2-19-18713/89 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Liis Arrak ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-18713

Kohtuasi

Osaühingu GoTrack hagiavaldus ScandicTex Pro OÜ

vastu rahalises nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25. juuli 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu GoTrack apellatsioonkaebus

ScandicTex Pro OÜ vastuapellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Apellatsioonkaebuse hind 45 722,28 eurot

Vastuapellatsioonkaebuse hind 30 293,83 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(apellant,

vastuapellatsioonkaebuse

puhul

vastustaja) Osaühing GoTrack (registrikood 11109214),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Julia Gramma

Kostja

(vastustaja,

vastuapellatsioonkaebuse

puhul

apellant) ScandicTex Pro OÜ (registrikood 12767273),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Aavo Aadli

Menetluse liik

Kohtuistungil 29. septembril 2023

RESOLUTSIOON

1. Muuta maakohtu määratud hagihinda ja määrata uueks hagihinnaks 76 957,29

eurot.

2. Tühistada Harju Maakohtu 25. juuli 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-18713 osas,

millega maakohus jättis Osaühingu GoTrack hagi ScandicTex Pro OÜ vastu

rahuldamata põhinõude 42 335,44 euro ja sellelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivise osas summalt 41 653 eurot alates 19.

novembrist 2019 ja summalt 682,44 eurot alates 10. juunist 2021 kuni põhinõude

täitmiseni. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi nimetatud osas rahuldada.

3. Tühistada Harju Maakohtu 25. juuli 2022. a otsus ka menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas (resolutsiooni p-d 5 ja 6). Teha nimetatud osas uus otsus,

millega jätta Osaühingu GoTrack maakohtus enne 9. oktoobrit 2020 tekkinud

2-19-18713

2 (22)

menetluskulud tema enda kanda ja alates 9. oktoobrist 2020 tekkinud

menetluskulud ScandicTex Pro OÜ kanda ning ScandicTex Pro OÜ menetluskulud

tema enda kanda.

4. Jätta Harju Maakohtu 25. juuli 2022. a otsus muus osas muutmata, kuid osaliselt

muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.

5. Mõista ScandicTex Pro OÜ-lt Osaühingu GoTrack kasuks välja ringkonnakohtu

otsuse tegemise kuupäeva seisuga (25. oktoober 2023) sissenõutavaks muutunud

viivis 23 873,24 eurot ning edasiulatuv VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

viivis põhinõudelt 70 268,97 eurot alates 26. oktoobrist 2023 kuni põhinõude

täitmiseni.

6. Osaühingu GoTrack apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

7. ScandicTex Pro OÜ vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

8. Harju Maakohtu 25. juuli 2022. a otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis

hagi rahuldamata kohtueelsete õigusabikulude 794,75 euro hüvitamise nõude osas,

ning osas, millega maakohus tagastas hagejale tema tasutud tagatise 4019,06 eurot.

9. Jätta poolte ringkonnakohtus kantud menetluskulud ScandicTex Pro OÜ kanda.

10. Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus:

10.1. Rahuldada Osaühingu GoTrack hagi ScandicTex Pro OÜ vastu ostusumma

tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks osaliselt.

10.2. Välja mõista ScandicTex Pro OÜ-lt Osaühingu GoTrack kasuks

70 268,97 eurot (27 933,53+42 335,44).

10.3. Välja mõista ScandicTex Pro OÜ-lt Osaühingu GoTrack kasuks 25. oktoobri

2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 23 873,24 eurot ning VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis tasumata põhinõudelt 70 268,97

eurot alates 26. oktoobrist 2023 kuni selle kohase täitmiseni.

10.4. Tagastada Osaühingu GoTrack poolt tasutud tagatis summas 4019,06 eurot ja

kanda see Osaühingu GoTrack arvelduskontole nr EE052200221026950926

selgitusega „Tagatise tagastamine ts.asjas 2-19-18713“.

10.5. Jätta Osaühingu GoTrack maakohtus enne 9. oktoobrit 2020 tekkinud

menetluskulud tema enda kanda ja alates 9. oktoobrist 2020 tekkinud

menetluskulud ScandicTex Pro OÜ kanda ning ScandicTex Pro OÜ

menetluskulud tema enda kanda.

10.6. Jätta poolte ringkonnakohtus kantud menetluskulud ScandicTex Pro OÜ

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

2-19-18713

3 (22)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses oli Osaühingu GoTrack (hageja) hagiavaldus ScandicTex OÜ

(registrist kustutatud 4. juulil 2020) vastu raha väljamõistmiseks.

2. Hageja esitas 9. oktoobril 2020 taotluse kaasata menetlusse ScandicTex Pro OÜ (kostja), sest

kostjale läks üle ScandicTex OÜ põhiline vara, sh juhatus, töötajad ja kliendid ning kostja

vastutab hagis esitatud nõuete eest VÕS § 183 lg 1 järgi.

3. Maakohus rahuldas 10. novembri 2020. a määrusega hageja 9. oktoobri 2020. a taotluse ning

kaasas kostjana menetlusse ScandicTex Pro OÜ.

4. Maakohus jättis 18. aprilli 2022. a määrusega hagi UÜ Wagdland Pro (ScandicTex OÜ

üldõigusjärglane pärast United EastConsult UÜ-d) vastu läbi vaatamata, kuna hageja oli

esitanud 11. aprillil 2022 avalduse hagi tagasivõtmiseks UÜ Wagdland Pro suhtes.

5. Hageja palus hagiavalduse ja 10. juuni 2021. a nõude suurendamise avalduse kohaselt mõista

kostjalt välja põhivõlgnevuse 71 063,72 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks

(s.o 27. novembriks 2019) sissenõutavaks muutunud viivise 208,47 eurot ning edasiulatuva

seadusjärgses määras viivise põhinõudelt 71 063,72 eurot alates hagiavalduse esitamisest, s.o

28. novembrist 2019 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

5.1. Hagiavalduse kohaselt on hageja põhitegevusalaks raudtee ehitus. Hageja ostis

23. märtsil 2019 ScandicTex OÜ-lt (edaspidi ScandicTex) neli komplekti rööpatõstehaaratseid

UIC 54_WLL 6000kg_216.4.3 (edaspidi haarats), kokku maksumusega 17 200 eurot, millele

lisandus käibemaks. ScandicTex oli müügilepingu sõlmimisel ja ka selle läbirääkimistel

teadlik, et hageja soovib osta haaratsit, millega on võimalik ümber laadida korraga neli 54E1

tüüpi rööbast. ScandicTex oli teadlik ka sellest, et haaratsid ostetakse sadamas konkreetse

rööbaste partii mahalaadimiseks laevalt ja sealt edasi maismaatranspordile, et rööbaste tõsted

sadamas toimuvad lühikese ajavahemiku jooksul ning rööpad tuleb laevalt maha laadida loetud

päevade jooksul. Rööbaste partii pidi olema hagejale üle antud Eestis, Muuga sadamas ja

tarnitud sadamasse laevaga. Rööbaste mahalaadimine pidi toimuma kahes etapis – esmalt

laevalt maha spetsiaalsele kaile (laev-kai) ja seejärel kailt maismaatranspordile (rongi

vagunitele, s.o kai-vagun). Mahalaadimistöid pidi tegema HHLA TK Estonia AS (edaspidi

HHLA) haaratsitega, mis hageja ostis ScandicTex-ilt.

5.2. Hageja võttis haaratsi esmakordselt kasutusse 8. oktoobril 2019, s.o ajal, mil HHLA võttis

haaratsi kasutusse. Mahalaadimistööde käigus selgus koheselt, et haaratsiga ei ole võimalik

teostada laadimistöid ettenähtud korras, sest haarats ei olnud tehniliselt korras – üks

haaratsimokkadest ei lasknud rööpaid välja ja rööbas jäi sinna kinni, teised mokad ei avanenud

üldse, samuti kukkus rööbaste tõstmisel üks rööbas mokast välja.

5.3. HHLA teavitas hagejat probleemidest nii 8. oktoobril 2019 kui ka 9. oktoobril 2019, saates

selle kohta kirjaliku teate. Pärast probleemide ilmnemist peatas HHLA 8. oktoobril 2019 töö.

Hageja esindaja teavitas 8. oktoobril 2019 ScandicTex-i ilmnenud probleemidest ja samal

päeval teostas hageja esindaja koos ScandicTex-i ja HHLA esindajatega haaratsi ülevaatuse.

ScandicTex-i esindaja asus seisukohale, et haarats on töökorras ja sellega on võimalik rööpaid

maha laadida. Siiski jätkusid probleemid haaratsi töös. HHLA proovis 9. oktoobril 2019

haaratsit uuesti kasutada, kuid see osutus võimatuks – ühel rööbaste tõstmisel oli üks mokkadest

2-19-18713

4 (22)

kinni jäänud ja sealt ei olnud võimalik rööbast välja võtta. Seepeale andis hageja HHLA-le

hagejale kuuluva haaratsi, mis võimaldas tõsta rööpaid ainult ühe ühiku (rööpa) kaupa. See

pikendas oluliselt laadimistöödeks planeeritud aega ja suurenesid laadimisega seotud kulud.

Oluline viivitus tekkis ka transpordivahendi mahalaadimise (vabastamise) ajas. Mahalaadimise

madalast tootlikkusest teavitas HHLA hagejat 9. oktoobril 2019. Kuna HHLA-l tekkisid

haaratsi tehniliste probleemide tõttu rööbaste maha- ja pealelaadimisel täiendavad kulud, siis

esitas HHLA hagejale 11. oktoobril 2019 teate tariifide tõstmise kohta koos uue pakkumusega,

mis lähtus sellest, et rööbaste laadimine toimub haaratsiga, millega saab korraga tõsta ühe

rööpa. Hageja teatas sellest viivitamatult ka ScandicTex-ile.

5.4. Kuigi ScandicTex oli puudustest teadlik alates 8. oktoobrist 2019, keeldus ta puudusi

tunnistamast ja parandamast. Kuna ScandicTex ei asunud haaratsit parandama ning väitis, et

tema ei vastuta puuduste eest, pöördus hageja Inspecta Estonia OÜ poole, et teha haaratsi

erapooletu tehniline ekspertiis, sh selgitada välja põhjus(ed), mille tõttu ei olnud haaratsit

võimalik kasutada tootja poolt ettenähtud otstarbeks. Ekspert X tuvastas aruandes nr 119-19-

0472, et haarats oli ebakvaliteetne ning ei vastanud kokkulepitud omadustele. 14. oktoobril

2019 ekspertiisi käigus tehtud katsetustel tuvastati, et haaratsi toimimise tõrkumine oli

põhjustatud haaratsi mokkade ebatäpsest liikumisest haaratsi suletud mokkadega ja avatud

mokkadega asendites, kuna haaratsi mokad ei tulnud täielikult välja relsi alt ja ei saanud

relssidest lahti.

5.5. Hageja taganes müügilepingust 22. oktoobril 2019, kuna puudustest teavitamisest oli

möödunud 13 päeva ning ScandicTex ei olnud haaratsit parandanud. ScandicTex teatas samal

päeval pärast lepingust taganemist, et ta on nõus haaratsi parandama. Hageja teatas 24. oktoobril

2019, et jääb taganemisavalduse juurde. Hageja esitas 13. novembril 2019 ScandicTex-ile

täiendava nõudekirja, paludes tagastada müügilepingu alusel üle antud 17 200 eurot ning

hüvitada kahju 53 181,28 eurot hiljemalt 18. novembril 2019. ScandicTex pole hageja nõudeid

täitnud, mis tingis kohtusse pöördumise.

5.6. Hageja kahju on ekspertiisi tellimise kulu 450 eurot, kohtueelsed õigusabikulud

1300,50 eurot (13. novembri 2019. a nõuekirja koostamine ajakuluga 9 töötundi tunnihinnaga

144,5 eurot), mahalaadimise tariifide tõstmisest tulenev kahju 42 335,44 eurot ja laeva

seisukulud 9777,78 eurot.

5.7. Vastavalt HHLA ja hageja vahelisele lepingule pidi HHLA osutama laevalt

laadimisteenuseid tariifiga 7,95 eurot/t (laev-ladu tariif) ja laadimisteenuseid platvormilt

tariifiga 14,85 eurot/t (ladu-platvorm tariif) arvestusega, et kasutatakse haaratsit, mis võimaldab

tõsta neli rööbast korraga maksimaalse kaaluga 10,8 t. Kuna kostja müüdud haaratsiga ei olnud

võimalik töid teha ja laadimine toimus haaratsiga, mille jõudlus oli tõsta korraga üks rööbas,

siis määras HHLA uueks laev-ladu tariifiks 16,85 eurot/t ja ladu-platvorm tariifiks

19,85 eurot/t. Seega oli laev-ladu tariifi kallinemisest tulenev täiendav kulu kokku

27 394,19 eurot ning ladu-platvorm tariifi kallinemisest tulenev kulu kokku 14 941,25 eurot.

5.8. Hagejale osutas rööbaste veoteenuseid meritsi SIA Sigment. Laev jõudis Muuga sadamasse

8. oktoobril 2019 ning vastavalt kokkuleppele pidi koorem olema laevalt maha laetud kahe

päeva jooksul, so hiljemalt 10. oktoobril 2019. Kuna HHLA ei saanud algselt mõeldud haaratsit

kasutada, lõpetati koorma mahalaadimine laevalt alles 12. oktoobril 2019. Kuna laev seisis

ScandicTex-i minetuste tõttu koormaga Muuga sadamas kaks päeva kauem, tekkisid SIA

Sigment’il hageja vastu täiendavad nõuded 9777,78 eurot. Hageja on need kulud kandnud ja

nõudis ScandicTex-ilt 9777,78 euro hüvitamist.

2-19-18713

5 (22)

5.9. Kirjeldatud kulusid ei oleks hagejal tekkinud, kui ScandicTex-i müüdud haarats oleks

vastanud lepingutingimustele.

5.10. Hageja märkis 22. oktoobri 2019. a taganemisavalduses, et nõuab müügilepingu alusel

üle antud 17 200 euro tagastamist ja 450 euro hüvitamist, kokku 17 650,00 euro tasumist

hiljemalt 31. oktoobriks 2019. Seega muutus nõue sissenõutavaks 1. novembrist 2019. Kuni

hagiavalduse esitamiseni, s.o kuni 27. novembrini 2019 kogunenud viivise suurus on

104,45 eurot. Hageja esitas 13. novembril 2019 ScandicTex-ile nõudekirja, milles nõudis lisaks

juba varem nõutud müügihinna tagastamisele ja ekspertiisikulu hüvitamisele ka õigusabikulu

hüvitamist 1300,50 eurot, täiendavast ajakulust tingitud kahju hüvitamist 41 653 eurot ja laeva

seisukulude hüvitamist 9777,78 eurot ehk kokku 52 731,88 euro tasumist hiljemalt

18. novembriks 2019. Täiendav nõue muutus sissenõutavaks 19. novembril 2019 ja kuni

hagiavalduse esitamiseni kogunenud viivise suurus on 104,02 eurot. Kokku nõuab hageja

kostjalt hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist 208,47 eurot

(104,45+104,02).

5.11. Hageja palus, et kohus mõistaks kostjalt välja seadusjärgses määras viivise põhinõudelt

71 063,72 eurot alates hagiavalduse esitamisest (28. novembril 2019) kuni põhinõude

täitmiseni.

Kostja vastuväited hagiavaldusele

6. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

6.1. ScandicTex tarnis hagejale töökorras seadme, mille kohta väljastas tootja 24. mail 2019

sertifikaadi seadme testimise kohta tehases ja kandevõime kinnituse.

6.2. ScandicTex-i müügiesindajale IKle teatati 8. oktoobril 2019, et raudteerööbaste laadimisel

kukkus üks rööbas haaratsi küljest alla ning seade ei tööta korralikult. Samal päeval kohapeal

selgus, et osa rööpaid oli juba maha laaditud, enne kui üks rööbas järjekordse tõste ajal alla

kukkus. See sai juhtuda ainult põhjusel, et rööbas ei olnud haaratsi mokkade vahel lukustatud.

Tegemist ei olnud seadme rikkega, vaid kasutaja hooletusega.

6.3. Hindamise aruande nr 119-19-0472 kohaselt haaratsi mokkade ebatäpse liikumise põhjusi

ei uuritud, kuid eksperdi arvates võisid selleks olla ebatäpsused valmistamisel, sõrmede

deformatsioonid, haaratsi mittevastavus antud tüüpi relsi tõstmiseks, ülekoormus jne. Seega ei

ole nimetatud arvamusega võimalik tõendada, et seade ei olnud töökorras selle tarnimise hetkel.

Hindamise aruande nr 119-19-0472 p-s 4.1 on sedastatud, et proovitõstmise ajal pärast tõste

alustamist haaratsi mokad läksid relsipea alla ja blokeerusid ning tõstmist oli võimalik teostada.

Eeltoodust saab teha järelduse, et relss ei saanud kukkuda haaratsi küljest alla seadme enda

rikke tõttu. Kostjal on põhjust arvata, et just ühe relsi alla kukkumise tõttu tekkisid

ülekoormused ning seade sai selle tõttu vigastada. Oluline on ka asjaolu, et enne relsi alla

kukkumist töötas seade korrektselt.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

7. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 27 933,53 eurot,

viivise ajavahemiku 1. november 2019 kuni 27. november 2019 eest (summalt 17 650 eurot)

104,45 eurot ja viivise ajavahemiku 19. november 2019 kuni 27. november 2019 eest (summalt

10 283,53 eurot) 21,17 eurot. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja seaduses sätestatud

määras viivise tasumata põhinõudelt (27 933,53 eurot) alates 28. novembrist 2019 kuni selle

2-19-18713

6 (22)

kohase täitmiseni. Kohus tagastas hagejale tasutud tagatise 4019,06 eurot. Menetluskulud jättis

maakohus poolte endi kanda.

7.1. Kohus hindas ettevõtte üleminekut ja leidis, et kõik asjaolud viitasid kogumis sellele, et

ScandicTex-i ettevõte läks üle kostjale. Järelikult vastutab kostja hageja ees kohustuste täitmise

eest solidaarselt koos ScandicTex-iga VÕS § 183 lg 1 alusel.

7.2. Pooled ei vaidle, et:

• hageja ja ScandicTex sõlmisid müügilepingu, mille alusel esitatud arve alusel tasus

hageja 25. märtsil 2019 17 200 eurot. ScandicTex andis hagejale haaratsid üle ja hageja

võttis need vastu;

• hageja soovis osta neli komplekti haaratseid 54E1 tüüpi rööbaste tõstmiseks laevalt

maismaatranspordile selliselt, et korraga tõstetakse neli rööbast. Ühe 54E1 rööpa pikkus

on 50 m ja kaal 2738,50 kg;

• ScandicTex müüs hagejale haaratsid UIC54_WLL6 000kg_216.4.3 ning nimetatud

haaratsite tehniliste andmete kohaselt suudab kirjeldatud tõstevahend tõsta neli rööbast

maksimaalse kaaluga 1500 kg iga tõstepunkti kohta.

7.3. Kohus leidis, et ostetud haaratsid ei vastanud lepingu tingimustele. ScandicTex müüs

hagejale haaratsid, millel puudusid kokkulepitud omadused, kuna nendega ei olnud võimalik

tõsta nelja 54E1 tüüpi rööbast, milleks hageja haaratseid vajas. Kostja ei vaidlustanud hageja

väidet, et ScandicTex teadis müügilepingu sõlmimisel, et hageja vajab haaratseid 54E1 tüüpi

rööbaste tõstmiseks.

7.4. Kohus leidis, et haaratsite lepingule mittevastavus esines juba haaratsite hagejale

üleandmise ajal, hoolimata sellest, et hageja oli saanud enne puuduste ilmnemist osa rööpaid

laevast maismaatranspordile ümber laadida. Kohus tugines seejuures asjatundja järeldusele, et

fikseeritud tõrkumistega ei toimi rööpatõstehaarats tootja kirjeldatud viisil ning esitatud

töövahendi konstruktsioon erines juhendi joonisel olevast haaravate mokkade kinnituse poolest,

kuna kuue sisemise moka kinnitus oli ühel tikkpoldil. Kostja ei tõendanud, et haaratsite

puudused olid tingitud hageja hooletusest.

Kuna müüdud haaratsitel puudusid identifitseerimist võimaldavad märgistused, ei tõendanud

ScandicTex-i esitatud sertifikaat, et müüdud haaratsid olid tehases testitud ja nende

kandevõimet oli kinnitatud, s.o et puudusi asja üleandmisel ei esinenud. Kostja ei tõendanud,

et tootja andis kinnituse tõstevõime ja puuduste puudumise kohta. Lisaks anti haaratsid hagejale

üle 2019. a märtsis, kuid sertifikaat kannab kuupäeva 24. mai 2019. Ka seetõttu ei saa esitatud

sertifikaat kinnitada müüdud haaratsite testimist ja kandevõimet, sh lepingutingimustele

vastavust haaratsite hagejale üleandmise ajal.

Järelikult vastutab müüja haaratsite lepingutingimustele mittevastavuse eest.

7.5. Hageja teatas puudustest mõistliku aja jooksul. Tegemist oli puudusega, mida hageja ei

saanud haaratsite visuaalsel ülevaatusel tuvastada. Samuti ei pidanud hageja ostetud haaratseid

viivitamata üle vaatama ja/või testida laskma, et tuvastada haaratsite konstruktsiooni erinevused

võrreldes juhisega, või kontrollima, kas ostetud haaratsitega saab eesmärgipäraseid

laadimistöid teostada, sest haaratsid olid ostetud 54E1 tüüpi rööbaste tõstmiseks ning need

rööpad saabusid Muuga sadamasse alles 7. oktoobril 2019.

Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja teavitas ScandicTex-i 8. ja 9. oktoobril 2019 tõstmisel

2-19-18713

7 (22)

tekkinud takistustest ning ScandicTex-i esindaja käis 8. oktoobril 2019 kohapeal olukorraga

tutvumas, kuid mingeid samme olukorra parandamiseks ette ei võetud. ScandicTex-i juhatuse

liige pakkus alles 22. oktoobri 2019. a e-kirjas, s.o pärast taganemisavalduse saamist, et saavad

viia haaratsid parandusse või asendada. Seega teades, et laadimistööd tuleb teostada kiiresti,

kuid laadimine oli takistatud haaratsite puuduste tõttu, keeldus müüja õigustamatult haaratsite

parandamisest või asendamisest pärast puudustest teada saamist ning oli valmis seda tegema

alles pärast seda, kui hageja oli kaotanud huvi ja vajaduse haaratsite järgi (vajalik laadimistöö

oli tehtud juba teiste haaratsitega), mistõttu esinesid müügilepingu olulise rikkumise eeldused

VÕS § 223 alusel. Asjaoludest ei nähtunud, et ScandicTex oleks pärast 8. oktoobrit 2019, s.o

pärast esmakordselt puudustest teada saamist, sh pärast asjatundja arvamuse aruande

koostamist 17. oktoobril 2019 väljendanud oma tegudega valmisolekut haaratsite asendamiseks

või parandamiseks. Arvestades, et laadimine laevalt maismaale pidi toimuma hiljemalt

10. oktoobril 2019 ning maismaalt maismaatranspordile kuu jooksul, oli 22. oktoobriks 2019

möödunud mõistlik aeg haaratsite parandamiseks või asendamiseks.

Kuna kostja ei esitanud vastuväidet, et hageja ei teavitanud ScandicTex-i puudustest mõistliku

aja jooksul, luges kohus, et hageja on teavitanud puudustest mõistliku aja jooksul (VÕS § 220

lg 1) ega ole kaotanud õigust tugineda lepingutingimustele mittevastavusele.

7.6. Haaratsite vastavus lepingutingimustele oli hageja huvi püsimise eelduseks lepingu

täitmise vastu. Haaratsitega ei olnud võimalik rööpaid kahe päeva jooksul laevalt maismaale

maha laadida ning kuu jooksul maismaalt maismaatranspordile laadida. ScandicTex rikkus

oluliselt lepingust tulenevat kohustust, mistõttu oli hagejal õigus nii VÕS § 223 kui ka § 116 lg

2 alusel lepingust taganeda täiendavat tähtaega andmata. Täidetud olid ka lepingust taganemise

formaalsed eeldused. Hageja saatis ScandicTex-ile taganemisavalduse 22. oktoobril 2019.

Kostja ega ScandicTex ei esitanud vastuväiteid, et hageja ei esitanud taganemisavaldust

mõistliku aja jooksul, mistõttu luges kohus, et hageja esitas taganemise avalduse mõistliku aja

jooksul.

7.7. Eeltoodust tulenevalt oli hageja ostusumma tagastamise nõue põhjendatud ja kohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja 17 200 eurot.

7.8. Hageja kahju hüvitamise nõue oli maakohtu hinnangul põhjendatud osaliselt. Kohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja 9777,78 eurot laeva seismajäämisega seotud kahju,

450 eurot asjatundja arvamuse koostamisega seotud kulu ja 505,75 eurot kohtueelsete

õigusabikulude eest.

7.8.1. Hagejale ei oleks kahju tekkinud, kui müüdud haaratsid oleks vastanud lepingu

tingimustele ja nendega oleks olnud võimalik tõsta neli relssi korraga.

7.8.2. ScandicTex teadis müügilepingu sõlmimisel, et hageja soovib ostja haaratsit, millega on

võimalik ümber laadida korraga neli 54E1 tüüpi rööbast; haarats ostetakse sadamas konkreetse

rööbaste partii mahalaadimiseks laevalt ja sealt edasi maismaatranspordile; rööbaste tõsted

sadamas toimuvad lühikese ajavahemiku jooksul ning rööbaste mahalaadimine laevalt tuleb

teostada loetud päevade jooksul. ScandicTex pidi teadma, et müügilepingu rikkumise korral

võib hagejal tekkida kahju, kui laadimistöid ei teostata planeeritud aja jooksul.

7.8.3. Kuna ScandicTex pidi teadma, et haaratsid osteti selleks, et laevaga toodud rööpad loetud

päevade jooksul laevalt maha laadida, siis pidi ScandicTex ette nägema, et mistahes

haaratsitega seotud puudused võivad kaasa tuua laadimistööde pikenemise, mille tõttu peab

laev viibima sadamas ettenähtust kauem ja see võib hagejale tuua kaasa täiendavaid kulusid.

2-19-18713

8 (22)

Järelikult oli hageja kahju hüvitamise nõue 9777,78 eurot põhjendatud ja tuli kostjalt välja

mõista.

7.8.4. Asjatundja arvamuse koostamise kulu 450 eurot käibemaksuta oli põhjendatud kulu.

7.8.5. Hagejale oli professionaalne õigusabi kohtueelse vaidluse staadiumis vajalik müügihinna

tagastamise ja kahju hüvitamise nõude esitamiseks, kuid hageja kantud kohtueelsete

õigusabikulude suurus ei olnud mõistlik. Advokaadi tunnitasu 144,50 eurot käibemaksuta oli

mõistlik. Kuna hageja 22. oktoobri 2019. a taganemise avaldus sisaldas juba faktilisi asjaolusid

ning lähtudes 13. novembri 2019. a nõudekirja sisust ja mahust, oli mõistlik ja põhjendatud

ajakulu 3,5 t, s.o 505,75 eurot käibemaksuta.

7.9. Kohus ei pidanud hageja kahju hüvitamise nõuet summas 42 335,44 eurot, s.o tegeliku

ümberlaadimise skeemi rakendamisega seotud kahju, põhjendatuks, sest keskmisele

mõistlikule isikule ei oleks selline kahjulik tagajärg ettenähtav olnud. HHLA tõstis tariife juba

11. oktoobril 2019, s.o enne laadimistööde ametlikku lõppu (8. november 2019). Samuti toimus

laadimise arvestus tonnides, mitte tundides, päevades vmt. Kuna kogus, mida HHLA pidi

laadima, oli hoolimata haaratsitel esinenud puudustest sama, siis oleks põhjendatud hüvitada

kahju, mis tekkis sellest, et HHLA ei jõudnud teenust hagejalt saadud haaratsite tõttu tähtaegselt

osutatud.

7.10. Kohus pidas põhjendatuks mõista kostjalt välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivise kokku 125,62 eurot (104,45+21,17) ja seadusjärgses määras viivise alates

hagiavalduse esitamisest, s.o 28. novembrist 2019 kuni põhinõude täitmiseni.

7.11. Kuna maakohus rahuldas hagi osaliselt, pidas kohus põhjendatuks ja õiglaseks jätta

menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude poolte endi kanda jätmise tõttu ei määranud

kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

Apellatsioonkaebus

8. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega

kohus jättis hagi rahuldamata 42 335,44 euro suuruse kahjuhüvitise ja sellelt viivise nõuetes.

Menetluskulud palub hageja jätta kõigis astmetes kostja kanda.

8.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus maakohus menetlusõiguse normi ja jättis õigusnormi

kohaldamata, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi.

8.2. Kohtu järeldus, et mahalaadimise tariifide tõstmisest tulenev kahju ei kuulu hüvitamisele,

kuna keskmisele mõistlikule isikule ei oleks selline kahjulik tagajärg ettenähtav, on vastuolus

maakohtu tuvastatud ajaoludega. Kohus ei ole põhjendanud, miks kohus asus ühelt poolt

seisukohale, et kostja pidi ette nägema kahju tekkimist, mis on seotud laeva seismisega

sadamas, kuid kostjale ei olnud ettenähtav kahju, mis on seotud rööbaste laadimise venimisega

sadamas. Kostja ei väitnud maakohtu menetluses, et talle ei olnud kahjulik tagajärg ettenähtav.

Ka kohus seda asjaolu pooltega ei arutanud.

8.3. Kuna müüja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik, pidi talle olema ettenähtav, et

puudustega asja müük ja puudustega asja parandamisega viivitamine võib teisele

lepingupoolele põhjustada kahju. Kuna kohus tuvastas, et müüja rikkus müügilepingut, s.o

müüdud asi ei vastanud lepingutingimustele, müüja müüdud asja õigeaegselt ei parandanud

ning kostja pidi ette nägema, et puudustega haaratsid võivad põhjustada laadimistööde

2-19-18713

9 (22)

pikenemise, pidi kohus jõudma ka järeldusele, et kostja vastutab mitte ainult laeva seismisest

tekkinud kahju eest, vaid ka sadamas mahalaadimistööde pikenemisest tekkinud kahju eest.

8.4. Asjaolu, et tariife tõsteti enne laadimistööde lõppemist, ei andnud alust jätta kahju

hüvitamata. Ka asjaolu, et lepingu rikkumise ajal ei olnud pooltele teada kahju lõplik suurus, ei

andnud alust jätta kahju hüvitamata. Kuna kostjale oli algusest peale teada, et haaratsid ei tööta

alates esimesest päevast, oli kostjal võimalik kahju suurust vähendada, kuid kostja ei teinud

midagi selleks, et kahjulikke tagajärgi leevendada.

Vastustaja seisukoht

9. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Vastuapellatsioonkaebus

10. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas,

millega kohus hagi rahuldas, ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud

nii maa- kui ka ringkonnakohtus hageja kanda.

10.1. Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustunud kostja väidetega, et hagejale müüdud

haaratsid olid üleandmise ajal töökorras s.o need vastasid lepingutingimustele. Tõrked

haaratsite töös tekkisid rööbaste laadimistöid teostanud HHLA tööliste poolt seadme ebaõige

kasutamise tulemusena. Puudused tulenesid ostjast. Kohus ei analüüsinud kostja

asjassepuutuvaid väiteid ja tõendeid.

10.2. Asjas puudub vaidlus, et hagejale tarnitud haaratsid võeti esmakordselt kasutusele

8. oktoobril 2019. Kohus jättis tähelepanuta, et laadimistöid alustati kell 10.20. Puudustest

haaratsite töös teatati alles kell 15.35. Sel kellaajal saadetud kirjas teatatakse, et rööbaste

mahalaadimine on peatatud, sest üks rööpapaar ei eralda rööpaid ning katkiste lukkude tõttu

kukkus üks rööbas haaratsist välja. Kirjas ei märgita, et haaratsid ei töötanud korrektselt kohe

tööde algusest peale. Nimetatud kirja alusel saab järeldada, et töö alustamisel töötasid haaratsid

nõuetekohaselt ning tõrge tekkis alles hiljem töö käigus, s.o viis tundi pärast töödega alustamist.

Inspecta Estonia OÜ 17. oktoobri 2019. a hindamise aruande p 4.2 kohaselt ei ole

rööpatõstehaaratsi mokkade ebatäpse liikumise põhjusi uuritud, kusjuures nendeks põhjusteks

võivad olla võimalikud ebatäpsused valmistamisel, sõrmede deformatsioonid, haaratsi vastavus

antud tüüpi relsi tõstmiseks, ülekoormus jne. Seega asjatundja ei välista, et puudused haaratsite

töös võisid tekkida nende väärast kasutamisest. Veelgi enam, asjatundja ei öelnud, et puudused

esinesid juba enne haaratsite kasutuselevõttu, st olid olemas juba haaratsite ostjale üleandmise

ajal. Asjatundja märkis, et peale proovitõstmise alustamist haaratsi mokad läksid relsipea alla

ja blokeerusid ning tõstmist oli võimalik teostada. Seega leidis tuvastamist asjaolu, et relss ei

saanud haaratsi vahelt välja kukkuda haaratsi enda vea tõttu, nagu seda väideti 8. oktoobri 2019.

a kirjas. Relss sai alla kukkuda üksnes selle tõttu, et see polnud haaratsisse kindlalt lukustatud.

Tegemist sai olla üksnes tööliste hooletusega. Ühe relsi alla kukkumise tõttu läksid haaratsid

koos ülejäänud kolme relsiga tasakaalust välja, tekkis ülekoormus ning haaratsite mokad said

vigastada. Maakohus ei põhjendanud, miks ta kostja nende väidetega ei nõustunud.

10.3. Maakohus asus põhjendamatult seisukohale, et haaratsite puudused esinesid juba

haaratsite hagejale üleandmise ajal hoolimata sellest, et hageja oli saanud enne puuduste

ilmnemist osa rööpaid laevast maha laadida. Maakohus viitas asjatundja järeldusele, kuid

asjatundja ei ole midagi sellist oma arvamuses märkinud. Lisaks tugines maakohus asjaolule,

2-19-18713

10 (22)

et esitatud töövahendi konstruktsioon erines juhendi joonisel olevast haaravate mokkade

kinnituse poolest, kuna kuue sisemise moka kinnitus oli ühel tikkpoldil. Selline järeldus on

meelevaldne, kuna põhjuslikku seost tikkpoltide arvu ja haaratsite puudustega töö vahel ei ole

menetluses tuvastatud. Seda pole väitnud ka asjatundja.

Hageja seisukoht

Hageja vaidles vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas,

millega maakohus jättis hageja hagi rahuldamata põhinõude 42 335,44 euro ja sellelt VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise osas summalt 41 653 eurot alates 19. novembrist

2019 ja summalt 682,44 eurot alates 10. juunist 2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Samuti

tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Tühistatud

osas saab ringkonnakohus teha uue otsuse, millega rahuldab hagi nimetatud osas ning jaotab

uuesti maakohtus kantud menetluskulud. Ringkonnakohus mõistab sissenõutavaks muutunud

viivise kostjalt hageja kasuks välja ringkonnakohtu otsuse tegemise kuupäeva seisuga. Muus

osas tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid

osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse,

vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

12. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 27 933,53 eurot ning

viivise ajavahemiku 1. november 2019 kuni 27. november 2019 eest (summalt 17 650 eurot)

104,45 eurot ja ajavahemiku 19. november 2019 kuni 27. november 2019 eest (summalt

10 293,53 eurot) 21,17 eurot, samuti edasiulatuva VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras viivise põhinõudelt (27 933,53 eurot) alates 28. novembrist 2019 kuni nõude täitmiseni.

Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja

põhinõude 42 335,44 euro ja sellelt arvestatud viivise osas. Ehkki apellatsioonkaebuses on

hageja palunud mõista kostjalt välja viivis kogu põhinõudelt 70 268,97 eurot

(27 993,53+42 335,44) alates 1. novembrist 2019 (vt taotluste p 3.2), täpsustas hageja

ringkonnakohtu istungil, et nõuab apellatsioonimenetluses viivist selliselt nagu maakohtus (vt

29. septembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:13:36). Seega mõistab

ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebust selliselt, et hageja ei vaidlusta maakohtu otsust

osas, milles maakohus ei mõistnud põhinõude 10 293,53 suuruselt osalt viivist välja

ajavahemiku 1. november 2019 kuni 18. november 2019 eest; apellatsioonkaebuse esemeks

olevalt summalt 42 335,44 eurot nõuab hageja viivist 41 653 euro suuruselt osalt alates 19.

novembrist 2019 ja 682,44 euro suuruselt osalt alates hagi esitamisest, nagu ta nõudis

maakohtus (vt hageja 10. juuni 2021. a menetlusdokumendi p 21 ja taotlused koosmõjus 28.

novembri

2019.

a

hagiavalduse

p

3.23

ja

taotlustega).

Kostja

vaidlustas

vastuapellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, millega maakohus hagi rahuldas.

Eelnevast

tulenevalt

kontrollib

ringkonnakohus

maakohtu

otsust

kostja

vastuapellatsioonkaebuse alusel osas, milles hagi rahuldati, ning hageja apellatsioonkaebuse

alusel osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata 42 335,44 euro ja sellelt VÕS § 113 lg 1

2-19-18713

11 (22)

teises lauses sätestatud määras viivise nõuetes. Maakohtu otsus on TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja

lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude

kohtueelsete õigusabikulude 794,75 euro hüvitamiseks, samuti osas, millega maakohus tagastas

hagejale tema poolt tasutud tagatise 4019,06 eurot.

13. Kolleegium hindab kõigepealt kostja vastuapellatsioonkaebuse väiteid (I) ja seejärel hageja

apellatsioonkaebuse väiteid (II). Lõpetuseks käsitleb kolleegium menetluskulude jaotust ja teeb

muud menetluslikud otsustused.

I

14. Apellatsiooni piirid hõlmavad lisaks maakohtu otsuse resolutsiooni vaidlustamisele ka

maakohtu poolt asjaolude tuvastamise vaidlustamist. Seega saab ringkonnakohus asjaolude

tuvastamist kontrollida üksnes siis, kui seda on vaidlustatud (vt ka Kõve, V. jt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2018, § 651, p-d 3.2.d

ja f). Esimese astme kohtu tuvastatud faktilised asjaolud, mida pooled ei ole

apellatsioonimenetluses vaidlustanud ja mille osas puuduvad kahtlused nende tõendamise

menetluse kohta, võtab ringkonnakohus (vastu)apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks (TsMS § 651 lg 1). Praegusel juhul on kostja vaidlustanud

vastuapellatsioonkaebuses maakohtu tuvastatu, et ScandicTex-i poolt hagejale müüdud

haaratsid olid puudustega juba haaratsite üleandmise ajal. Muude maakohtu tuvastatud

asjaolude tuvastamist, millele maakohus tugines hagi rahuldamisel, ei ole pooled

apellatsioonimenetluses vaidlustanud.

15. Maakohtu otsusest (eelkõige p-st 16) nähtuvalt tuvastas maakohus seoses haaratsite

puudustega järgneva:

-

haaratsitega ei olnud võimalik (takistusteta) tõsta hageja 54E1 tüüpi rööpaid;

-

üks haaratsi mokkadest ei lasknud rööpaid välja ja rööbas jäi sinna kinni; teised mokad

ei avanenud üldse; rööbaste tõstmisel kukkus üks rööbas mokast välja;

-

asjatundja X arvamuse kohaselt juba sisselülitatud lukustussüsteemiga asendis haaratsi

mokad ulatuvad plaatide vahelt välja (mõned rohkem, mõned vähem); proovitõstmisel

pärast relsside allalaskmist ja lukustussüsteemi sisselülitamist kõik mokad relsipea alt

täielikult välja ei tulnud ja üks kahest haaratsist ei saanud relssidest lahti. Haaratsite

relssidest lahtisaamine oli järjekindlalt takistatud ka siis, kui üks haarats välja vahetati.

Haaratsi toimimine tõrkus tulenevalt haaratsi mokkade ebatäpsest liikumisest haaratsi

suletud mokkadega ja avatud mokkadega asendites.

Eelnevast nähtuvalt pidas maakohus haaratsite puudusteks seda, et haaratsite mokad ei liikunud

õigesti (ei suletud mokkadega ega ka avatud mokkadega asendites; juba sisselülitatud asendis

haaratsi mokad ulatusid plaatide vahelt välja), eelneva tõttu haaratsid ei lasknud rööpaid välja,

mistõttu rööpad jäid sinna kinni, samuti haaratsid ei avanenud õigesti, mistõttu rööbaste

tõstmisel kukkus üks rööbas mokast välja; kokkuvõttes ei olnud haaratsitega võimalik

(takistusteta) tõsta hageja 54E1 tüüpi rööpaid.

Kostja ei ole nimetatud puuduste esinemist apellatsioonimenetluses vaidlustanud, kuid leiab, et

vigastused tekkisid pärast haaratsite kasutuselevõttu nende ebaõige kasutamise tagajärjel.

16. Ringkonnakohus

jätab

maakohtu

otsusest

välja

viite

sellele,

et

haaratsite

lepingutingimustele mittevastavuseks on ka asjatundja arvamusest nähtuv, et haaratsite

konstruktsioon erines juhendi joonisel olevast haaravate mokkade kinnituse poolest, kuna kuue

2-19-18713

12 (22)

sisemise

moka

kinnitus

oli

ühel

tikkpoldil

(joonisel

kahel).

Kostja

märgib

vastuapellatsioonkaebuses põhjendatult, et menetluses ei ole tuvastatud põhjuslikku seost

tikkpoltide arvu ja haaratsite puudustega töö vahel. Hageja ei ole menetluses selgitanud, kuidas

viidatud erinevus võis mõjutada haaratsite tööd, mistõttu ei ole alust käsitada seda haaratsite

lepingutingimustele mittevastavusena.

17. Maakohtu otsusest ei nähtu selgelt, millisel õiguslikul alusel maakohus käsitas nimetatud

puudusi lepingutingimustele mittevastavusena (s.o VÕS § 217 lg-d 1 ja 2, § 77 lg 1). Selles

osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi täiendada.

17.1. Maakohtu menetluses leidis hageja, et haaratsid ei vastanud lepingutingimustele VÕS §

217 lg 2 p 1 mõttes, kuna neil ei olnud kokkulepitud omadusi. Kokkulepitud omaduste

puudumisena käsitas hageja seda, et haaratsitega ei olnud võimalik tõsta korraga nelja 54E1

tüüpi rööbast kogutõste mahuga vähemalt 17,392 t (vt hagiavalduse tervikteksti p 5.3; hageja

30. novembri 2021. a menetlusdokumendi p-d 3 ja 4), samuti seda, et haaratsi mokad liikusid

ebatäpselt, ei tulnud täielikult välja relsi alt ja ei saanud relssidest lahti (vt hagiavalduse p 4.2;

hagiavalduse tervikteksti p 4.2). Hageja leidis, et haaratsite mittetöötamine kujutas endast

lepingutingimustele mittevastavust ka VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 mõttes (vt hageja

30. novembri 2021. a menetlusdokumendi p-d 11 ja 13; 31. jaanuari 2022. a

menetlusdokumendi p 25). Ringkonnakohtu istungil jäi hageja selle juurde, et haaratsitel ei

olnud kokkulepitud omadusi, kuna nendega ei olnud võimalik tõsta korraga nelja spetsiifilist

rööbast, kuid tugines alternatiivselt haaratsitel keskmise kvaliteedi puudumisele ja pidas

võimalikuks lepingutingimustele mittevastavust VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi, kuna haaratsid ei

sobinud ettenähtud eesmärgiks (vt 29. septembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid

00:15:48–00:17:38).

17.2. Kolleegium leiab, et asjas ei ole leidnud tuvastamist, et hagejal ja ScandicTex-il oleks

olnud kokkuleppeid haaratsite konkreetsete omaduste kohta, millele haaratsid ei oleks

vastanud. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle selle üle, et hagejale müüdud haaratsite

UIC54_WLL6 000kg_216.4.3 tehniliste andmete kohaselt suudab see tõstevahend tõsta neli

rööbast maksimaalse kaaluga 1500 kg iga tõstepunkti kohta. Selle tuvastamisel viitas maakohus

kostja esitatud tootja sertifikaadile (I kd, tl 38), mis on välja antud 24. mail 2019, s.o pärast

haaratsite hagejale tarnimist. Asjas ei ole esitatud müügilepingut ega muid tõendeid, millest

nähtuksid poolte kokkulepped haaratsite konkreetsete omaduste kohta müügilepingu

sõlmimisel.

17.3. Kolleegiumi

hinnangul

on

haaratsitel

tuvastatud

puudused

käsitatavad

lepingutingimustele mittevastavusena VÕS § 217 lg 2 p 2 (esimene alternatiiv) järgi, kuna

haaratsid ei sobinud eriliseks otstarbeks (korraga nelja 54E1 tüüpi rööpa tõstmine), milleks ostja

neid vajas. Pooled ei vaidle selle üle, et müüja teadis, mille jaoks hageja haaratseid vajab, s.o

korraga nelja 54E1 tüüpi rööpa (rööpa pikkus 50 m ja kaal 2738,5 kg) tõstmiseks laevalt

maismaatranspordile (vt maakohtu otsuse p 15; vt ka ringkonnakohtu 29. septembri 2023. a

kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:20:27–00:20:37). Asja materjalidest nähtuvalt ei ole

vaidlust selles, et müüja tegevusalaks oli tõste- ja koormakinnitusvahendite tootmine ja müük

(vt hageja 9. oktoobri 2020. a menetlusdokumendi p 2.8; kostja 19. oktoobri 2020. a

menetlusdokument). Seega on täidetud ka tingimus, et haaratsite tellimisel võis hageja

mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele ja teadmistele.

17.4. Samuti ei sobinud haaratsid tuvastatud puuduste tõttu otstarbeks, milleks seda liiki asju

tavaliselt kasutatakse VÕS § 217 lg 2 p 2 (teine alternatiiv) tähenduses. Kolleegium nõustub

maakohtu järeldusega, et kuna hageja tellis neli komplekti haaratseid ja kostja esitatud

2-19-18713

13 (22)

sertifikaadi kohaselt pidi ühe haaratsiga olema võimalik tõsta nelja rööbast pikkusega 18 m ja

kaaluga kokku 6000 kg (1500 kg × 4 rööbast) (vt I kd, tl 39, tõlge tl 38), oleks nelja komplekti

ScandicTex-ilt tellitud haaratsitega pidanud olema võimalik tõsta korraga nelja rööbast

pikkusega 72 m (18 m × 4) ja kogukaaluga 24 000 kg (6000 kg × 4) (vt maakohtu otsuse p 15

neljas lõik). Arvestades, et haaratsitega ei olnud võimalik tõsta korraga nelja rööbast pikkusega

50 m ja kogukaaluga 10 954 kg (2738,5×4), ei olnud kõnealused haaratsid kasutatavad sellist

liiki haaratsite tavalisel otstarbel.

17.5. Lisaks, kuna vaidlusaluste haaratsitega ei olnud võimalik tõsta selliseid rööpaid, mille

tõstmiseks need olid mõeldud, ei vastanud need ka sellist liiki haaratsitelt oodatavale

keskmisele kvaliteedile VÕS § 77 lg 1 mõttes. Keskmisele kvaliteedile mittevastavus nähtub

ka asjatundja X arvamusest, mille kohaselt haaratsite toimimisel esines tõrkeid, mis tulenesid

haaratsi mokkade ebatäpsest liikumisest nii haaratsi suletud kui ka avatud mokkadega asendites.

Keskmisele kvaliteedile vastava haaratsi mokad peaksid liikuma korrektselt ja haaratsit peaks

olema võimalik tõrgeteta kasutada, eriti kuna praegusel juhul oli tegemist uute haaratsitega.

18. Kolleegium leiab, et maakohus on kokkuvõttes põhjendatult järeldanud, et haaratsite

puudused, mille tõttu need ei vastanud lepingutingimustele, esinesid juba haaratsite üleandmise

ajal, mistõttu müüja vastutab nende eest. Ringkonnakohus siiski täiendab selles osas maakohtu

otsuse põhjendusi.

18.1. VÕS § 218 lg 1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui

mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi

kui mittevastavus ilmneb hiljem. Seega ei vastutaks ScandicTex haaratsite võimalike puuduste

eest, mida (sh mida põhjustanud omadust, sh konstruktsiooni- või tootmisviga) ei olnud

haaratsitel juba nende üleandmisel hagejale.

18.2. Maakohus tugines asjatundja X arvamusele, milles kirjeldatud tõrked haaratsite

toimimises olid asjatundja hinnangul põhjustatud haaratsi mokkade ebatäpsest liikumisest

haaratsi suletud mokkadega ja avatud mokkadega asendites (I kd, tl-d 15–15a) (maakohtu

otsuse p 16). Ehkki asjatundja ei uurinud ebatäpse liikumise põhjusi, nähtub asjatundja

arvamusest, et probleemid ei puudutanud vaid ühte haaratsit, vaid proovitõstmisel oli haaratsite

relssidest lahti saamine takistatud järjekindlalt ka siis, kui katse kordamisel üks haarats välja

vahetati (vt I kd, tl 15 pöördel). Lisaks nähtub HHLA 8. oktoobri 2019. a e-kirjast hagejale, et

probleemid haaratsitega ilmnesid vahetult pärast nendega töö alustamist. Pooled ei vaidle selle

üle, et haaratsid võeti esmakordselt kasutusele 8. oktoobril 2019 (vt ka kostja

vastuapellatsioonkaebuse p 3). Samal päeval HHLA saadetud kirja kohaselt oli rööbaste laevalt

mahalaadimine peatatud, kuna üks rööpapaar ei eraldanud rööpaid, terasest lukud töötasid

valesti ning olid valmistatud haprast ja pehmest metallist; katkiste lukkude tõttu kukkus

rööpahaara üles tõstmisel üks rööbas välja; haaratsid ei olnud ohutud kahe kraanaga

töötamiseks ning oli suur tõenäosus, et rööpad kukkuvad alla (I kd, tl 10, tõlge tl 11). Järgmise

päeva ennelõunal saadetud e-kirjas andis HHLA teada, et haaratsid ei vabasta rööpaid, kuna

lukud ei lähe korralikult kinni, ning üks haarats oli lakanud täielikult töötamast (I kd, tl 12, tõlge

tl 13). HHLA e-kirjad kinnitavad, et asjatundja X arvamuses esile toodud probleemid seoses

haaratsite mokkade ebatäpse liikumisega ja relsside haaratsitest vabastamisega esinesid juba

haaratsitega töö alustamise esimesest päevast alates. Lähtudes puuduste iseloomust, nagu neid

on kirjeldanud asjatundja X, ja HHLA e-kirjadest, saab kolleegiumi hinnangul järeldada, et

puudused esinesid haaratsitel juba nendega töö alustamisel.

18.3. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja esitatud tootja sertifikaat ei tõenda, et

haaratsitel ei oleks olnud puudusi nende üleandmise ajal. Kolleegium nõustub selles osas

2-19-18713

14 (22)

maakohtu otsuse põhjendustega (maakohtu otsuse p 16 eelviimane lõik) ja neid TsMS § 654 lg

6 järgi ei korda.

18.4. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et

haaratsite puudused olid tingitud hageja (või HHLA) hooletusest haaratsite kasutamisel

(maakohtu otsuse p 16 viimane lõik). Samuti ei kinnita asjas esitatud tõendid kostja väidet, et

haaratsid rikkus ära ühe relsi alla kukkumine, mis tekitas ülekoormuse ja vigastas haaratseid

(sh mokki). Põhjendatud ei ole kostja etteheide, et maakohus ei ole kostja väiteid ja kostja

viidatud tõendeid analüüsinud.

18.4.1. Kostja ei ole esitanud asjas tõendeid, mis kinnitaks kostja seisukohta, et haaratsid

töötasid alguses nõuetekohaselt ja nendega oli võimalik rööpaid tõsta ning need said rikutud

alles siis, kui üks rööbas haaratsitest välja kukkus. Asjaolust, et HHLA saatis 8. oktoobril 2019

hagejale e-kirja kl 15.35, ei saa järeldada, et viis tundi (s.o alates laadimise algusest kl 10.20)

olid haaratsid töötanud nõuetekohaselt. Kirja tervikuna hinnates on selge, et probleemid

haaratsitega esinesid algusest peale, mitte ei tekkinud pärast ühe rööpa alla kukkumist

haaratsitest või viis tundi pärast tööde alustamist. Samuti ei kinnita kostja väiteid asjatundja X

arvamus, kuna – nagu kostja ka ise esile toob – selles ei ole haaratsite toimimise tõrkumise

põhjuseid uuritud (vt I kd, tl 15a). Seega ei saa asjatundja arvamuse põhjal järeldada, et

haaratsite kasutuselevõtu alguses puuduseid ei olnud.

18.4.2. Samuti pole asjas tõendeid selle kohta, et rööbas kukkus haaratsitest välja hageja või

HHLA töötaja hooletuse või vea tõttu (ja mitte nt haaratsite konstruktsiooni- või tootmisvea

tõttu) ja et ühe rööpa alla kukkumine võib mõjuda selliselt, et see rikub haaratsite mokad ära,

tuues kaasa asjatundja X arvamuses viidatud probleemid. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et

asjatundja arvamusest saab järeldada, et kuna haaratsitega rööbaste tõstmisel probleeme ei

esinenud, siis ei saanud relsi väljakukkumist haaratsist põhjustada haaratsi viga, vaid tegemist

sai olla üksnes tööliste hooletusega. Ehkki asjatundja kirjelduse kohaselt oli proovitõstmisel

võimalik haaratsitega relsse tõsta, on asjatundja välja toonud, et haaratsite mokad ei liikunud

õigesti ei avatud ega ka suletud lukustusega asendites (vt asjatundja arvamuse p 4.2 (I kd, tl

15a)). Kuna probleemid esinesid ka mokkade avatud asendites liikumisel, võisid haaratsid

järelikult tõrkuda ka rööbaste tõstmisel, mil mokad pidid olema avatud asendis (s.o plaatide

vahelt väljas). See, et proovitõstmise ajal, mil tehti üksikuid tõsteid, oli haaratsitega võimalik

rööpaid tõsta, ei tähenda, et haaratsite mokkade ebaõige liikumine ei võinud muudel juhtudel

ka tõstmist takistada. Igal juhul ei võimalda asjatundja X arvamus järeldada, et rööbas ei saanud

haaratsist välja kukkuda haaratsi enda vea tõttu.

18.4.3. Maakohus oli praeguses menetluses kostjale selgitanud, et ta peab oma vastuväiteid

tõendama, mh seda, et toode ei olnud puudustega ja et puudused olid tingitud väärast

kasutamisest (vt maakohtu 19. novembri 2021. a e-kiri menetlusosalistele; 12. jaanuari 2022. a

kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:38:46 ja 00:43:33). Asjaolu, et kostja sai

tõendamiskoormusest aru, kinnitab see, et kostja taotles maakohtus tunnistaja ülekuulamist,

kelle ütlustega soovis kostja tõendada oma väiteid haaratsite puuduste tekkepõhjuste kohta.

Selle taotluse jättis maakohus 21. jaanuari 2022. a määrusega rahuldamata ning kostja ei ole

apellatsioonkaebuses väitnud, et sellega oleks maakohus rikkunud menetlusõiguse normi. Muid

tõendeid ei ole kostja esitanud ega taotlenud tõendite kogumist.

19. Maakohus on põhjendatult leidnud, et haaratsitel esinevate puuduste näol oli tegemist

varjatud puudustega, mida hageja ei saanud avastada nende visuaalsel vaatlusel enne haaratsite

kasutuselevõttu, ning hagejalt ei saanud mõistlikult oodata haaratsite testimist nende

kättesaamisel (märtsis 2019) olukorras, kus haaratseid olid vaja tegelikult kasutada alles

2-19-18713

15 (22)

oktoobris 2019 (vt maakohtu otsuse p 17). Kolleegium nõustub selles osas maakohtu

põhjendustega ja neid TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda. Arvestades, et kostja ei vaielnud vastu

hageja väitele, et hageja teavitas müüjat puudustest viivitamatult pärast nende ilmnemist, s.o

8. oktoobril 2019, leidis maakohus põhjendatult, et hageja on puudustest teavitanud mõistliku

aja jooksul VÕS § 220 lg tähenduses.

20. Eelnevat arvestades on maakohus kokkuvõttes õigesti leidnud, et haaratsitel, mis hageja

ScandicTex-ilt ostis, esinesid juba nende üleandmise ajal puudused, mis on käsitatavad

lepingutingimustele mittevastavusena ning mille eest müüja vastutab. Seega ei anna kostja

vastuapellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust tühistada.

21. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ka muus osas eksinud materiaalõiguse

kohaldamisel ega oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi osas, millega maakohus põhjendas

hagi rahuldamist kostja vastu. Kolleegium nõustub nimetatud osas maakohtu põhjendustega ja

ei korda neid (TsMS § 654 lg 6).

II

22. Hageja nõuab kostjalt kahjuna mh summat, mille võrra HHLA teenustasu suurenes seoses

sellega, et HHLA ei saanud kasutada rööbaste laadimiseks vaidlusaluseid haaratseid. Hageja on

esile toonud ja pooled ka ei vaidle selle üle, et rööbaste mahalaadimistöid laevalt kaile ja

seejärel maismaatranspordile teostas Muuga sadamas HHLA. Hageja väitel pidi ta HHLA-le

laadimiseks kasutatavad haaratsid ette andma. Hageja tõi välja, et HHLA teenuse tasumäär

(tariifi) sõltus haaratsi laadimisvõimekusest ja laadimistööde ajagraafikust. Neljane haarats

võimaldab tõsta korraga nelja rööbast, mis pidi tagama rööbaste mahalaadimise laevalt kahe

päeva jooksul ja pealelaadimise maismaatranspordile ühe kuu jooksul alates tööde alustamisest.

HHLA oli hinnapakkumise tegemisel ja lepingu sõlmimisel tariifi määramisel arvestanud, et

kokkulepitud tariif kehtib olukorras, kus HHLA laeb rööpad hageja poolt antud haaratsitega

ühe kuu jooksul tööde alustamisest, s.o hiljemalt 8. novembriks 2019. Seoses sellega, et

ScandicTex-i poolt müüdud haaratsid olid puudustega ja neid ei saanud kasutada, tõstis HHLA

rööpaid ühe kaupa, mistõttu rööbaste laadimisaeg pikenes kolm korda ja neid polnud võimalik

laadida algselt kokku lepitud ühe kuu jooksul. Seetõttu teatas HHLA 11. oktoobril 2019

hagejale, et ta tõstab tariife vastavalt laadimistööde tegelikule ümberlaadimise skeemile.

Tariifide kallinemise tõttu tekkis hagejal kahju kokku 42 335,44 eurot.

23. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Selleks, et hagi HHLA tariifide tõstmisest tuleneva

kahju osas rahuldada, tuli hagejal tõendada nii kahju tekkimist ja suurust kui ka põhjuslikku

seost ScandicTex-i lepingurikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). Lisaks,

kuigi ühe isiku tegu võib olla teise isiku kahju põhjuseks, ei tähenda see seadusest tulenevalt

alati seda, et põhjusliku seose olemasolul tuleks hüvitisnõue rahuldada. VÕS § 127 lg-d 2 ja 3

võimaldavad jätta tähelepanuta lepingulise kohustuse rikkumise negatiivsed tagajärjed, mis on

küll põhjuslikus seoses lepingu rikkumisega, kuid on mõistliku inimese seisukohalt vaadates

erakordsed (vt nt Riigikohtu 26. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 13). Seega

tuli kohtul hinnata ka seda, kas HHLA tariifide tõstmisest tingitud kahju oli ettenähtav (VÕS §

127 lg 3) ja kas sellise kahju ärahoidmine oli rikutud kohustuse eesmärgiks (VÕS § 127 lg 2).

24. Maakohus leidis, et HHLA tariifide kallinemisest tingitud lisakulud ei ole kahjuna

hüvitatavad, põhjendades seda peamiselt järgnevaga:

2-19-18713

16 (22)

1) HHLA tõstis tariife juba enne seda, kui lõplikud laadimistööd pidid lõppema, s.o

enne 8. novembrit 2019 (tariife tõsteti 11. oktoobril 2019);

2) HHLA teenuse hinna arvestus toimus laaditavates tonnides, mitte tundides või

päevades, ning laaditav kogus ei muutunud;

3) keskmisele mõistlikule isikule ei oleks selline kahjulik tagajärg olnud ettenähtav.

Kolleegium leiab, et põhjendused 1 ja 2 ei ole asjakohased ning maakohtu seisukoht, et

kõnealune kahju ei olnud ettenähtav (põhjendus 3), ei ole põhjendatud.

25. Ehkki maakohus ei täpsustanud, miks kõnealuse kahju hüvitatavuse peaks välistama see, et

HHLA tõstis tariife juba enne laadimistööde lõppemise tähtpäeva (s.o 8. novembrit 2019) ning

HHLA teenuse hinna arvestus toimus laaditavates tonnides, mitte tundides või päevades, saab

kolleegium maakohtu põhjendustest aru nii, et maakohtu hinnangul puudus seetõttu

ScandicTex-i rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. Kolleegium sellega ei

nõustu ja leiab, et põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 mõttes oli olemas.

25.1. Hageja esitatud HHLA hinnapakkumised (algne hinnapakkumine I kd, tl-d 28 – 28

pöördel; uus hinnapakkumine I kd, tl-d 17 – 17 pöördel) kinnitavad hageja väidet, et haaratsid,

millega rööpaid maha laadida, pidi HHLA-le andma hageja (neist nähtub, et klient pidi tagama

HHLA-le CAMLOCKx4/CAMLOCKx7 haardemehhanismid). Poolte vahel ei ole vaidlust

selles, et ScandicTex-ilt ostetud haaratsite tõrgete tõttu andis hageja HHLA-le laadimiseks

haaratsi, mis võimaldas tõsta ühe rööpa korraga. Seda, et alates 9. oktoobrist 2019 toimus

mahalaadimine ühese haaratsiga, tõendab ka Abelco Shipping Ltd. teade laeva lossimise kohta

(I kd, tl 191). Hageja selgituste kohaselt sõltus HHLA teenustasu (tariifi) suurus haaratsite

laadimisvõimekusest

ja

mahalaadimistööde

ajagraafikust.

Seda,

et

HHLA

algne

hinnapakkumine oli tehtud eeldusel, et töid tehakse haaratsitega, mis võimaldavad tõsta nelja

rööbast korraga, kinnitab HHLA 11. oktoobri 2019. a kiri. Selles kirjas selgitab HHLA, et tema

esialgne hinnapakkumine tugines hagejalt saadud teabele ümberlaadimise skeemi kohta, kuid

kuna teenust ei ole võimalik osutada esialgset ümberlaadimise skeemi rakendades, tõstab ta

tariife proportsionaalselt vastavalt tegelikule ümberlaadimise skeemile (I kd, tl 16). Nimetatud

kiri kinnitab põhjuslikku seost vaidlusaluste haaratsite lepingutingimustele mittevastavuse ja

HHLA töö kallinemise vahel, kuna kui ScandicTex-ilt saadud haaratsid oleksid töötanud ja

HHLA oleks saanud neid teenuse osutamiseks kasutada, ei oleks ta tariife tõstnud. Seega viis

HHLA poolt osutatava teenuse hinna tõstmiseni asjaolu, et ScandicTex-ilt ostetud haaratsid ei

vastanud lepingutingimustele.

25.2. Hageja esitatud kirjavahetusest HHLA-ga (I kd, tl-d 14 – 14 pöördel) nähtub ka see, et

hageja proovis tariifide tõstmist piirata, kuid HHLA ei olnud sellega nõus. Olukorras, kus

hageja oli ajasurve all, kuna laevalt tuli rööpad maha laadida paari päeva jooksul ja hiljem

vagunitele laadida kindla tähtaja jooksul ning selle ajaga uue nelja rööbast korraga tõstva

haaratsite komplekti hankimine ei olnud mõistlikult võimalik, nõustub kolleegium hagejaga, et

tal ei jäänud muud üle, kui HHLA tõstetud hindadega nõustuda. Usutav on hageja väide, et kui

ta oleks tariifide tõstmisest keeldunud, oleks talle võinud tekkida veel suurem kahju.

25.3. Kokkuvõttes on asjas tõendatud, et HHLA-l ei oleks olnud alust tariife tõsta, kui

ScandicTex-i müüdud haaratsid oleksid vastanud lepingu tingimustele ja nendega oleks olnud

võimalik tõsta neli relssi korraga. Seega on müüja rikkumise ja hagejale HHLA tariifide

tõstmisest tekkinud kahju vahel põhjuslik seos.

25.4. Põhjuslikku seost müüja lepingurikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel ei mõjuta

asjaolu, et HHLA teatas hinna tõstmisest juba 11. oktoobril 2019. Selleks ajaks oli selgunud, et

2-19-18713

17 (22)

haaratsid ei tööta nõuetekohaselt ja neid ei saa rööbaste laadimiseks kasutada, mistõttu HHLA

teatas, milliste tariifide alusel ta on muutunud tingimustes (s.o üht rööbast korraga tõstvate

haaratsitega töötades) valmis teenust osutama. Majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt isikult

ei ole mõistlik eeldada, et ta osutab teenuse ära ja teatab alles seejärel, et soovib osutatud

teenuse eest algselt kokkulepitust kõrgemat hinda.

25.5. Samuti ei mõjuta põhjuslikku seose olemasolu asjaolu, et HHLA teenuse hinna arvestus

toimus laaditavates tonnides, mis ei muutunud. Asjas esitatud tõendid kinnitavad, et ehkki

algses hinnapakkumises märgitud tariifid olid esitatud tõstetavate tonnide kohta (hageja väitel

seetõttu, et aluseks võeti ühe ühiku kaal 3 t, vt apellatsioonkaebuse p 23), lähtusid seal esitatud

hinnad eeldusest, et HHLA tõstab rööpaid haaratsitega, mis võimaldavad tõsta neli rööbast

korraga (vt praeguse otsuse p 25.1). Olukorras, kus HHLA sai tegelikult tõsta rööpaid

ühekaupa, mistõttu ta sai päevas tõsta vähem rööpaid kui algselt plaanitud, muutusid

hinnapakkumise tegemise aluseks olevad asjaolud ja sellega pikenes oluliselt teenuse

osutamiseks kuluv aeg. Majandus- ja kutsetegevuses on tavapärane ja mõistlik see, et kui mingi

teenuse osutamine võtab uute asjaolude tõttu algselt kavandatust mitu korda rohkem aega,

küsitakse selle teenuse eest ka suuremat tasu. Seda eriti olukorras, kus teenus on tööjõu

mahukas, nagu praegusel juhul, millega kaasnevad kulud ajas suurenevad. Kuna algses

hinnapakkumises oli esitatud hind tõstetava tonni kohta, on loogiline, et ka uues

hinnapakkumises esitas HHLA tariifid tõstetava tonni kohta, kuid varasemast kõrgema

ühikuhinnaga.

26. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et HHLA teenuse kallinemisest tingitud kahju ei olnud

müüjale ettenähtav.

26.1. VÕS § 127 lg 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama

üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu

sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

26.2. Kolleegium nõustub hageja apellatsioonkaebuse väitega, et maakohtu järeldus, et

kõnealune kahju ei olnud müüjale ettenähtav, oli üllatuslik, kuna maakohus polnud seda

pooltega menetluses arutanud (TsMS § 436 lg 4). See puudus on apellatsioonimenetluses

kõrvaldatud, kuna hageja sai esitada oma seisukohad kahju ettenähtavuse osas

apellatsioonkaebuses ja kostja selle vastuses, samuti arutas ringkonnakohus seda küsimust

pooltega kohtuistungil.

26.3. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 127 lg 3 mõtteks on piirata kohustust rikkunud

lepingupoole vastutust vastavalt sellele, milliseid riske pidi lepingupool lepingut sõlmides ette

nägema ja millega arvestama. Seega on kahju ettenähtavuse puhul oluline selgitada, kas

lepingut rikkunud pool pidi arvestama lepingurikkumise korral selliste tagajärgedega, s.o sellist

liiki ja sellise suurusega kahju tekkimisega. Kui üldjuhul tuleb kahju ettenähtavust tuvastades

arvestada seda, kas lepingut rikkunud pool nägi või pidi asjas esile toodud asjaoludel kahju ette

nägema, siis majandus- ja kutsetegevuses lepingut rikkunud poole puhul saab lähtuda ka sellest,

mida pidi ette nägema sellel majandus- või kutsealal tegutsev keskmine mõistlik isik

(Riigikohtu 13. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-178-13, p 12). Seejuures ei ole

oluline see, kas võlgnik nägi lepingu sõlmimisel lepingurikkumist ette või pidi seda ette

nägema, vaid see, kas ta oleks pidanud arvestama lepingurikkumise selliste tagajärgedega (ehk

sellise kahju tekkimisega) (vt Varul, P. jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Juura

2016. § 127, p 4.7). Võlgnik peab ette nägema kahju liiki ja seda, mis asjaoludel võib tekkida

lepingu rikkumise tagajärjel kahju. Kahju ettenähtavuse korral vastutab võlgnik kogu kahju

2-19-18713

18 (22)

eest, ehkki ta ei pidanud ette nägema, kui suur kahju võis tekkida (Riigikohtu 13. detsembri

2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-11, p 16).

26.4. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle mh järgneva üle (vt maakohtu otsuse p-d 15 ja 26):

-

hageja soovis osta neli komplekti haaratseid 54E1 tüüpi rööbaste tõstmiseks laevalt

maismaatranspordile selliselt, et korraga tõstetakse neli rööbast (ühe rööpa pikkus 50 m

ja kaal 2738,50 kg);

-

ScandicTex teadis müügilepingu sõlmimisel, et hageja soovib osta haaratseid, millega

on võimalik ümber laadida korraga neli 54E1 tüüpi rööbast, haaratsid ostetakse sadamas

konkreetse rööbaste partii mahalaadimiseks laevalt ja sealt edasi maismaatranspordile

ning rööbaste tõsted sadamas toimuvad lühikese ajavahemiku jooksul, sh rööbaste

mahalaadimine laevalt tuleb teostada loetud päevade jooksul.

Eelneva üle ei vaielnud pooled ka ringkonnakohtus (vt ka 29. septembri 2023. a kohtuistungi

protokoll, ajamärgid 00:48:19–00:49:00). Samuti ei vaielnud pooled ringkonnakohtus selle üle,

et ScandicTex-ilt tellitud haaratsid olid ebastandardsete omadustega ja hageja tellis need

eritellimusena (vt samas, ajamärgid 00:49:08–00:49:21). Kostja ei ole vaidlustanud hageja

maakohtus esitatud väidet, et ta pöörduski müüja poole põhjusel, et sellist ebastandardsete

omadustega haaratsit ei ole võimalik Eestist osta (vt 19. novembri 2020. a hagiavalduse

terviktekst, p 2.5). Hageja väitel ei õnnestunud tal probleemide ilmnemisel leida mittetöötavate

haaratsite asemele teisi selliseid haaratseid, mis võimaldaks tõsta nelja rööbast korraga, kuna

need oleks olnud vaja panna kokku eritellimusel (vt 29. septembri 2023. a kohtuistungi

protokoll, ajamärgid 01:04:51–01:05:00).

26.5. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus oma järeldust, et HHLA tariifide tõstmisest

tekkinud kahju ei olnud ScandicTex-ile ettenähtav, nõuetekohaselt põhjendanud, võttes

seejuures arvesse müügilepingu sõlmimise asjaolusid ja seda, et nii müüja kui ka ostja

tegutsesid majandus- ja kutsetegevuses. Samuti on maakohtu järeldus vastuolus kohtu

seisukohaga, et ScandicTex pidi teadma, et müügilepingu rikkumise korral võib hagejal tekkida

kahju, kui laadimistöid ei teostata planeeritud aja jooksul (vt maakohtu otsuse p 26). Olukorras,

kus maakohtu hinnangul pidi müüjale olema ettenähtav, et lepingu rikkumise korral võivad

laadimistööd venida ja see võib tekitada hagejale kahju, jääb sellekohaste põhjenduste

puudumise tõttu arusaamatuks, miks maakohus ei pidanud ettenähtavaks ka HHLA tariifide

tõstmisest tekkinud kahju.

26.6. Kolleegium leiab, et tuvastatud asjaoludel pidi ScandicTex hagejaga haaratsite

müügilepingu sõlmimisel ette nägema, et kui haaratsid ei tööta nõuetekohaselt ja neid pole

võimalik kasutada, ei ole hagejal (või tema lepingupartneril) võimalik tõsta rööpaid nelja kaupa;

rööbaste ükshaaval tõstmine võtab aga kauem aega ja on seetõttu kulukam (mh tööjõukulu

suurenemise tõttu). ScandicTex-iga samal alal tegutsev mõistlik isik pidi ette nägema ka seda,

et hageja võib kasutada rööbaste laadimiseks lepingupartnerite abi ja laadimisaja (s.o tööaja)

olulise pikenemise korral võivad hagejal tekkida lisakohustused oma lepingupartnerite ees, mh

seoses neile makstava tasu suurenemisega. Seejuures, kuna hageja oli tellinud eritellimusena

ebastandardse haaratsi, ei saanud ScandicTex ka eeldada, et probleemide tekkimisel oleks

hagejal olnud võimalik mittetöötav haarats samaväärsega asendada. Kostja ei ole ka väitnud, et

hagejal oleks olnud võimalik saada sobivad haaratsid kuskilt mujalt.

27. HHLA tariifide tõstmisest tekkinud kahju on hüvitatav ka VÕS § 127 lg 2 järgi.

2-19-18713

19 (22)

27.1. VÕS § 127 lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine

ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise

kohustus tekkis. Rikutud kohustuse eesmärgi kindlakstegemisel tuleb mh arvestada sellega,

kuivõrd ettenähtav oli kahjulik tagajärg mõistlikule isikule (Riigikohtu 26. septembri 2006. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 13).

27.2. Kolleegium leiab, et rikutud kohustuse (s.o tarnida hagejale vähemalt keskmisele

kvaliteedile vastavad haaratsid, millega on võimalik tõsta korraga nelja 54E1 tüüpi rööbast)

kaitse-eesmärgi ulatus hõlmab ka kaitset sellise kahju vastu, mis tekib tulenevalt sellest, et

haaratsite lepingutingimustele mittevastavuse tõttu ei saa hageja neid eesmärgipäraselt kasutada

ja tal tekivad lisakulud sellest, et rööbaste nelja kaupa tõstmise asemel tuleb neid tõsta ühe

kaupa ning vastav teenus on suurema ajakulu tõttu kallim. Võttes arvesse hageja ja ScandicTex-

i lepingu sõlmimise asjaolusid, sh haaratsite ostmise eesmärke ja müüja teadmist sellest, ning

seda, et mõlemad pooled tegutsesid majandus- ja kutsetegevuses, vastab eelnev lepingupoolte

mõistlikule riskijaotusele. Praegusel juhul realiseerus hageja jaoks risk (laadimisaja pikenemine

ja sellega kaasnevad lisakulud), mille vältimiseks ta oli ScandicTex-ilt kõnealused haaratsid

ostnud. Seejuures oli tekkinud kahjulik tagajärg müüjaga samal tegevusalal tegutsevale

mõistlikule isikule ettenähtav (vt praeguse otsuse p-d 26–26.6).

28. Hageja esile toodud asjaoludest ja asjas esitatud tõenditest nähtuvalt kujunes kahjuna

nõutav summa järgmiselt.

Laevaga tarniti Muuga sadamasse 3105,697 t rööpaid (I kd, tl-d 192–193, tõlge tl-d 190–191;

tl 195).

Esimese etapina laaditi rööpad laevalt maha platvormidele ja lattu. HHLA 29. oktoobri 2019. a

arve TKE0-005024 (I kd, tl 196) kohaselt laaditi laevalt platvormile 109,560 t rööpaid ja laevalt

lattu 2996,137 t rööpaid, kokku 3105,697 t rööpaid. Arve oli kokku 53 021,22 eurot (km-ta)

ning selle koostamisel lähtuti tariifist laev-platvorm 23,15 EUR/t ja laev-ladu 16,85 EUR/t, mis

vastab HHLA 11. oktoobril 2019 esitatud uuele hinnapakkumisele (I kd, tl 17). Esialgse

hinnapakkumise kohaselt pidanuks hageja maksma samade teenuste eest tariifi alusel laev-

platvorm 16,50 EUR/t ja laev-ladu 7,85 EUR/t (I kd, tl 28), s.o kokku 25 627,03 eurot. Erinevus

esialgse ja uue tariifi alusel arvutatud hindade vahel on kokku 27 394,19 eurot.

Teise etapina laaditi rööpad kaaluga 2996,137 t laost platvormidele. HHLA 30. novembri 2019.

a arve nr TKE0-005768 (I kd, tl 197) ja 31. oktoobri 2019. a arve nr TKE0-005322 (I kd, tl 198)

kohaselt laaditi laost platvormile kokku 2998,249 t rööpaid (2002,209+986,040; ülejäänud

7,888 t rööpaid laaditi laost autole). Selle maksumus oli kokku 59 316,74 eurot (km-ta) ning

arve koostamisel lähtuti tariifist ladu-platvorm 19,85 EUR/t, mis vastab HHLA 11. oktoobril

2019 esitatud uuele hinnapakkumisele (I kd, tl 17). Esialgse hinnapakkumise kohaselt pidanuks

hageja maksma sama teenuse eest tariifi alusel 14,85 EUR/t (I kd, tl 28), s.o kokku 44 375,49

eurot. Erinevus esialgse ja uue tariifi alusel arvutatud hindade vahel on kokku 14 941,25 eurot.

Kokku oli HHLA tariifide tõstmisest tekkinud kahju 42 335,44 eurot (27 394,19+14 941,25).

29. Kolleegium ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse vastuses esitatud väitega, et kahjusumma

kujunemine ei ole jälgitav. Hageja on esitanud arvestuse kohta tabeli (I kd, tl 196) ning

selgitanud summade kujunemist oma menetlusdokumentides (vt 10. juuni 2021. a

menetlusdokumendi p-d 13–16). Asjas esitatud tõendid (HHLA hinnapakkumised ja arved)

kinnitavad hageja väiteid kahju arvestuse aluseks olevate asjaolude kohta.

2-19-18713

20 (22)

30. Kostja ei ole menetluses põhistanud ega tõendanud, et HHLA uued hinnad oleksid olnud

olukorras, kus tõstmine toimub ühe rööpa kaupa ja võtab seega esialgu planeeritust oluliselt

kauem aega, ebamõistlikult kõrged, sh et need poleks vastanud turutingimustele. Kolleegiumi

hinnangul ei ole alust väita, et need hinnad oleksid olnud „üle mõistuse suured“ ja arusaamatud

(vt 29. septembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:07:01). Tariifid tõusid 40%, 112%

ja 34% võrra, samas kui uue tõstmisskeemi kohaselt pidanuks rööbaste tõstmine ükshaaval

võtma aega ligi neli korda kauem kui nende tõstmine neljakaupa (hageja väitel võttiski relsside

mahalaadimine esialgu planeeritust kolm või neli korda rohkem aega, vt hageja 10. juuni

2021. a menetlusdokumendi p 11; apellatsioonkaebuse p 25). Hageja on välja toonud, et HHLA

teenuse hind lähtus mh tööjõu- ja ajakulust, sõltudes ka tehnika kasutamise ajast ja sellega

kaasnenud otsestest kuludest (vt 19. novembri 2020. a hagiavalduse terviktekst, p 4.18;

29. septembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:07:54)

31. Eelnevast tulenevalt leiab kolleegium, et VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 alusel, võttes

arvesse § 127 lg-tes 2–4 sätestatut, saab hageja nõuda kostjalt ka kahju 42 335,44 euro

hüvitamist, mis tulenes HHLA teenuse tariifide tõstmisest. Ehkki müügilepingut rikkus

ScandicTex, ei ole pooled apellatsioonimenetluses vaidlustanud maakohtu tuvastatut, et

ScandicTex-i ettevõte on läinud üle kostjale. Haaratsite müügilepingu rikkumisest tulenevad

kohustused olid ettevõtte koosseisus VÕS § 180 lg 2 järgi. Kolleegium nõustub maakohtu

põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et kostja vastutab kõnealuste kohustuste täitmise

eest solidaarselt ScandicTex-iga (või tema üldõigusjärglasega) (VÕS § 183 lg 1), ning

nimetatud osas maakohtu põhjendusi ei korda (TsMS § 654 lg 6). Eelnevat arvestades tuleb

maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus jättis kahju 42 335,44 eurot kostjalt välja

mõistmata, ja uue otsusega tuleb hagi nimetatud osas rahuldada.

32. Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja nõude täiendava kahjuhüvitise 42 335,44 euro

saamiseks, tuleb sellelt summalt mõista VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 järgi välja ka viivis.

32.1. Hageja nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 113 lg 2

esimese lause kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, mh kahju

hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja

teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu

kiirmenetluse avalduse.

32.2. Hageja nõudis HHLA teenuse kallinemisest tingitud kahju hüvitamist ScandicTex-ile 13.

novembril 2019 saadetud nõudekirjas, milles palus kahju 41 653 euro hüvitamist hiljemalt 18.

novembril 2019 (I kd, tl-d 24–26). Seega muutus hageja nõue nimetatud summa ulatuses

sissenõutavaks 19. novembril 2019, millest alates saab hageja nõuda viivist. Hagi esitamise

ajaks (s.o kuni 27. novembrini 2019), oli sellelt summalt sissenõutavaks muutunud viivis 82,16

eurot (viivisekalkulaator.ee arvutuse kohaselt). Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS §-le 367

tuleb kostjalt mõista välja ka seadusjärgses määras viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude

täitmiseni.

32.3. Hageja suurendas oma kahju hüvitise nõuet 10. juuni 2021. a nõude suurendamise

avaldusega, milles nõudis HHLA teenuse kallinemisest tekkinud kahju hüvitamist summas

42 335,44 eurot, s.o 682,44 eurot varasemast rohkem. Selle summa osas saab hageja vastavalt

VÕS § 113 lg 2 teisele lausele nõuda viivist alates 10. juunist 2021. Ka sellelt summalt tuleb

mõista kostjalt VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel hageja kasuks välja seadusjärgses määras

viivis kuni põhinõude täitmiseni.

2-19-18713

21 (22)

33. Kohtuotsuse resolutsiooni selguse ja arusaadavuse huvides mõistab ringkonnakohus

praeguse otsusega kostjalt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivise välja

ringkonnakohtu otsuse tegemise seisuga.

Põhinõudelt 17 650 eurot (s.o tagastamisele kuuluv ostuhind 17 200 eurot + kahju hüvitisena

asjatundja arvamuse saamise kulud 450 eurot) on alates 1. novembrist 2019 kuni

ringkonnakohtu otsuse tegemiseni (25. oktoober 2023) sissenõutavaks muutunud viivis 6069,91

eurot (viivisekalkulaator.ee arvutuse kohaselt).

Põhinõudelt 51 936,53 eurot (s.o kohtueelsete õigusabikulude hüvitis 505,75 eurot, osa HHLA

tariifi tõstmisest tekkinud kahjust summas 41 653 eurot ja laeva seismiskuludest tekkinud kahju

9777,78 eurot) on alates 19. novembrist 2019 kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni

sissenõutavaks muutunud viivis 17 656,29 eurot (viivisekalkulaator.ee arvutuse kohaselt).

Põhinõudelt 682,44 eurot (s.o osa HHLA tariifi tõstmisest tekkinud kahjust) on alates 10.

juunist 2021 kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivis 147,04

eurot (viivisekalkulaator.ee arvutuse kohaselt).

Kokku on ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

23 873,24 eurot (6069,91+17 656,29+147,04).

Menetluskulude jaotus ja muud menetluslikud otsustused

34. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on eksinud hagihinna määramisel, mistõttu vastavalt

TsMS § 137 lg-le 11 tuleb muuta hagihinda.

34.1. Maakohus on hagihinna määramisel lähtunud hageja esialgses hagiavalduses esitatud

nõuetest, liites hagihinna määramisel kooskõlas TsMS § 134 lg-ga 1 hageja algse põhinõude

(70 381,28 eurot), enne hagi esitamist (s.o kuni 27. novembrini 2019) sissenõutavaks muutunud

viivise nõude 208,47 eurot ja vastavalt TsMS § 133 lg-le 2 põhinõudelt 70 381,28 eurot ühe

aasta eest arvestatud viivise summa (8% 70 381,28-st ehk 5630,50), mis on kokku 76 220,25

eurot (maakohus määras hagihinnaks 76 220,20 eurot).

34.2. Maakohus jättis hagihinna määramisel aga tähelepanuta, et hageja suurendas 10. juunil

2021 oma kahjuhüvitise nõuet 682,44 euro võrra ja nõudis sellelt summalt ka edasiulatuva

viivise väljamõistmist (hageja ei suurendanud hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivise nõuet). Ehkki maakohus ei teinud hageja nõude suurendamise kohta määrust, käsitas

maakohus vaidlustatud otsuses hageja nõuet suurendatud ulatuses (vt nt maakohtu otsuse p-d

24.2 ja 26.2). Apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled selle üle, et hageja nõue HHLA tariifi

tõstmisest tingitud kahju hüvitamiseks, mille maakohus jättis rahuldamata, oli 42 335,44 eurot

(vt hageja apellatsioonkaebus; kostja vastus apellatsioonkaebusele, p-d 3 ja 4). Seega said ka

menetlusosalised aru, et maakohus menetles hageja nõuet HHLA tariifi tõstmisest tingitud

kahju hüvitamiseks 10. juuni 2021. a menetlusdokumendis esitatud summas 42 335,44 eurot,

mitte algses hagiavalduses esitatud summas 41 653 eurot. Seoses hageja nõude suurendamisega

suurenes ka hagihind. Õige hagihind on pärast hageja 10. juuni 2021. a nõude suurendamist

76 957,29 eurot (71 063,72+208,47+5685,10). Hageja on tasunud maakohtus hagi esitamisel

sellelt summalt nõutavas suuruses riigilõivu.

35. Maakohus jättis hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi poolte

endi kanda ning ei määranud seetõttu kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Kuna

ringkonnakohus muudab maakohtu lahendit, tuleb TsMS § 173 lg 3 järgi muuta vastavalt ka

2-19-18713

22 (22)

menetluskulude jaotust. Samuti tuleb vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 määrata kindlaks

ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotus.

36. Ringkonnakohtu lahendi tulemusena rahuldatakse hageja 71 063,72 euro suurune põhinõue

70 268,97 euro ulatuses. Rahuldamata jäänud 794,75 eurot moodustab hageja põhinõudest u

1%.

Ka

hagihinnast

lähtudes

on

hageja

nõude

rahuldamise

ulatus

u

99%

(76 100,04÷76 957,29×100%). Arvestades, et hagi rahuldatakse sisuliselt täies ulatuses (see

jääb rahuldamata vaid marginaalses osas), on kolleegiumi hinnangul põhjendatud lähtuda

maakohtu menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg-st 1, mitte hagi osalist rahuldamist

reguleerivast § 163 lg-st 1.

Siiski ei ole praegusel juhul kõigi hageja maakohtus kantud menetluskulude kostja kanda

jätmine põhjendatud. Ehkki hageja esitas hagi juba 28. novembril 2019, taotles ta kostja

kaasamist praegusesse menetlusse alles 9. oktoobril 2020. Alates nimetatud kuupäevast on

kostja menetluses osalenud, seejuures esitas kostja 19. oktoobril 2020 esimese

menetlusdokumendi ja maakohtu 10. oktoobri 2020. a määrusega kaasati ta kostjana

menetlusse. Esialgne kostja ScandicTex ega tema üldõigusjärglased United EastConsult UÜ ja

hiljem UÜ WagdlandPro ei ole pärast 9. oktoobrit 2020 menetluses sisuliselt osalenud, sh

esitanud menetlusdokumente, ning 18. aprilli 2022. a määrusega jättis maakohus hagi UÜ

WagdlandPro vastu selle tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata (maakohus jättis UÜ WagdlandPro

menetluskulud hageja kanda, kuid ei jaotanud hageja menetluskulusid). Eelnevat arvestades

leiab kolleegium, et kuna kostja ei osalenud enne 9. oktoobrit 2020 praeguses menetluses ega

saanud seega mõjutada enne seda kuupäeva toimunud menetlust ja hagejal tekkinud

menetluskulusid, oleks hagejal enne 9. oktoobrit 2020 tekkinud menetluskulude kostja kanda

jätmine kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane VÕS § 162 lg 4 tähenduses.

Eelnevast tulenevalt tuleb praegusel juhul TsMS § 162 lg-te 1 ja 4 alusel jätta hagejal maakohtus

enne 9. oktoobrit 2020 tekkinud menetluskulud tema enda kanda ja alates 9. oktoobrist 2020

tekkinud menetluskulud kostja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda.

37. Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse sisuliselt täies ulatuses (see jääb rahuldamata

üksnes osas, milles hageja nõudis 682,44 euro suuruselt kahjuhüvitiselt viivist ajavahemiku 19.

november 2019 kuni 9. juuni 2021. eest, s.o 84,96 eurot (viivisekalkulaator.ee arvutuse

kohaselt), mis moodustab apellatsioonkaebuse nõudest marginaalse osa), samas kui kostja

vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Eelnevast tulenevalt tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi

jätta poolte ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda.

38. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtus kantud menetluskulude jaotust ning maakohus

ei ole poolte menetluskulude rahalist suurust ka kindlaks määranud, määrab menetluskulude

rahalise suuruse TsMS § 177 lg 2 järgi määrusega kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 174 lg 4).

39. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik

Liis Arrak

Meeli Kaur