2-23-12404/12 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-23-12404 Tsiviilasi A.P. hagi A.A. ja B.B. vastu väljamõistetud elatise vähendamiseks Vaidlustatud kohtulahendid Viru Maakohtu 20. septembri 2023 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.P. määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja: A.P. (hageja), ik XXXXXXXXXXX

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 20. septembri 2023 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud A.P. kanda.

Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. A.P. (hageja) esitas 30. augustil 2023 hagi A.A. (kostja I) ja B.B. (kostja II) vastu väljamõistetud elatise vähendamiseks ja palus vähendada elatist 50 euroni kuus. Tsiviilasjas nr 2-22-111975 mõistis Viru Maakohus 14. novembri 2022 otsusega mõlema kostja kasuks hagejalt välja elatise 150 eurot kuus.

XXXXXX sündis hagejal uue abikaasaga poeg C.C.. Tütar D.D., kes tänaseks on juba täisealine, kuid kes samuti vajab toetust, kuna on sünnitraumaga invaliid. Hageja tervislik seisund on kehv ja hageja ei teeni nii palju, et väljamõistetud suuruses elatist tasuda. Laste ema ei võimalda ka lastega kohtuda. MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Viru Maakohus jättis 20. septembri 2022 otsusega hagi menetlusse võtmata ja menetluskulud hageja kanda. TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hageja palub muuta Viru Maakohtu

14. novembri 2022 ja Tartu Ringkonnakohtu 5. mai 2023 otsusega muutmata jäetud lahendi alusel välja mõistetud elatist. Hageja on esitanud Viru Maakohtule samasisulise nõudega hagiavalduse ka 25. augustil 2023 (tsiviilasi nr 2-23-12154). Viru Maakohus keeldus nimetatud tsiviilasja 28. augusti 2023 kohtumäärusega menetlusse võtmast, määrus jõustus 16. septembril 2023. Selles asjas esitatud hagiavaldus on sisu poolest sarnane tsiviilasjas nr 2-23-12154 esitatud hagiavaldusega ehk esitatud hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes ei ole hageja õiguste rikkumine võimalik.

Hageja ei ole kohtu ette toonud uusi asjaolusid, mis annaks aluse hagiavalduse menetlusse võtmiseks. TsMS § 459 lg 1 p-de 1-2 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Maakohus selgitas, et kohtulahendi muutmiseks on alust vaid juhul, kui oluliselt on muutunud nõude rahuldamise aluseks olnud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud. See tähendab, et hagejal tuleb tõendada, et makse suuruse või kestuse määramisel tähtsust omanud asjaolud on oluliselt muutunud pärast otsuse jõustumist. Elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse põhjendatud vajadused või vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud, mh kui kostja vara või sissetulek väheneb oluliselt või hageja nt abiellub, leiab töö või tema varaline seis paraneb (RKTKo 28.09.2016 p 34).

Käesoleva elatise muutmise hagiavalduses toodud asjaolud ei anna alust järeldada, et elatise väljamõistmise hetkest alates on asjaolud oluliselt muutunud. Nimelt on hageja märkinud, et tema töövõimetuspensioni suurus on 320 eurot, vaidlustatava otsuse tegemise ajal oli töövõimetuspensioni hüvitise suuruseks 270 eurot. Lisaks on alaealine laps sündinud XXXXXX, mida on ka Tartu Ringkonnakohus 5. mai 2023 otsuse tegemisel arvestanud. Sealjuures on Tartu Ringkonnakohus oma 5. mai 2023 kohtuotsuses asunud seisukohale, et maakohtu tehtud järeldus, mille kohaselt käesolevas tsiviilasjas hageja rollis olev menetlusisik teenib tulu sularahas, on õige ja seega on tema võimalik sissetulek piisav.

Ainuüksi asjaolude muutumisest siiski ei piisa, vaid sellest peab tulenema ka vajadus suurendada või vähendada väljamõistetud elatise suurust. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata hagi maakohtule menetlemiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on peamiseks uueks asjaoluks see, et hagejal sündis XXXXXX perre veel üks laps. Kohus ei ole senini välja selgitanud laste ema sissetulekute suurust, kuigi kaebaja on seda korduvalt nõudnud. Kuna vanematel on ühine hooldusõigus, siis tuleb arvestada ka laste ema sissetulekuid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

5. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 659 ja TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruse põhjendustega, järgib neid ja ei korda maakohtu määruse põhjendusi. Maakohus on määrust TsMS § 442 lg 8 kohaselt põhjendanud ja leidnud õigesti, et hageja pole esile toonud ühtegi asjaolu, mis saaks täita TsMS § 459 lg 1 eeldused. Tartu Ringkonnakohus jättis tsiviilasjas nr 2-22-111975 5. mai 2023 otsusega maakohtu otsuse muutmata. Ka apellatsioonkaebuses tugines hageja samale asjaolule (uue lapse sünd), millele ta tugineb praeguses hagis ja määruskaebuses. Ringkonnakohus on uue lapse sündi kui asjaolu analüüsinud. Ringkonnakohus märkis otsuse p-s 11, et kostjal on alates XX 2022 kokku neli last, kellele ta peab ülalpidamist andma. Hagejad nõuavad elatist alla PKS § 101 järgi arvestava miinimummäära, samuti on miinimumist väiksemas ulatus elatist nõudnud ka kostja kolmas laps. Seetõttu ei ole kostjal neljanda lapse sünd aluseks maakohtu otsuse muutmiseks ja hagejate kasuks välja mõistetud elatise vähendamiseks. Järelikult ei saa olla selle lapse sünd uueks asjaoluks TsMS § 459 lg 1 mõttes ja maakohus jättis hagi õigesti menetlusse võtmata.

6. Kuna määruskaebus jäeti rahuldamata, tuleb menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel jätta hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/