2-20-12498/64 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 24.10.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-12498

Kohtuasi

OÜ INMARX PARTNERS hagi SFS Group Finland

Oy Eesti filiaali (endise ärinimega SFS intec Oy Eesti

Filiaal) vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.11.2022 määrus (menetluskulude

kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ INMARX PARTNERS määruskaebus

SFS Group Finland Oy Eesti filiaali (endise ärinimega SFS

intec Oy Eesti Filiaal) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

OÜ

INMARX

PARTNERS

(registrikood

10946126), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer

Kuulme

Kostja SFS Group Finland Oy Eesti filiaal (endise

ärinimega SFS intec Oy Eesti Filiaal; registrikood

10640019), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul

Ainla

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 01.11.2022 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta

osaliselt määruse põhjendusi.

2. Jätta OÜ INMARX PARTNERS ja SFS Group Finland Oy Eesti filiaali (endise

ärinimega SFS intec Oy Eesti Filiaal) määruskaebused rahuldamata.

3. Jätta rahuldamata OÜ INMARX PARTNERS ja SFS Group Finland Oy Eesti

filiaali (endise ärinimega SFS intec Oy Eesti Filiaal) taotlused määruskaebustelt

tasutud riigilõivu tagastamiseks.

4. Määruskaebuste menetlemise kulusid ei hüvitata.

2-20-12498

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ INMARX PARTNERS esitas 28.08.2020 Harju Maakohtule SFS Group Finland Oy

Eesti filiaali (endise ärinimega SFS intec Oy Eesti Filiaal; kostja) vastu hagi, milles palus

mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 16 522,50 eurot ja viivis. Harju Maakohus

rahuldas 27.08.2021 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna

Ringkonnakohus tühistas 22.04.2022 otsusega maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas

hagi suuremas summas kui põhivõlg 10 342,50 eurot ja sellelt summalt arvestatud viivise osas

ning jättis vastavas osas hagi rahuldamata. Ringkonnakohus jättis menetluskulud maa- ja

apellatsioonikohtus 37% ulatuses hageja ja 63% ulatuses kostja kanda. Riigikohus keeldus

24.10.2022 määrustega hageja ja kostja kassatsioonkaebuseid menetlusse võtmast ning jättis

kassatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.

2. Hageja esitas menetluskulude nimekirjad maakohtus 21.06.2021 ja ringkonnakohtus

05.03.2022, mille kohaselt olid tema menetluskuludeks maakohtus 4660 eurot ja

ringkonnakohtus 550 eurot.

3. Kostja esitas maakohtus 21.06.2021 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt olid tema

menetluskuludeks maakohtus õigusabikulud 8775 eurot. Õigusabi on osutatud 58,50 tunni

ulatuses. Kostja 21.03.2022 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt olid

kostja menetluskuludeks ringkonnakohtus õigusabikulu 3337,50 eurot ja riigilõiv. Õigusabi on

osutatud 22,25 tunni ulatuses. Kostjale osutati nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses

õigusabi tunnitasu suurusega 150 eurot, millele käibemaksu ei lisandu.

4. Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu. Hageja leidis, et arvestades kostja

menetlusdokumente, nende sisu, menetlustoimingute kestvust ja asja keerukust, on kostja

õigusabikulud põhjendamatult suured. Hageja esindajal on sõltuvalt kohtuastmest ca kaks–neli

korda väiksem ajakulu kui kostjal. Samuti osutab kostja esindaja ajakulu ebamõistlikkusele

asjaolu, et ligi 10 tundi on kulunud nõupidamistele kliendiga, millist ajakulu ei saa pidada

mõistlikuks. Arvestades, et tegemist ei ole mahuka ega keerulise vaidlusega, on põhjendamatult

suur ka kostja esindaja tunnitasu 150 eurot. Põhjendatuks saaks pidada tunnitasu määra

käesolevas asjas kuni 120 eurot tunnis.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 01.11.2022 määrusega (vaidlustatud määrus) hageja ja kostja

menetluskulude kindlaksmääramise avaldused osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulude hüvitise 3367,35 eurot ja hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulude hüvitise 3274,50 eurot. Maakohus tasaarvestas hageja ja kostja vastastikused

väljamõistetavad menetluskulud ning mõistis seejärel kostjalt hageja kasuks välja

2-20-12498

menetluskulude hüvitise summas 92,85 eurot koos viivisega võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

5.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt olid hageja menetluskulud 5210 eurot, millest

riigilõiv oli 750 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu 1435 eurot ning esindajakulud 3225

eurot (töömaht 32,25 tundi, tunnihind 100 eurot käibemaksuta). Riigilõiv on põhjendatud ja

vajalik kulu ning selle kandmine on tõendatud. Samuti on põhjendatud ja vajalik kulu

dokumentaalse tõendi saamise kulu 1435 eurot. Maakohus luges hageja esindaja toimingud

põhjendatuks ja vajalikuks 3160 euro ulatuses (31,6 x 100). Hageja põhjendatud ja vajalikud

menetluskulud on kokku 5345 eurot (3160 + 750 + 1435). Lähtuvalt menetluskulude jaotusest

mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 3367,35 eurot (5345 x 63%).

5.2. Kostja menetluskulud olid kokku 12 862,50 eurot, millest riigilõiv oli 750 eurot ja

õigusabikulud 12 112,50 eurot (töömaht 80,75 tundi, tunnihind 150 eurot käibemaksuta).

Maakohus leidis, et riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu ning selle kandmine on tõendatud.

Maakohus vähendas järgmiste toimingute ajakulu:

-

hagile vastamine ja sellega seotud ettevalmistavad toimingud 9,5 tunnilt 6 tunnile;

-

nõupidamine kliendiga enne 08.03.2021 seisukoha koostamist 2,5 tunnilt 0,5 tunnile;

-

06.04.2021 nõupidamine kliendiga 1,5 tunnilt 0,5 tunnile;

-

15.04.2021 vastuväite ja taotluste koostamine 3,5 tundi on tervikuna põhjendamatu, kuna

vastuväide oli asjakohatu ja tunnistajataotlus ei puutunud asjasse, tegemist oli mittevajaliku

ja põhjendamatu toiminguga;

-

hageja 27.04.2021 arvamusega tutvumine ja selle analüüsimine 1,5 tunnilt 0,5 tunnile;

-

hageja 03.05.2021 taotluse ja esitatud tõendiga (arvamusega) tutvumine ja selle analüüs

1,5 tunnilt 1 tunnile;

-

10.05.2021 kohtumäärusega tutvumine ja selle analüüs 0,75 tunnilt 0,25 tunnile;

-

14.05.21 ja 19.05.2021 kliendiga nõupidamine kokku 2,5 tunnilt 0,5 tunnile;

-

31.05.2021 istungiks ettevalmistamine 3,5 tunnilt 2,5 tunnile;

-

apellatsioonkaebuse koostamine 8,75 tunnilt 5 tunnile;

-

hageja apellatsioonivastusega tutvumine ja selle analüüs 2,5 tunnilt 1,5 tunnile;

-

hageja 05.03.22 seisukohale ja menetluskulude nimekirjale vastamine 2,5 tunnilt

1,5 tunnile.

Maakohus leidis, et ülejäänud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud

on põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest

ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.

Maakohus leidis, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on kostja lepingulise

esindaja tunnihind 150 eurot (käibemaksuta) keskmisest mõnevõrra kõrgem hind, mis on

põhjendamatu. Vaidluse ajaline kestus oli tavapärane. Asi läbis kaks kohtuastet, maakohtus

toimusid lühike eelistung ja põhiistung, kus kuulati ära tunnistajad. Toimiku ja tõendite maht

on tavapärane. Nõue ei olnud märkimisväärne. Asjas ei ole olnud vaja süstemaatiliselt

tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat ja Euroopa

Liidu õigust. Käesolev vaidlus oli sisuliselt keskmise keerukusega. Isikutel on omavahel küll

õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid

arvestades mh menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse

austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu

keskmist ületavate tunnitasu määrade alusel. Arvestades asja olemust ja advokaadibüroode

osutatava teenuse üldist mõistlikku turuhinda, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda kostjale

õigusabi osutanud advokaadi mõistlikuks tunnihinnaks 135 eurot (käibemaksuta).

2-20-12498

Maakohus luges kostja lepingulise esindaja tehtud toimingud põhjendatuks ja vajalikuks 60

tunni ulatuses (80,75 – 20,75), mis kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasumäära arvestades

vastab 8100 eurole. Kostja menetluskulud on kokku 8850 eurot (8100 + 750). Maakohus

mõistis tulenevalt menetluskulude jaotusest hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas

3274,50 eurot (8850 x 37%).

5.3. Maakohus tasaarvestas hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad

menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 alusel (koosmõjus § 463 lg-

ga 2) ja mõistis tasaarvestuse tagajärjel kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas

92,85 eurot (3367,35 – 3274,50).

Hageja määruskaebus

6. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrus tühistada osas, milles

maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise suuremas summas kui

1466,31 eurot (kohtumääruse resolutsiooni p 4) ja jättis peale tasaarvestust kostjalt hageja

kasuks välja mõistmata menetluskulude hüvitise summas 1808,19 eurot (kohtumääruse

resolutsiooni p 5). Hageja palub tühistatud osas teha uus lahend, millega mõista hagejalt välja

kostja kasuks menetluskulud mitte suuremas summas kui 1466,31 eurot ja mõista peale

tasaarvestust kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1901,04 eurot.

Hageja leiab, et maakohtu määratud kostja esindaja ajakulu 60 tundi on ilmselgelt ebamõistlik.

Kuigi poolte menetluskulud ei pea olema samas suurusjärgus, osutab kostja esindaja õigusabi

ajakulu ebamõistlikkusele mh asjaolu, et hageja esindaja õigusabi ajakulu on kostja omast kaks

korda väiksem. Samas kannab üldiselt hageja menetluses suuremat koormust. Kostja kohtutele

esitatud menetlusdokumendid on samasisulised ja varasemaid seisukohti kordavad. Samuti on

kostja esitanud kohtule korduvalt menetlusdokumente, ilma et kohus oleks kostjalt nende

esitamist soovinud. Arvestades kostja esindaja menetlusdokumente, nende sisu ning asja mahtu

ja keerukust, saab põhjendatuks pidada kostja õigusabi ajakulu kokku mitte rohkem kui

23,80 tunni ulatuses, mistõttu tuleks kostja toimingute ajakulu vähendada järgmiselt:

-

hagiavalduse ja selle lisadega tutvumise, õigusliku analüüsi, kliendiga nõupidamise ja

hagivastuse koostamise ajakulu 9,5 tunnilt 4 tunnile, kuna hagist nähtuvalt ei olnud tegemist

keerulise ega mahuka õigusvaidlusega ning hagi vastus sisaldab 4 lk hõredat teksti;

-

hageja 29.12.2020 seisukohtade ja taotlustega tutvumise ja analüüsi, kliendiga nõupidamise

e-kirja ja telefoni teel, hageja 29.12.20 seisukohtadele seisukohtade koostamise ajakulu

8 tunnilt 2 tunnile, kuna kostja 08.01.2021 seisukoht kordab suuremas osas juba hagi

vastuses esitatud seisukohti;

-

12.01.2021 nõupidamist kliendiga 0,75 tunnilt 0,10 tunnile, kuna kostja ei ole selgitanud,

milles seisnes vajadus niivõrd pikaajaliseks nõupidamiseks;

-

ettevalmistuse ajakulu 13.01.2021 istungiks 1,5 tunnilt 0,5 tunnile, kuna kostja oli vahetult

enne istungit esitanud kohtule omapoolse seisukoha, st tutvunud asja materjalidega;

-

hageja advokaadiga kompromissi läbirääkimiste ajakulu 0,5 tunnilt 0,2 tunnile, arvestades

suhtluse kestust;

-

hageja 22.02.2021 seisukohtadega tutvumise ja nende analüüsi, kliendiga nõupidamise ja

08.03.2021 seisukohtade koostamise ajakulu 10,5 tunnilt 2 tunnile, kuna sellise dokumendi,

kus on antud arvamus/esitatud taotlus tunnistajate osas ja esitatud väide, nagu ei oleks

kostjat kaasatud puuduste ülevaatusele ja esitatud kohtule tõendeid, koostamiseks ei saa

kuluda nii palju aega;

-

kostja 24.03.2021 seisukohaga tutvumise ja selle analüüsi ajakulu 1,5 tunnilt 0,5 tunnile,

mis on mõistlik ajakulu;

2-20-12498

-

06.04.2021 kliendiga nõupidamise ajakulu 1,5 tundi on tervikuna põhjendamatu, kuna

kostja ei ole põhjendanud, miks oli vajalik korraldada pikaajaline nõupidamine kliendiga;

-

08.04.2021 kohtumäärusega tutvumise ja selle analüüsi ajakulu 0,75 tunnilt 0,1 tunnile, mis

on mõistlik ajakulu;

-

hageja 27.04.2021 arvamusega tutvumise ja selle analüüsi ajakulu 1,5 tunnilt 0,2 tunnile,

mis on mõistlik ajakulu;

-

hageja 03.05.2021 taotluse ja esitatud tõendiga (arvamusega) tutvumise ja selle analüüsi

ajakulu 1,5 tunnilt 0,5 tunnile, mis on mõistlik ajakulu;

-

10.05.2021 kohtumäärusega tutvumise ja selle analüüsi ajakulu 0,75 tundi on tervikuna

põhjendamatu, kuna kostja vastuväide oli põhjendamatu ja jäeti rahuldamata;

-

põhjendamatu on kliendiga 14.05.2021 ja 19.05.2021 nõupidamiste ajakulu kokku 2,5

tundi, kuna kostja ei ole põhjendanud, miks oli järjekordselt vajalik korraldada pikaajalised

nõupidamised kliendiga;

-

21.05.2021 taotluse koostamise ja tõendi esitamise ajakulu 1,5 tunnilt 0,5 tunnile, kuna

tegemist on menetlusdokumendiga, mille sisuks on kohtule tõendi esitamine;

-

kohtuistungi protokolliga tutvumise ajakulu 0,75 tunnilt 0,2 tunnile, mis on mõistlik

ajakulu;

-

kohtuvaidluse teeside koostamise ajakulu 3 tunnilt 2,5 tunnile, kuna teesides on korratud

kostja varasemates menetlusdokumentides juba esitatud seisukohti;

-

vastaspoole teesidega tutvumise ja repliigi koostamise ajakulu 2 tundi on põhjendamatu,

kuna maakohus repliigi esitamist ei nõudnud;

-

Harju

Maakohtu

otsusega

tutvumise

ja

analüüsi,

kliendiga

nõupidamise

ja

apellatsioonkaebuse ajakulu kokku 12,5 tundi 4 tunnile, kuna kostja kordab

apellatsioonkaebuses

kõiki

neid

seisukohti,

mis

on

juba

esitatud

kostja

menetlusdokumentides maakohtus;

-

hageja apellatsioonivastusega tutvumise ja analüüsi ning sellele vastuse koostamise ajakulu

kokku 7,25 tundi on põhjendamatu, kuna ringkonnakohus ei nõudnud kostjalt seisukohta

hageja vastuse kohta;

-

hageja 05.03.22 seisukohale ja menetluskulud nimekirjale vastamise ajakulu 2,5 tunnilt 0,5

tunnile, mis on mõistlik ajakulu.

Kostja määruskaebus

7. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osaliselt

resolutsiooni p-de 4 ja 5 osas ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas

4079,25 eurot, tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad

menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud

summas 711,90 eurot.

7.1. Maakohus on kostja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendamatult vähendanud. Maakohus

viitas kostja esindaja töötunni hinna mõistlikkuse hindamisel ligi 10 aastat tagasi tehtud

Riigikohtu lahendile. Kümne aasta jooksul on advokaadibüroode keskmine tunnihind

märkimisväärselt tõusnud ning põhjendamatu on maakohtu arvamus, et üldine mõistlik

turuhind on ainult 135 eurot käibemaksuta. Kohus hindab küll menetluskulude põhjendatust

diskretsiooni alusel, kuid vandeadvokaadi töötunni turuhind on objektiivsemalt hinnatav kui

menetlustoimingute kestus.

7.2. Maakohus on põhjendamatult vähendanud kostja lepingulise esindaja ajakulu kliendiga

nõupidamisele enne 08.03.2021 seisukoha esitamist, samuti 06.04.2021, 14.05.2021 ja

19.05.2021. Kostja leiab, et kohus ei või piirata nõupidamise kestust. Kostja esindaja ajakulu

3,5 tundi 15.04.2021 vastuväite ja taotluste koostamisele ei saa pidada põhjendamatuks.

2-20-12498

Asjaolu, et asja arutanud kohus on pidanud hageja tunnistajate ülekuulamisele esitatud

vastuväidet ja kostja taotluse esitamist tunnistajate ülekuulamiseks mittevajalikeks

toiminguteks, ei tähenda seda, et need olid asjakohatud ja mittevajalikud. Esiteks peab advokaat

ära kasutama kõik võimalused oma kliendi parimaks esindamiseks. Teiseks olid taotlused

asjakohased ja vajalikud. Kolmandaks, vastuväited ja taotlused tuleb esitada õigeaegselt ning

seda vaatamata võimalusele, et kohus võib neid mitte rahuldada.

7.3. Kostja palub lugeda põhjendatud esindajatasuks 10 275 eurot (68,5 x 150 eurot). Kui sellele

liita apellatsioonimenetluses tasutud riigilõiv 750 eurot, siis on kostja põhjendatud

menetluskulud kokku 11 025 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb hagejalt kostja

kasuks välja mõista 4079,25 eurot (11 025 x 37%), teha tasaarvestus ja mõista hagejalt kostja

kasuks välja 711,90 eurot (4 079,25 – 3 367,35).

Poolte seisukohad ja menetluse edasine käik

8. Pooled vaidlevad üksteise määruskaebustele vastu ja paluvad vastaspoole kaebuse jätta

rahuldamata.

9. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1

p 21 (koosmõjus §-ga 659) alusel muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi.

Määruskaebused jäävad rahuldamata.

11. TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse

põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Määruskaebuses vaidlustab hageja maakohtu määrust osas, milles kostja

menetluskulud mõisteti hagejalt välja 1466,31 eurot ületavas osas. Kostja vaidlustab maakohtu

määrust osas, milles maakohus jättis hagejalt kostja kasuks välja mõistmata menetluskulud

804,75 euro ulatuses (4079,25 – 3274,50). Ülejäänud osas ei ole maakohtu määrust

vaidlustatud. Ringkonnakohus saab kontrollida maakohtu määrust üksnes vaidlustatud osas.

Vaidlustamata osas on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause koosmõjus

§-ga 659).

12. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja

ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 23.03.2016, 3-2-

1-184-15, p 14). Lisaks tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu

suurust (vt nt RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164, p 9; 14.04.2021, 2-19-10324, p 17). Esindaja

ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja

siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui

maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.

13. Kolleegium leiab, et maakohus ületas diskretsioonipiire, kui vähendas kostja lepingulise

esindaja tunnihinda. Lisaks on hageja määruskaebuse väited kostja lepingulise esindaja

hüvitatava ajakulu kohta osaliselt põhjendatud. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et kostja

2-20-12498

lepingulise esindaja ajakulu 60 tundi on TsMS § 175 lg 1 mõttes vajalik ja põhjendatud. Samas

tuleb osaliselt nõustuda ka kostja määruskaebusega, et maakohus on kostja toiminguid osaliselt

alusetult põhjendamatuks pidanud. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu määruse põhjendusi vastavas

osas muuta.

14. Maakohus vähendas kostja lepingulise esindaja tunnihinda 150 eurolt (käibemaksuta) 135

eurole (käibemaksuta), põhjendades, et tegemist on õigusteenuse osutamisel keskmisest

mõnevõrra kõrgema hinnaga, mis on maakohtu hinnangul asjaolusid arvestades põhjendamatu.

Maakohus on leidnud põhjendatult, et tegemist ei ole keskmisest keerukama asjaga, menetluse

kestus oli tavapärane, nõue ei olnud märkimisväärne, tõlgendada ei olnud vaja erinevate

õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat ja Euroopa Liidu õigust.

Maakohus vähendas õigusabi hinda seetõttu, et pidas seda keskmisest kõrgemaks.

Ringkonnakohus märgib, et konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu

suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja

kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest ning üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu,

mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda (vt nt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-

115-14, p 14; RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164, p 10). Kostja on määruskaebuses toonud

põhjendatult esile, et õigusteenuse keskmine tunnihind on praeguseks kõrgem kui maakohtu

viidatud Riigikohtu 2013. aasta lahendis (RKTKm 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25).

Kolleegiumi hinnangul ei ületa kostja vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 150

eurot ilma käibemaksuta oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Riigikohus on

pidanud viimaste aastate praktikas põhjendatud tunnitasu määradeks nt 170 eurot ilma

käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3‑2‑1‑159‑16, p 24), 175 eurot ilma käibemaksuta

(RKTKo 02.06.2021, 2-19-5942), 190 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 13.05.2020, 2-18-

17536, p 18) ja 200 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4). Seetõttu

tuleb vaidlustatud määruse põhjendusi vastavalt eeltoodule muuta ning lugeda, et kostja

lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot on asja keskmist keerukust ja õigusabi keskmist

turuhinda arvestades põhjendatud ja vajalik.

15. Maakohus vähendas kostja lepingulise esindaja 15.04.2021 vastuväite ja taotluste

koostamise ajakulu 3,5 tundi. Kostja leiab määruskaebuses, et kuigi asja arutanud kohus on

pidanud hageja tunnistajate ülekuulamisele esitatud vastuväidet ja kostja taotluse esitamist

tunnistajate ülekuulamiseks põhjendamatuks, ei tähenda see seda, et need olidki asjakohatud ja

mittevajalikud toimingud. Edutu taotluse, väite või tõendi esitamisega kaasnevad kulud on

võimalik jätta TsMS § 169 lg 3 alusel menetluse tulemusest sõltumata menetlusosalise kanda,

kes esitas kõnealuse taotluse, väite või tõendi. Rahuldamata jäänud kaebuste ja taotlustega saab

kohus TsMS § 169 lg 3 järgi arvestada menetluskulude jaotamisel, mitte aga enam nende

kindlaksmääramisel (vt nt TlnRnKm 01.03.2023, 2-20-14545, p 12; 15.04.2021 2-16-2726,

p 35; 13.04.2022, 2-21-5625, p 13.3). Ringkonnakohus ei märkinud asjas tehtud lõpplahendis,

et 15.04.2021 vastuväitega seotud kulud tuleb jätta kostja kanda. Seega ei saa vastuväite ja

taotlustega seotud kulu lugeda tervikuna mittevajalikuks ja põhjendamatuks TsMS § 175 lg 1

esimese lause alusel pelgalt tulenevalt sellest, et vastuväide ja taotlus jäeti rahuldamata.

Menetlusosalistel on õigus enda huvide kaitseks esitada kaebusi ja taotlusi ning üldjuhul ei anna

menetlusosalise taotluse rahuldamata jätmine alust pidada taotluse esitamisega seotud esindaja

kulusid ebavajalikeks või põhjendamatuteks. Menetlustoiming ei ole vajalik ja põhjendatud,

kui see on ilmselgelt asjakohatu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole 16.04.2021 esitatud

vastuväite ja taotluse puhul tegemist ilmselgelt asjakohatu menetlustoiminguga. Maakohus ei

ole vastuväite ja taotluse lahendamisel 10.05.2021 määruses leidnud, et vastuväide ja taotlus

tunnistaja ülekuulamiseks oleks olnud lubamatud. Samuti ei saa öelda, et tegemist oleks olnud

pahatahtliku või õiguslikult täiesti perspektiivitu taotlusega. Kolleegium loeb põhjendatud

2-20-12498

ajakuluks 16.04.2021 esitatud vastuväite ja taotluse koostamise eest 3 tundi, arvestades

dokumendi sisu ja mahtu.

16. Kolleegium nõustub osaliselt hagejaga, et osade kostja lepingulise esindaja toimingute osas

on maakohus määranud kulud kindlaks ülemäärases ulatuses.

16.1. Hageja hinnangul tuleb kostja esindaja ajakulu 8 tundi hageja 29.12.2020 seisukohtade ja

taotlustega tutvumisele ja analüüsile, kliendiga nõupidamisele ning hageja 29.12.2020

seisukohtadele vastamisele vähendada 2 tunnile, kuna kostja 08.01.2021 seisukoht kordab

suuremas osas juba hagi vastuses esitatud seisukohti. Samuti palub hageja vähendada ajakulu

kliendiga nõupidamisele 0,75 tunnilt 0,1 tunnile ja 1,5 tundi 13.01.2021 istungiks

valmistumiseks 0,5 tunnile, kuna kostja lepinguline esindaja oli juba asja materjalidega tuttav.

Ringkonnakohtu arvates on nimetatud toimingute ajakulu vähendamine põhjendatud. Kostja

lepinguline esindaja oli enne 08.01.2021 esitatud dokumendiga seotud toimingute tegemist

käesoleva asja asjaoludega kursis ning dokumendis on olulisel määral korratud hagi vastuses

esitatud seisukohti. Kuna esindajale olid asja materjalid teada ja viimane seisukoht enne

13.01.2021 istungit oli esitatud kõigest viis päeva varem, ei saa ka istungiks valmistumise

ajakulu 1,5 tundi täies ulatuses põhjendatuks pidada. Arvestades hageja 29.12.2020 ja kostja

08.01.2021 dokumentide sisu ja mahtu, mõistlikku aega nõupidamistele ning 13.01.2021

istungiks valmistumist, on põhjendatud ja vajalik ajakulu nendele toimingutele 5,25 tundi,

mistõttu vähendab ringkonnakohus toimingute ajakulu 5 tunni võrra.

16.2. Hageja peab määruskaebuses tervikuna põhjendamatuks hageja apellatsioonivastusega

tutvumise ja selle analüüsi ning apellatsioonivastusele seisukoha koostamise ajakulu kokku

7,25 tundi, kuna ringkonnakohus ei nõudnud kostjalt seisukohta. Samuti leiab hageja, et hageja

05.03.2022 seisukohale ja menetluskulude nimekirjale vastamise ajakulu 2,5 tundi tuleb

vähendada 0,5 tunnile. Maakohus vähendas apellatsioonivastusega tutvumise ajakulu ja hageja

05.03.2021 seisukohale ning menetluskulude nimekirjale vastamise ajakulu kumbagi 1 tunni

võrra. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et apellatsioonivastusega tutvumine ja sellele

seisukoha esitamine on tervikuna põhjendamatu toiming. Kuigi kostja esitas seisukoha enne kui

ringkonnakohus määras asjas kirjaliku menetluse ja tähtaja seisukohtade esitamiseks,

võimaldab TsMS § 647 lg 1 kirjalikus menetluses esitada avaldusi ja seisukohti ka peale

apellatsioonkaebuse esitamist, ning kostja ei ole peale ringkonnakohtu määratud tähtaega, s.o

15.03.2022 seisukohas esitanud uuesti seisukohti hageja vastusele apellatsioonkaebusele.

Seetõttu leiab ringkonnakohus, et vastavaid toiminguid ei saa pidada iseenesest

põhjendamatuteks või ebavajalikeks. Küll aga on kostja lepingulise esindaja ajakulu nendele

toimingutele ülemäärane. Arvestades hageja vastust apellatsioonkaebusele, kostja omapoolse

vastuse sisu ja mahtu ning dokumendis esitatud varasemate seisukohtade kordusi, samuti

15.03.2022 seisukoha sisu ja mahtu, leiab ringkonnakohus, et põhjendatud ja vajalik ajakulu

apellatsioonivastusega tutvumisele, vastuse koostamisele ning hageja 05.03.2022 seisukohale

ja menetluskulude nimekirjale vastamisele ei ületa 3,75 tundi. Ringkonnakohus vähendab seega

maakohtu põhjendatuks peetud ajakulu 4 tunni võrra.

17. Ülejäänud osas ei ole kolleegiumi hinnangul maakohus diskretsioonipiire ületanud.

Maakohtu määrus on ülejäänud õigustoimingute põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

piisavalt detailne ning iga toimingu ajakulu vähendamist on põhjendatud. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu määruse ülejäänud põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata

(TsMS § 654 lg 6 ja § 659). Vastuseks määruskaebuste muudele väidetele märgib kolleegium

järgmist.

2-20-12498

18. Maakohus vähendas vaidlustatud määruses osaliselt kostja lepingulise esindaja ajakulu, mis

seondus kliendiga nõu pidamisega. Nii hageja kui ka kostja on palunud vaidlustatud määrust

selles osas muuta. Ringkonnakohtu arvates ei ole praegusel juhul alust sekkuda täiendavalt

maakohtu diskretsiooni seoses kostja lepingulise esindaja ajakuluga kliendiga nõupidamistele.

Maakohus vähendas osadel juhtudel nõupidamistele kulunud aega, põhjendades, et kliendiga

nõu pidamine on küll vajalik, kuid vastaspool ei pea kandma sellega seotud kulu ebamõistlikus

ulatuses. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Samas ei saa ka nõupidamisi iseenesest

põhjendamatuteks toiminguteks pidada ning vastavalt hageja taotlusele täies ulatuses

vähendada. Riigikohus on selgitanud, et kliendisuhtlus on mõistlikus ulatuses TsMS § 175 lg 1

järgi vajalik ja põhjendatud toiming kliendi huvide kaitsel (RKTKm 13.06.2016, 3-2-1-48-16,

p 13). Vaidlustatud määrus on selles osas kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 ja Riigikohtu

praktikaga.

19. Hageja on määruskaebuses palunud vähendada kostja lepingulise esindaja ajakulu nii nende

toimingute osas, mille puhul maakohus põhjendatud ja vajalikku ajakulu juba vähendas, kui ka

nende toimingute osas, mida maakohus pidas tervikuna põhjendatud ja vajalikuks.

Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks vähendada veelgi nende toimingute ajakulu, mida

maakohus on vähendanud. Maakohtu seisukohad on nõuetekohaselt põhjendatud ning

maakohus ei ole lugenud kostja üksikuid menetlustoiminguid ja lepingulise esindaja ajakulu

põhjendatuks ja vajalikuks selgelt ülemäärasest ulatuses, mis annaks alust maakohtu

kaalutlusotsusesse sekkuda.

20. Toimingute osas, mille ajakulu maakohus ei ole vähendanud, märgib ringkonnakohus

järgmist.

20.1. Hageja on palunud mitmete kostja lepingulise esindaja toimingute ajakulu vähendada,

kuid ei ole põhjendanud, kuidas on maakohus diskretsiooni piire ületanud, määrates toimingute

ajakulu kindlaks kostja märgitud ulatuses: suhtlus hageja advokaadiga kompromissi teemal;

kostja 24.03.2021 seisukohaga tutvumine ja analüüs; 08.04.2021 kohtumäärusega tutvumine ja

selle analüüs; tutvumine kohtuistungi protokolliga. Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata

maakohtu põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et teise

menetlusosalise hinnangul oleks õigusabi osutaval isikul pidanud kuluma menetlusdokumendi

koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks.

20.2. Samuti on hageja leidnud, et kostja lepingulisel esindajal ei saanud kuluda 10,5 tundi

hageja 22.02.2021 seisukohtadega tutvumisele ja nende analüüsile, kliendiga nõupidamisele ja

08.03.2021 seisukohtade koostamisele. Maakohus vähendas nõupidamise kestust 2 tunni võrra,

mistõttu pidas maakohus viidatud toiminguid põhjendatuks kokku 8,5 tunni ulatuses.

Arvestades hageja 22.02.2021 taotluse ja tõendi sisu ja mahtu, vajadust nõu pidamiseks ning

kostja 08.03.2021 seisukoha ja taotluse sisu ning mahtu, on 8,5 tundi selleks vajalik ja

põhjendatud

ajakulu.

Samuti

vähendas

maakohus

mõistlikuks

peetavat

ajakulu

apellatsioonkaebuse koostamisele, mistõttu luges maakohus maakohtu otsusega tutvumise ja

selle analüüsi, kliendiga nõupidamise ja apellatsioonkaebuse koostamise põhjendatud ja

vajalikuks ajakuluks 12,5 tunni asemel 8,75 tundi, mis on loetletud toimingute sisu ja mahtu

arvates ringkonnakohtu hinnangul mõistlik ajakulu.

20.3. Lisaks on hageja palunud vähendada 1 tunni võrra 21.05.2021 taotluse koostamise ja

tõendi esitamise ajakulu ning 30 minuti võrra kohtuteeside koostamise ajakulu.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole antud juhul põhjust maakohtu diskretsiooni minutilise

täpsusega sekkuda ning vastavate toimingute hindamisel ei nähtu kaalutlusõiguse piiride

ületamist. Samuti on hageja palunud vähendada repliigi esitamisele kulunud aega, pidades seda

2-20-12498

tervikuna põhjendamatuks. Repliigi esitamise õigus tuleneb seadusest (TsMS § 402 lg 6) ning

ka hageja ise esitas maakohtule repliigi, mille kulu määras maakohus kindlaks. Seetõttu ei saa

hageja etteheidet pidada põhjendatuks.

21. Arvestades eeltoodut jääb vaidlustatud määrus lõppjäreldustes muutmata. Kuigi

ringkonnakohus luges kostja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuks suuremas ulatuses kui

maakohus (150 eurot), luges põhjendatuks 15.04.2021 vastuväite koostamise ajakulu 3 tunni

ulatuses, kuid vähendas kostja lepingulise esindaja toimingute ajakulu kokku 9 tunni ulatuses

(kokku 60 + 3 – 5 – 4 = 54), on kostja kulud õigusabile põhjendatud 8100 euro ulatuses (54

tundi x 150 eurot) nagu pidas põhjendatuks ka maakohus. Määruskaebused jäävad seega

rahuldamata.

22. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata. Seetõttu ei ole ka võimalik taotleda riigilt riigilõivu tagastamist TsMS § 150

lg 1 p 5 alusel (vt RKTKm 31.05.2011, 3-2-1-18-11, p 26). Ringkonnakohus jätab hageja ja

kostja taotlused riigilõivu tagastamiseks rahuldamata.

23. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)