenulepingute koostamisele alles 2020. a viitab seegi seik, et võlgniku enda kinnitusel

heitsid teised juhatuse liikmed talle 2019. a suvel ette võlausaldaja pangakontodelt raha alusetut

ülekandmist või sularaha välja võtmist. Kui väljamakseid tehti laenulepingu alusel, poleks

olnud põhjust selliseid etteheiteid teha.

5.2.10. Riiklikult tunnustatud finantsekspert hindas Glow raamatupidamist ja maksejõuetusega

seotud asjaolusid. Ta järeldas, et Glow raamatupidamisarvestust iseloomustab mastaapne ja

arusaamatuna näiv hulk tehinguid aruandva isiku kontol. See kinnitab, et Glow raha kasutati

muul eesmärgil kui Glow huvides. Märkimisväärne hulk arveldusi võlgniku ja Glow vahel

toimus sularahas (läbi kassa), kuid kassa sissetuleku ja väljamineku orderid puuduvad, millega

rikuti RPS § 7 lg 7. Kokkuvõttes ei nähtu Glow raamatupidamisest, et laenulepingutes

kajastatud summadega oleks kaetud Glow kulusid või kohustusi või soetatud äritegevuseks

vajalikku vara. Võlgniku koostatud ja allkirjastamata tabeli ning laenulepingud, mille võlgnik

allkirjastas nii laenuandja kui -saajana, ei tõenda laenu ega investeeringuid 2 261 000 ulatuses.

5 (6)

5.2.11. Tasaarvestuste tulemusena on Glow jäänud ilma 870 472,32 € suurusest nõudest

võlgniku vastu. Laenulepingute ja tasaarvestusteta tulnuks võlgnikul raha Glowle tagastada.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

6. Võlgnik esitas 02.06.2023 määruskaebuse, millega vaidlustab Glow nõude tunnustamise.

Kaebuses kordab võlgnik varem esitatud faktide ja asjaolude kirjeldust. Võlgnik rõhutab, et:

-

müügileping II oli Glowle nii lühiajalises kui ka pikemas perspektiivis kasulik, sest

suvest 2018 kuni sügiseni 2019 tegeles võlgnik firma tegevuse arendamisega ja

edukate partnerluste sõlmimisega. Juba kevadel 2019 oli võlgniku tegevuse tõttu Glow

käive 800 000 €, see tõusis 2019. aasta summani 1 100 000 € ja 2021. aastal oleks

tõusnud summani 6 000 000 €;

-

Glow pankroti põhjus oli juhatuse endiste liikmete PP ja EEi ebaseaduslik tegevus

septembris 2019, mille tulemusel läks kaubamärgi „Jane Iredale“ edasimüügi- ja

esindusõigus üle Apellis Oy-le. Seega kaotas Glow ainsa esindatava brändi, mille

müük moodustas käibe põhiosa. Iredale Cosmetics Inc esindaja pahatahtliku ja

seadusevastase tegevuse tõttu kaotas Glow kõik äripartnerid. Põhibrändi müügiõiguse

ja partnerite kaotuse tõttu oli Glow sunnitud lõpetama oma tegevuse;

-

Glow arenguks investeeritud summad sai võlgnik finantspartneritelt, perelt ja

erainvestoritelt. Võlgnik panustas 12 aasta jooksul isiklikku või laenatud raha Glow

turgutamiseks ja tegevuse arendamiseks plaaniga need summad tagasi saada. Võlgnikul

on samasugune õigus ettevõttelt laenu tagasi nõuda nagu teistel finantspartneritel.

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis Glowle tähtaja sellele vastamiseks.

Glow vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 21.08.2023.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata (TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657

lg 1 p 1). Määruskaebus jääb rahuldamata ja võlgnik kannab sellega seonduvad menetluskulud.

9. Ringkonnakohus kontrollib vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes

Glow nõude osas, mille tunnustamist võlgnik vaidlustas (TsMS § 659 kaudu kohalduva § 651

lg 1). Võlgnik esitas määruskaebuses selgitused ainult juhatuse liikme kohustuste rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamise nõude kohta ega vaidlustanud maakohtu määrust tagamiskeelu

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude osas.

10. Võlgnik esitas koos määruskaebusega taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks.

Estelina osa väärtuse ja õiglase tehinguväärtuse hinnang on võlgnikule esitatud 12.11.2020 ning

Estelina Estonia osa väärtuse ja õiglase tehinguväärtuse hinnang 16.11.2020 – seega enne

maakohtu menetlust. Võlgnik ei põhjendanud, miks ta ei saanud vastavaid dokumente esitada

PankrS §-des 100¹ ja 104 sätestatud korras haldurile või hiljemalt maakohtule. Seetõttu jääb

võlgniku taotlus PankrS § 100¹ lg 3 ls 6 ning TsMS § 238 lg 1 p 2, § 652 lg 4 ja § 659 alusel

rahuldamata. Kohus tagastab tõendid elektrooniliselt.

11. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et võlgniku korduvad selgitused ei

anna alust maakohtu järeldustes kahtlemiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega ja juhindudes TsMS § 659 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 6 ei korda neid.

11.1. Maakohus tuvastas õigesti, et võlgniku ning EE ja PP vahel sõlmiti 15.11.2017

müügileping I, millega võlgnik omandas Estelina ja Estelina Estonia osad 1 326 422,89 € eest.

Müügilepinguga II võõrandas võlgnik 26.07.2018 Estelina ja Estelina Estonia osad samadel

tingimustel Glowle.

6 (6)

11.2. Võlgniku kinnituste kohaselt said talle pärast müügilepingu I sõlmimist teatavaks

asjaolud, mis andsid tunnistust müügilepingu I järgse ostuhinna ebaõigsusest, EEi ja PP

avaldatud teabe tõele mittevastavusest ning ostetud äriühingute tulevikuperspektiivi olulistest

puudustest. Vaatamata sellele võlgnik müügilepingust I ei taganenud, hinda ei vähendanud ja

tehingut ei tühistanud, vaid sõlmis Glowga müügilepingu II samadel tingimustel, millega oli

sõlmitud müügileping I. Maakohus leidis põhjendatult, et võlgnik sõlmis ainuosaniku ja

juhatuse liikmena müügilepingu II Glow jaoks kahjulikel tingimustel ja lepingu eesmärk oli

tekitada Glowle võimalikult suur kohustus võlgniku ees. Sellega soovis võlgnik tasaarvestada

enda kohustused, mis tal tekkisid Glowst raha väljaviimisel. Määruskaebuse väited ei lükka

ümber maakohtu seisukohta, et müügilepingut II sõlmides ei käitunud võlgnik majanduslikult

otstarbekalt ega Glow huvides ning leping sõlmiti võlgniku kui juhatuse liikme kohustuste

olulise rikkumise tulemusena.

11.3. Põhjendamatu on võlgniku seisukoht, et tal oli laenulepingute alusel õigus laenu tagasi

saada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et laenulepingutes kajastatud kohustuste

olemasolu kohta puuduvad tõendid ja lepingute koostamise eesmärk oli vältida võlgniku poolt

Glowst välja viidud raha tagastamist. Võlgnik juhatuse liikmena ei käitunud Glow huvides, sest

tagastas endale laenu ennetähtaegselt, laenulepingute kohaselt on laenude tagastamise tähtaeg

31.12.2023. Laenulepingute alusel tasaarvestuste tulemusel tekitas võlgnik Glowle kahju, sest

täitmata jäid sissenõutavaks muutunud kohustused.

11.4. Maakohus leidis õigesti, et võlgnik on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187

lg 1), Glowle on tekkinud varaline kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), rikkumise ja kahju vahel on

põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) ja võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 187 lg 2

ls 2). Eeltoodust tulenevalt on Glowl võlgniku vastu kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1

alusel 1 683 683,77 €. Järelikult on nõuet ka õigesti tunnustatud.

12. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Glow

pankrotihaldur ei esitanud kaebusega seotud kulude nimekirja ja hüvitatavaid kulusid ei nähtu

tsiviilasja toimikust. Seetõttu jäävad kaebemenetluse kulud rahaliselt kindlaks määramata.

13. Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (PankrS § 100³ lg 7

ls 2).

(allkirjastatud digitaalselt)