4-23-2475/34 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

26. oktoober 2023 Tartus Väärteoasja number 4-23-2475 Kohtukoosseis Ingeri Tamm Väärteoasi R.K. väärteoasi AS § 71 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 16. augusti 2023. a otsus R.K. le alaealise mõjutusvahendi kohaldamises KarS § 87 lg 2 p 6 alusel Apellatsiooni esitaja menetlusaluse isiku seaduslik esindaja eestkostja Elva Vallavalitsus, esindaja Anneli Lepik Teised apellatsioonimenetluse pooled Menetlusalune isik R.K. - isikukood xxxxxxxxx; elukoht: XXX Kaitsja advokaat Toomas Metsma

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 16. augusti 2023. a otsus muutmata ja menetlusaluse isiku R.K. seadusliku esindaja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ESIMESE ASTME KOHTU OTSUSE SISU

1. R.K. le heidetakse ette alaealisena alkoholi tarvitamist, s.o alkoholiseaduse (AS) § 46 nõude rikkumist, ning tema teod kvalifitseeriti AS § 71 järgi. Etteheidetavad teod on järgmised:

1.1. PPA Lõuna prefektuur koostas R.K. le 27.06.2023. a väärteoasjas nr 2610,23,002822 väärteoprotokolli selle kohta, et ta tarvitas 05.05.2023. a kella 00:00 ajal Põlva maakonnas Põlva vallas Tilsi asulas alkohoolseid jooke Viru Valge, õlut ja siidrit.

1.2. PPA Lõuna prefektuur koostas R.K. le 27.06.2023. a väärteoasjas nr 2610,23,002824 väärteoprotokolli, mille kohaselt tarvitas ta 13.05.2023. a kella 21:30 ajal Põlva maakonnas Põlva vallas Tilsi asulas alkohoolset jooki Laua Viin.

1.3. PPA Lõuna prefektuur koostas R.K. le 27.06.2023. a väärteoasjas nr 2610,23,002827 väärteoprotokolli selle kohta, et 19.05.2023. a kella 22:00 ajal tarvitas ta Põlva maakonnas Põlva vallas Tilsi asulas alkohoolset jooki Viru Valge.

1.4. PPA Lõuna prefektuur koostas R.K. le 27.06.2023. a väärteoasjas nr 2610,23,002793 väärteoprotokolli, mille kohaselt tarvitas ta 24.06.2023. a kell 22:00 ajal Põlva maakonnas Põlva vallas Tilsi alevikus alkohoolseid jooke viski, viin ja rumm.

1.5. PPA Lõuna prefektuur koostas R.K. le 04.07.2023. a väärteoasjas nr 2610,23,003051 väärteoprotokolli, mille kohaselt tarvitas ta 26.06.2023. a kella 21:00 ajal Põlva maakonnas Põlva vallas Tilsi külas/alevikus olles alaealine tarvitas alkohoolset jooki rumm Caribba.

2. Tartu Maakohtu 16. augusti 2023. a otsusega tunnistati R.K. süüdi AS § 71 järgi. KarS § 87 lg 2 p 6 alusel kohaldati R.K. suhtes mõjutusvahendina üldkasulikku tööd 5 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 3 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. R.K. lt mõisteti menetluskuluna välja riigi õigusabi tasust 120 eurot ning 207,84 eurot jäeti riigi kanda.

2.1. Maakohus luges tõendatuks, et R.K. tarvitas 05.05.2023. a kella 00:00 ajal, 13.05.2023. a kella 21:30 ajal, 19.05.2023. a kella 22:00 ajal, 24.06.2023. a kella 22:00 ajal ja 26.06.2023. a kella 21:00 ajal Põlva maakonnas Põlva vallas Tilsi külas alaealisena alkoholi, millega rikkus AS § 46 nõudeid. Kohus kvalifitseeris R.K. poolt toimepandud teod AS § 71 järgi.

2.2. Seejärel leidis maakohus, et R.K. e on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest karistust mõistmata, kohaldades talle KarS § 87 lg 2 p-s 6 sätestatud alaealise mõjutusvahendit, s.o üldkasulikku tööd 5 tundi tähtajaga 3 kuud. Mõjutusvahendi kohaldamist taotles kohtuväline menetleja ning menetlusalune isik kinnitas kohtuistungil, et on üldkasuliku töö tegemisega nõus. Maakohus arvestas mõjutusvahendi kohaldamise otsustamisel sellega, et alaealine menetlusalune isik oli maakohtu otsuse kuulutamise ajal väärteoja kriminaalkorras karistamata, varasema kahtlustuse aluseks olnud tegu KarS § 121 järgi leidis aset juba paar aastat tagasi. Varem R.K. le määratud üldkasuliku töö tunnid ei jäänud tegemata ainuüksi menetlusalusest isikust tulenevatel põhjustel vaid ka muul põhjusel, menetlusalune isik alustab õpinguid kutsekoolis.

2.3. Menetluskuluks on antud asjas kaitsjale makstav riigi õigusabi tasu 327,84 eurot. KrMS §

180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuigi R.K. on alaealine ja ei tööta, on tema igakuiseks sissetulekuks sotsiaaltoetus ja töövõimetoetus. Kohus tuvastas Kohtute Infosüsteemi kaudu, et asjas nr 2-19-17081 on Elva Vallavalitsus R.K. esindajana esitanud eestkoste menetluse aruande perioodi 01.03.2022-01.05.2023 kohta. Aruandest nähtub, et R.K. Swedbank pangakontol on üle 3700 euro. Seda arvestades ning KrMS § 180 lg-st 3 juhindudes ei pidanud maakohus põhjendatuks jätta menetluskulusid täies ulatuses riigi kanda ainuüksi põhjusel, et R.K. on alaealine. Kohus mõistis menetlusaluselt isikult riigituludesse välja 1/3 menetluskuludest, s.o 120 eurot. Ülejäänud menetluskulu 207,84 eurot jäi riigi kanda.

APELLATSIOON

3. Tartu Maakohtu 16.08.2023. a otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusaluse isiku R.K. eestkostja Elva Vallavalitsus, kes palub vaadata kohtuotsus väärteoasjas nr 4-23-2475 uuesti üle menetluskulude osas ja jätta R.K. lt välja mõistetud riigi õigusabi kulu 120 eurot riigi kanda.

3.1. R.K. on Elva Vallavalitsuse eestkostel ning viibib asendushooldusteenusel. Ta on Vallavalitsuse ülalpeetav, kelle sissetuleku moodustab erivajadusest tulenev sotsiaaltoetus, töövõimetoetus ning elatis. R.K. õpib hetkel Võru Kutsehariduskeskuses ja tööl ei käi. Elva Vallavalitsus kasutab igakuiselt 100 eurot R.K. sissetulekust asendushooldusteenuse osaliseks katmiseks. Sotsiaalkindlustusamet on teinud erihoolekandeteenuse otsuse, mille kohaselt on R.K. lisatud vastava teenuse ootejärjekorda. Teenuse saamise õigus tekib R.K. l 18-aastasena. Arvestades, et erihoolekande teenuse järjekorrad on pikad, võib tekkida olukord, mil asendushooldusteenus lõppeb ja noorel on tarvis elamispinda. Perekonnaseaduse § 179 lg 5 kohaselt peab eestkostja alaealise vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja leiab, et R.K. kontol olevad rahalised vahendid on talle eelduslikult tulevikus vajalikud.

3.2. R.K. on alaealine, kelle puhul kaitsja osavõtt menetlusest oli kohustuslik ning tal puudus igasugune juriidiline võimalus kaitsjast loobuda vaatamata sellele, et ta oma tegu tunnistas. Alusetu on mõista temalt välja riigi õigusabi kulud vaid seetõttu, et tema arveldusarvele on kogunenud rahalisi vahendeid.

4. Tartu Ringkonnakohus andis 04.10.2023. a määrusega kohtumenetluse pooltele võimaluse esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ja taotlusi kuni 13.10.2023. Kohtumenetluse pooled eelnimetatud tähtaja jooksul täiendavaid taotlusi ega seisukohti ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, maakohtu otsuse ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et Tartu Maakohtu 16.08.2023. a otsus on seaduslik ja põhjendatud. See tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

6. VTMS § 146 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires, välja arvatud juhul, kui ilmneb väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on raskendatud menetlusaluse isiku olukorda. Käesolevas asjas ei ole maakohus rikkunud väärteomenetlusõigust ega kohaldanud valesti materiaalõigust, mistõttu toimub apellatsioonimenetlus vaid esitatud kaebuse piires, ehk selles, kas alaealiselt R.K. lt mõisteti põhjendatult välja riigi õigusabi kulu 120 eurot.

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega R.K. lt menetluskulude osalises väljamõistmises. Maakohus on veenvalt ja jälgitavalt argumenteerinud oma otsustust mitte jätta menetluskulusid täies ulatuses riigi kanda ainuüksi põhjusel, et R.K. on alaealine, kuigi seadus (KrMS § 180 lg 3 lause 3) seda võimaldab. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks kõiki maakohtu põhjendusi korrata ja vastab apellatsioonis toodud väidetele.

8. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

9. Seega on menetluskulude väljamõistmisel jäetud kohtule suur kaalutlusõigus. Maakohus on ei ole KrMS § 180 lg 3 kohaldamisel kaalutlusviga teinud, mille tulemusena oleks põhjendamatult jäänud menetluskulud osaliselt alaealise menetlusaluse isiku kanda. Nii on maakohus arvestanud, et R.K. on alaealine kes ei tööta, kuid tal on olemas igakuine sissetulek sotsiaaltoetuse ja töövõimetoetuse näol ning pangakontol üle 3700 euro. Vaatamata eeltoodule vähendas maakohus oluliselt tasumisele kuuluvate menetluskulude suurust, mõistes neist välja vaid ühe kolmandiku, mis ei ole liiga koormav kohustus ega käi süüdlasele tema varalist olukorda arvestades üle jõu.

10. Apellatsioonis viidatakse perekonnaseaduse (PKS) § 179 lg-le 5, mis sätestab, et eestkostja peab alaealise vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Nimetatud sättele tuginedes märkis eestkostja, et noore kontol olevad rahalised vahendid on talle tulevikus vajalikud, kuna võib tekkida olukord, et erihoolekande teenuse pika järjekorra tõttu võib ta 18-aastaseks saamisel vajada elamispinda. Ringkonnakohtu hinnangul näeb viidatud säte ette eelkõige eestkostja kohustuse valitseda eestkostetava vara seaduses ettenähtud korras oma ülesannete piirides ning eestkostetava huve ja õigusi silmas pidades, vältides otsuseid, mis oleksid eestkostetava vara kahjustavad. Kuna menetluskulud, mis tuleb R.K. l tasuda, moodustavad temal olemasolevatest rahalistest vahenditest väga väikese osa, ei kahjusta see tema varalist olukorda ega tulevikuväljavaateid olulisel määral. Alaealine peab mõistma, et kui ta rikub seadust, kaasnevad sellega ka teatud piirangud ja sanktsioonid, sealjuures võib see mõjutada tema materiaalset heaolu. Tuleb arvestada, et antud juhul pani alaealine enda tegevusega end ise sellisesse olukorda, kus tema suhtes oli vajalik läbi viia väärteomenetlus ning selle tagajärjel tekkis tal riigi ees rahaline kohustus.

11. Apellant on õigesti märkinud, et alaealise puhul on kaitsja osavõtt alates kohtumenetlusest kohutuslik (VTMS § 19 lg 3) ning seetõttu puudus R.K. l võimalus kohtumenetluses kaitsjast loobuda vaatamata sellele, et ta oma tegu tunnistas. Ringkonnakohus märgib, et kaitsja osavõtt kohtumenetluses on vajalik tagamaks alaealise isiku õiguste tõhusat kaitset tema suhtes läbiviidavas menetluses, kuivõrd alaealine ei pruugi ise oma vaimse arengu, ebaküpsuse ja piisavate teadmiste puudumise tõttu seda ise suuta. Küll aga ei tähenda see seda, et alaealine tuleks vältimatult menetluskulude tasumisest vabastada, seda ei näe ette ka kehtiv seadus. Alaealise menetlusaluse isiku puhul tuleb samuti arvesse võtta KrMS § 180 lg-s 3 toodud asjaolusid, sh tema varalist seisundit ja seda, millist mõju rahalise kohustuse panemine tema toimetuleku väljavaadetele omab. Kuivõrd maakohus on kõiki neid asjaolusid kaalutlusotsustuse langetamisel arvesse võtnud, sealjuures piisava põhjalikkusega põhjendanud, miks ei käi menetluskulude osaline tasumine alaealine menetlusalusele isikule üle jõu, puudub alus maakohtu otsustuse muutmiseks.

12. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 16. augusti 2023. a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)