4-23-3031/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-23-3031

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

2. oktoober 2023, Tallinn Väärteoasja nr

4-23-3031 (230223009666) Kohtunik

Merit Bobrõšev Sekretär

Christelle Diana Rajaveer Väärteoasi ja Piirivalveameti Põhja

kaitsja kaebus Politsei-

V. L. prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi

04 9.2023 .0 üldmenetluse otsusele, millega karistati LS § 227 V.

L. lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega

4 kuuks Tõlk

Natalija Mehh

Kaebuse esitaja

V. L. isikukood ; elukoht e-post XXX XXX XXX;

Kaitsja

jurist Olga Väina-Kesler Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp, esindaja M. K. RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1, § 133-135 kohus otsustas: Jätta V. kaitsja kaebus rahuldamata. L.

Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne Politsei- -Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 04.09.2023 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 230223009666 muutmata.

Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg 4 (neli) kuud hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumise päevast. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates otsuse jõustumisest loovutama

4-23-3031

oma juhiloa Transpordiametile.

Asitõend: - toimikus paiknev CD-

plaat jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku juurde.

Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on põhjendustega kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav hiljemalt 24. oktoobril 2023 e-

toimiku vahendusel või Harju Maakohtu kantseleist. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil põhjendustega kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud ja menetluse käik 1. PPA Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 04.09.2023 otsusega karistati V.

-

L. LS § 227 lg s 2 nimetatud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks selles, et ta juhtis 12.08.2023 kella 16.59 ajal Harjumaal, Tallinna linnas, Pärnu maanteel, Viljandi maantee ja Järvevana tee vahel mootorsõidukit kiirusega 93 km/h +/- 3 km/h alas, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. Selliselt ületas ta lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 40 km/h ja pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. V.

L. kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud, vaidlustades selle kaitsja vahendusel Harju Maakohtus. Kaebuses taotleb V.

-

L. kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistuse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine asendamist rahatrahviga, mille suurus jätta kohtu - otsustada. Väärteo toimepanemise aluseks oleva seoses on kaebaja märkinud jär teoga gmist:

• V.

L. tunnistab oma rikkumist, ta siiralt kahetseb enda tegu ja mõistab, et öisel ajal tuleb olla tähelepanelikum liiklusmärkide osas. Kaebaja ei õigusta enda tegu, vaid kahetseb, sest mõistab, et oma hooletusest võib ta kaotada hästi tasustatud töö ja perekonna;

• kaebaja vajab mootorsõiduki juhtimisõigust seoses oma elukorraldusega ja tööalaselt, kuna ta töötab X OÜ- xxx alates 17.04.2023. Tema kohustuste hulka kuulub kaupade s tarnimine kliendile. Sõidud on püsivad ja olulised, ilma selleta ei saa ta oma tööülesandeid täielikult täita. Kaebajal on puue, ta oli pikka aega Töötukassas arvel ega suutnud tööd leida, sest iga tööandja ei paku kergeid töökohti puudega inimesele. Kui kaebuse esitaja jäetakse juhtimisõigusest ilma 4 kuuks, siis ta kaotab hästi tasustava töö, mis on tänasel päeval kaebuse esitaja jaoks väga tähtis.

3. Kuna kaebuses ei olnud märgitud, kas kaebaja soovib väärteokaebuse läbivaatamist kohtuistungil või on ta nõus kirjaliku menetlusega, siis kohustas kohus kaebajat ja tema kaitsjat vastama, kas kaebaja taotleb kaebuse arutamist kohtuistungil või kirjalikus menetluses. Kaitsja teavitas kohut, et kaebuse arutamist taotletakse suulises istungimenetluses.

4. 27.09.2023 määrusega võttis kohus V. kaitsja kaebuse menetlusse ja määras selle

L. lahendamise viisiks suulise menetluse. Kohtuistungil jäid kaebaja ja tema kaitsja kaebuse juurde, taotledes mõistetud karistuse ehk mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise asendamist rahatrahviga. Kohtuväline menetleja taotles vaidlustatud otsuse muutmata ja tühistamata jätmist.

4-23-3031

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 5. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära kaebaja, kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud kogutud tõendeid, asub seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.

6. Arutataval juhul ei ole vaidlust selle üle, et väärteoprotokollis märgitud ajal, s.o 12.08.2023 kella 16.59 ajal juhtis V.

L. Harju maakonnas, Tallinna linnas, Pärnu maanteel, Viljandi maantee ja Järvevana tee vahel mootorsõidukit kiirusega 93 km/h +/- 3 km/h, alas, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. Nii selgitas kaebaja kohtuistungil, et 12. augustil veetis ta Männikul aega oma abikaasaga. Nad käisid seenel ja sõitsid mootorsõidukiga tagasi umbes kella 17 paiku. Keerates Pärnu maanteele ja jäädes seisma valgusfoori ees, tundus talle, et tema sõidukist paremal pool paiknenud sõiduk seisis ülemäära lähedal ja võis tema sõidukit peegliga riivata. Sellest tingitult tundis ta hirmu. Foori tagant sõitu alustades vajutas ta sõiduki gaasipedaali ja see päädis sõidukiiruse ületamisega. Politsei peatas tema juhitud sõiduki Pärnu maanteel,

s.o Pärnu mnt 186 juures.

7. Kaebaja ütlused leiavad kinnitust CD-plaadile talletatud teabega, ent ka salvestuse andmetega.

16.59 ajal kasutati Kerly Osutatuist nähtub, et 12.08.2023 kella PPA töötaja, s.o Simulmani poolt koordinaatidel N59 24.0088 ja E024 43.6854 kiirusseadet LaserCam 4 (LE0205), mis fikseeris Mercedes-Benz reg nr-ga xxx tumedat värvi sõiduki sõidukiiruseks ajavahemikul 16.59.15 kuni 16.59.16 93 km/h. Taatlustunnistuse nr TTRS-22/00181 kohaselt oli mõõtevahendiks olnud kiirusmõõtur LaserCam 4 nr ga LE0205 taadeldud ja kiirust mõõtnud - ametnik oli läbinud pädeva mõõtja koolituse (PPA 02.03.2022 õiend nr 1.9.

-9/280-1). St, et täidetuks tuleb lugeda ka nõuded, mis tulenevad Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määrusest nr

78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“. Nõuetekohaselt, s.o viidatud määruse lisa 1 kohaselt on kohaldatud ka laiendmääramatust, kui laiendmääramatuseks on loetud +/- 3 km/h. Samuti nähtub, et sündmus leidis aset asulasisesel teel. LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h.

8. Lisaks kaebaja kohtuistungil antud ütlustele, kirjalikele tõenditele ning kohtuistungil uuritud CD-plaadile talletatud teabele avaldas kohus ka mõõtmist teostanud politseiametniku kohtuvälises menetluses avaldatud ütlused (VTMS 99 lg 8). Tunnistaja ütluste kohaselt teostas ta 12.08.2023 koos paarilisega liiklusjärelevalvet Harju maakonnas, Tallinna linnas, Pärnu maanteel, Viljandi mnt ja Järvevana tee vahel. Kella 16.59 ajal mõõtis ta seadmega LaserCam LE0205 Järvevana tee suunas liikunud sõiduauto Mercedes-Benz C200 reg nr-ga xxx kiiruseks

93 km/h. Antud teelõigul on lubatud sõidukiirus 50 km/h. Sellest tulenevalt ületati lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 40 km/h. Kiirusemõõturi kasutamise protokoll asendati helija videosalvestusega. Pärast rikkumist peatasid nad sõiduki ja juhi tuvastamisel esitas sõiduki juht algaja juhi juhiloa xxx

( -Benz reg nr-ga xxx on seotud

V. L. L.) nimele. Et sõiduk Mercedes V.

rgitud L.ga, nähtub ka sõiduki detailandmete päringu vastusest – sõiduki kasutajaks on mä V. . L.

9. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse V. le ette LS § 227 lg s 2 ettenähtud väärteo L. - toimepanemist.

LS § 15 lg 1 p 2 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 km/h. On väljaspool vaidlust, et Pärnu maanteel, ku mootorsõidukit juhtis, on suurimaks lubatud s V.

L. sõidukiiruseks 50 km/h, sest tegemist on asulasisese teega. Eelnevalt osutas kohus, et V. L. juhitud sõiduki kiiruseks mõõdeti 93 km/h. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78

4-23-3031

„Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 9 lg 5 kohaselt on lõplikuks mõõtetulemuseks kiirusmõõturi lugem, millest lahutakse laiendmääramatus. Määruse nr 78 lisa 1 kohaselt on paigalseisva kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatus 20-100 km/h korral +/- 3 km/h. St, et V.

L. juhtis sõidukit kiirusega 90 km/h, mis tähendab, et ta ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 40 km/h. Seega juhtides asulasisesel teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, sõidukit kiirusega mitte vähem kui 90 km/h, rikkus V. LS § 15 lg 1 L. p 2 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Nimelt sätestab LS §

227 lg 2 vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h. Seega realiseeris V.

-

L. LS § 227 lg s 2 nimetatud süüteokoosseisu objektiivse koosseisu tunnused.

10. Mis puudutab süüteokoosseisu subjektiivse koosseisu täidetust, siis V. ütluste

L. kohaselt ületas ta sõidukiirust liiklusohu tõttu. Nagu juba toodud, siis selgitas kaebaja, et tema tundmuse kohaselt paiknes temast paremat kätt seisnud sõiduk liiga lähedal. Ta nõustus, et käitus valesti, ületades sõidukiirust võrra, kui suurimat lubatud

40 km

/h kuid tema soov oli foorist mõnevõrra edasi liikuda. Selle eesmärgi saavutamiseks vajutas gaasipedaali. Kohus märgib, et erinevalt kuritegudest on väärteokorras karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu (KarS § 15 lg 3). Seetõttu ei evi määravat kaalu, kas sõidukiiruse ületamine leidis aset tahtliku tegevusena (KarS § 16) või ettevaatamatusest (KarS § 18). Samuti tuleb märkida, et videosalvestistest ei nähtu ohtu kaebaja autole. Isegi kui kaebaja auto oli ohuolukorras, ei näe liiklusseadus ette, et ohu tekkimist tuleb vältida lubatud sõidukiiruse ületamisega. Kaebaja kirjeldatud olukorras osutub mõistlikuks sõidukiiruse vähendamine sõiduki ja vajadusel peatumine, mida nõuab ka LS § 50 lg 3 p-d 1 ja 2. eeltoodust ja asjaolust, et V. ise Lähtudes L. tunnistab, et tema eesmärk oli saavutada mõnevõrra kiirem sõidukiirus, siis järeldub, et õiguslikult on alust rääkida tahtlikult ja eesmärgipärast toimepandud teost.

11. LS § 227 lg 2 rikkumise eest on seadusandaja karistusena ette näinud rahatrahvi kuni

100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arutataval juhul määras kohtuväline menetleja V. le karistuseks mootorsõiduki L. juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks. Kaebaja taotleb kohtult kohtuvälise menetleja kohaldatud karistusliigi asendamist,

asendades juhtimisõiguse äravõtmise rahatrahviga.

12. Kujundamaks seisukohta V. le kohalduva karistuse liigi osas, siis kohtumenetluses L. uuriti mh karistusregistri väljavõtet, kuhu on koondatud andmed eelneva kehtiva

V. L. karistatuse kohta. Asjassepuutuvana osutab kohus sellele, et Harju Maakohtu 17.08.2022 otsusega karistati V.

L. KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 6 kuu pikkuse tingimisi vangistusega; kohus kohaldas V. le 2 aasta ja 6 kuu pikkust katseaega. KarS L. § 4231 on liiklussüütegu, mis sätestab vastutuse sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguste isiku poolt. Lisaks nähtub, et V. l on üks kehtiv väärteokaristus LS § 201 lg L.

2 järgi ja üks kehtiv väärteokaristus LS § 227 lg 2 järgi. LS § 227 lg 2 järgi Nimetatud kvalifitseeritav süütegu on toime pandud 20.06.2023.Kohtumenetluses uuritud 20.06.2023 kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt on kõnesoleva karistatuse aluseks tegu, mille V.

L. pani toime 20.06.2023, kui juhtis Tallinnas, Merivälja teel, Viimsi põik ja Aia tn vahel mootorsõidukit alal, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, kiirusega mitte vähem kui 89 km/h (kiirusmõõturi lugem 92 km/h, lahendmääramatus +/ 3 km/h). Võttes arvesse taolisi -

4-23-3031

isikuandmeid, sh asjaolu, et käesoleva mene toime vähem tluse esemeks oleva teo pani V.

L. kui kaks kuud peale viimast liiklusnõuete rikkumist, ei pea kohus võimalikuks kohalda muud karistusliiki, kui seda on juhtimisõiguse äravõtmine. Kaebaja on oma käitumisaktidega selgelt väljend aoks ei ole liiklusnõuetest kinnipidamine primaarne, tema anud, et tema j liiklusalast õiguskuulekus pole olnud võimalik saavutada ei liiklusalase kuriteo eest mõistetud karistuse t ega väärteokorras määratud rahatrahvidega ning väärteo uue, menetluse esemeks oleva, toimep

anemine kõneleb sellest, et kaebaja käitumine liiklusnõuete rikkumisel ei näita mingeid taandumise märke. See tõdemus viib olukorrani, kus rahatrahv võimaliku karistusliigina osutub vähemõjusaks sellega ei ole võimalik saavutada V. liiklusalast õi

ja

L. guskuulekust. Kuna karistuse mõistmine, sh karistusliigi valik peab vastama mh tõhususe kriteeriumile, siis osutub V. suhtes karistusliik, mi L. ainuvõimalikuks üksnes lleks on juhtimisõiguse äravõtmine. Siinkohal ei pea kohus kohaldada rahatrahvi ka kaebuses toodud motiividel: kõik kaebuses nimetatud asjaolud, s.o juhtimisõigust nõudev töökoht, selle kaotamise oht, töökoha kaotusest tekkida võiv toimetulekuraskus, tervisliku seisundi probleemid eksisteerisid kaebajal juba siis, kui ta pani toime 20.06.2023 rikkumise. 20.06.2023 väärteorikkumise järgselt, kui kaebajat karistati 400 euro suuruse rahatrahviga, s.o sanktsioonimäära maksimaalses määras, oli kaebajal piisavalt põhjust adekvaatsete järelduste tegemiseks, mille üheks väljendusviisiks olnuks liiklusrikkumiste toimepanemisest hoidumine. Seejuures võinuks rahatrahvi suurust silmas pidades eeldada, et kaebaja korrigeerib oma liikluskäitumist mh neil motiividel, mida on nimetatud kaebuses ning mille juurde jäid kaebaja ja tema kaitsja kohtuvaidlustes. Paraku tuleb tõdeda, et ükski eelkajastatud aspekt pole V. liikluskäitumist muutnud, ta jätkas

L. liiklusrikkumistega ja kahetusväärselt pole tema õiguskuulekust mõjutanud ka tema eelnev süüteomenetluslik kogemus ja teadlikkus, et iga uue rikkumisega muutuvad karistusõiguslikud tagajärjed üksnes ebamugavamaks, ebameeldivamaks ja raskemaks. Kohus ei tuvasta ka aluseid, mis välistavad juhtimisõiguse ära võtmise KarS § 481 lg 2 või § 50 lg 2 kohaselt. Need norm id keelab juhtimisõiguse äravõtmise isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kohtule esitatud dokumentide kohaselt on kaebajale määratud töövõimetoetus tema osalise töövõime tõttu, ent kaebaja ja tema kaitsja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuks kaebajal liikumispuude olemasolu. Selle tõendamine on kohtupraktikast tulenevalt kaebaja kohustus. Ka ei tekkinud kohtul kahtlusi, et kaebaja vajaks juhtimisõigust liikumispuude tõttu: kaebaja töökohustuseks on kauba transport. Üldteadaolevalt eeldab see teatavat füüsilist võimekust, sh liikumisvõimet. Seega puuduvad ka objektiivsed alused, mis tõstataksid kahtluse, et juhtimisõiguse äravõtmine võib olla välistatud KarS § 482 lg 2 või § 50 lg 2 alusel. Seega kohus jagab kohtuvälise menetleja otsustuse põhjendatust ja õigsust kohaldatud karistusliigi osas.

13. Kujundades seisukohta V.

L. süü suuruse kohta, siis kohus hindab V. L. süü suureks, s.o selliseks, mille tagajärjeks on juhtimisõiguse äravõtmine maksimaalses või selle lähedases määras. Võttes aluseks ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui asjaolu, et V.

L.

40 km/h, siis LS § 227 lg 2 on tegemist numbrilises mõttes suurima numbrilise kontekstis näitajaga, mis hõlmab LS § 227 lg s 2 sätestatud koosseisu. Numbrilise näitaja taustal võtab - kohus arvesse sedagi, et V. pani liiklusrikkumise toime tiheda liiklusega L. pealelõunasel ajal asulasisesel teel. Seega on arusaamatu kaebuses toodud seisukoht sellest, et kaebajal tuleb olla öisel ajal tähelepanelikum liiklusmärkide osas nähtub . Rikkumise videosalvestuselt , et V.

L. poolt mootorsõiduki juhtimine toimus valgel ajal ning ta ei liikunud antud teelõigul üksi, vaid temaga üheaegselt oli liikluses liikumas mitmeid sõidukeid. Siinkohal jääb kohtule mõistmatuks V. selgitus, et tema liikluskiiruse ületamisega

L. ei kaasnenud liiklusohtu. Kohus selgitab kaebajale, et iga kiiruse ületamisega kaasneb abstraktne liiklusoht ja mida suurem on kiiruse ületamise määr, seda st lähtuvat liiklusohtu on suuremaks osutub ka liiklusoht. V. L.

4-23-3031

põhjust hinnata aga veelgi suuremaks, sest kohtumenetluses tuvastatud asjaolude kohaselt on

V. L.le väljastatud esmane juhiluba, kehtivusaja algusega 16.06.2022 (vt detailandmete päring isiku koht

a). Sellest järeldub, et ka V. L. mootorsõiduki juhtimiskogemus on vähene.

14. Vaatamata sellele, et kohtu veendumuse kohaselt peaks V.

L. teo õiguslik tagajärg realiseeruma talt juhtimisõiguse äravõtmisega sanktsioonimäära maksimaalses määras või sellele lähedases määras, ei saa kohus jätta reageerimata karistust kergendavate asjaolude esinemisele

, mis peab väljenduma kohaldatavas karistuses. Kohtuistungil avaldas V. L. kahetsust ja ta tunnistas oma käitumise ebaõigsust. Kohtul ei ole alust V. kahetsuse siiruses L. kahelda. N

on iisamuti ei saa jätta märkimata, et V. L. koheselt rikkumist tunnistanud. Võttes arvesse ka karistuse mõistmise üldja eripreventiivseid kaalutlusi, asub kohus seisukohale, kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse määr – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine neljaks kuuks kohaldatud

– on kooskõlas karistuse mõistmise üldpõhimõtetega, sh võtab karistuse määr arvesse teo tehioludest lähtuvat V. süüd, karistust kergendavate asjaolude

L. esinemist, raskendavate asjaolude puudumist ning karistuse mõistmise üldja eripreventiivseid eesmärke. Seega jätab kohus vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja tühistamata ka kohaldatud karistuse määra osas.

15. Lisaks meenutab kohus kaitsjale, et kohtul puudub volitusnorm kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks (üksnes) argumendil, et menetlusalune isik ei nõustu kohtuvälise menetleja otsusega. Kohtumenetluses ei arutata ja kohus ei tühista kohtuvälise menetlja otsust põhjusel, et menetlusalusest isikule kohtuvälise menetleja otsus ei sobi või see talle ei meeldi. Kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise aluseks saab olla üksnes materiaal või - menetlusõiguse (oluline) rikkumine ja see tuleb välja tuua juba kohtule adresseeritavas kaebuses. Arutataval juhul ei ol - e kaitsja viidanud ühelegi kohtuvälise menetleja materiaal või menetlusõiguse rikkumisele.

16. Väärteoasjas on asitõendiks toimikus asuv andmekandja, millele on talletatud videosalvestus V.

- -ga 1

L. rikkumise kohta. Kooskõlas VTMS § ga 2 ja KrMS § 126 lg 3 p määrab kohus andmekandja jätta väärteotoimikusse.

(allkirjastatud digitaalselt)