2-23-13545/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-13545

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-13545

Tsiviilasi

J. R. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

avaldaja/võlgnik J. R. (isikukood XXX; elukoht XXX; telefon

XXX; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

12. oktoober 2023

RESOLUTSIOON

1. Võtta J. R. maksejõuetusavaldus menetlusse.

2. Kuulutada välja J. R. (isikukood XXX) pankrot kell 16.30 ja algatada J. R. kohustustest

vabastamise menetlus.

3. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Terje Eipre (Pärnu mnt 328-43, 11611

Tallinn; telefon 627 0551, 503 4471; e-post info@eipre.ee).

4. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub menetluskonverentsina 17. novembril 2023

kell 10.30 Kalevi 1 Tartus Tartu kohtumaja saalis nr 347.

5. Kohustada J. R. t osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

ld-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta

üksnes haldur.

7. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

8. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 24. oktoobril 2024.

9. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

2

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49

lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

10. Jätta menetluskulud J. R. kanda.

11. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Asjaolud

1. J. R. (avaldaja/võlgnik) esitas 25.09.2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse

(tsiviilasi nr 2-23-13545).

Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline. Tal on kaks ülalpeetavat last: R. R., sünd XXX, ja K. R.,

sünd XXX. Lapsed koos võlgnikuga ei ela. Võlgnik töötab XXX kliendihaldurina. Tema

sissetulekuks on netotöötasu 1400 eurot kuus. Võlgniku igakuised väljaminekud on 769 eurot:

kulutused toidule 400 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, kulutused majatarvetele,

ravimitele ja hügieenile 20 eurot, sidekulud 30 eurot, ülalpidamismaksed võlgnikust lahus elavatele

lastele 250 eurot ja tervishoiukulud 19 eurot (spordiklubi kuumakse). Võlgnikul ei ole hetkel

elukohta, kuid ta otsib üürikorterit ning seega lisanduvad edaspidiselt väljaminekule ka kulud

eluasemele. Võlgnikule ei kuulu realiseeritavat vara. Võlgnik on märkinud oma kohustuste suuruseks

37 580 eurot.

Võlgnik on selgitanud makseraskuste tekkimise kohta, et sattus laenukeerisesse, sh võttis uusi laene

eelmiste tasumiseks. Tekkisid ka probleemid alkoholi liigtarvitamisega. Siiani on võlgnik suutnud

laenude abil tasuda igakuiseid kohustusi, samas on kohustused muutunud suuremaks kui sissetulek.

Maksehäires ega inkassos ükski laen veel ei ole. Käesolevaks ajaks on võlgnik loobunud alkoholist

ning plaanib abi saamiseks minna nõustamisele, et eluga toime tulla. Võlgnik soovib pankroti

väljakuulutamist ja kohustustes vabastamise menetluse algatamist.

Kohtu põhjendused

2. Kohus leiab, et J. R. maksejõuetusavaldus vastab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-

s 11 sätestatud nõuetele ning avaldus tuleb menetlusse võtta. FiMS § 14 lg-s 1 sätestatud avalduse

menetlusse võtmise keeldumise aluseid ei esine.

3. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu poolt

avalikest registritest kogutud andmetest nähtub, et võlgniku kohustused (37 580 eurot) ületavad tema

võime oma sissetuleku arvel võlausaldajate nõuete proportsionaalseks mõistliku aja jooksul

rahuldamiseks. Võlgnik avaldas 12.10.2023 kohtuistungil, et võlanõustaja soovitas tal esitada

maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks. Võlgnik on elukaaslasest lahku läinud ja praegu suheldakse ainult laste pärast.

Nädalavahetusel elab võlgnik vanemate juures, nädala sees sõbra juures. Väljaspool Eestit võlgnikul

kontosid ei ole. Viimase kolme aasta jooksul ei ole võlgnik vara võõrandanud. Sama töökoht on

võlgnikul juba üle 10 aasta. Kohtute infosüsteemist (KIS) ja täitemenetluse registrist nähtuvalt ei ole

3

võlgniku suhtes pooleli olevaid kohtu- ega täitemenetlusi. Võlgnik on märkinud võlanimekirjas

nõudeid 37 580 euro ulatuses järgmiselt:

1. AS SEB Pank nõue 8700 eurot (kaks väikelaenu, krediitkaart);

2. AS Citadele banka Eesti filiaal nõue 9000 eurot;

3. AS Inbank nõue 3500 eurot (väikelaen, krediitkaart);

4. Holm Bank AS nõue 4800 eurot (väikelaen, krediitkaart);

5. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal nõue 1700 eurot;

6. Coop Pank AS nõue 2400 eurot;

7. BB Finance OÜ (Raha24) nõue 980 eurot;

8. Svea Finance AS nõue 3000 eurot;

9. PLACET GROUP OÜ (SMSraha, SMSmoney) nõue 3500 eurot;

10. AS LHV Pank

4. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga,

mistõttu ei ole võimalik tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine. Võlgniku

maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on eeskätt oma krediidivõimekust arvestamata kergekäeline

laenude võtmine, so muu asjaolu PankrS mõttes. Pankrotihaldur on nõuete kaitsmisel kohustatud

kontrollima krediidiandjate nõuete suurust, kujunemist ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, kusjuures VÕS § 4034 lg 13 kohaselt

tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada

krediidiandjal. Arvestades asjaolu, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on nii avalduses

kui 12.10.2023 kohtuistungil taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, kuulutab kohus võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule

(FiMS § 15 lg 9). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha

tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku

pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.

5. Kohus nimetab pankrotihalduriks Terje Eipre, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab J. R. t osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

6. FiMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja

võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud

kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või

pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse

üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase

kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu

takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide

kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses

sätestatud kohustusi.

7. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus

kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise

4

menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse

lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku

ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka

juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Terje Eipre on vajalike

erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS

§ 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal

aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei

kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada

hiljemalt 24.10.2024.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik