2-22-12351/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-22-12351

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2023, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-12351

Tsiviilasi

OÜ Proart service hagi E. V. vastu finantskohustuse täitmise

nõudes

Tsiviilasja hind

3 854,59 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Proart service (registrikood 12689981, e-post:

info@proartservice.ee);

Hageja lepinguline esindaja: M. T. (e-post: XXX);

Kostja: E. V. (isikukood XXX, e-post: XXX);

Kostja lepinguline esindaja:

advokaat Martin Kirsipuu

(Advokaadibüroo Legalt OÜ, e-post: martin@legalt.ee).

Kohtuistungi toimumise aeg 04.10.2023

Kohtuistungil osalesid

Hageja lepinguline esindaja: M. T.

Hageja prokurist: P. Z.

Kostja lepinguline esindaja: advokaat Martin Kirsipuu

Kostja: E. V.

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt E. V.lt (isikukood XXX) hageja OÜ Proart service (registrikood 12689981)

kasuks välja 351,38 (kolmsada viiskümmend üks eurot ja 38 senti) eurot, millest 350 eurot on

töövõtutasu ja 1,38 eurot on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Mõista kostjalt E. V.lt (isikukood XXX) hageja OÜ Proart service (registrikood 12689981)

kasuks välja viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 23.08.2022 põhinõudelt

350 eurolt kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud hageja kanda.

2. Mõista hagejalt OÜ-lt Proart service (registrikood 12689981) kostja E. V. (isikukood

XXX) kasuks menetluskuludena välja 1800 (üks tuhat kaheksasada) eurot.

3. Teha pooltelt väljamõistetud summade osas tasaarvestus, mille tulemusena tuleb hagejalt

kostja kasuks välja mõista 1448, 62 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1. Hageja esitas kostaj vastu rahalise nõude. Kostja jättis tasumata hageja 04.10.2021 arve

summas 2056 eurot koos käibemaksuga. Kostja on jätnud tasumata parkimistasu 1500 eurot koos

käibemaksuga, mille tasumise tähtajaks määras hageja 01.08.2022 pretensiooniga 04.08.2022.

2. Kostja saatis hagejale 06.09.2021 järelpärimise seoses kostja sõidukiga MiniCooper,

registreerimisnumbriga XXX. Kostja soovis saada remonditööde hinnapakkumist ja saatis

sõiduki fotod. Hageja tegi fotode alusel mittesiduva hinnapakkmise 06.09.2021. Fotode alusel ei

olnud võimalik tuvastada töömahtu ja hageja teatas, et tuleb teha korralik vaatlus.

3. Pärast sõiduki toomist hageja parklasse 17.09.2021 tehti avariiliste detailide ülevaatus.

Seetõttu palus hageja 27.09.2021 telefoni teel kostjal kohale tulla, et kooskõlastada lõplikult

töömaht ja hind, sest sõidukil olid varjatud puudused ja remondikulud olid suuremad. Kõik

puudused ei olnud fotodelt nähtavad. 28.09.2021 tuli kostja hageja juurde ning temaga

kooskõlastati lõplik tööde maht summas 2130 eurot, millele lisandus käibemaks. Pärast

kooskõlastamist ja hinnaga nõustumist tasus kostja ettemaksu 500 eurot. Hageja viis tööd lõpuni

04.10.2021. Tööde lõpetamisest teavitati hagejat 04.10.2021 telefoni teel. Kostja lubas sõidukile

hiljemalt neljapäeval 07.10.2021 järgi tulla.

4. 07.10.2021 saatis kostja hagejale sõnumi, et ta tuleb sõidukile järgi 11.10.2021, kuid kostja ei

tulnud ka siis. 18.10.2021 helistas hageja kostjale, kes kõnet vastu ei võtnud. Kostja saatis

sõnumi, milles palus võimalust helistada hiljem. Samal päeval saatis kostja teise sõnumi, milles

teatas, et on haige, kuid loodab autole samal nädalal järgi tulla. Hageja helistas veel mitmel

korral kostjale ning kostja lubas telefoni teel tulla sõidukile järgi 09.11.2021, kuid ta ei tulnud.

5. 23.11.2021 teatas hageja kostjale e-kirja teel, et kuna sõiduk on valmis ja seisab hageja

parklas, tuleb kostjal sõidukile järgi tulla või tal tuleb alates 24.11.2021 tasuda parkimistasu 10

eurot päevas, millele lisandub käibemaks. Hageja leidis, et kuna kostja sõidukit ära ei viinud,

nõustus ta parkimistasuga. Sõiduk oli hageja parklas ka hagiavalduse esitamise ajal. Kostja ei

esitanud vastuväiteid ka üüritasu suurusele ja mõistlikud tähtajad on möödunud. 13.04.2022

tuletas hageja kostjale e-posti teel meelde, et selle päeva seisuga oli parkimistasu suuruseks juba

1400 eurot, millele lisandus käibemaks. Sellelgi korral ei esitanud kostja vastuväiteid ega viinud

sõidukit ära.

6. Hagejal ei ole olnud võimalik kostjale sõidukit üle anda, sest kostja ei ole sõidukile järgi

läinud. Hageja saatis kostjale 01.08.2022 pretensiooni ja teatas, et parkimise arve annab hageja

kostjale auto äraviimise päeval ning see tuleb enne lahkumist tasuda. Hageja teatas, et

ajavahemikul 24.11.2021 kuni 01.08.2022 oli parkimistasu 250 ööpäeva eest 2500 eurot, millele

lisandub käibemaks. Hageja oli nõus vähendama parkimistasu 1250 euroni (millele lisandub

käibemaks), kui kostja viib sõiduki ära hiljemalt 04.08.2022 ning tasub samal päeval

remondiarve.

7. Kostja esitas pretensioonile vastuväite, millest nähtub, et kostja vaidles vastu arvele ega

nõustunud tasuma parkimistasu. Kostja oleks võinud arve osaliselt tasuda, kuid ei teinud seda.

Hageja leidis, et ta on kostjaga sõlminud töövõtulepingu. Puudub vaidlus, et pärast remonti oli

auto valmis. Kostja ei võtnud tööd mõistliku aja jooksul vastu. Kostja oli teadlik tööde hinnast

ning oli sellega nõus. 07.10.2021 ja 18.10.2021 saadetud sõnumites ei vaielnud kostja vastu

remonditeenuse hinnale.

8. Lisaks viitas hageja VÕS §-le 271 ja § 272 lõikele 2. Hageja teatas kostjale 23.11.2021, et kui

viimane sõidukit ära ei vii, tuleb tasuda parkimistasu üüritud koha eest. Hageja ei suurendanud

üüritas, vaid oli nõus seda vähendama. Kuna hageja oli sunnitud kasutama õigusabi, on tal

tekkinud kahju.

9. Hagiavalduse täienduses täpsustas hageja oma nõuet. Hageja selgitas, et nõuab viivist ainult

remonditeenuse tasu eest, mitte parkimitasu eest. Parkimistasu nõuab hageja kostjalt

ajavahemiku 24.11.2021 kuni 22.08.2022 eest ehk 271 ööpäeva eest. Hageja vähendab

vabatahtlikult üüritasu suurust 10 eurolt 5 euroni ning nõuab parkimistasu 271 päeva x 5 eurot =

1355 eurot ilma käibemaksuta ning koos käibemaksuga 1626 eurot.

10. Hageja palus kostjalt remonditeenuse eest välja mõista 2056 eurot ja viivise sellelt summalt

alates 05.08.2022 kuni hagi esitamise päevani 22.08.2022 summas 8,11 eurot. Samuti palus

hageja kostjalt välja mõista viivise alates 23.08.2022 põhivõla tasumata osalt seaduses sätestatud

määras. Hageja palus kostjalt välja mõista parkimiskoha üüritasu ajavahemiku 24.11.2021 kuni

22.08.2022 eest summas 1626 eurot.

11. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja ei ole endiselt sõidukit ära viinud ja kostja

jätkab parkimiskoha kasutamist. Iga mõistlik auto omanik, kes ei soovi üürida kohta, viib

esimesel võimalusel auto ära.

12. Hageja nõustus, et kostja küsis 06.09.2021, kas on võimalik teha keretööd ilma värvimiseta

ning hageja vastas, et ainult plekitööde tegemine on võimalik. Tegu oli järelepärimisega, mis ei

olnud tellimuseks. Ainult fotode alusel ei olnud võimalik tööde mahtu tuvastada. Pärast sõiduki

toomist teavitas kostja hagejat suuliselt, et soovib värvimistöid. Hageja selgitas, et esimesel

võimaluse läheb sõiduk avariiliste defektide ülevaatuseks. Vajalik oli osade detailide

demonteerimine, et tuvastada kõik vahetamist vajavad detailid.

13. 27.09.2021 kutsus hageja kostja telefoni teel enda juurde, et lõplikult kooskõlastada tööde

maht ja hind. Ülevaatusel ilmnes hulgaliselt varjatud puudusi, mida fotodelt näha ei saanud.

Lõplikult kooskõlastati tööde maht ja hind 28.09.2021 ning kostja tasus ettemaksuna 500 eurot.

Kostja esitatud tõend tõendab, et lepiti kokku kõigis töödes ning tõele ei vasta kostja väide, et ta

ei tellinud värvimistöid. Kostja esitatud tõendis on vastavalt kokkuleppele märgitud tööde

hinnaks 2130 eurot. Kuna hageja ettevõte on käibemaksukohustuslane alates 01.08.2014,

lisandus hinnale käibemaks.

14. Ebaõige on kostja väide, et ta nägi hagiavalduse lisa 5 alles kohtumenetluses. Kokkulepe

saavutati 28.09.2021 kohtumisel, mida tõendab kostja esitatud tõend. Kostja esitatud tõendile

käsitsi tehtud täienduse ettemaksu tasumise kohta ei ole kirjutanud hageja. Kostja ise avaldas

soovi, et hageja ei lisaks tööde hinnale käibemaksu, kuid hageja teavitas, et käibemaks on

kohustuslik. Kostjale pakuti võimalust tasuda 500 eurot ka ülekandega. Kostja pidi kohale

tulema mitte sularaha tasumiseks, vaid tööde mahus ja hinnas kokku leppimiseks.

15. Kui kostja ei oleks nõustunud pakutud hinnaga, ei oleks ta ettemaksu tasunud ning oleks

sõiduki viinud teise töökotta. Sõiduk parandati ja kostja lubas mitmel korral sellele järgi tulla,

kuid ei tulnud. Hageja pidas arusaamatuks kostja väidet, et talle ei esitatud uut hinnapakkumist,

kuigi kostja on ise esitanud kohtule vastava tõendi. Hageja saatis kostjale pretensiooni, milles

palus võlgnevus tasuda 04.08.2022 ning hageja on viivist arvestanud alates 05.08.2022.

16. Kostja tegu, millega ta nõustus parkimistasu maksmisega, seisneb sõiduki parklasse jätmses.

Kostja ei esitanud vastuväiteid parkimistasule ning kõik mõistlikud tähtajad on möödunud.

Hageja teatas kostjale, et tema auto on korras. Kostjal paluti sõiduk ära viia või tasuda

parkimistasu. Tegu on suletud territooriumiga, selle territooriumi kasutamiseks on hageja

kehtestanud tingimused ning on kirjalikult neist kostjat teavitanud. Parkimistasu 10 eurot

ööpäevas on mõistlik, kuna Tallinna linna territooriumil on tunnihinnad on 2-5 eurot tunnis.

Nõmme tervisekeskuses Tallinnas on parkimiskoha hinnaks ööpäevas 25 eurot ning tunni

hinnaks 5 eurot. Lisaks on hageja vähendanud kostjale parkimiskoha üüritasu poole võrra.

17. 26.02.2023 seisukohtades leidis hageja, et ta sõlmis kostjaga tarbijatöövõtulepingu. Kostja

oli kohustatud valmis töö vastu võtma, kuna selle üleandmises lepiti temaga kokku. Kostja

keeldus alusetult valmis töö vastuvõtmisest, mida tõendavad esitatud tõendid. Kostjale saadeti

kolmel korral meeldetuletused, et töö on valmis. Töö tuleb lugeda vastuvõetuks hiljemalt

24.10.2021.

18. Hageja sõlmis kostjaga tarbijatöövõtulepingu ning teostas sõiduki suhtes kuni 30.01.2023

pandiõigust põhjusel, et kostja ei ole remonditööde eest tasunud. Hageja viitas AÕS §-le 287 ja

leidis, et kuna kostja ei tulnud sõidukile järgi ega tasunud remondi eest, oli hageja kohustatud

pandiks võetud sõidukit säilitama ning korras hoidma. Tellija oli kohustatud kandma sellega

seotud kulud, sealhulgas vajaduse korral tasulise parkimisega seotud kulud. Seadusest ei tulene,

et hageja pidi kostjat eraldi teavitama pandiõiguse teostamisest.

19. Hageja ja kostja e-kirjade vahetuse näol oli tegu lepingueelsete läbirääkimistega. E-kirjas

teatas hageja, et ta esitab mittesiduva ehk eeldatava pakkumise. Töövõtjal võib olla õigus nõuda

tasu ka hiljem faktiliselt tehtud lisatööde eest.

20. Alternatiivselt ja kokkuleppe puudumisel võib kostjal olla kohustus tehtud kulutused

hüvitada ja töö eest tasu maksta käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel.

31.01.2023 saatis hageja kostjale e-kirja, milles teatas, et kui viimane ei soovinud värvimistööde

teostamist, peab ta tooma sõiduki hageja juurde värvimis- ja ettevalmistustöö eemaldamiseks

hiljemalt 10.02.2023, millest nähtub hageja soov tuua sellega kaasa õiguslik tagajärg.

21. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 680 eurot.

Tunnitasu oli 120 eurot ilma käibemaksuta. Toimiku materjalidega tutvumiseks kulus 3 tundi.

Eelistungiks valmistumiseks kulus 1 tund ja sellel osalemiseks 0,5 h. Järgmiseks istungiks

valmistumine võttis aega 1 tund ja menetluskulude nimekirja koostamiseks kulus 0,17 h.

KOSTJA VASTUVÄITED

22. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja võttis telefoni teel hagejaga ühendust, et saada pakkmine.

Pärast telefonikõnet saatis kostja hagejale 06.09.2021 e-kirja, millega ta saatis hagejale fotod, et

hageja saaks hinnata tööde mahtu. Hageja saatis kostjale 06.09.2021 e-kirja koos pakkumise ja

eelarvega. Hageja pakkus tööde maksumuseks 1400 eurot. Kostja vastas 06.09.2021 ja küsis, kas

on võimalik teha keretööd ilma värvimiseta, millele hageja vastas 06.09.2021 jaatavalt. Seega

soovis kostja saada keretöid ilma värvimiseta, millega hageja nõustus.

23. Kostja viis auto hageja töökotta. Kostja viis hagejale ka sõiduki jaoks uue küljepleki.

Kohapeal ei esitanud hageja uut pakkumist ega maininud, et eelnevalt märgitud hind võib

muutuda. Hageja helistas kostjale ja palus tal tasuda tööde eest ettemaks summas 500 eurot.

Kostja soovis seda teha ülekandega, kuid hageja nõudis, et ettemakse tasutaks sularahas. Kostja

läks 28.09.2021 hageja töökotta ja tasus sularahas ettemaksu summas 500 eurot. Seejärel mainis

hageja, et tööde maksumus on tõusnud. Sellest tekkis kohapeal vaidlus, mille tulemusena

väljastas hageja kostjale ettemaksu dokumendi summale 2130 eurot, kus oli märgitud

käsikirjaliselt 500 euro tasumine. Seega jäi kostjal antud dokumendi kohaselt tasuda veel 1630

eurot.

24. Kostja ei nõustunud ettemaksu dokumendis esitatud kalkulatsiooniga ja keeldus seda

tasumast. Kostja lepinguline esindaja saatis 09.11.2021 hagejale e-kirja teel pretensiooni, milles

esitati kirjalik vastuväide väljastatud kalkulatsioonile. Peamine vastuväide seisnes selles, et

kostja ei ole saanud hagejalt uut pakkumist summale 2130 eurot. Seega ei ole kostja andnud

sellisele pakkumisel nõusolekut. Kostja nõudis korrektse arve väljastamist, mis lähtuks esialgsest

kalkulatsioonist. Pooled pidasid edasi läbirääkimisi, mille tulemusena pidi hageja tegema

kompromisspakkumise tööde hinna osas, mida hageja ei teinud.

25. Hageja esitas 01.08.2022 kostjale pretensiooni, millele lisas arve nr 04102021-336

remonttööde eest. Enne seda ei olnud kostja arvet saanud. Arve kohaselt oli tööde maksumuseks

kokku 2556 eurot. Kostja vastas 04.08.2022 pretensioonile ja vaidles arvele vastu. Hageja esitas

06.09.2021 e-kirjaga tööde kalkulatsiooni, kus oli tööde hulka arvestatud komplekteerimine,

plekitööd, värvitööd ja värvimaterjal. Antud pakkumise lõpphinnaks määras hageja 1400 eurot.

Seejärel esitas kostja oma e-kirjaga täienduse, et ta ei soovi saada esialgses kalkulatsioonis

märgitud värvimistöid. Hageja nõustus oma e-kirja vastuses antud tingimusega. Selle järel viis

kostja oma sõiduki hageja töökotta.

26. Hageja väljastas 28.09.2021 töökojas ettemaksu dokumendi, kus tööde maksumuseks oli

märgitud kokku 2130 eurot, mitte 1400 eurot. Hageja esitas seejärel 01.08.2022 kostjale

pretensiooni koos arvega nr 04102021-336, mille oli tööde maksumuseks 2556 eurot. Seega on

hageja esitanud kostjale kolm erinevat kalkulatsiooni, milles on igakord ühepoolselt tööde

maksumust suurendanud.

27. Kostja ei ole kunagi nõustunud hageja ettemaksu dokumendil ning arvel nr 04102021-336

kajastatud hinna kalkulatsiooniga. Hageja ei ole kostjaga sellist kalkulatsiooni kooskõlastanud.

Selleks, et pooled oleksid sellistes tingimustes leppinud kokku, peab olema tuvastatud

pakkumuse tegemine ja sellele nõustumuse andmine (VÕS § 9). Kostja on andnud nõusoleku

üksnes esialgse pakkumuse osas, mille kohaselt tööde maksumuses lepiti kokku 1400 eurot ja

millest tuli maha arvata värvitööd koos värvimaterjaliga. Seega oleks pidanud tööde

maksumuseks olema 1400 eurot -550 eurot = 850 eurot.

28. Kostja hinnangul sõlmiti töövõtuleping siduva eelarvega. Esialgse pakkumuse kohaselt oli

tööde hinnaks 1400 eurot. Viimasel arvel on tööde maksumuseks märgitud aga 2556 eurot.

Seega on hind esialgse hinnakalkulatsiooniga võrreldes 1156 euro võrra tõusnud. Tegemist ei ole

marginaalse hinna tõstmisega. Sellise hinna suurenemise oleks hageja pidanud kostjaga

kooskõlastama. Hageja seda ei teinud, vaid teostas väidetavalt tööd ja esitas kostjale suurema

arve. Kostja ei saanud sellist arvet tasuda, kuna ta sellega ei nõustunud ja arvel sisaldusid tööd,

mida ta ei tellinud ehk värvitööd. Arve tasumisega oleks kostja tunnistanud hageja nõuet. Kuna

pooltel oli tekkinud vaidlus tööde maksumuse osas, ei saanud kostja arvet tasuda.

29. Hageja tõstis kostjaga kokku leppimata ühepoolselt tasu. Hageja väljastas kostjale arve alles

koos 01.08.2022 pretensiooniga. Enne seda ei ole hageja kostjale arvet väljastanud. Arvel on

kajastatud tasumise tähtaega tagasiulatuvalt. Samuti näeb kostja esmakordselt hagiavalduse lisa

5. Hageja ei ole seda kostjale enne esitanud. Hageja on kostjale esitanud hoopis ettemaksu

dokumendi, kus on käsikirjaliselt märgitud 500 euro tasumine. Kuigi kostja ei soovinud

värvitöid, on hageja ettemaksu dokumendis ja arvele nr 04102021-336 lisatud tööde hulka

värvitöö ja värvimaterjalid. Nende tööde maksumuseks on arvel märgitud kokku 1080 eurot koos

käibemaksuga. Selliste tööde osas on kostja selge sõnaliselt 06.09.2021 e-kirjas kinnitanud, et ta

neid ei soov. Seega ei pea kostja värvitööde ega värvimaterjalide eest tasuma.

30. Kostja leidis, et hinna osas tuleb arvestada algset pakkumist summas 1400 eurot, millest on

maha arvestatud värvitööd koos värvimaterjaliga summas 550 eurot. Seega oli esilagse

pakkumuse kohaselt tööde maksumuseks 850 eurot, millest kostja on tasunud sularahas 500

eurot. Seega peaks kostjal olema tööde eest tasuda veel 350 eurot. Kostja on valmis selle tasuma

eeldusel, et hageja esitab tööde kohta korrektse arve, mis lähtub esialgsest pakkumusest. Kuna

hageja ei ole esitanud kostjale korrektset arvet, on alusetu viivise nõue.

31. Parkimistasu nõuet pidas kostja alusetuks. Kostja tõi oma sõiduki hageja töökotta

remonttööde teostamiseks. Pooled on sõlminud seega töövõtulepingu. Kostja ei ole hagejaga

sõlminud täiendavalt veel parkimisteenuse osutamise lepingut. Kostja ei ole teinud otsest ega

kaudset tahteavaldust parkimislepingu sõlmimiseks. Kostja ei ole andud ka vaikimisi nõusolekut

sellise lepingu sõlmimiseks. Teatavasti saab vaikimine olla taheavalduseks üksnes väga

erandkorras (TsÜS § 68 lg 4), mida käesoleval juhul esinenud ei ole. Hageja ei ole ka tõendanud

ega selgitanud, millistel tingimustel parkimisteenuse osutamise leping üldse sõlmiti. Ebaselgeks

jääb, millal hageja tutvustas kostjale väidetavaid parkimistingimusi (hind, parkimisala jne).

Hageja väide, et kostja on sõlminud parkimisteenuse osutamiseks lepingu, on tõendamata.

Kompromissina pakkus kostja hagejale 350 euro tasumist.

32. 27.03.2023 seisukohtades leidis kostja endiselt, et pooled sõlmisid töövõtulepingu e-posti

teel 06.09.2021. E-kirjavahetuse kohaselt tegi hageja 06.09.2021 kostjale pakkumuse

komplekteerimise, plekitööde ja värvitööde tegemiseks kokku summas 1400 eurot. Kostja palus

e-kirjas, kas töid saab teha ilma värvitöödeta. Hageja nõustus tegema tööd ilma värvitöödeta.

Kostja ei ole töövõtulepingut sõlminud oma majandus- ega kutsetegevuse raames. Tarbijana pidi

kostja teadama tööde lõpplikku hinda. Hageja ei saanud ühepoolselt tõsta hinda ja lisada töid,

milles kokku ei lepitud.

33. Hageja on seejärel tõstnud ühepoolselt hinda kahel korral. Esmalt on hageja esitanud

28.09.2021 ettemaksu dokumendi, mille kohaselt on tööde maksumuseks 2130 eurot. Järgmisena

on hageja 01.08.2022 koos kirjaliku pretensiooniga esitanud arve nr 04102021-336 summale

2556 eurot. Kostja ei ole kordagi nõustunud ega kinnitanud hageja 28.09.2021 ettemaksu

dokumendis ja arvel nr 04102021-336 kajastatud kalkulatsiooni, töid ega hinda. Kostja ei

tellinud värvitöid, mis tähendab, et arvelt tuleb igal juhul eemaldada värvitööd koos materjaliga.

34. Kostja pidas ebausutavaks hageja väidet, et algse pakkumise tegi hageja kostjale e-kirja teel,

kuid edasised pakkumised tegi hageja suuliselt. Hageja on 26.02.2023 kinnitanud, et ta kasutas

kuni 30.01.2023 kostja sõiduki suhtes pandiõigust. Sellega on hageja kinnitanud, et ta ei

kavatsenud tagastada kostjale sõidukit enne, kui viimane on tasunud arved. Hageja on

hagiavalduses avaldanud, et parkimise arve antakse kostjale üle auto äraviimise päeval, mis tuleb

enne lahkumist tasuda. Seega on hageja juba algses hagis kinnitanud, et enne arve tasumist autot

ei tagastata. Arusaamatuks jääb, et kui hageja esitas väidetavate tööde eest arve alles koos

01.08.2022 pretensiooniga, kuidas sai ta hakata teostama pandiõigust enne antud kuupäeva.

Kostja sai sõiduki kätte alles kohtumenetluse ajal.

35. Pandiõiguse teostamine ei tähenda, et kostja oleks sõlminud hagejaga parkimisteenuse

osutamiseks lepingu. Hageja ei ole kordagi tutvustanud kostjale väidetavaid parkimisteenuse

tingimusi. Pooled ei ole sõlminud parkimisteenuse osustamise lepingut ja sellest tulenevalt on

hageja nõue parkimistasu saamiseks ainetu.

36. Seoses tunnistaja taotlusega viitas kostja, et hageja väidete järgi allkirjastas I. I. 28.09.2021

ettemaksu arve. 22.11.2022 kirjalikus seisukohas väitis hageja, et mõlemad dokumendid anti

kostjale koheselt pärast ettemaksu tasumist ja 28.09.2021 dokumendile kantud teksti ei ole

hageja allkirjastanud. Kostja ei ole samuti antud dokumenti allkirjastanud. Tegemist on hageja

koostatud ja väidetavalt allkirjastatud dokumendiga, mis ei tõenda tööde tellimist. Tööde

tellimise kohta on olemas pooltevaheline e-kirjavahetus. Kuna hagejal oli kostja e-posti aadress

olemas, oleks hageja saanud kõik edasised hinnamuutused kostjaga e-posti teel kooskõlastada.

37. Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 1560 eurot koos käibemaksuga. Kostja

ei ole käibemaksukohustuslane. Kostjale on osutatud õigusabi hinnaga 100 eurot tunnis, millele

lisandus käibemaks. Õigusabi on kokku osutatud 13 tundi.

KOHTU PÕHJENDUSED

38. Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab

kohus, et hagi on osaliselt põhjendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele.

39. Pooled ei vaidle järmiste asjaolude üle:

1) kostja pöördus hageja poole, et saada sõiduki remondipakkumist;

2) hageja saatis kostjale e-kirja teel 06.092021 pakkumise summas 1400 eurot;

3) kostja nõustus e-kirja teel pakkumisega, kuid soovis töid teha ilma värvitöödeta;

4) kostja tõi sõiduki hageja töökotta;

5) kostja tasus hagejale 28.09.2021 sularahas ettemaksuna 500 eurot;

6) hageja teostas sõidukile tööd ja teatas kostjale, et viimane võib sõidukile järgi tulla;

7) kostja kohtumenetluse eelselt sõidukile järgi ei tulnud ning sai sõiduki valduse tagasi

kohtumenetluse ajal.

40. Pooled vaidlevad selle üle, millises tööde eest tasumisele kuuluvas hinnas pooled kokku

leppisid ja kas kostja peab tasuma hagejale täiendavalt tööde eest 2056 eurot, samuti viivise

alates 05.08.2022. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hagejale tasuma sõiduki parkimise

eest alates 24.11.2021 kuni 22.08.2022 1626 eurot.

41. Hageja leidis, et tema esimene e-kirja teel esitatud hinnapakkumine ei olnud siduv, sest see

oli tehtud fotode alusel. Pärast sõiduki ülevaatust selgus täiendavate tööde vajadus ning

kohtumisel kostjaga 28.09.2021 lepiti kokku hinnas, samuti värvitööde tegemises. Kui kostja ei

oleks hinnaga nõustunud, oleks ta saanud sõiduki ära viia. Hageja tegi tööd valmis, kuid kostja

sõidukile järgi ei tulnud. Kuna kostja sõidukit ära ei viinud, nõustus ta parkimistasuga, mille

kohta kostja tähtaegselt vastuväiteid ei esitanud. Parkimistasu oli hagejal õigus nõuda ka

seetõttu, et ta teostas sõidukile pandiõigust. Alternatiivselt on hagejal õigus esitada kostja vastu

nõuet käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel.

42. Kostja leidis, et hageja ei esitanud talle ühtegi uut hinnapakkumist. Hageja viidatud hinnas

ega värvitööde tegemises pooled kokku ei leppinud. Kui kostja tuli hageja nõudel viimase

töökotta 28.09.2021 sularahas ettemaksu tasuma, tekkis tööde hinna üle vaidlus. Kostja ei saanud

sõidukit ära viia, sest see oli komplekteerimata. Arve saatis hageja kostjale alles koos

pretensiooniga. Parkimistasust kostjat ei teavitatud ja parkimise lepingut pooled ei sõlminud.

Pooled sõlmisid kokkuleppe tööde tegemiseks summas 1400 eurot, millest aga tuli maha arvata

värvitööd koos materjalidega. Seega oleks tööde hinnaks pidanud olema 850 eurot, millest 500

eurot on kostja tasunud.

43. Kohus leiab, et hageja parkimise tasust tulenev nõue kostja vastu ei kuulu rahuldamisele.

Hageja töövõtutasust tulenev nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Iseenesest ei vaidle pooled

selle üle, et hageja ja kostja kui tarbija sõlmisid omavahel sõiduki remonditööde tegemiseks

töövõtulepingu. Pooled ei vaidle selle üle, et nad ei sõlminud lepingut kirjalikult. Kostja ei ole

sõlminud hagejaga ühtegi kirjalikku kokkulepet selle kohta, et tal tuleks lisaks töövõtu tasule

maksta hagejale parkimise eest.

44. Menetluse käigus asus hageja väitma, et ta teavitas kostjat kirjalikult kohustusest tasuda

parkimistasu ning tegu oli mõistlikus suuruses tasuga. 30.01.2023 eelistungil (toimiku lk 48-50)

selgitas kohus hagejale, et tal tuleb tõendada, millal ta kostjaga parkimistasu osas kokkuleppe

sõlmis. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada, et enne tööde alustamist teavitati kostjat

sellest tasust või hinnakiri oli talle selgesti nähtav. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud

hageja parkimistasu osas ühtegi täiendavat tõendit.

45. Hageja asus väitma, et õigus nõuda kostjalt tasu parkimise eest tulenes asjaolust, et ta

kohaldas sõiduki suhtes töövõtja pandiõigust. Kohus sellega ei nõustu. AÕS § 287 lg 1 p 1 näeb

pandiõiguse teostamisel ette pandipidaja kohustuse säilitada panditud asja ja hoida see korras.

AÕS § 287 lg 2 sätestab, et panditud asja säilitamise ja korrashoiu kulutused kannab pantija, kui

pandilepingus ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kui pandipidajale kaasnevad

panditud asja säilitamisega kulud, peab need kandma pantija. Eeltoodust ei tulene, et pantija

peaks pandipidajale tasuma viimase äranägemisel ja soovil mõnda täiendavat tasu päeva eest,

sealhulgas parkimise tasu. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks parkimislepingu

sõlmimist tema ja kostja vahel.

46. VÕS § 281 lg 1 sätestab, et ettevõtja võib lisaks lepingu esemeks oleva põhikohustuse

täitmise eest kokkulepitud hinnale või muule tasule nõuda tarbijalt täiendava tasu maksmist

kõrvalkohustuse või muu täiendava kohustuse täitmise eest üksnes juhul, kui tarbija on sellise

täiendava tasu maksmise kohustust kinnitanud sõnaselgelt. Tarbija tahet ei loeta sõnaselgelt

väljendatuks, kui ettevõtja kasutab tarbija nõusoleku saamiseks selliseid eeltäidetud valikuid,

mille tarbija peab lisatasu maksmise vältimiseks tagasi lükkama. Eeltoodust tulenevalt näeb

seadus selgelt ette, et lisaks töövõtutasule võis hageja nõuda kostjalt mõne täiendava tasu,

sealhulgas parkimistasu maksmist vaid siis, kui kostja oleks sellise täiendava tasu maksmise

kohustust sõnaselgelt kinnitanud. Kostja ei ole seda teinud. Ekslik on hageja arusaam, et kui ta

teatas pärast lepingu sõlmimist kostjale soovist saada parkimise eest tasu ning kostja koheselt

sellele vastuväiteid ei esitanud, tekkiski kostjal kohustus tasu maksta. Kokkulepet parkimistasu

maksmise kohta ei sõlminud pooled siis, kui kostja oma sõiduki hageja juurde töökotta jättis, sest

sellise tasu maksmises ei olnud pooled kokku leppinud ning sellise tasu olemasolust ei olnud

hageja kostjat teavitanud.

47. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 23.11.2021 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 17,

lk 61), milles teatas, et kostja sõiduk on valmis ja seisab hageja parklas alates 04.10.2021. Kirjas

märkis hageja: „Anname Teile teada, et alates 24.11.2021 lisame teie arvele parkimistasu 10

+km/päev“. Kostja esindaja teatas e-kirja teel 09.11.2021 (toimiku lk 39), et kostja hageja

tasunõudega ei nõustu. Seega järeldub hageja enda esitatud tõenditest, et hageja teatas kostjale

oma soovist saada parkimise eest tasu alles pärast seda, kui töövõtuleping oli sõlmitud ning tööd

tehtud.

48. 13.04.2022 saatis hageja kostjale teise e-kirja (toimiku lk 18), milles soovis teada, millal

kostja sõiduki ära viib. Hageja teatas, et parkimistasu on juba 1400 eurot, millele lisandub

käibemaks. 01.08.2022 koostas hageja kostjale pretensiooni (toimiku lk 8-10). Pretensioonis

märkis hageja muuhulgas, et kostja tuli hageja juurde 28.09.2021 ning kooskõlastas tunnistajate

juuresolekul tööde lõpliku mahu 2130 eurot, millele lisandub käibemaks. Samas pretensioonis

viitas hageja sellele, et kostjale teatati e-kirja teel parkimistasu suurus. Kostja vastas hagejale

04.08.2022 ega nõustunud hageja väidetega (toimiku lk 19-20). Kostja vaidles selgelt vastu

parkimistasu nõudele, millest tulenevalt ei ole iseenesest õigest hageja väited, et kostja

parkimistasule vastuväiteid ei esitanud.

49. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja parkimistasu nõue kostja vastu summas 1 626

eurot tuleb jätta täielikult rahuldamata, sest sellise nõude rahuldamiseks puudub õiguslik ja

faktiline alus. Hageja ei ole sõlminud kostjaga kokkulepet parkimise kohta, ei ole kostjat

õigeaegselt ja nõuetekohaselt enne lepingu sõlmimist teavitanud sellise tasu olemasolust ning

kostja ei ole tasu maksmisega nõustunud.

50. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu osas vaidlevad pooled selle üle, milliste tööde

teostamises nad kokku leppisid ja millise hinnaga pidi hageja neid töid tegema. Iseenesest on

võimalik töövõtulepingut sõlmida pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse esitamise teel.

VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt

määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse

andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus

(aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

Eeltoodust lähtuvalt oleks hagejal tulnud tõendada, et ta esitas kostjale pakkumuse algsest

suuremas summas ning kostja nõustus selge tahteavaldusega sellise pakkumusega.

51. VÕS § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooled ei vaidle selle üle, et leping sõiduki remonditööde

tegemiseks oli töövõtuleping. VÕS § 635 lg 4 järgi loetakse tarbijatöövõtulepinguks lepingut

oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vahel, mille esemeks on

teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud

tarbijatöövõtuleping. Poolte arusaamad sellest, millistes töödes ja millises hinnas nad kokku

leppisid on erinevad.

52. VÕS § 639 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on

töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on

siduv. VÕS § 639 lg 2 näeb ette, et mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda

eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab

töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmise korral võib

töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud.

VÕS § 639 lg 3 sätestab, et kui tellija ütleb lepingu eelarve ületamise tõttu üles, ei pea ta

maksma eelarvet ületavat tasu.

53. Lisaks eeltoodud sätetele tuleneb VÕS § 29 lõikest 1, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse

lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade

üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui

lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu

lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Muuhulgas tuleb

lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg 5 p 3 järgi arvestada lepingupoolte käitumist enne ja pärast

lepingu sõlmimist.

54. Riigikohus on ühtlasi osundanud, et tuleb taunitavaks pidada töövõtjate praktikat, kus

teostatakse lisatöid, kuid ei lepita kokku hinna muutmises ega teatata enne nende mõjust lepingu

hinnale, pannes tellija hiljem ebaõiglasse olukorda, kus temalt nõutakse töövõtja ühepoolselt

arvestatud tasu (RK TKo 3-2-1-89-12, p 27).

55. 30.01.2023 eelistungil (toimiku lk 48-50) selgitas kohus hagejale, et viimasel tuleb tõendada,

millal ja milles kostjaga kokku lepiti ehk millal ja millise hinnapakkumisega kostja nõustus.

Kohus selgitas, et arve ja ettemaksudokument ainsatena seda ei tõenda. Vaatamata kohtu

selgitustele ei tõendanud hageja, et ta oleks kostjaga kokku leppinud hinna olulises suurenemises

või et hageja oleks ka mittesiduva ja ettenägematu eelarve puhul kostjat eelnevalt hinna

suurenemisest teavitanud.

56. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja saatis hagejale 06.09.2021 koos e-kirjaga fotod

sõiduki küljest ja soovis saada teavet, millise hinnaga saaks sõiduki külje remontida (toimiku lk

11). Hageja saatis kostjale vastuseks 06.09.2021 e-kirja, milles teatas, et eeldatavaks

pakkumiseks on komplekteerimise osas 250 eurot, plekitöö osas 600 eurot, värvitööde osas 340

eurot ja värvimaterjalide osas 200 eurot ehk kõik kokku 1400 eurot. Hageja ei avaldanud, et

töödel oleks tunnitasu või milline oleks töötundide arv. Hageja avaldas siiski, et sõidukit on vaja

näha, millest tulenevalt ei olnud tegemist siduva eelarvega pakkumisega. Samas ei avaldanud

hageja, millises ulatuses võib tööde maht või hind muutuda. Kostja tänas hagejat vastuse eest ja

küsis, kas on võimalik teha töid ilma värvimiseta. Hageja vastas ja teatas, et see on võimalik

(toimiku lk 36). Kostja esitas kohtule foto sõiduki keredetailist, mille ta ise kohale tõi (toimiku lk

37).

57. Vaidlus puudub selle üle, et kostja tõi seejärel oma sõiduki hageja juurde. Kohtumenetluses

asus hageja väitma, et tegelikult tehtavate tööde maht suurenes oluliselt, sest sõidukil selgusid

varjatud puudused. Hageja ei toonud samas välja ega tõendanud, millised olid need varjatud

puudused või täiendavad tööd, mida algse pakkumise tegemisel ei olnud võimalik ette näha.

58. Täiendavalt esitas hageja esitas kohtule dokumendi pealkirjaga „ettemaksu sisetasumine nr

31“ (toimiku lk 13), milles on märgitud, et kostja tasus 500 eurot ning vastavalt kooskõlastatud

pakkumisele 28.09.2021 summas 2130 eurot, millele lisandub käibemaks. Dokumendist ei nähtu,

kelle allkiri on sinna lisatud. Tõendist ei saa järeldada, et see oleks olnud saadetud kostjale enne

töödega alustamist. Kostja eitas antud dokumendi talle esitamist.

59. Kostja ise esitas kohtule dokumendi, mis oli pealkirjastatud „ettemaks“ ning mille

koostamise kuupäevaks oli märgitud 28.09.2021 (toimiku lk 38). Dokumendil on märgitud, et

tehtud on plekitööd on 28 tundi hinnaga 35 eurot tunnis, komplekteerimist 7,5 tunni ulatuses

hinnaga 35 eurot tunnis ning värvitööd tööde hinnaga 600 eurot ja materjalide hinnaga 300 eurot.

Kõik kokku on 2130 eurot. Käibemaksu lisandumise kohta dokumendil midagi toodud ei ole.

Dokumendile on alla märgitud käsikirjaliselt 500 eurot „makstud“, kuupäev 28.09.2021 ja

kellegi allkiri.

60. Kohus nõustub kostja väidetega, et hageja on kohtumenetluse käigus esitanud mitu erineva

hinnaga tööde kohta koostatud dokumenti. Samas ei ole nähtu ühestki tõendist, et kostjale oleks

esitatud lõplik hinnapakkumine sellises summas, nagu nõuab hageja kostjalt tasuna

kohtumenetluses. Kostja nõustumist ühegi hinnapakkumises kohtumenetluses nõutud summas

hageja tõendanud ei ole. Iseenesest loeb kohus usutavaks kostja väiteid, et kui hagejal oli

võimalik saata kostjale varasemalt hinnapakkumine e-kirja teel, puudusid tal mistahes takistused

uue hinnapakkumise saatmiseks e-kirja teel. Sellise pakkumise saatmata jätmine toetab kostja

väiteid, et hageja ei küsinud enne töödega alustamist kostjalt suurenenud hinna kohta nõustumist.

61. 04.10.2023 istungil tunnistajana ütlusi andnud I. I. (toimiku lk 77-78) avaldas, et ta töötas

2021. aastal hageja juures ning 28.09.2021 tuli kostja hageja juurde. Kohtumisel arutati lõplikku

värvimistööde hinda, mille osas kostja tunnistaja sõnul vastuväiteid ei esitanud. Lepiti lõplikus

hinnas kokku ja hageja jätkas töid. Tunnistaja ei mäletanud lõplikku hinda. Hinna leppis kostjaga

tunnistaja ütluste kohaselt kokku hageja prokurist, kelle juhiste alusel koostas tunnistaja

dokumendi, mille ta andis kostjale, kes palus märkida sinna ettemaksu summa. Tunnistaja

kinnitas, et tema koostatud dokument on toimiku lk 38. Eeltoodud tunnistaja ütlustest järeldub, et

tegelikult tunnistaja hageja väidetud hinnakokkuleppe sõlmimise juures ei viibinud ning koostas

dokumendi hageja esindaja juhiste kohaselt.

62. Tunnistaja I. I. kinnitas, et tema koostatud dokumendis märgitud summale ei pidanud enam

midagi lisanduma. Teisalt tunnistas tunnistaja, et summa sai kirja ilma käibemaksuta, aga

täpsemalt ta ei mäletanud. Tunnistaja ühtlasi avaldas, et väidetava hinnakokkuleppe sõlmimise

ajaks olid plekitööd täielikult valmis, kuigi sõiduk ei olnud veel kokku pandud. Seega nähtub

tunnistaja ütlustest, et kuigi plekitöödele kulus algse e-kirja teel saadetud pakkumisega võrreldes

suurem summa, ei teavitatud sellest kostjat viivitamatult enne tööde tegemist, vaid tööd teostati

ning asuti selle eest nõudma kostjalt täiendavat tasu. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et kostjal

ei olnud võimalik hageja uue pakkumusega mittenõustumisel sõidukit koheselt ära viia, sest

sõiduk oli komplekteerimata.

63. Samal 04.10.2023 istungil vande all ütlusi andnud kostja avaldas (toimiku lk 78 pöördel –

79), et ta läks 28.09.2021 hageja juurde, et tasuda ettemaksu, sest hageja soovis seda saada

sularahas, kuigi kostja palus arvet tasumiseks. Kohtumisel teatas tunnistaja kostjale, et hind on

muutunud. Kostja sellega ei nõustunud, kuid talle prinditi dokument välja. Kostja sõnul tekkis tal

hagejaga hinna üle vaidlus. Kostja leidis, et tema hinnangul oli algne kokkulepe 1400 eurot kõigi

tööde eest kokku, misjärel kostja küsis, kas saaks teha ilma värvitöödeta. Kostja leidis, et ta ei

soovinud rohkem midagi maksta ning tahtis sõiduki ära viia, kuid tunnistaja avaldas, et sõidukit

on vaja komplekteerida. Kostja hinnapakkumisega ei nõustunud ning sai aru, et edasi tehakse

sõidukile komplekteerimine. Dokumenti üle andes ei öeldud kostjale, et hinnale lisandub veel

käibemaks. Järgnevalt saadeti kostjale juba foto, kust nähtus juba sõiduki värvimine, kuigi kostja

soovis üksnes sõiduki komplekteermist, et see ära viia.

64. Teistest asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja teatas kostjale sõnumitega, et sõiduk on

valmis ning kostja lubas sellele järgi tulla, kuid ei tulnud (toimiku lk 14-16, lk 56-60). Sellele

järgnevates e-kirjades asus hageja kostjalt lisaks töötasule nõudma parkimise tasu (toimiku lk 17,

lk 18, lk 39, lk 61). Hageja koostas ka 04.10.2021 kuupäeva kandva arve summas 2556 eurot

(toimiku lk 7), mille tasumise kuupäevaks oli 06.10.2021. Arve kohaselt oli hageja teinud 28

tunni ulatuses plekitöid, 7,5 tunni ulatuses komplekteerimistöid, samuti on arvel kajastatud

värvitööd ja värvimaterjalid. Arvel on samuti märgitud, et ettemaksuna on tasutud 500 eurot.

Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale saanud arve 04.10.2021 või mõnel muul päeval

oktoobris 2021.

65. 01.08.2022 koostas hageja kostjale pretensiooni (toimiku lk 8-10). Pretensioonis märkis

hageja muuhulgas, et kostja tuli hageja juurde 28.09.2021 ning kooskõlastas tunnistajate

juuresolekul tööde lõpliku mahu 2130 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostjale saadeti

vaidlusaluste tööde arve alles koos pretensiooniga.

66. Kohus leiab, et hageja esitatud kirjalikud tõendid ning hageja pretensioon ei tõenda kogumis

väidet, et kostjaga oli 28.09.2021 sõlmitud suuline kokkulepe tööde hinnas 2556 eurot. Asjas

tunnistajana ütlusi andnud isik selle kokkuleppe juures ei viibinud ning kostja eitas kokkuleppe

sõlmimist. Tööd olid selleks ajaks osaliselt juba teostatud ning hageja ei ole suutnud selgitada,

millised asjaolud tingisid VÕS § 639 lg 2 järgi võimatuse ette näha kokku lepitud eelarve

ületamist. Hageja ei teavitanud kostjat eelarve ületamisest mitte viivitamatult, vaid alles siis, kui

eelarvet ületavad plekitööd olid tehtud. Kohus ei pea usutavaks, et kui kostja oleks kohtumisel

hagejaga nõustunud sedavõrd suures ulatuses tööde kallinemisega ning nõustunud lisaks

värvitöödega, ei oleks ta selle kohta andnud kirjalikku kinnitust hageja koostatud dokumendile.

Sellise kirjaliku kinnituse puudumine toetab kostja vande all antud ütlusi, et pooltel tekkis hinna

osas vaidlus.

67. Kohus ei loe ühtlasi usutavaks, et olukorras, kus hagejal oli võimalik teha kostjale algne

hinnapakkumine kirjalikult, ei olnud täiendavat hinnapakkumist võimalik e-posti teel saata, vaid

kostjal tuli täiendava hinnapakkumise saamiseks tulla hageja juurde. Sisuliselt ei ole hageja

tõendanud, et ta oleks kordagi kostjale esitanud ühtegi täiendavat hinnapakkumist, vaid kostjale

koostati üksnes dokument muuhulgas juba teostatud tööde maksumuse kohta, millele märgiti

kostja nõudel ettemaksu summa. Selleski dokumendis märgitud hind erines käibemaksu võrra

hinnast, mida hageja asus kostjalt nõudma kohtumenetluse käigus. Enne ligi aasta hiljem ehk

01.08.2022 pretensiooni saatmist ei väitnud hageja kordagi üheski kostjale saadetud

pöördumises, et hind oleks olnud kokku lepitud 28.09.2021 kohtumisel. Eelviidatud vastuolude

tõttu leiab kohus, et tunnistaja I. I.i ütlused kokkuleppe sõlmimist hinna osas ei tõenda.

68. Kuna hageja ei ole tõendanud kostjaga hinna osas kokkuleppe sõlmimist, samuti kokkuleppe

sõlmimist värvimistööde osas, ei saa hageja kostjalt nõuda kokkulepet ületava hinna tasumist.

Kostja avaldas, et ta soovis pärast 28.09.2021 kohtumist sõiduki ära viia, kuid ei saanud seda

teha, sest sõiduk oli komplekteerimata. Sisuliselt saab kostja tahteavaldusest järeldada, et ta

soovis VÕS § 639 lg 3 alusel lepingu üles öelda, mis vabastab ta eelarvet ületava tasu

maksmisest.

69. Kostja viis sõiduk hageja juurest ära kohtumenetluse ajal ning koostas selle kohta dokumendi

30.01.2023 (toimiku lk 62). 31.01.2023 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 63), milles

teatas, et kui kostja ei soovi värvimistöid, tuleb tal tuua auto hiljemalt 10.02.2023 hageja juurde

värvimise ja ettevalmistustöö eemaldamiseks. Kohtumenetluse käigus asus hageja väitma, et

alternatiivselt saab ta tasu nõuda käsundita asjaajamise ja alusetu rikastumise sätete alusel.

70. Kohus osundab, et kui poolte vahel oli sõlmitud leping, välistab iseenesest see samadel

asjaoludel tasu nõudmise lepinguvälisel alusel. Kostjalt parkimistasu nõudmiseks puudub ka

lepinguväline alus. Eelarvet ületavate tööde eest oleks hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 639 lg

2 alusel tasu ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud. Ekslik on kostja arusaam, et

eeltoodust tulenevalt on tal endiselt õigus nõuda kostjalt tasu enda määratud ulatuses. Riigikohus

on korduvalt selgitanud, et mittesiduva eelarve puhul saab töövõtja nõuda tasu VÕS § 639 lg 2

kolmanda lause alusel vaid siis, kui on täidetud kõik selle normi eeldused (RK TKo 3-2-1-102-

14, p 25). Kui eeldused on täidetud, ei ole pooled seotud lepingus kokku lepitud hinnaga, vaid

lähtuda tuleb eelarvet ületava töö keskmisest kohalikust turuväärtusest (RK TKo 3-2-1-102-14, p

25, 3-2-1-79-08, p 14). Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, milline oli eelarvet ületanud

töö keskmine kohalik turuväärtus ning seda ei saa kohus hageja eest teha. Seega ei kuulu hageja

nõue rahuldamisele suuremas ulatuses, kui on kostja nõustunud.

71. Kostja on nõustunud, et ta sõlmis hageja kokkuleppe tööde tegemiseks hinnaga 850 eurot,

millest ta on tasunud 350 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 350 eurot. Kuna hageja

põhinõue kuulub rahuldamisele osaliselt, kuulub osalisele rahuldamisele ka viivisenõue. Kostjalt

tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks 22.08.2022 sissenõutavaks

muutunud viivisena 1,38 eurot. Alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 23.08.2022

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt 350 eurolt kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni.

72. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 2 näeb ette, et

kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses

kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas

poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja pakkus juba algses vastuses hagile, et

tasub hagejale kompromissina 350 eurot, kuid hageja keeldus sellest. Eeltoodud sätete alusel

tuleb vaatamata hagi osalisele rahuldamisele jätta menetluskulud hageja kanda.

73. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

74. Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 1560 eurot koos käibemaksuga. Kostja

ei ole käibemaksukohustuslane. Kostjale on osutatud õigusabi hinnaga 100 eurot tunnis, millele

lisandus käibemaks. Õigusabi on kokku osutatud 13 tundi. Sellele palus kostja esindaja lisada

viimase istungi ettevalmistuse aja 1 tund ja istungil osalemise aja 1 tund. Kokku on õigusabi

osutatud seega 15 tundi ehk 1500 eurot ilma käibemaksuta ja 1800 eurot koos käibemaksuga.

Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 1800 eurot.

75. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse

viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad

menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või

osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Eeltoodust

lähtuvalt tasaarvestab kohus vastastikused nõuded rahuldatud ulatuses. Hageja kasuks kostjalt

välja mõistetud 351,38 eurot tuleb tasaarvestada kostja kasuks hagejalt välja mõistetud 1800

euroga. Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostja kohustus lugeda hageja ees täidetuks ning sellega

on lõppenud kostja viivise tasumise kohustus. Tasaarvestuse tulemusena tuleb hagejalt kostja

kasuks välja mõista 1448, 62 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik