3-23-1855/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1855

Haldusasi

SA Liikva Päikesekodu kaebus Sotsiaalkindlustusameti

17. mai 2023. a otsuse nr 5.2-10/11250-6 õigusvastasuse

tuvastamiseks ja 21. juuli 2023. a vaideotsuse nr 5.2-

3/25179-3 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti

kohustamiseks vaadata tema 13. märtsi 2023. a taotlus

uuesti läbi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 31. augusti 2023. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – SA Liikva Päikesekodu, esindaja v.adv Silja

Holsmer

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja KP

Menetluse alus ringkonnakohtus

SA Liikva Päikesekodu määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta SA Liikva Päikesekodu määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

31. augusti 2023. a määrus haldusasjas nr 3-23-1855 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. SA Liikva Päikesekodu (SALP) asutati 2016. aastal eesmärgiga luua autistlikele ja

intellektipuudega inimestele heategevuslik külakogukonna põhine elu- ja töökeskkond. SALP

omandas Harku vallas Liikval asuva Varsa tee 16 kinnistu (katastritunnus 19801:001:4139) ja

rajas 30 erihoolekande teenuskohta riikliku erihoolekandeteenuse osutamiseks konkreetsetele

isikutele. SALP alustas teenuse osutamist 08.03.2021, kuid andis seejärel Varsa tee 16 kinnistu

01.11.2021 üürile SA-le Päikesekodu Teenused (SAPT), et oleks võimalik saada kohalikelt

omavalitsustelt sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 89 alusel makstavat toetust teenuse

osutamise ruumide kulude katmiseks. Kuna SAPT ei tasunud üüri ega kõrvalkulusid, siis ütles

3-23-1855

2(7)

SALP üürilepingu 15.05.2022 üles ning kuna SAPT ei ole ruume vabastanud, siis toimub selles

osas vaidlus maakohtus (nt tsiviilasi nr 2-22-8478).

2. SALP esitas Sotsiaalkindlustusametile (SKA) 30.06.2022 taotluse teha SAPT-i suhtes

riiklikku järelevalvet, tunnistada SAPT-i tegevusluba kehtetuks ja öelda üles SAPT-ga sõlmitud

leping erihoolekandeteenuste osutamiseks. SAPT on jätkanud SALP-le kuuluvates ruumides

erihoolekandeteenuse osutamist, eirates teenuse osutamisele kehtestatud nõudeid ja rikkudes

õigusaktides sätestatut ning ruumide kasutamise eest tasu maksmata. SKA on SHS § 157 lg 1

järgi kohustatud teostama riiklikku järelevalvet SHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide

nõuete täitmise üle. Järelevalvemenetluse alustamise ajendiks on mh järgmised rikkumised:

SAPT ei võimalda SALP-le juurdepääsu taotlejale kuuluvale kinnistule ning takistab kinnistul

hooldus- ja remonditööde tegemist; SAPT kasutab ruume, mis ei vasta erihoolekandeteenuse

osutamise nõuetele; SAPT on paigaldanud kinnistule metallist konteinerid, mida ta kasutab

klientidele ja personalile toidu valmistamiseks ja mis ei vasta tervisekaitsenõuetele; SAPT ei

kasuta Varsa tee 16 ruume sihtotstarbe kohaselt; SAPT jättis ühe kliendi füüsilise järelevalveta,

mis lõppes kliendile raskete tervisekahjustuste tekkimisega. SALP on varem SKA-lt taotlenud

ka SAPT-i tegevusloa kehtetuks tunnistamist, kuid see taotlus on jäänud sisulise vastuseta. On

ilmne, et kui tegevuskoht ei vasta nõuetele, siis tuleb tegevusluba tunnistada kehtetuks.

3. SKA teavitas 26.07.2022 vastuses nr 5.1-1/31368-5 SALP-i, et teeb alates 11.07.2021

SAPT-i üle riiklikku järelevalvet ja menetlus viiakse läbi mõistliku aja jooksul. SKA koostas

12.08.2022 järelevalve akti nr 5.1-3/35028-3, milles tuvastas puudusi teenuse osutamisel, kuid

arvestades SAPT-i tegevusi tuvastatud puuduste kõrvaldamisel ei pidanud SKA otstarbekaks

ettekirjutust teha, vaid lõpetas järelevalvemenetluse.

4. SALP esitas SKA-le 13.03.2023 pöördumise (täiendatud 14.04.2023), milles tõi välja, et

SAPT-i poolt üüri tasumata jätmise tõttu esineb oht, et Varsa tee 16 kinnistu tuleb võlgade

katteks võõrandada. Sellisel juhul tekiks kahju mh riigile, sest riigil tekiks kohustus tagastada

Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondi toetus 1 020 000 eurot ja kaoks 30 erihoolekande

teenusekohta. Kokku tekiks kahju 3 875 000–4 325 000 euro ulatuses. SALP sooviks jätkata

Varsa tee 16 kinnistul ise erihoolekandeteenuse osutamisega. SAPT-i kliendid on läinud mitmel

korral kaduma, kuid õnneks leitud lähiümbrusest. Seda, et SAPT-i pakutava teenusega ei olda

rahul, näitab asjaolu, et nende juurde asunud 25 kliendist on 2022. a-l lahkunud 9 ning juurde

on tulnud vaid üks klient. Kuna SALP-l puudub juurdepääs oma kinnistule, on suuremas osas

jätkuvalt täitmata Päästeameti 20.02.2021 ettekirjutus tuleohutusnõuete tagamiseks ja SAPT-i

klientide elud on ohus. SAPT on taotlenud klientide elukohajärgsetelt kohalikelt omavalitsustelt

SHS § 89 alusel makstavat toetust üüritud ruumide kulude katmiseks, kuid ei ole seda toetust

SALP-le edasi maksnud. SHS § 89 alusel makstavat sihtotstarbelist toetust ei tohi kasutada

muude kulude (nt tööjõukulud, teenuse osutamise kulud) katmiseks. Seega on SAPT esitanud

kohalikele omavalitsustele valeandmeid, mille tulemusel on nt Tallinna linn osaliselt toetuse

maksmise lõpetanud. Toetuste teadvalt väär kasutamine võib vastata karistusseadustiku (KarS)

§-s 210 sätestatud kuriteo tunnustele. Selle kohta on SALP esitanud prokuratuurile kuriteoteate.

SAPT on ka õigusvastaselt nõudnud oma klientidelt SHS § 73 lg 1 alusel omaosaluse tasumist

250 eurot kuus või palunud neil registreerida enda elukoht sellise kohaliku omavalitsuse üksuse

haldusterritooriumile, kes ei ole veel peatanud SAPT-le toetuse maksmist. SAPT osutab alates

07.09.2022 erihoolekandeteenust tegevusloa alusel, mille andmise aluseks olnud üürleping on

lõpetatud. Sellega on SAPT rikkunud SKA-ga sõlmitud erihoolekandeteenuste osutamise

lepingut. Uue tegevusloa taotlemisel ei annaks SALP enam SAPT-le nõusolekut kasutada

teenuse osutamiseks Varsa tee 16 kinnistut. SAPT ei ole paljude klientidega sõlminud ka

kirjalikke lepinguid ega teinud avalikkusele kättesaadavaks aja- ja asjakohast infot osutatava

teenuse kohta, mis samuti kvalifitseeruvad SKA-ga sõlmitud lepingu rikkumiseks.

3-23-1855

3(7)

5. SKA lõpetas 17.05.2023 vastusega nr 5.2-10/11250-6 haldusmenetluse seaduse (HMS)

§ 43 lg 4 p 4 alusel menetluse SALP-i taotluse osas teha SAPT-i suhtes järelevalvetoiminguid

ja jättis SALP-i taotluse läbi vaatamata. Järelevalve läbiviimine ei toimu taotluse põhiselt ja

riikliku järelevalve läbiviimist ei ole õigust taotleda. Elukeskkonna objektide terviseohutust

hindab ja riiklikku järelevalvet selles osas teostab Terviseamet. Ruumide tuleohutusnõuetele

vastavuse kontroll kuulub Päästeameti pädevusse. Kuna SKA ja SAPT-i vahel sõlmitud leping

on tsiviilõiguslik ning SALP ei ole lepingu pooleks, siis ei ole SALP-l selle tsiviilõigussuhte

osas mingisugust kujundusõigust ning tal puudub ka õigus esitada taotlusi nimetatud lepingu

ülesütlemiseks.

6. SKA jättis 21.07.2023 vaideotsusega nr 5.2-3/25179-3 rahuldamata SALP-i 15.06.2023

vaide SKA 17.05.2023 vastuse peale. SAPT-i suhtes toimus 2022. a suvel järelevalvemenetlus,

mille tulemuste kohta koostati 12.08.2022 järelevalve akt nr 5.1-3/35028-3. SKA kontrollis

SAPT-i osutatava teenuse vastavust õigusaktide nõuetele ja majandustegevuse nõuete täitmist

vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lg-le 2. Kuna SAPT on

puudused kõrvaldanud, siis ei pidanud SKA ettekirjutuse tegemist otstarbekaks ning järelevalve

lõpetati 12.08.2022. SKA lähtus SALP-i taotluse läbi vaatamata jätmisel asjaolust, et 2022. a

suvel algatatud järelevalvemenetlus oli lõppenud ja SALP-i 13.03.2023 pöördumises viidatud

täiendavad rikkumised hõlmasid järelevalvet valdkondades, milles SKA-l puudub järelevalve

pädevus (s.o tuleohutusnõuete täitmine ja ruumide vastavus tervisekaitsenõuetele). Samuti ei

ole SKA-l pädevust kontrollida kohalike omavalitsuste kaetavaid kulusid. SKA-le teadaolevalt

on SAPT täitnud Päästeameti ettekirjutuse ja selles osas on menetlus lõpetatud. SAPT-l kui

igapäevaelu teenuse osutajal on õigus küsida SHS § 73 alusel toitlustamise ja majutuse eest

omaosaluse tasumist vastavalt kulutustele. Neid kulutusi ei kanna SKA, vaid inimene saab ise

taotleda toetust kohalikult omavalitsuselt. SKA ei sekku sellesse, mis ulatuses ja tingimustel

katab kohalik omavalitsus eelnimetatud kulusid. SALP ei saa taotleda SKA ja SAPT-i vahel

sõlmitud lepingu ülesütlemist. SKA pädevuses ei ole KarS §-s 210 sätestatud kuriteo tunnuste

väljaselgitamine. Riikliku järelevalve ega haldusmenetluse eesmärgiks ei ole lahendada kahe

eraõigusliku isiku vahelisi tsiviilõiguslikke probleeme.

7. SA Liikva Päikesekodu esitas Tallinna Halduskohtule 21.08.2023 kaebuse tuvastada

SKA 17.05.2023 vastuse nr 5.2-10/11250-6 õigusvastasuse ja tühistada 21.07.2023 vaideotsus

nr 5.2-3/25179-3 ning kohustada SKA-d vaatama tema 13.03.2023 taotlus järelevalvemenetluse

algatamiseks uuesti läbi. Puudutatud isikul on õigus nõuda, et järelevalvet teostav haldusorgan

otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või meetmete rakendamise üle kaalutlusvigadeta.

SKA ei ole kaebaja väiteid üldse hinnanud ega kaalutlusõigust teostanud. Kaebaja tõi välja

konkreetsed rikkumised, mille tuvastamine on SKA pädevuses. Olukorras, kus SAPT ei ole

täitnud Päästeameti ettekirjutust, ei saa SKA asuda seisukohale, et SAPT-i kasutatavad ruumid

on teenuse osutamiseks nõuetekohased. Asjaolu, et vaideotsuse tegemise ajaks oli Päästeameti

ettekirjutus täidetud, ei muuda SKA 17.05.2023 otsust õiguspäraseks. Päästeamet on teinud

Varsa tee 16 kinnistuga seoses uue ettekirjutuse, mis on täitmata. Päästeametil ei ole pädevust

teha järelevalvet SHS-i alusel. Seega võimaldab SKA erihoolekande teenuse osutamist objektil,

mis ei vasta tuleohutusnõuetele. SHS § 153 p 4 järgi kuulub sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa

kontrolliesemesse ka teenuse osutamise koha vastavus tuleohutusnõuetele. SALP-i 13.03.2023

taotluse p-s 4 oli välja toodud hulgaliselt rikkumisi, mis ei seondunud üksnes rahvatervisega,

kuid nende osas ei ole SKA seisukohta võtnud. Olukorras, kus SAPT ei tasu üüri ruumide

kasutamise eest, kuid küsib ruumide kasutamise kulude katmiseks kohalikelt omavalitsustelt

toetust, on tegemist jätkuva valeandmete esitamisega ja SKA-ga sõlmitud lepingu rikkumisega.

SKA ei saa aktsepteerida avaliku raha väärkasutamist. Kui SKA ei aktsepteeriks õigusvastast

tegevust kaebaja kinnistul, saaks kaebaja ise asuda kinnistul osutama erihoolekande teenust.

Kaebaja seadustega kaitstud huviks on see, et tema kinnistul toimuks õiguspärane tegevus.

3-23-1855

4(7)

8. Tallinna Halduskohus tagastas 31.08.2023 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebaja taotles SKA-lt kolmanda isiku (SAPT) suhtes

järelevalvemenetluse läbiviimist, kuna SAPT ei täida tuleohutusnõudeid, ei kasuta kohalikelt

omavalitsustelt saadud ruumide kasutamisega seotud tasusid sihtotstarbeliselt ja rikub SKA-ga

sõlmitud lepingut. Kaebaja on seisukohal, et olukorras, kus talle kuuluval kinnistul osutatakse

erihoolekande teenust, rikkudes õigusaktide nõudeid, rikutakse seeläbi ka tema õigusi, ning kui

SKA ei võimaldaks kaebaja kinnistul õigusvastast tegevust, saaks ta ise jätkata erihoolekande

teenuste osutamisega Varsa tee 16 kinnistul. Kohtupraktika kohaselt puudub isikul subjektiivne

õigus nõuda kolmanda isiku suhtes järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme

rakendamist, kui järelevalvet sätestav õigusnorm annab järelevalveorganile kaalutlusõiguse nii

järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Isik, kelle õigusi

võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda, võib nõuda, et järelevalveorgan otsustaks

järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui

järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (nt Riigikohtu 01.04.2021 otsus nr

3-18-1442, p 16). SHS § 157 lg 1 annab SKA-le järelevalve algatamiseks kaalutlusõiguse, s.o

säte ei kohusta iga isiku pöördumise alusel menetlust läbi viima. Seega puudub kaebajal õigus

nõuda järelevalve algatamist või kindlate meetmete rakendamist.

Kaebaja on tuleohutusnõuete täitmise osas viidanud SHS §-le 153 kui SKA-le pädevust andvale

normile. SHS § 153 sätestab sotsiaalteenuse osutamiseks tegevusloa andmise tingimused, sh

nõude, et teenuse osutamise koht vastab tuleohutusnõuetele. Kuna SAPT asus teenust osutama

01.11.2021, siis pidi teenuse osutamise koht vähemalt sellel ajal vastama tuleohutusnõuetele.

Tuleohutuse seaduse (TuOS) § 2 lg-st 1 ja § 38 lg 1 p-st 1 saab järeldada, et SAPT-le tegevusloa

andmisel ei tuvastanud tuleohutusnõuetele vastavust tõenäoliselt mitte SKA, vaid Päästeamet.

Seega ei ole tuleohutusnõuete täitmise üle järelevalve teostamine SKA pädevuses. Haldusasja

materjalide järgi on Päästeamet teostanud Varsa tee 16 kinnistul tuleohutusalast järelevalvet ja

teinud ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks, mis oli täidetud hiljemalt 21.07.2023 vaideotsuse

tegemise ajaks. Päästeamet ei ole andnud hinnangut, et teenuse osutamine Varsa tee 16 kinnistul

ei vasta tuleohutusnõuetele. Asjaolu, et Päästeamet on tegi kaebajale 26.07.2023 ettekirjutuse,

ei tulenenud SAPT-i tegevusest, vaid ettekirjutusest nähtuvalt kaebaja enda tegevusest (kaebaja

edastas ise Päästeametile teavituse, et Varsa tee 16 kinnistul puudub alates 04.05.2023 tuletõrje

veevarustus). Kui kaebajal on põhjendatud kahtlus, et kinnistul asuvates hoonetes ei järgita

tuleohutusnõudeid, mille tagajärjel võib hävineda tema vara, võib kaebaja pöörduda taotlusega

järelevalve tegemiseks Päästeameti poole. SKA on õigesti selgitanud, et rahvatervise seaduse

(RTerS) § 15 lg 1 järgi on järelevalve tervisekaitsenõuete täitmise üle Terviseameti pädevuses.

Kaebaja väitel esitab SAPT kohalikele omavalitsustele ruumidega seotud kulude kandmise

taotlusi vastavalt SHS §-le 89, kuid ei kanna tegelikkuses neid kulusid ja tasu kaebajale ruumide

kasutamise eest. Arusaadavalt on kaebaja huvi saada ruumide kasutamise eest üüri, kuid sellise

hüve kaitsmine ei tulene SHS-st ega ole seega hõlmatud SKA järelevalvepädevusega. Kaebaja

ei saa nõuda kolmandale isikule makstavat toetust endale. Kaebaja ja kolmanda isiku vaheline

üürivaidlus lahendatakse maakohtus. SKA ja SAPT-i vahelise erihoolekandeteenuse osutamise

lepingu rikkumine ei saa riivata kaebaja õigusi, vaid selle lepingu mittekohane täitmine saaks

mõjutada teenuse osutamise kvaliteeti ja seeläbi tarbijaid. SKA viis teenuse osutamise suhtes

läbi järelevalvemenetluse ja koostas selle kohta akti, mis edastati mh kaebajale. SKA ei pidanud

kolmandale isikule ettekirjutuse tegemist vajalikuks ning kaebaja ei ole samuti järelevalve akti

vaidlustanud ega seadnud kahtluse alla selle tulemusi. Kokkuvõtlikult ei riiva SKA 17.05.2023

vastus kaebaja õigusi. Kaebaja saaks asuda erihoolekande teenust osutama, kui SKA sõlmiks

temaga lepingu (SHS § 77), kuid järelevalvemenetluse tulemus iseenesest kaebajale seda õigust

ei annaks. Praegusel juhul ei nähtu selliseid kaebaja õigushüvesid, mis oleksid SHS-i alusel

kaitstavad, mistõttu puudub kaebajal ka õigus nõuda, et SKA otsustaks järelevalvemenetluse

3-23-1855

5(7)

algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta. Kaebaja ei saa pöörduda

kohtusse ka teiste isikute õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 2). Kuna kaebajal puudub kaebeõigus

vaidlustada SKA 17.05.2023 otsustust, ei saa ta nõuda ka 21.07.2023 vaideotsuse tühistamist

(HKMS § 45 lg 4) ega SKA kohustamist vaadata tema taotlus uuesti läbi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. SA Liikva Päikesekodu palub 15.09.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu

määrus ja saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kohtupraktika kohaselt

(nt Riigikohtu 22.10.2014 otsus nr 3-3-1-42-14, p 12) on kaebajal õigus nõuda, et vastustaja

otsustaks SAPT-i suhtes riikliku järelevalve menetluse algatamise või meetmete rakendamise

ilma kaalutlusvigadeta. Praegu on SKA jätnud diskretsiooni ilmselgelt teostamata ja keeldunud

kaebaja taotluse menetlemisest. Olukorras, kus Päästeamet on teinud teenuse osutamise kohas

tuleohutusnõuete mittetäitmise kohta ettekirjutuse, on SKA pädev hindama, kas sellel objektil

erihoolekandeteenuse osutamine on kooskõlas SHS-ga. Asjaolu, et tegevusloa andmisel vastas

objekt tuleohutusnõuetele, ei mõjuta järgnevat järelevalve teostamist. Vaidlust ei ole selles, et

SKA 17.05.2023 keeldumise ajal oli Päästeameti ettekirjutus täitmata. Päästeamet on teinud ka

uue ettekirjutuse, mida kaebaja ei saa täita, sest tal puudub juurdepääs Varsa tee 16 kinnistule.

Halduskohus jättis arvestamata, et sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa kontrolliesemesse kuulub

mh teenuse osutamise koha vastavus tervisekaitsenõuetele (SHS § 153 p 3). SHS § 157 lg-st 1

tuleneb SKA-le pädevus kontrollida ka seda, kas SAPT on SHS § 89 alusel toetuse taotlemisel

esitanud valeandmeid ning kasutanud toetust mittesihipäraselt. Kaebaja kaitstavaks huviks on

see, et vastustaja ei võimaldaks SAPT-l rikastuda kaebaja arvel. SKA-l puudub õiguslik alus

aktsepteerida avalike vahendite kasutamiseks sõlmitud lepingu rikkumist. Rikkumised omavad

otsest puutumust kaebaja õigustega ja viidatud normid kaitsevad ka kaebaja huve. Halduskohus

ei arvestanud, et kaebajal puudub võimalus oma kinnistul ise erihoolekande teenust osutada ja

täita taristu rajamisega võetud kohustusi, kui SKA võimaldab SAPT-l õigusvastaselt osutada

teenust kaebaja kinnistul. Kaebaja ja SAPT-i vahelised tsiviilõiguslikud vaidlused ei mõjuta

SKA järelevalvekohustust. Halduskohtu viited 2022. a järelevalvele ei ole asjakohased, sest

kaebaja tugineb 13.03.2023 taotluses märgitud rikkumistele, mida varasema järelevalve raames

ei käsitletud.

10. Sotsiaalkindlustusamet palub 03.10.2023 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

SKA-l puudub pädevus teha järelevalvet kaebaja 13.03.2023 pöördumises toodud täiendavate

rikkumiste osas. Kuigi SHS § 153 järgi hõlmab tegevusloa kontrolliese ka teenuse osutamise

koha, mis peab vastama nii tervisekaitsenõuetele (SHS § 153 p 3) kui ka tuleohutusnõuetele

(SHS § 153 p 4), on tervisekaitsenõuete kontroll Terviseameti pädevuses ja tuleohutusnõuete

kontroll Päästeameti pädevuses ning seda nii tegevusloa andmise kui ka edaspidise järelevalve

käigus. See ei saa olla kaebajale üllatuslik, sest ta on ka ise tegevusloa andmise menetluse

läbinud. SHS § 89 võimaldab SKA-l kontrollida vaid seda, kas kohaliku omavalitsuse üksus on

taganud igapäevaelu toetamise teenuse osutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud

kulude katmise kohaliku omavalistuse kehtestatud ulatuses. SKA ja SAPT-i vahelise lepingu

osas puudub kaebajal kujundusõigus. SKA jääb seisukohale, et riikliku järelevalve eesmärgiks

ei ole lahendada eraõiguslikke vaidlusi kahe eraisiku vahel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt puudub isikul subjektiivne õigus nõuda riikliku

järelevalve menetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes,

kui järelevalvet sätestavad õigusnormid näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii

3-23-1855

6(7)

järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Isik, kelle õigusi

võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda, saab nõuda, et järelevalveorgan otsustaks

järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui

järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve. Sellest tulenevalt on isikul õigus

järelevalvemenetluses tehtud otsuse kohtulikule kontrollile, kui järelevalvemenetluse aluseks

olevad õigusnormid kaitsevad mh kaebaja subjektiivseid õigusi (nt Riigikohtu 14.03.2022 otsus

nr 3-19-509, p 20; 01.04.2021 otsus nr 3-18-1442, p 16; 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p-d

13–16; 22.10.2014 otsus nr 3-3-1-42-14, p-d 12–15; 23.10.2013 määrus nr 3-3-1-29-13, p 17;

13.10.2010 otsus nr 3-3-1-44-10, p 15; Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2022 määrus nr 3-21-

2620, p 10; 14.01.2020 määrus nr 3-19-2241, p 22; 20.12.2019 määrus nr 3-19-1748, p 8).

12. SHS § 157 lg 1 kohaselt teeb SHS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud

nõuete (v.a SHS § 453 lg 4 p-s 2 ja § 4513 lg-s 2 sätestatud nõuded, mis ei ole praeguses vaidluses

asjakohased) täitmise üle järelevalvet SKA. Kaebaja leiab, et SAPT-i tegevus on vastuolus SHS

§ 153 p-des 3 ja 4 toodud tegevusloa kontrollieseme asjaoludega (st teenuse osutamise koht ei

vasta tervisekaitsenõuetele ja tuleohutusnõuetele), SHS § 73 lg-ga 1 ja §-ga 89 (st kuigi SAPT

ei tasu ruumide eest üüri, nõuab ta mh nende kulude katmist nii teenuse saajatelt kui ka kohaliku

omavalitsuse üksustelt) ning samuti rikutakse SKA-ga sõlmitud lepingut. Järelikult on kaebaja

seostanud oma õiguste rikkumist sellega, et SAPT osutab temale kuuluval Varsa tee 16 kinnistul

erihoolekandeteenust sellistel tingimustel, mis ei vasta õigusaktide nõuetele. Halduskohus on

õigesti rõhutanud, et kaebaja kinnistul osutatava erihoolekandeteenuse nõuetekohasuse aspekt

ei saa puudutada kaebaja õigusi, vaid üksnes teenuse tarbijate õigusi. Kaebaja ei saa pöörduda

kohtusse SAPT-i klientide õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1).

13. Kui kaebaja leiab, et tema kinnistul esinev tuleohutusnõuete rikkumine rikub kaebaja kui

kinnistu omaniku õigusi (nt võib tuua kaasa varalise kahju tekkimise), on tal võimalik pöörduda

TuOS § 38 lg 1 p 1 alusel järelevalve tegemise taotlusega Päästeameti poole, kuid tal puudub

õigus nõuda, et SKA kontrolliks uuesti SAPT-i tegevusloa kontrollieseme asjaolude täidetust

ning kaaluks MSÜS § 37 lg 2 p 2 alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Asjas esitatud

tõenditest nähtuvalt on Päästeamet SAPT-i tegevuskohta kinnistuomaniku kaebuse aluse ka

kontrollinud (nt Päästeameti 26.07.2023 ettekirjutus nr 7.2-6-2023-1160-1). Kaebajal puudub

subjektiivne õigus nõuda SKA-lt mh tervisekaitsenõuetega seonduvate SAPT-i tegevusloa

kontrollieseme asjaolude täidetuse hindamist, sest järelevalve rahvatervise seaduses ja selle

alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle kuulub Terviseameti pädevusse

(RTerS § 15 lg 1). Nagu märgitud, saab kaebaja kaitsta üksnes oma õigusi Varsa tee 16 kinnistu

omanikuna, kuid ta ei saa kohtu kaudu nõuda SKA-lt järelevalve tegemist üksnes avalike huvide

või kolmandate isikute õiguste kaitseks. Asjaolu, et kaebaja kui teenuse osutamiseks kasutatava

kinnistu omaniku õigusi puudutada võivad tuleohutus- ja tervisekaitsenõuded kuuluvad muu

hulgas sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa kontrolliesemesse, ei anna talle subjektiivset õigust

nõuda Päästeameti ja Terviseameti kõrval täiendavalt järelevalve tegemist SKA-lt.

14. Kaebaja õigusi ei saa rikkuda ka väidetavad SHS § 73 lg 1 ja § 89 rikkumised, sest need

puudutavad üksnes erihoolekandeteenuse osutaja suhteid teenuse saajatega (SHS § 73 lg-s 1

sätestatud omaosaluse tasumise kohustus) või kohaliku omavalitsuse üksustega (SHS §-s 89

sätestatud ruumidega seotud kulude katmises osalemise kohustus). Kummastki sättest ei tulene,

et teenuse osutaja oleks kohustatud ruumide üüri (majutuse) kulude katmiseks saadava tasu või

toetuse kandma edasi üürileandjale. Tegemist on üürisuhte osapoolte vahelise tsiviilõigusliku

vaidlusega, mis tuleb lahendada maakohtus. Kaebaja õigusi ei saa puudutada seegi, kas SAPT

on rikkunud SKA-ga sõlmitud lepingut või mitte. Kaebaja saab küll taotleda SKA-lt järelevalve

tegemist mh avalikes huvides (sh avalike vahendite eesmärgipärase kasutamise tagamiseks),

3-23-1855

7(7)

kuid olukorras, kus järelevalvet võimaldav õigusnorm ei kaitse mh tema subjektiivseid õigusi,

ei saa SKA keeldumine kaebaja õigusi rikkuda.

15. Kaebaja on lisaks väitnud, et kui SKA ei võimaldaks SAPT-i õigusvastast tegevust temale

kuuluval kinnistul, siis saaks kaebaja ise osutada Varsa tee 16 kinnistul erihoolekandeteenust.

Olenemata sellest, et SAPT-i tegevusloa kehtetuks tunnistamine MSÜS § 37 lg 2 p-de 2 või 3

alusel aitaks ilmselt faktiliselt saavutada kaebaja eesmärki taastada enda kinnistu valdus, kuna

SAPT-l poleks tegevusloa puudumise korral ilmselt majanduslikku põhjust kinnistu valdamist

jätkata, ei saa tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olla SAPT-i võimalik õigusvastane

tegevus suhetes kaebajaga. SHS § 153 kohaselt ei ole sotsiaalteenuse osutaja (sh ööpäevaringse

erihooldusteenuse – SHS § 151 p 9) tegevusloaga seotud majandustegevuse nõudeks see, kas

teenuse osutaja täidab oma kohustusi teenuse osutamise koha omaniku ees nõuetekohaselt või

mitte. Riiklikku järelevalvet ei rakendata üldjuhul eraõiguse normide täitmise tagamiseks (vt

korrakaitseseaduse § 4 lg 2). Üürisuhtest tulenev vaidlus on tsiviilasja nr 2-22-16177 esemeks.

16. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et järelevalvemenetluse tulemuseks ei

saaks olla kaebajaga teenuse osutamiseks lepingu sõlmimine (vt SHS §-d 77–78), mis toimub

eraldi menetluses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole SHS § 157 lg 1 alusel tehtava järelevalve

eesmärgiks kaitsta teisi turuosalisi või turule siseneda soovijaid, kuna erihoolekandeteenuse

osutamise lepingu sõlmimiseks on nähtud ette erikord, mille raames tuleks lahendada vaidlused

ka küsimuses, kellega peaks SKA lepingu sõlmima (vrd Riigikohtu 14.03.2022 otsus nr 3-19-

509, p 20; 22.10.2014 otsus nr 3-3-1-42-14, p 15; 23.10.2013 määrus nr 3-3-1-29-13, p 17).

Seetõttu ei saa kaebaja lisaks tugineda väitele, et SAPT-i poolt õigusnormidele mittevastava

teenuse osutamine riivab konkurentsi ja raskendab kaebajal endal turule sisenemist.

17. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et kuivõrd kaebaja taotletud järelevalvemenetluse

aluseks olevad õigusnormid ei kaitse tema subjektiivseid õigusi, siis ei saanud SKA 17.05.2023

vastus nr 5.2-10/11250-6 ja 21.07.2023 vaideotsuse nr 5.2-3/25179-3 tema õigusi ka rikkuda

ning kaebajal puudub seega õigus nõuda SKA kohustamist otsustada uuesti kaebaja 13.03.2023

taotluse alusel SAPT-i suhtes järelevalvemenetluse algatamise üle. Halduskohus on tagastanud

kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel õiguspäraselt.

18. Eelneva põhjal jääb SA Liikva Päikesekodu määruskaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 31.08.2023 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)