4-11-1063/5

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. aprillil 2011. a Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-11-1063 (2602,11,000788) kirjalikus menetluses Kohtunik Ene Muts Väärteoasi

R.I kaebus Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Kaido Iste 01.03.2011.a otsuse peale Kaebuse esitaja R.I isikukood: xxx, elukoht: xxx Kohtuväline menetleja Lõuna Prefektuur RESOLUTSIOON juhindudes V™S § 120 lg 1 ja § 132 p 2

Tühistada kohtuvälise menetleja, Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Kaido Iste 01.03.2011.a otsus osaliselt.

Määrata R.I-le TeeS § 40 1 lg 1 järgi rahatrahv 80 (kaheksakümne) trahviühiku ulatuses, s.o. 320 (kolmsada kakskümmend) eurot.

KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi 2 (kahe) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest tasumisega mõlemal kuul 160 (ükssada kuuskümmend) eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või 221023778606 AS-is Swedbank, viitenumber 10220115047090.

R.I kaebus rahuldada. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule

õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.

R.I-st karistati Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseiniku Kaido Iste 01.03.2011.a otsusega väärteoasjas nr 2602,11,000788 TeeS § 401 lg 1 alusel rahatrahviga 145 trahviühikut, s.o 580 eurot (9075,03 krooni). Otsuse kohaselt R.I 09.02.2011. a kella 17.38 ajal Käreevere – Kärkna tee 1. kilomeetril teostas erakorralist vedu teeseadusega kehtestatud eriloata. Ta juhtis autorongi (haagis-MST xxx, registreerimismärgiga - xxx), mille massid ja teljekoormused ületavad registreerimisel määratud

ning MKM poolt kehtestatud väärtusi. Mootorsõiduki II-telje tegelik teljekoormus oli 11,952 t. Lubatud suurim registriteljekoormus 9,5 t. Mootorsõiduki III-telje tegelik teljekoormus oli 12,024

t. Lubatud suurim registriteljekoormus 9,5 t. Mootorsõiduki tegelik mass oli 32,219 t.. Lubatud

suurim registrimass 26 t. Haagise tegelik mass oli 28,235 t. Lubatud suurim registrimass 24 t. Autorongi tegelik mass oli 60,454 t. Lubatud suurim tegelik mass 44 t.

Väärteo toimepanek on tõendatud massimõõteseadme kasutamise protokolliga, tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustega. R.I rikkus TeeS § 35 lg 1, 2 ja LS § 15 lg 1, 3, 4 nõudeid, pannes sellega toime TeeS § 401 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli andmetel on R.I 09.02.2011. a andnud väärteo kohta järgmised ütlused: „Olen rikkumisega nõus, kuna ei ole tõstukil kaalu peal, ei oska täpselt kinnitada koorma kaalu.“

Mõõteseadme kasutamise protokoll on koostatud 09.02.2011. a Tartumaal, Laeva vallas Kärevere – Kärkna tee 3. kilomeetril. Protokolli andmetel juhtis R.I mootorsõidukit Volvo xxx,

haagis MST xxx, registreerimismärgiga OÜ xxx. Kaalude testimine toimus 09.02.2011. a kell 17.45. Veose tüüp: metsamaterjali vedu.

Karistusregistri andmetel on R.I karistamata isik.

Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused.

17.03.2011.a esitas R.I kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse ja palub kohtuvälise menetleja otsusega temale mõistetud karistuse vähendamist.

Kaebuse esitaja tunnistab kohtuvälise menetleja otsuses kirjeldatud rikkumist, mis tulenes

puudulikust tähelepanust koorma pealelaadimisel. Kaebuse esitaja ei nõustu määratud trahvi

suurusega ning palub seda vähendada. Ta palub arvestada asjaolu, et see oli tema esimene

rikkumine üldse. Kaebuse esitaja on alati olnud seadusekuulekas liikleja, lubab seda olla ka edaspidi ja vältida oma igapäevatöös sarnaseid seaduserikkumisi. Kaebuse esitaja palub kohtul arvesse võtta ka asjaolu, et tema ülalpidamisel on kaks alaealist last.

Kohtuvälise menetleja seisukoht.

Lõuna Prefektuur esitas 24.03.2011.a kirjaliku seisukoha, mille kohaselt antud rikkumine näeb TeeS § 401 lg 1 järgi karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on

otsuse tegemisel arvestanud eelkõige rikkumise ulatust. Lubatust suuremad olid nii teljekoormused, mootorsõiduki- kui haagise tegelikud massid. Autorongi tegelik mass oli 60,454

Kohtu järeldused.

Kohus lahendab R.I kaebuse kohtuvälise menetleja 01.03.2011.a. otsuse peale kirjalikus

menetluses V™S § 120 lg 1 alusel. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ja nad ei soovi asja arutamist kohtuistungil. Menetlusalune isik tunnistab TeeS § 35 lg 1, 2 ja LS § 15 lg 1, 3, 4 rikkumisi. Süü omaksvõtt on

tõendatud suulise ja dokumentaalsete tõenditega. Tunnistaja P. K. ütlused tõendavad teo

toimepanemise aega, kohta ja isikut, samuti rikkumise tuvastamise asjaolusid. Dokumentaalsed

tõendid tõendavad veost ja selle mõõtetulemusi. Mõõteseadme kasutamise protokoll tõendab autorongi tegelikku kaalu, samuti teljekoormuste kaalusid. Metsamaterjali veoseleht tõendab veose iseloomu. Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ka ei tuvastanud kohus menetlusnormide rikkumist väärteoasja menetlemisel.

LS § 15. Sõiduki ja autorongi suurimad lubatud mõõtmed, massid ja teljekoormused (1) Sõiduki ja autorongi suurimad lubatud mõõtmed koormaga ja koormata, sõiduki ja autorongi massid ning teljekoormuse kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(2) Autorongi koosseisus oleva haagise registrimass ei või ületada vedukiga vedada lubatud haagise suurimat registrimassi. (3) Sõiduki tegelik mass ei või ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registreerimisel määratud suurust.

(4) Kui koormatud või koormamata sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab

kehtestatud suuruse, võib sõidukit kasutada teeseadusega kehtestatud korras. [RT I 2002, 105, 613 - jõust. 01.02.2003] TeeS § 35. Erakorraline vedu ja sõit

(1) Erakorralised on vedu ja sõit, mil suuremõõtmelise või raskekaalulise veose või veoseta sõiduki kas või üks suurim mõõde, mass või teljekoormus ületab käesoleva seaduse § 33 lõike 4 alusel kehtestatud suuruse.

(2) Avalikult kasutataval teel on erakorraline vedu ja sõit lubatud eriloaga ja eritasu eest ning

üksnes loal märgitud marsruudil ja tingimustel. Tee omanikule erakorralise veo või sõiduga

tekitatud kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade väljaandmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. [RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

TeeS § 401. Teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemine

4

(1) №rmidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise

püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. LS § 15 lg 1 alusel 18.05.2001 määrusega nr 50 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja

varustusele esitatavad nõuded1“

kehtestatud nõudeid on R.I rikkunud. Tema juhitud sõiduki tegelik mass ületas registrimassi ja telgede koormuste registreerimisel määratud suurust. LS § 15 lg 4 järgi kui koormatud või koormamata sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit kasutada teeseadusega kehtestatud korras. R.I teostas erakorralist vedu TeeS § 35 lg 1 tähenduses ja tal puudus selleks TeeS § 35 lg 2 alusel 01.09.1999 määrusega nr 50 vastu võetud „Tee omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatud

kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade väljaandmise korra“ kohane eriluba. Vastutus järgneb TeeS § 401 lg 1 järgi.

Oma kogemuste põhjal oli kaebuse esitajal koorma laadimisel võimalik ka kaaludeta hinnata koorma massi ja teljekoormusi ning pidada võimalikuks lubatud massi ületamist. Ta pani teo toime

kaudse tahtlusega. R.I on karistusregistri andmetel karistamata isik. Talle ei ole alust

õiguskuulekuses midagi ette heita. Temal puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad

asjaolud. Eeltoodut arvestades on karistus määratud põhjendamatult üle vastava paragrahvi

sanktsiooni keskmise määra. KarS § 56 lg 1 sätestatud karistamise aluseid arvestades on R.I-st tema esmakordselt karistamisel võimalik mõjutada karistusega alla keskmise määra. Neil põhjustel on karistuse muutmiseks põhjust. R.I on kaebuse põhjendusena nimetanud laste ülalpidamise kohustust. Sünnitunnistuste

andmetel on R.I kaks last: 11- aastane poeg ja 5-aastane tütar. Lapsed on alaealised. Laste ülalpidamiskohustuse olemasolu ei ole karistuse vähendamise aluseks. Küll aga võib laste ülalpidamiskohustus mõjutada süüdlasel karistuse tasumise võimalusi. Kohus teeb otsuse lähtudes V™S § 132 p 2. kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt ja teeb uue otsuse, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Rahatrahv tuleb KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel tasuda ositi 2 kuu jooksul.

Ene Muts Kohtunik