2-23-5191/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-5191

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Määruse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-5191

Tsiviilasi

Linnaarenduse OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

võlgnik Linnaarenduse OÜ (registrikood 14889307; asukoht

Tähe 106b, 50107 Tartu; e-post info@linnaarenduse.com),

esindaja vandeadvokaat S. J, e-post XXX;

ajutine pankrotihaldur Terje Eipre (XXX; telefon XXX,

XXX; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Linnaarenduse OÜ (registrikood 14889307; asukoht Tähe 106b, 50107 Tartu)

pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Jätta ajutise pankrotihalduri tasu Linnaarenduse OÜ kanda.

3. Määrata Linnaarenduse OÜ ajutises menetluses ajutise halduri Terje Eipre tasu

suuruseks 2102,50 eurot, millele lisandub käibemaks 420,50 eurot, kokku 2523 eurot.

4. Välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasu 725 eurot, millele lisandub käibemaks

145 eurot, kokku 870 eurot, osaühingule Advokaadibüroo EIPRE&PARTNERID

(registrikood 10872882, KMKR EE100768145, AS SEB Pank arvelduskonto nr XXX).

5. Välja mõista Linnaarenduse OÜ-lt ajutise halduri tasu 1377,50 eurot, millele lisandub

käibemaks

275,50 eurot,

kokku

1653 eurot,

osaühingule

Advokaadibüroo

EIPRE&PARTNERID (registrikood 10872882, KMKR EE100768145, AS SEB Pank

arvelduskonto nr XXX).

6. Kohustada ajutist pankrotihaldurit Terje Eipret likvideerima Linnaarenduse OÜ kui

juriidilisest isikust võlgnik kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates

likvideerimismenetluseta.

7. Määrata Linnaarenduse OÜ raamatupidamisdokumentide hoidjaks Linnaarenduse OÜ

juhatuse liikmed J. A. (isikukood XXX) ja R. K. (isikukood XXX).

Määrus toimetada kätte võlgnikule ja ajutisele pankrotihaldurile. Pankrotimenetluse lõpetamisest

teatada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse ärakiri edastada Tartu Maakohtu

registriosakonnale ja punkt 4 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldajale, kes ei ole

esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema menetluse

lõpetamise kohta teate avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse peale

ajutise halduri tasu hüvitamise osas võivad esitada määruskaebuse võlgnik ja ajutine

pankrotihaldur.

Asjaolud

1. Linnaarenduse OÜ esitas 05.04.2023 kohtule võlgniku pankrotiavalduse (tsiviilasi nr 2-23-

5191).

Avalduse ja selle täienduse kohaselt alustas võlgnik tegevust XX.XX.XXXX. Plaanis oli tegeleda

kinnisvara arenduse ja müügiga. Möödunud aastal ehitas võlgnik ühte eramaja ja ühte paarismaja

korterite müügiks. Kinnistute ostu ja kogu ehitust rahastasid 100% investorid ehk kogu raha sai

laenatud. Ehitustega alustati XXX aasta novembris ja projektide pikkuseks plaaniti 7 kuud, kuid

majad said valmis alles 2022. aasta juulis. Ehitamise aeg pikenes 24.02.2022 alanud Vene-Ukraina

sõja tõttu ca 4 kuud. Sõda ja Venemaale kehtestatud sanktsioonid tingisid ehitusmaterjalide

hindade kallinemise ja tarneaegade pikenemise. Ettevõttele tekkis sellest kõigest oluline

ettenägematu lisakulu kogusummas ca 75 000 eurot – laenu intressid ca 45 000 eurot ja

ehitusmaterjalide kallinemine ca 30 000 eurot. Korterid ja maja said müüdud eelmüügiga

2022. aasta aprillis, kui kinnisvara hinnad ei olnud veel tõusnud, sest materjalide hinnatõus ei

olnud kinnisvara hindasid veel mõjutanud (kinnisvara hinnad hakkasid tõusma 2022. aasta juunis

ja sellel ajal müües oleks ettevõttele jäänud raha ca 50 000 eurot rohkem, kuid seda ei olnud

võimalik ette näha). Ettevõtte võlgnevused on järgmised: Maksu- ja Tolliametile 89 322,59 eurot,

XXX 7057,32 eurot, J. A. 7059,28 eurot ja XXX-le 820 eurot.

2. Tartu

Maakohus

nimetas

16.05.2023

määrusega

Linnaarenduse OÜ-le

ajutiseks

pankrotihalduriks Terje Eipre, peatas võlgniku vara suhtes toimuva võimaliku sundtäitmise ja

keelas võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta kogu vara käsutada.

Kohtu põhjendused ja järeldused

3. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et Linnaarenduse OÜ on

maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 järgi võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema

maksejõuetust eeldatakse.

Üldandmed

4. Võlgnik on kantud äriregistrisse XX.XX.XXXX. Võlgniku osakapital on 2500 eurot (makstud

sisse 16.01.2020). Võlgniku juhatuse liikmed on R. K. (isikukood XXX) ja J. A. (isikukood XXX),

kes olid ka võlgniku osanikud kuni 22.02.2022. Alates 22.02.2022 on võlgniku osanikuks

OÜ Kuusiku Investeeringud (registrikood 16441150). Võlgnik on käibemaksukohustuslane alates

18.01.2020. Võlgniku tegevusalaks on äriregistri andmetel hoonestusprojektide arendus 41101

(EMTAK 2008). Teistsuguse info puudumisel vastutavad raamatupidamise eest juhatuse liikmed

R. K. ja J. A. Raamatupidamisteenust osutas XXX (registrikood 11229059).

Majandustegevus

5. Võlgnik tegeles kinnisvara arenduse ja müügiga. 2022. aastal ehitas võlgnik laenurahade eest

müügiks ühte eramaja ja ühte paarismaja. 24.02.2022 alanud Vene-Ukraina sõda tingis

ehitusmaterjalide hindade kallinemise ning tarneaegade ja objektide valmimise pikenemise,

millest tekkis võlgnikule ettenägematu lisakulu. Võlgnik maksis kinnistute müügist kõik arved ja

laenud, mis puudutasid ehitust, kuid maksuametile jäi maksmata üle poole käibemaksust. Tänaseks

on töölepingud kõigi XXX töötajaga lõpetatud (viimased töötajad lahkusid omal algatusel enne

XXXX aasta jõule, võlgnevused töötajate ees puuduvad). Ainuke sõiduk on liisingufirmale

maksejõuetuse tekkimisel tagastatud. Juhatuse liikme J. A. kinnitusel telliti tööde teostamiseks

alltöövõttu ja renditi vahendeid. Ettevõtte nimele ja vahendite eest tööriistu ei ole soetatud.

Viimane majandustehing (arve) tehti ja laekus 02.02.2023.

Vastavalt võlgniku majandusaasta aruannetele on perioodil 01.01.2021 kuni 31.12.2022 võlgniku

müügitulu, kasum (kahjum) ja omakapital muutunud järgmiselt:

Majandusaasta

Müügitulu

(eurot)

Puhaskasum/kahjum

(eurot)

Omakapital

(eurot)

01.01.2021 -

31.12.2021

212 799

45 819

01.01.2022 –

31.12.2022

1 018 625

-124 938

-154 120

16.05.2023 seisuga koostatud bilansi kohaselt on võlgnik käesoleval aastal tegelenud peamiselt

võlausaldajate nõuete rahuldamisega ja laenude tagastamisega. Maksuameti nõudeid on

teenindatud 2022. aasta detsembrikuuni (ilmselt vastavalt kokkulepitud graafikule), kuid

maksegraafik tühistati võlgniku sõnul 2023. aasta alguses. 2023. aasta müügitulu oli võlgnikul

6364 eurot, kulud kasumiaruande järgi aga 50 000,31 eurot. Läbirääkimised täiendava kapitali

kaasamiseks olemasolevatelt ja uutelt investoritelt ebaõnnestusid ning majandustegevus peatus

täielikult. Vaidlused maksejõuetuse teemal puuduvad (tegemist on võlgniku pankrotiavaldusega,

mil maksejõuetust eeldatakse).

Vara

6. Võlgniku juhatuse liikme J. A. kinnitusel on võlgniku kassa jääk 0 eurot. 2022. aasta lõpu

seisuga

nähtub

kassaraamatust

võlgnikule

laenu

väljastamine

novembris-detsembris

ca 30 000 eurot ning 20.12.2022 toimub juhatuse liikmele J. A. laenu tagastamine 19 495 eurot ja

juhatuse liikmele R. K. 1933,83 eurot. R. K. oli 2022. aasta alguses saanud ettevõttest laenu

406,17 eurot. 11.05.2022 andis R. K. võlgnikule laenu 2340 eurot, kuna oli vaja tasuda kiire

võlgnevus hankijale. Juhatuse liikme J. A. selgituse kohaselt tehti 30.06.2022 tasaarveldus ja

15.12.2022 maksti võlgnevus 1933,83 eurot R. K. tagasi kassa kaudu. Tänase hetke seisuga on

võlgniku ja juhatuse liikme J. A. vaheliste nõuete saldo 7059,28 eurot J. A. kasuks ehk juhatuse

liige väljastas 28.03.2023 võlgnikule sularahas täiendava laenu 7059,28 eurot, mille arvel maksis

võlgnik erinevaid arveid.

Võlgnik omab AS LHV Pank arvelduskontot nr XXX, mille jääk 22.05.2023 seisuga on 0 eurot.

Konto käsutusõigust omasid juhatuse liikmed, vaatamisõigust ilma limiitideta raamatupidaja C. H.

(isikukood XXX). Pangakonto väljavõttest nähtub, et viimased majandustegevusega seotud

maksed teostati 2023. aasta veebruaris, õigusnõu (ilmselt seoses maksejõuetusega) on tellitud

detsembris-jaanuaris 2023. Viimased suuremad laekumised kontole toimusid jaanuaris 2023.

Konto väljavõtte järgi toimis võlgniku äritegevus kuni 2022. aasta lõpuni/2023. aasta jaanuari

alguseni – peale seda alustas võlgniku juhatus tegevuse lõpetamist, sh ka olemasolevate

võlgnevuste likvideerimist kuniks raha jagus.

Transpordiameti liiklusregistri andmete kohaselt võlgniku nimel või vastutavas kasutuses

sõidukeid, väikelaevu ja jette käesoleval ajal registreeritud ei ole. Varasemalt on võlgniku nimel

olnud järgmised sõidukid:

-

Renault Espace, XXX, reg nr XXX – registrist kustutatud seoses lammutamisega;

-

Citroen Berlingo, XXX, reg nr XXX – võõrandatud XXX aastal Väikeliising OÜ-le,

lepingut ajutisele haldurile esitatud ei ole;

-

Volkswagen Passat, XXX, reg nr XXX – võõrandatud XXX aastal H. K, lepingut ajutisele

haldurile esitatud ei ole;

-

Volkswagen Passat Variant, XXX, reg nr XXX – võõrandatud XXX aastal H. K, lepingut

ajutisele haldurile esitatud ei ole;

-

Citroen Berlingo, XXX, reg nr XXX – sõiduk alates XXX aasta novembrist XXX registris,

ajutisele haldurile ei ole teatatud, kelle nimel sõiduk hetkel on.

Võlgnik on märgitud registris ka Volkswagen Crafter, XXX, reg nr XXX, vastutavaks kasutajaks,

omanik Luminor Liising AS. Võlgniku väitel on sõiduk liisingufirmale tagastatud. Kuna Luminor

Liising AS-l paistab hetkel olevat teatud segadus seoses liisingu nõuetega võlgniku vastu

(väidatavalt ei ole võlgnik nende klient), ei saa haldur kinnitada ega ümber lükata sõiduki staatust

ega liisingufirma võimalikke nõudeid. Luminor Liisingu AS-i on teavitatud võlgniku

teadaolevatest kohustustest nende ees ja liisingufirma lubas oma nõuded täiendavalt üle vaadata.

Ehitisregistri andmetel võlgnikul ehitisi kui vallasasju ei ole. Äriregistri andmetest nähtuvalt

võlgnik osalusi juriidilistes isikutes ei oma. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel

puuduvad võlgniku osas pooleliolevad täitemenetlused. Patendiametis teostatud päringu kohaselt

võlgnikule kaubamärke, leiutisi ega tööstusdisainilahendusi ei kuulu. Võlgniku esitatud andmete

kohaselt puuduvad tal nõuded kolmandate isikute vastu. Võlgniku kinnitusel ei kuulu võlgnikule

turuväärtust

omavat

vallasvara.

Võlgnikul

puuduvad

väärtpaberid

ja

pikaajalised

finantsinvesteeringud.

Kinnistusregistrist nähtuvalt võlgnikule kinnisvara hetkel ei kuulu. Eelnevalt on võlgnikule

kuulunud järgmised võõrandatud kinnistud:

-

elamumaa 100%, XXX – võõrandatud XX.XX.XXXX K. K. ja H. N. 276 000 euro eest;

Müügihinnast 159 255,90 eurot maksti välja hüpoteegipidajale OÜ-le Malve TK

XX.XX.XXXX laenulepingust tulenevate nõuete katteks.

-

elamumaa 100%, XXX – ½ paariselamust võõrandatud XX.XX.XXXX M. L. ja T. K.

254 000 euro eest. Müügihinnast 190 000 eurot maksti välja AS-le LHV Pank lepingust

nr XXX,

XXX

tulenevate

nõuete

katteks

ning

½ paariselamust

võõrandatud

XX.XX.XXXX abikaasadele K. S. ja S. S. 255 000 euro eest; müügihinnast

195 121,97 eurot maksti välja AS-le LHV Pank lepingust nr XXX tulenevate nõuete

katteks.

Seega puudub võlgnikul esialgsetel andmetel igasugune vara, mille arvel võlausaldajate nõudeid

rahuldada või pankrotimenetlust läbi viia.

Kohustused

7. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul 23.05.2023 seisuga maksuvõlg 88 957,40 eurot,

millele lisandub arvestuslik intress 10 452,08 eurot. Maksuvõlg koosneb suuremalt jaolt tasumata

käibemaksust.

Võlgniku poolt esitatud andmetel esinevad võlgnikul võlad järgmiste võlausaldajate ees (tasumata

arved eurodes):

Luminor Liising AS, Tallinn, Liivalaia 45, 10145 (nõue on

täpsustamisel, kuna Luminor Liising AS teavitas 18.05.2023

haldurit nõude puudumisest ja haldur palus seda väidet

kontrollida, mida liisingufirma lubas teha)

7057,32

J. A, XXX

7059,28

XXX, Elva linn, Ploomi 9, 61506

820,00

KOKKU:

14 936,60

Rohkem kohustusi ei ole ajutine haldur ajutise menetluse jooksul tuvastanud. Võlgniku

teadaolevad kohustused on seega vähemalt 114 346,08 eurot.

Menetluse raugemine

8. Linnaarenduse OÜ on PankrS § 1 lg 2 ja 3 tähenduses püsivalt maksejõuetu – äriühing ei suuda

rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine, samuti ei kata võlgniku vara tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 114 346,08 euro

ulatuses, samas vara võlgnikul puudub. Võlgnik on lõpetanud majandustegevuse ja puuduvad

võimalused selle taastamiseks. Maksuvõla tõttu ei ole keegi huvitatud võlgnikuga koostööst.

Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks mitmete ebasoodsate asjaolude

kokkulangemine, aga ilmselt ka erinevad äriliselt riskantsed otsused ja teenuse osutamisel tehtud

vead – ehitusmaterjalide märgatavast hinnatõusust ja tarnetähtaegade olulisest pikenemisest

tingitud ehitusobjektide kallinemine ja valmimistähtaegade venimine, mis omakorda tõid kaasa

ehituskulude suurenemise ja intressimaksete perioodi pikenemise (opereeriti üksnes investoritelt

laenatud rahadega ja endal tagavara kahjumi katmiseks puudus); eramute müük kahjumiga

suuruses 124 938 eurot, kuna eramud müüdi eelmüügiga 2022. aasta aprillis, kui kinnisvara hinnad

ei olnud veel tõusnud, sest materjalide hinnatõus ei olnud kinnisvara hindasid veel mõjutanud.

Ettevõttel ei olnud kordagi perioodi, kus ta oleks tulnud toime iseenda muretsetud vahenditega

kulude katmisel, vaid pidevalt täiendavate vahendite kaasamise abil suurendati järk järgult oma

võlakoormust ja süvendati makseraskusi, tagamata sellega kordagi ettevõtte jätkusuutlikkust – see

tähendab, et võlgnik oli sisuliselt „ülalpeetav“ alates asutamisest ja see situatsioon ei muutunud

kordagi.

Ajutine haldur analüüsis võlgniku poolt tasutud arveid, kassaraamatut ja võlgniku juhatuse

liikmele tagastatud laenusummasid, kuid olemasolevate andmete põhjal näib pigem, et võlgniku

juhatuse liige J. A. ja talle kuuluv äriühing XXX finantseerisid viimase 4-5 kuu jooksul võlgniku

arvete tasumist. Sellises olukorras, kus võlgnikule laekuvad veel summad üksikutelt klientidelt,

kuid juhatuse liige samaaegselt laenab täiendavalt raha arvete tasumiseks (ja maksab seda ka

endale tagasi), on keeruline väita, et võlgnik muutus maksejõuetuks võlausaldajale mingi

konkreetse summa tagastamise tulemusel. Rahad liikusid alatasa nii võlgniku kontolt kui ka

kontole/kassasse. Ainsa küsitava maksena jäi haldurile silma XX.XX.XXXX toimunud juhatuse

liikmele J. A. laenu tagastamine 19 495 eurot, kuid hetkel on keeruline tõendada, kas nimetatud

tagasimakse tulemusena muutus võlgnik maksejõuetuks või mitte. Maksejõuetus kujunes lõplikult

välja ilmselt detsembris 2022 – jaanuaris 2023, kui võlgnik lõpetas sisulise majandustegevuse.

Jaanuarist veebruarini 2023 jätkas võlgnik võlausaldajate nõuete rahuldamist nii laekuvate arvete

(paar suuremat arvet jaanuaris) kui ka laenuraha arvelt. Juhatuse liige J. A. ja talle kuuluv äriühing

XXX andsid võlgnikule jooksvalt laenu (2023. aastal kokku tagastamata jääk 7879,28 eurot),

ilmselt teades, et seda summat tõenäoliselt kunagi tagasi ei saa. Nimetatud maksete laekumised

võivad teoreetiliselt lükata ümber väite, et laenu tagastamine võlgniku juhatuse liikmele

detsembris 2022 muutis võlgniku maksejõetuks. Halduri hinnangul on rahalise kohustuse täitmise

tagasivõitmise võimalused antud asjas pigem kaheldavad.

Võlgnikule määrati ajutine haldur 16.05.2023 ja sellele eelneva kolme kuu jooksul hüvitas võlgnik

võlausaldajate nõudeid üldiselt juhatuse liikmelt ja XXX saadud laenu arvelt (laen on tagasi

maksmata). Ühtlasi olid tasutud summad pigem väiksemates summades erinevatele tarnijatele

(XXX,

Hüpoteeklaen AS,

Tele2

Eesti

Aktsiaselts,

BAUHOF

GROUP AS jne)

ja

raamatupidamisfirmale XXX. Halduri hinnangul võib ka argumenteerida, et kolmas isik tasus

võlgniku eest neid arveid. Haldur ei pea võlgniku poolsete rahaliste kohustuste täitmise

tagasivõitmist käesoleval hetkel kuigi realistlikuks.

Ajutisel pankrotihalduril puuduvad andmed, et esineksid karistusseadustiku (KarS) §-s 3811 ja 384

nimetatud teo tunnused. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu

asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Kohus on PankrS § 30 lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse

kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 4500 eurot ja

maksmise tähtajaks 18.07.2023 ning teatanud 27.06.2023 väljaandes Ametlikud Teadaanded

võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole

määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Kohus tegi 04.09.2023 vastavalt PankrS § 19211

lg-s 1 (ka § 30 lg-s 5) sätestatule maksejõuetuse teenistusele ettepaneku pankrotimenetluse

läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus on 28.09.2023 kohtule teatanud, et ei

esita ettepanekut Linnaarenduse OÜ pankrotimenetluse algatamiseks avaliku uurimisena, kuna

puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks avalik huvi.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et Linnaarenduse OÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29

lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul

pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui

pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise

halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Linnaarenduse OÜ dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu juhatuse liikmed J. A. ja R. K.

Ajutise halduri tasu

9. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvutamise aluseks on

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur

esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu

ülemmäär alates 01.01.2023 145 eurot (koos käibemaksuga 174 eurot).

Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele

14,5 tundi tunnitasuga 145 eurot (lisandub käibemaks). Arvestades ajutise halduri ülesannete

mahtu, keerukust, ajutise halduri kutseoskusi ning ülesannete täitmisele kulunud aega tuleb halduri

taotlusel Terje Eiprele tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 2102,50 eurot,

millele lisandub käibemaks 420,50 eurot, kokku 2523 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise

halduri tasu tasumine määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so osaühingule

Advokaadibüroo EIPRE&PARTNERID.

PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus

pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel jätab kohus ajutise halduri tasu ja

kulutused pankrotivõlgniku Linnaarenduse OÜ kanda.

Ajutine haldur on taotlenud tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest ja osaliselt võlgnikult.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise ka riigi vahenditest, kuid mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 725 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 ja § 1 lg 2 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures

tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kuna kohus lõpetab

võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja

võlgnikul vajalikeks väljamakseteks vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka

võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu

hüvitamine määrata osaliselt riigi vahenditest. Arvestades PankrS § 23 lg 4 teises lauses sätestatud

riigi vahenditest ajutise halduri tasu hüvitamise piirmäära, tuleb Terje Eiprele ajutise halduri tasu

hüvitamiseks riigi vahenditest määrata 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku

870 eurot. Ülejäänud osas tuleb ajutise halduri tasu 1377,50 eurot, millele lisandub käibemaks

275,50 eurot, kokku 1653 eurot, välja mõista Linnaarenduse OÜ-lt.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik