3-23-1969/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

26.10.2023, Tartu

Haldusasja number

3-23-1969

Haldusasi

X.X.-i kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamise, Viru Vangla

29.08.2023. a

vaideotsuse nr 6-12/209-4 tühistamise ja vangla

kohustamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27.09.2023. a määruse resolutsiooni

p 1

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

Tagastada

X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 27.09.2023. a määruse

resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 05.09.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu järgmiste

nõuetega.

Kaebaja ei ole nõus Viru Vangla 03.08.2023. a otsusega nr 6-16/193-4, millega vangla jättis

tema kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata. Kaebuse ning selles viidatud Viru Vangla

otsuse tekstist järeldub, et vangla lahendas kahju hüvitamise nõuet, mis seondus talle riigi

õigusabi ja menetlusabi blankettide väljastamata jätmisega. Kaebaja möönis, et võis

nimetatud otsuse peale esitada kohtule kaebuse hilinenult, kuid tema hinnangul on selleks

mõjuv põhjus – edasikaebamise tähtaja puudumine. Kaebaja palus ka tühistada Viru Vangla

29.08.2023. a vaideotsus nr 6-12/209-4, millega jäeti rahuldamata tema vaided nr 6-12/209-1

ja 6-12/255-1, ning kohustada vanglat väljastama talle riigi õigusabi taotluse, riigi õigusabi

taotleja majandusliku seisundi teatise ja riigilõivu tasumisest vabastamise blankette. Kaebaja

väitel vajab ta neid teistmismenetluste algatamiseks kümnetes kriminaal- ja haldusasjades.

Blankettide väljastamisest edasisel keeldumisel palus kaebaja vanglal hüvitada kogu kahju,

mis on seotud tema ebaseadusliku viibimisega vanglas 13 aastat, s.o 156 kuu eest 288 600

eurot.

2. Vastuseks kohtunõudele edastas vangla halduskohtule kohtueelse menetluse dokumendid,

sh kaebaja pöördumised ja taotlused, vangla vastuskirjad, kaebaja vaided nr 6-12/209-1 ja

6-12/255-1, kahjunõude nr 6-16/193-1 ja 6-16/193-3 ning Viru Vangla 03.08.2023. a otsuse

nr 6-16/193-4.

3. Tartu Halduskohus tagastas 27.09.2023. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1). Määruse

põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.

3.1. Kaebaja nõuab kaebuses Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, kuid on

kaebuse eseme sõnastanud ebaselgelt. Kaebusest saab välja lugeda, et kaebaja ei ole rahul

Viru Vangla 03.08.2023. a otsusega nr 6-16/193-4, millega vastustaja lahendas tema

02.06.2023. a kahju hüvitamise nõuet (nr 6-16-193-1), mida kaebaja täpsustas 28.07.2023 (dtl

19). Kaebaja taotles kohtueelses menetluses hüvitist 1000 eurot.

Vanglale esitatud hüvitamisnõudest koos selle täpsustusega saab välja lugeda, et väidetav

kahju on tekitatud sellega, et vangla keeldus kaebajale väljastamast EIK-i pöördumiseks

vajalike erinevate dokumentide väljatrükke, mida EIK nõuab 4 kuu jooksul, ning tal ei olnud

võimalik EIK-i pöörduda. Kaebaja väitel on vangla pidevalt 3 aasta jooksul rikkunud

kaebajale Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni §-st 34 tulenevaid õigusi.

Kaebuses kohtule ei täpsusta kaebaja dokumentidest koopiate mittesaamisega seonduva kahju

hüvitamise nõuet.

Kohus peab põhjendatuks tugineda selle nõude osas HKMS § 121 lg 2 p-le 21. Selle sätte

kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Kohus ei pea seejuures otstarbekaks koguda täiendavaid tõendeid selleks, et võrrelda, kas

kaebaja 05.06.2023 esitatud kahju hüvitamise nõue langes oma eseme poolest täielikult kokku

nõudega, mida vangla lahendas 30.11.2022. a otsusega nr 6-16/190-4, ning kas vastustaja on

03.08.2023. a otsusega kahju hüvitamise nõude põhjendatult tagastanud.

Kohtu hinnangul ei saa EIK-i pöördumiseks vajalike kaebuse vormide andmisest keeldumise

korral olla kohaseks nõudeks mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Et esitada nõuetekohaselt

neljakuulise tähtaja jooksul taotlus EIK-i,on kinnipeetaval enda õiguste tõhusaks kaitseks

võimalus esitada koheselt vanglale kohustamisvaie ning samas taotleda kohtult esialgset

õiguskaitset vormikohaste blankettide andmiseks kohustamiseks. Kohus möönab, et õigus

oma väidetavalt rikutud õigusi EIK-i menetluses kaitsta on iseenesest kaalukas õigushüve.

Kui aga isik on sellise tõhusa õiguskaitsevõimaluse ise minetanud, ei saa tema õiguste riivet

vormikohaste blankettide andmata jätmisel pidada kuigivõrd intensiivseks. Kaebaja ei ole ka

välja toonud, millistes kohtuasjades tal on olnud EIK-i pöördumine takistatud, ning kohtul

pole võimalik hinnata, kas tegemist oli üldse olukordadega, kus EIK-i pöördumise eeldused

oleks täidetud (siseriiklik kohtumenetlus ammendavalt läbitud). Seega ei pea kohus

tõenäoliseks, et asja sisuliselt läbi vaadates oleks alust väidetava mittevaralise kahju

hüvitamiseks. Kohtu hinnangul ei saa esineda ühegi riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1

nimetatud õigushüve riivet. Seega on täidetud mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise

eeldused.

3.2. Vanglale esitatud kahju hüvitamise nõudest nähtub veel, et kaebaja soovib kahju

hüvitamist ka põhjusel, et teda on hoitud ebaseaduslikult vanglas seonduvalt

kriminaalasjadega nr 1-21-3195 ja 1-21-474. Kaebuses kohtule märgib kaebaja:

„Edaspidisel keeldumisel väljastada need blanketid palun kohustada vanglat hüvitama mulle

kogu kahju, mis on seotud minu ebaseadusliku viibimisega vanglas 13 aastat.“ Kaebaja

hindab väidetavat kahju 288 600 euro suuruseks. Kohtu hinnangul ei saa selline kahju

hüvitamise nõue olla suunatud vangla vastu, vaid kaebaja peab ebaõigeks tema kinnipidamist

karistuse kandmiseks viidatud kohtulahendite alusel.

Riigikohtu praktika (erikogu 25.01.2019. a määrus asjas nr 3-18-1652) kohaselt tuleneb

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) §-st 4, et ka kohtu poolt

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisel tuleb lähtuda SKHS-s kehtestatud

menetluskorrast. Seega tuleb kohtuotsusega süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise

nõudega pöörduda maakohtusse.

HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole

halduskohtu pädevuses. Kuna väidetav kahju on tekitatud kriminaalasjades tehtud

kohtulahendite alusel (mitte vangla tegevuse tõttu), ning vastava vaidluse lahendamine on

maakohtu pädevuses, tagastab kohus ebaseadusliku vangistuses hoidmisega tekitatud kahju

hüvitamise nõude osas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

3.3. Kaebaja palub tühistada Viru Vangla 29.08.2023. a vaideotsus nr 6-12/209-4 (dtl 3-4) ja

kohustada vanglat väljastama kaebajale riigi õigusabi taotluse, riigi õigusabi taotleja

majandusliku seisundi teatise ja riigilõivu tasumisest vabastamise blanketid. Seega on kaebaja

esitanud kohtule tühistamis- ja kohustamisnõude vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-dele 1 ja 2.

Kuigi HKMS § 45 lg 4 seab piirangud vaideotsuse iseseisvale vaidlustamisele, ei pea kohus

praegusel juhul põhjendatuks jätta kaebust tühistamisnõude täpsustamiseks käiguta – kohus

mõistab, et kaebaja eesmärk on vaidlustada talle eelnimetatud blankettide andmata jätmist

(vt taotlused dtl 22-25, 29, 31-33). Haldusasja tõenditest ilmneb, et vangla on kaebajale

varasemas praktikas soovitud blankette ka väljastanud ning edaspidi keeldunud, arvestades

mh taotletavate blankettide suurt hulka (nt 30. juuni 2023. a vastus taotlusele nr 6-10/14135-

2; dtl 35, p 4).

Kohtule teadaolevalt ei takista vormikohaste blankettide puudumine menetlusabi ja riigi

õigusabi taotluste esitamist. Tegemist on näidisvormidega (HKMS § 115 lg 5,

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 185 lg 5, riigi õigusabi seaduse § 12 lg 3), mis peavad

olema igaühele vabalt kättesaadavad Justiitsministeeriumi veebilehel ning igas kohtus ja

advokaadibüroos, kuid seadusest ei tulene vanglale kohustust võimaldada kinnipeetavatele

piiramatult näidisvormide väljatrükke. Kaebajad, sh vanglas kinni peetavad isikud ning ka

kaebaja ise esitavad väga sageli riigi õigusabi taotlusi ja menetlusabi taotlusi kas kaebuste

koosseisus või eraldi avaldusena, kasutamata seejuures vastavaid näidisvorme (blankette).

Halduskohtute praktikas on järjekindlalt selliseid avaldusi aktsepteeritud ning kohtule

teadaolevalt ei ole takistusi ka kriminaalmenetluse. Vangla ei ole eelnimetatud näidisvormide

osas teabevaldajaks avaliku teabe seaduse § 5 tähenduses, vaid tegemist on kehtiva õiguse

normidega, mis on kättesaadavad Riigi Teataja andmebaasi kaudu. Kinnipeetavatel on

vangistusseaduse §-st 311 tulenevalt juurdepääs internetis ametlikele õigusaktide

andmebaasidele, mis võimaldab ka juurdepääsu vastavatele menetlusseadustike sätetele ja

näidisvormidele ning tutvuda, millised andmed tuleks kohtule menetlusabi taotledes esitada.

Seega riivab blankettide andmisest keeldumine kaebaja õigusi vähesel määral. Tal võib olla

küll taotlusi esitada ebamugavam, kuid mitte võimatu. Kohus ei pea tõenäoliseks, et rahuldaks

esitatud tühistamisnõude või vanglat blankettide piiramatuks väljastamiseks kohustamise

nõude. Seega on ka vaideotsuse nr 6-12/209-4 tühistamise ja kohustamisnõude osas täidetud

HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel kaebuse tagastamise eeldused.

4. X.X. sai halduskohtu määruse kätte 04.10.2023.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kaebaja palub 17.10.2023. a määruskaebuses Tartu Halduskohtu 27.09.2023. a määruse

tühistamist osas, millega tema kaebus tagastati ja uue määruse tegemist, millega esitatud

kaebus menetlusse võtta.

5.1. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on 27.09.2023. a määrus ebaseaduslik vastuolu

tõttu PS § 24 lg-ga 1. Viru Vanglaga seotud vaidluste osas on kohtualluvuseks Tartu

Halduskohtu Jõhvi kohtumaja. Tartu Halduskohtu Tartu kohtumaja ei ole pädev Viru Vangla

asjades kohut mõistma.

5.2. Riigikohtule ei saa esitada riigi õigusabi taotlust kriminaalasja teistmiseks paberilehel ega

ka vene keeles.

5.3. Ma olen ebaseaduslikult 13 aastat vanglas istunud. Seega peab vangla väljastama mulle

riigi õigusabi saamiseks blankette kohtute poolt arutatud kriminaalasjade teistmiseks.

5.4. Viru Maakohtu kohtunik on minu kriminaalasjas eiranud Riigikohtu praktikat ja olen ka 3

viimast aastat ebaseaduslikult vanglas istunud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Tartu Ringkonnakohus leiab, et X.X.-i määruskaebus kuulub halduskohtu 27.09.2023. a

määruse resolutsiooni p 1 osas tagastamisele HKMS § 207 lg 2 alusel. HKMS § 207 lg 2

kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse

esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.

Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud hüvitamis-, tühistamis- ja

kohustamiskaebuse HKMS §-de 121 lg 2 p 21 (kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline) ja 121 lg 1

p 1 (vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses) alusel.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 27.09.2023. a määruse kõigi põhjendustega kaebuse

tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

Ükski määruskaebuses toodud vastuväide ei anna alust asuda halduskohtu seisukohaga

võrreldes teistsugusele seisukohale.

6.1. Kuna kohtuotsusega süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõudega tuleb

seadusest tulenevalt pöörduda maakohtusse, mida halduskohus kaebajale ka selgitas, siis ei

anna määruskaebuse rahuldamiseks alust kaebaja väited selle kohta, et teda on alusetult süüdi

mõistetud ja seetõttu ka alusetult vanglas kinni peetud ning et maakohus on kriminaalasjas

otsuse tegemisel eiranud kohtupraktikat.

6.2. Samuti ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks kaebaja väide, et Tartu Halduskohtu

Tartu kohtumajal puudub pädevus lahendada asju, mis on seotud Viru Vanglaga, sest neid

peab kohtualluvuse korras lahendama üksnes Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja.

HKMS § 8 lg 5 kohaselt isik, kellelt on võetud vabadus, esitab kaebuse oma viibimiskoha

järgi. Kohtute seaduse § 18 järgi arutab halduskohus esimese astme kohtuna seadusega tema

pädevusse antud haldusasju; halduskohtud on Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus;

Halduskohtul on üks või mitu kohtumaja ning kohtumajad asuvad halduskohtu tööpiirkonnas,

mille määrab valdkonna eest vastutav minister. Kohtumajade täpsed asukohad määrab

valdkonna eest vastutav minister. Iga kohtumaja asukoht on ka halduskohtu asukoht.

Justiitsministri 27.10.2005. a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 2 p 2

järgi on Tartu Halduskohtu tööpiirkondadeks Jõgeva maakond, Põlva maakond, Tartu

maakond, Valga maakond, Viljandi maakond, Võru maakond, Ida-Viru maakond ja Lääne-

Viru maakond.

Vaidlust ei ole selles, et Tartu Halduskohtul on kaks kohtumaja – üks Tartus ja üks Jõhvis.

Kuna iga kohtumaja asukoht on ka halduskohtu asukoht ja Tartu Halduskohtu, mitte Tartu

Halduskohtu Jõhvi kohtumaja, tööpiirkonnaks on ka Ida-Viru maakond, siis ei ole asjaolu, et

Viru Vanglas kinni peetava isiku kaebust lahendab Tartu Halduskohtu Tartu Kohtumaja

kohtunik, käsitletav seadusega kehtestatud kohtualluvuse reegli rikkumisena ega ka

vastuoluna PS § 24 lg-ga 1 (kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt üle viia seadusega

määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse).

(allkirjastatud digitaalselt)