2-23-13685/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-13685

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-13685

Tsiviilasi

A. M. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

avaldaja/võlgnik A. M. (isikukood XXX; elukoht XXX;

telefon 5685 0531; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

12. oktoober 2023

RESOLUTSIOON

1. Võtta A. M. maksejõuetusavaldus menetlusse.

2. Kuulutada välja A. M. (isikukood XXX) pankrot kell 17.00 ja algatada A. M. kohustustest

vabastamise menetlus.

3. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Terje Eipre (Pärnu mnt 328-43, 11611

Tallinn; telefon 627 0551, 503 4471; e-post info@eipre.ee).

4. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub menetluskonverentsina 17. novembril 2023

kell 10.50 Kalevi 1 Tartus Tartu kohtumaja saalis nr 347.

5. Kohustada A. M. t osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

ld-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta

üksnes haldur.

7. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

8. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 24. oktoobril 2024.

9. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49

lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

10. Jätta menetluskulud A. M. kanda.

11. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Asjaolud

1.

A.

M. (avaldaja/võlgnik)

esitas

27.09.2023

Tartu

Maakohtule

füüsilise

isiku

maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-23-13685).

Avalduse kohaselt on võlgnik vabaabielus. Tal on kaks ülalpeetavat last: S.-S. M., sünd XXX, ja I.

K., sünd XXX. Käesoleval ajal võlgnik ei tööta. Sissetulek on 380 eurot kuus – töötutoetus ja

lapsetoetus. Võlgniku igakuised väljaminekud on samuti 380 eurot: eluasemekulud 100 eurot,

kulutused toidule 80 eurot, kulutused majatarvetele, ravimitele ja hügieenile 10 eurot,

transpordikulud 50 eurot, sidekulud 60 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmisele ja/või

lasteaiatasud 50 eurot ning muud vältimatud kulutused 30 eurot. Võlgnikule ei kuulu realiseeritavat

vara. Võlgnik on märkinud oma kohustuste suuruseks 18 584,47 eurot (võlanimekirjana esitatud

täitmisel olevad nõuded).

Võlgnik on selgitanud makseraskuste tekkimise kohta, et on elanud üle oma võimete, võttes kiirlaene

lootuses need tagasi maksta, aga ei ole jõudnud – kuna intressid tulevad juurde, ei saa põhisummad

kunagi makstud. Võlgnik soovib esimesel võimalusel tööle minna, et võlgnevusi vähendada. Võlgnik

on taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Kohtu põhjendused

2. Kohus leiab, et A. M. maksejõuetusavaldus vastab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS)

§-s 11 sätestatud nõuetele ning avaldus tuleb menetlusse võtta. FiMS § 14 lg-s 1 sätestatud avalduse

menetlusse võtmise keeldumise aluseid ei esine.

3. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu poolt

avalikest registritest kogutud andmetest nähtub, et võlgniku kohustused (18 584,47 eurot) ületavad

tema võime oma sissetuleku arvel võlausaldajate nõuete proportsionaalseks mõistliku aja jooksul

rahuldamiseks. Liiklusregistrist nähtuvalt kuulub võlgnikule küll kolm sõidukit (XXX reg nr XXX,

Ford Mondeo Turnier reg nr XXX, Audi A6 Avant reg nr XXX), kuid sõidukitel ei ole kehtivat

liikluskindlustuse lepingut ja tehnoülevaatust, mis annab lisaks eeltoodule ka sõidukite vanust

arvestades aluse arvata, et sõidukitel puudub väärtus pankrotivarana.

Võlgnik avaldas 12.10.2023 kohtuistungil, et otsib Töötukassa kaudu uut töökohta. Vahepeal käib ta

venna juures abis, aga tema juurde ei saa ametlikult tööle minna. Praegu aitavad teda suures osas

vanemad. Peamised võlgnevused on masslaenupakkujatelt võetud laenud. Väljaspool Eestit on

võlgnikul Revolut konto XXX, kuhu laekub lapsetoetus. Viimase kolme aasta jooksul ei ole võlgnik

vara võõrandanud.

Täitemenetluse registrist nähtuvalt on võlgniku suhtes menetluses 13 täiteasja:

1. XXX, kohtutäitur Sirje Tael, 14.12.2021 Politsei- ja Piirivalveameti trahvinõue 40 eurot;

2. XXX, kohtutäitur Oksana Kutšmei, 11.10.2022 Politsei- ja Piirivalveameti trahvinõue 40

eurot;

3. XXX, kohtutäitur Oksana Kutšmei, Politsei- ja Piirivalveameti 15.07.2023 trahvinõue 80

eurot;

4. XXX, kohtutäitur Anne Böckler, Pärnu Maakohtu 21.06.2022 määrusest tsiviilasjas 2-22-

110715 tulenev Bondora AS nõue 5151,45 eurot;

5. XXX, kohtutäitur Janek Pool, Tartu Maakoohtu 30.10.2020 otsusest tsiviilasjas 2-20-15230

tulenev Siim-Sander Muuli elatisenõue 5020,37 eurot; elatisabi 100 eurot;

6. XXX, kohtutäitur Oksana Kutšmei, Pärnu Maakohtu 22.06.2022 määrusest tsiviilasjas 2-22-

115774 tulenev OK Incure OÜ nõue 234,10 eurot;

7. XXX, kohtutäitur Oksana Kutšmei, Pärnu Maakohtu 22.06.2022 määrusest tsiviilasjas 2-22-

115346 tulenev Renovum OÜ nõue 6746,57 eurot;

8. XXX, kohtutäitur Anne Böckler, Pärnu Maakohtu 12.08.2022 määrusest tsiviilasjas 2-22-

125498 tulenev Aktiva Portfolio AS nõue 2593,57 eurot;

9. XXX, kohtutäitur Oksana Kutšmei, Pärnu Maakohtu 05.10.2022 määrusest tsiviilasjas 2-22-

129377 tulenev Renovum OÜ nõue 747,47 eurot;

10. XXX, kohtutäitur Oksana Kutšmei, Pärnu Maakohtu 05.10.2022 määrusest tsiviilasjas 2-22-

133489 tulenev Renovum OÜ nõue 514,07 eurot;

11. XXX, kohtutäitur Oksana Kutšmei, Pärnu Maakohtu 24.01.2023 määrusest tsiviilasjas 2-22-

144712 tulenev Aktsiaselts PlusPlus Capital nõue 975,48 eurot;

12. XXX, kohtutäitur Oksana Kutšmei, Pärnu Maakohtu 24.01.2023 määrusest tsiviilasjas 2-22-

144780 tulenev Aktsiaselts PlusPlus Capital nõue 1392,90 eurot;

13. XXX, kohtutäitur Aive Kolsar, 30.08.2023 mittetulundusühingu Eesti Liikluskindlustuse

Fond nõue 178,30 eurot.

Nõuetele lisanduvad täitemenetluse kulud. Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel on võlgniku suhtes

pooleli üks kohtumenetlus – Aktsiaselts PlusPlus Capital maksekäsu kiirmenetluse avaldus (tsiviilasi

nr 2-23-137140).

4. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga,

mistõttu ei ole võimalik tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine. Võlgniku

maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on eeskätt oma krediidivõimekust arvestamata kergekäeline

laenude võtmine, so muu asjaolu PankrS mõttes. Pankrotihaldur on nõuete kaitsmisel kohustatud

kontrollima krediidiandjate nõuete suurust, kujunemist ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, kusjuures VÕS § 4034 lg 13 kohaselt

tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada

krediidiandjal. Arvestades asjaolu, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on avalduses

taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab

kohus võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule (FiMS § 15 lg 9). Pankroti

väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses

pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti

väljakuulutamisel täitemenetlus.

5. Kohus nimetab pankrotihalduriks Terje Eipre, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab A. M. t osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

6. FiMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja

võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud

kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või

pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse

üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase

kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu

takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide

kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses

sätestatud kohustusi.

7. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus

kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse

lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku

ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka

juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Terje Eipre on vajalike

erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS

§ 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal

aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei

kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada

hiljemalt 24.10.2024.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik