2-23-3265/32 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-3265

Tsiviilasi

Oksana Blinova hagi Liha Šeff OÜ vastu töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

654 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. juuni 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Liha Šeff OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Liha Šeff OÜ (registrikood 16383670),

lepinguline esindaja Julia Tuštšenko

Vastustaja

(hageja):

Oksana

Blinova

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Harland Paas

RESOLUTSIOON

1. Täiendada Viru Maakohtu 30. juuni 2023 otsuse resolutsiooni otsustusega hagi

rahuldamise ulatuse kohta. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Lugeda Viru Maakohtu 30. juuni 2023 otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

2.1.Hagi rahuldada osaliselt.

2.2.Tuvastada Liha Šeff OÜ ja Oksana Blinova vahel sõlmitud töölepingu

ülesütlemise tühisus.

2.3.Lõpetada Liha Šeff OÜ ja Oksana Blinova vahel sõlmitud tööleping TLS § 107

lg 2 alusel 22.11.2022.

2.4.Muuta töötamise registris kanded Oksana Blinova töölepingu lõppemise aluse

ja kuupäeva kohta ja märkida, et Oksana Blinova töölepingu lõppemise alus

on TLS § 107 lg 2 ja tööleping on lõppenud 22.11.2022.

2.5.Mõista Liha Šeff OÜ Oksana Blinova kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis

summas 654 eurot (bruto).

2.6.Jätta Liha Šeff OÜ ja Oksana Blinova menetluskulud Liha Šeff OÜ kanda.

Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast

kohtuotsuse jõustumist.

3. Jätta Liha Šeff OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Võtta asja materjalide juurde Oksana Blinova 7. septembril 2023 esitatud tõend

(prokuratuuri 10. augusti 2023 määrus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta).

5. Jätta Liha Šeff OÜ ja Oksana Blinova apellatsioonkaebemenetlusega seotud

menetluskulud Liha Šeff OÜ kanda. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks

maakohus kohtuotsuse jõustumisest mõistliku ja jooksul.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Oksana Blinova (hageja/töötaja) esitas 22. detsembril 2022 töövaidluskomisjonile avalduse

Liha Šeff OÜ (kostja/tööandja) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, hüvitise

väljamõistmiseks ning töötamise registri kande muutmiseks. Töövaidluskomisjoni 31. jaanuari

2023 otsusega jäeti avaldus rahuldamata.

2. Hageja esitas 28. veebruaril 2023 töövaidluste lahendamise seaduse (TvLS) § 58 alusel

hagiavalduse Viru Maakohtule. Hageja palus tuvastada kostja 22. novembri 2022 töölepingu

ülesütlemise tühisus, lugeda tööleping lõppenuks töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel

22. novembrist 2022, mõista kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis

1962 eurot (bruto) ning teha muudatus töötamise registrisse, märkides töölepingu lõpetamise

alusena TLS § 107 lg 2. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures alates 13. maist 2022 müüja ametikohal,

hiljem lihuniku abi ametikohal. Kirjalikku töölepingut kostja hagejaga ei sõlminud.

Kostja ütles 22. novembri 2022 avaldusega hagejaga töölepingu TLS § 88 lg 1 p 5 alusel üles.

Ülesütlemisavalduse kohaselt võttis hageja ilma kostja loata kassast sularaha ja selle kohta on

kostja

avalduse

alusel

algatatud

kriminaalmenetlus.

Hageja

ei

nõustunud

ülesütlemisavaldusega ja leiab, et kriminaalmenetluse alustamise aluseks olevad asjaolud on

esitatud teadvalt ebaõigesti. Kostja ei maksnud hagejale töötasu tavapärasel viisil, s.o

ülekandega töötaja pangakontole.

Tööandja esindajaga sõlmitud suulise töölepingu alusel töötas hageja algul müüjana

päevatasuga 30 eurot, millele hiljem lisandus järjekordse suulise kokkuleppe alusel lihuniku

abina tehtud töö eest päevatasu 50 eurot + boonus väljamüügilt. Mingit tööaja arvestust

tööandja ei pidanud. Tööandja korraldusel võis töötaja tööpäeva lõpus võtta töötasu sularahas

tööandja kassast, mille kohta koostas käsitsi kirjutatud arvestuse. Arvestusest tegi hageja foto,

mille saatis kostja esindajale Aleksandr Zemljanuhhinile. 2022. a novembris hakkas kostja

esindaja Valentina Zemlyanuhhina survestama hagejat, et viimane kirjutaks nn „omal soovil

lahkumisavalduse“. Hageja sellega ei nõustunud.

Kostja ei täitnud seega tööandjale ettenähtud kohustusi, sh kirjaliku töölepingu sõlmimine,

töötajate tööaja ja töötasu arvestuse pidamine, töötasu maksmine töötaja pangakontole jms.

Käesolev vaidlus on põhjustatud kostja enda tegevuse tulemusena.

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

Kostja juhatuse liikmele laekus 17. novembri 2022 hageja kaastöötaja Aleksandr

Zemljanuhhini ettekanne, et ettevõttest kaob raha ja võlad on kasvanud. Kahtlus langes

hagejale. Kostja vaatas üle valvekaamerate salvestised, millelt nähtus, et hageja ei pane kogu

raha kassasse või siis võtab kassast raha ja paneb endale kotti. Nende andmete pinnalt esitati

politseile avaldus ja hageja suhtes alustati kriminaalmenetlust. Kostja ei pidanud võimalikuks

hagejaga töösuhte jätkamist ja ütles lepingu TLS § 88 lg 1 p 5 alusel üles.

Tõele ei vasta hageja selgitus, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe, et töötasu makstakse

igapäevaselt. Kostja ei andnud korraldusi, et hageja maksaks töötasu teistele töötajatele.

Kassast väljamaksmisel peab olema vormistatud kassa väljamineku order, millel oleks pidanud

olema raha saanud isiku allkiri. Kui hageja tööle asus, siis maksis kostja töötasu arveldusarvele,

kuid kuna hagejal oli pooleli mitu täitemenetlust, siis hakati töötasu maksma sularahas. Kuni

augustini 2022 said töötajad töötasu igapäevaselt, kuid see toimus kostja esindaja nõusolekul.

Alates septembrist 2022 oli töötajatel keelatud kassast raha võtta ja ainult Aleksandr

Zemljanuhhin võis maksta töötajatele töötasu. Hageja selgitused töötasu osas on ebaselged.

Peale töösuhte lõppemist stabiliseerus ettevõtte rahaline olukord.

Hagejal ja tema abikaasal on mitmeid täitemenetlusi. Kevadel 2022 oli sissetulekute arestimise

aktide kogusumma 19 384,85 eurot. Augustis 2022 oli alles jäänud kaks täitemenetlust. Hageja

võttis kassast kahe päeva eest 430 eurot, ei ole usutav, et hageja ühe kuu töötasu oli 4300 eurot.

Juhul, kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine oli tühine, palus kostja hüvitise suurust

vähendada.

MAAKOHTU LAHEND

4. Maakohus tuvastas poolte vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse ning lõpetas

töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel 22. novembrist 2022. Maakohus märkis, et muuta tuleb

töötamise registris kandeid hageja töölepingu lõppemise aluse ja kuupäeva kohta ja märkida, et

hageja töölepingu lõppemise alus on TLS § 107 lg 2 ja tööleping on lõppenud 22. novembril

2022. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 654 eurot

(bruto). Maakohus jättis poolte menetluskulud kostja kanda. Maakohus lisas, et määrab

menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

Maakohus tuvastas järgmised asjaolud:

-

hageja töötas kostja juures alates 13. maist 2022 algselt müüjana, hiljem ka lihuniku

abina;

-

hagejaga ei olnud sõlmitud kirjalikku töölepingut;

-

mai ja juuli 2022 eest maksti hagejale töötasu pangaülekandega (dtl 284, 285), muul

ajal maksti hagejale sularahas;

-

22. novembril 2022 ütles kostja hagejaga töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel

(dtl 31, tõlge dtl 33).

-

hageja on ülesütlemisavalduse on kätte saanud.

Kostja väidab, et ütles hagejaga töölepingu üles usalduse kaotuse tõttu, kuivõrd 21. novembril

2022 alustati hageja suhtes kriminaalasja karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 1 alusel. Menetluse

alustamise ajendiks oli asjaolu, et hageja võttis kostja kassast raha ilma kostja nõusolekuta.

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja võttis kassast raha. Seda kinnitavad nii kogutud tõendid

(dtl 30, dtl 332-335) kui ka hageja ise (dtl 343). Pooled vaidlevad, kas hagejale töötasu

maksmine käis viisil, et hageja pidas ise töötasu arvestust ning tegi ka kassas oleva sularaha

arvel väljamaksed.

TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt peavad töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma töö eest makstav

tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning

sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad

maksud ja maksed. TLS § 29 lg 3 sätestab, et kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja

maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Nimetatud

andmete esitamise kohustus on tööandjal (TLS § 5 lg 2, lg 3).

Kostja on jätnud eeltoodud kohustused täitmata, mille tõttu on ebaselge, millisel viisil töötajale

töötasu maksti. Kostja on menetluse kestel ja töövaidluskomisjonis esitanud erinevaid

versioone poolte kokkuleppest töötasu maksmise kohta (dtl 113, dtl 143, dtl 367). Maakohus

leidis, et kostja ei ole tõendanud töötasu väljamaksmise kokkulepet. Maakohus ei nõustunud ka

kostja esindaja kalkulatsiooniga justkui oleks hageja saanud tema esitatud asjaolude pinnalt

215 eurot päevas töötasu. Selle arvestuse on teinud kostja ise. Hageja väiteid kinnitavad

varasemalt kostja juures töötanud isikud, kes on saanud töötasu samal viisil nagu hageja

(dtl 215, tõlge dtl 351 ja dtl 219, tõlge dtl 352).

Aleksandr Zemljanuhhin on 10. aprillil 2023 andnud politseile ütlusi, mis ei ole kooskõlas

endiste töötajate ütlustega (dtl 222, tõlge 351). „Minuga ei olnud mitte mingisugust kokkulepet,

ei olnud sellist korda, et töötajad võtavad ise omale iga päev tööpäeva lõpus töötasu. Nagu ma

juba ütlesin, maksti töötasu kord kuus. Nii oli mitte ainult Blinovaga, vaid ka teiste töötajatega.

Töötasu maksti üks kord kuus.“ Kuivõrd Aleksandr Zemljanuhhini politseile antud ütlused ei

ole kooskõlas kostja menetluses antud selgitustega, jättis maakohus need arvestamata

(TsMS § 238 lg 5).

Olukorras, kus hageja oli teadlik kaamerate paigaldamisest ja et tema tegevust jälgitakse

(dtl 185, tõlge dtl 349), ei ole maakohtule usutav, et hageja oleks otse kaamerate all pannud

toime teo, milleks tal ei olnud tööandja heakskiitu.

Võttes arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid leidis maakohus, et kostja ei ole tõendanud, et hageja

oleks talle etteheidetud teo toime pannud, mistõttu ei ole põhjendatud ka töölepingu

ülesütlemine. Seega tuleb tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 104 lg 1 alusel.

Kostja on esitanud mitmeid hageja ja tema abikaasa töötasu arestimise akte (dtl 288-318),

millega soovib tõendada hageja väidetava varguse motiivi. Maakohus leidis, et tegemist ei ole

tõendiga, mis annaks kinnitust töötasu maksmise kokkuleppe olemasolu kohta. Üksnes asjaolu,

et hagejal oli vajalik täitemenetluste raames võlgasid tasuda, ei tähenda, et hageja kostjalt raha

varastas. Lisaks on hageja esitanud ka tõendid, et tasumised on olnud väiksed (dtl 321-329).

Maakohus luges poolte töölepingu lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 22. novembrist 2022.

Maakohus leidis, et tööandja peab tegema töötamise registris muudatuse, märkides töölepingu

lõpetamise alusena TLS § 107 lg 2 ja kuupäevaks 22. november 2022 (maksukorralduse

seaduse § 252 lg 2 ja 255 p 3).

Hageja on palunud TLS § 109 lg 1 alusel mõista kostjalt välja hüvitise töölepingu ebaseadusliku

lõpetamise eest kolme kuu minimaalse töötasu ulatuses s.o 1962 eurot (3 × 654). Kohaldamisele

kuulub enne 17. märtsi 2023 kehtinud TLS § 109 redaktsioon. TLS § 109 lg 1 kohaselt, kui

kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lg 2 nimetatud juhul,

maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või

töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid

ja mõlema poole huve (TLS § 109 lg 2).

Kostja on hüvitise väljamõistmisel palunud arvestada hageja lühikese tööstaažiga. Maakohus

selgitas, et hüvitise määramisel tuleb arvestada töölepingu ülesütlemise asjaolusid, osapoolte

käitumist töösuhte ajal ja selle lõpetamisel, töötamise aega ja osapoolte huve. Hageja ei ole

toonud välja asjaolusid, mis tingiksid suurema hüvitise maksmise. Maakohus leidis, et kostjalt

tuleb hageja kasuks välja mõista 654 eurot (bruto). Maakohus arvestas seejuures hageja

tööstaaži.

Maakohus ei pidanud vajalikuks anda hinnangut palgateatistele (dtl 270-276) ja kostja

deklaratsioonidele (dtl 277-283), kuna vaidluse all ei ole hageja töötasu suurus. Dokumendid

dtl 330-331 ei oma maakohtu hinnangul puutumust käesoleva tsiviilasjaga.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata või

alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonimenetluse kulud palub

kostja mõista välja hagejalt.

Maakohus tuvastas, et hageja ei ole pannud toime TLS § 88 lg 1 p 5 rikkumist. Maakohus

tugines üksnes hageja väidetele, mida kohus pidas usaldusväärseks, kuid samal ajal ei pidanud

kohus usaldusväärseks kostja väiteid. Maakohus leidis, et hageja väited ei vaja tõendamist.

Kostja on videosalvestiste põhjal fikseerinud fakti, et hageja võttis kostja kassast 430 eurot.

Hageja suhtes algatati kriminaalmenetlus. Seega oli kostjal olemas alus töölepingu

ülesütlemiseks. Kriminaalasja ei ole senini lõpetatud. Maakohus jättis tähelepanuta järgmised

kostja tõendid:

-

töötaja Aleksandra Ikko seletus (dtl 89, tõlge dtl 88) millest selgub, et peale töösuhte

katkestamist selgus, et hageja müüs kaupa, mida tootevalikus ei olnud;

-

Aleksandr Zemljanuhhini ettekanne, mille kohaselt kadus hageja töötamise ajal raha;

-

poolte kirjavahetus, milles kostja palub selgitada kassast raha võtmist (dtl 210);

-

videokaadrid koos selgitustega (dtl 235-242) millelt on näha hageja kummaline tegevus,

kus raha pannakse erinevatesse pakenditesse ja millelt ei ole näha, et hageja maksaks

kellelegi töötasu;

-

video, millelt on näha, et hageja saab kalaosakonna müüjalt 15 eurot kana poolkoibade

müügist, mille eest on maksnud kostja ja paneb raha riiulile (17:09:00 - 17:09:40). Edasi

on videost näha, et hageja võttis raha riiulilt ja pani kassa alla kasti selle asemel, et toote

müügist saadud raha kassasse panna (17:17:00 - 17:18:30).

Eelnevaga on tõendatud, et hageja käitumine oli vastuoluline. Kostjalt ei saanud eeldada

hagejaga töösuhte jätkamist.

Mõlemad kriminaalasja tunnistajad andsid seletusi sündmuste kohta, mis toimusid 2022. a

märtsist kuni augustini (dtl 215, 219). Kostja ütles töölepingu üles asjaolude tõttu, mis leidsid

aset 2022. a oktoobris-novembris. Seega ei kinnita tunnistajad fakti, et 2022. a oktoobris-

novembris oli hagejal õigus võtta töötasu kassast sularahas. Mitte ükski tõend ei kinnita, et

hagejal oli õigus võtta kahe päeva jooksul kassast 430 eurot.

Maakohus jättis palgateatise tähelepanuta. Kostja hinnangul on tegemist olulise tõendiga, kuna

see kinnitab, et hageja palk ei saanud olla 220 eurot päevas. Maakohus jättis asjas kohaldamata

TLS § 29 lg 2, mille kohaselt, kui lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud

või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud,

selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Avaldaja töötas

müüjana turul. Statistikaameti andmete kohaselt oli 2022. aasta kolmandas kvartalis

jaemüügiasutuse müüja keskmine töötasu Ida-Virumaal 885 eurot ning turumüüja keskmine

töötasu 529 eurot. Maakohtu järeldus, et hageja tegevus kassast 220 eurot päevas võttes on

seaduspärane, on ekslik.

Samuti jättis maakohus hindamata TSD deklaratsiooni vormi ja panga maksekorraldused

hagejale töötasu maksmisel.

6. Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

Hageja leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Kostja viidatud tõendid ei kinnita

hageja süüd. Prokuratuur lõpetas 10. augusti 2023 määrusega hageja suhtes alustatud

kriminaalmenetluse seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega.

Käesoleva asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas kostja hindas aluseid töölepingu

ülesütlemiseks piisavaks või mitte, vaid kas hageja pani toime talle tööandja poolt süüks pandud

teod.

Prokuratuuri

kriminaalmenetluse

lõpetamise

määruse

seisukoht,

et

puudub

kriminaalmenetluse aluseks olev sündmus, lükkab ümber kõik apellatsioonkaebuses esitatud

järeldused. Samuti on õiged ja põhjendatud maakohtu otsuses esitatud kohtu seisukohad hageja

süü tõendamatuse kohta.

Kostja ei täitnud tööandjana sisuliselt enamikku seadustes tööandjale ettenähtud kohustustest.

Nõuetekohase tööaja arvestuse pidamisel ja töötasu maksmisel pangakontole oleks sularaha

ebaseaduslik omastamine töötajate poolt ilmselt lihtsasti tõendatav.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb täiendada otsustusega hagi

rahuldamise ulatusest (TsMS § 442 lg 6). Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse

muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6).

8. Hagi on esitatud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks (TLS §-d 104 ja 107), sellest

tuleneva hüvitise väljamõistmiseks (TLS § 109) ja kannete muutmiseks töötamise registris.

Kostja vaidles hagile vastu leides, et töölepingu ülesütlemine on kehtiv.

Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille

peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse

tühistada osas, millega hagi rahuldati ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses

rahuldamata. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega jäeti hagi rahuldamata.

9. Hageja esitas vastuses apellatsioonkaebusele uue väite ja tõendi, et prokuratuur on teinud

10. augustil 2023 määruse kriminaalmenetluse lõpetamise kohta. Ringkonnakohus leiab, et

tõend on asjakohane ning tuleb võtta asja materjalide juurde (TsMS § 238 lg 3). Hageja on

põhjendanud, et kuivõrd määrus tehti alles 10. augustil 2023, siis ta ei saanud seda tõendit

kohtule varem esitada (TsMS § 652 lg 1 p 2 ja lg 3 p 2).

10. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Asjas on tuvastatud, et hageja ja kostja vahel oli 13. mail 2022 sõlmitud suuline tööleping ning

kostja ütles hagejaga töölepingu üles 22. novembril 2022 TLS § 88 lg 1 p 5 alusel viidates

kriminaalmenetluse algatamisele kostja suhtes seoses kassaraha võtmisega.

TLS § 88 lg 1 p 5 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval

mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist,

eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja

usalduse kaotuse enda vastu. Maakohus leidis õigesti, et kostja ei ole tõendanud TLS § 88 lg 1

p 5 aluse esinemist töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Maakohus ei ole seejuures

rikkunud materiaal- ega menetlusõiguse norme ja on asjas kogutud tõendeid igakülgselt

hinnanud. Pooled ei vaidle, et hageja kostja kassast sularaha võttis. Vaidlust ei ole ka

apellatsioonkaebuses kirjeldatud hageja käitumise osas sularaha võtmisel.

Tööandjana oli tööaja ja -tasu maksmise kohustuse üle arvestuse pidamine kostja kohustus

(TLS § 28 lg 2 p-d 2 ja 4). Seega on maakohus õigesti leidnud, et kostja pidi tõendama, et hageja

ei

võinud

võtta

töötasu

sularahas

summades,

mida

kostja

talle

ette

heidab.

Apellatsioonkaebuses viidatud asjaolude ja tõendite põhjal ei ole võimalik tuvastada, milline

oli pooltevaheline kokkulepe tööaja arvestuse ja töötasu maksmise osas. Maakohus ei olegi

väitnud, et ülekuulatud tunnistajad oleks andnud ütlusi selle kohta, kuidas oli kokkulepitud

hageja ja kostja vahel töötasu maksmine 2022. a oktoobris-novembris. Samas kinnitasid

tunnistajad, et kostja töökorralduses oli tavaline maksta töötasu sularahas kassast.

11. Maakohus ei ole tuvastanud ega järeldanud, et hageja töötasu oli 220 eurot päevas. Sellisele

töötasu kokkuleppele ei tugine ka hageja. Üksnes sellest, et hageja võttis kostja kassast kahe

päeva peale kokku sularaha 430 eurot, ei saa järeldada, et järelikult oli hageja päevatasu sellest

summast pool. Kostja ei vaidle vastu hageja väidetele, et töötasu oli 30 eurot päevas ja hiljem

50 eurot päevas. Järelikult ei ole vaidlust töötasu suuruse osas. Seega on kostja väited

apellatsioonkaebuses samas piirkonnas ja töövaldkonnas keskmise töötasu kohta asjakohatud

ning esitatud hilinenult. Ringkonnakohus jätab need tähelepanuta (TsMS § 652 lg 1 p 2 ja

lg 4). Põhjendamatu on ette heita maakohtule palgateatise ja TSD deklaratsioonide hindamata

jätmist, kuivõrd pooled ei vaielnud töötasu suuruse üle.

12. Üksnes see, et kostja esitas hageja suhtes kuriteoteate, mille alusel algatati hageja suhtes

kriminaalmenetlus, ei tõenda TLS § 88 lg 1 p-s 5 sätestatud kohustuste rikkumist. Prokuratuur

on 10. augustil 2023 kriminaalmenetluse lõpetanud. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

kinnitab koosmõjus teiste asjas esitatud tõenditega, et hageja ei andnud oma käitumisega

põhjust ülesütlemisavalduses märgitud asjaoludel TLS § 88 lg 1 p 5 alusel töölepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks.

13. Kostjalt hageja kasuks väljamõistetud TLS § 109 lg 1 hüvitise suuruse osas ega töötamise

registri kande muutmise osas ei ole kostja apellatsioonkaebuses eraldiseisvalt väiteid esitanud.

14. Eeltoodust

tulenevalt

jätab

ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse

rahuldamata.

Ringkonnakohus leiab siiski, et maakohtu resolutsiooni tuleb selle täpsuse huvides täiendada

otsustusega hagi rahuldamise ulatuse osas. Maakohtu otsusest nähtub, et maakohus rahuldas

hagi osaliselt. Ringkonnakohus lisab selle otsustuse maakohtu resolutsiooni (TsMS § 442 lg 5).

15. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda

(TsMS § 171 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja

jooksul pärast lõpplahendi jõustumist (TsMS § 174 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)