2-23-7518/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKOHTUMÄÄRUS
Legislator headnote
AI generated2-23-7518/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: KOHTUMÄÄRUS
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus Harju Maakohus Kohtunik Priit Kama Konsultant Leanyka Libeon Määruse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-7518 Tsiviilasi L. V. nõue Eestimaa Loomakaitse Liidu vastu omandiõiguse tunnustamiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: L. V. (isikukood xxxx), hageja eestkostja Viljandi Vallavalitsus (registrikood 75038606, e-post viljandivald@viljandivald.ee) Kostja: Eestimaa Loomakaitse Liit (registrikood 80322166), kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv (info@tarmopilv.ee) RESOLUTSIOON Kinnitada hageja L. V. ning kostja Eestimaa Loomakaitse Liidu vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevalt: 1.1 Hageja loobub hagist koer Xxxx omandiõiguse tunnustamiseks ja hagi tagamisest looma edasi võõrandamise takistamiseks. 1.2 Hageja tunnustab kostja omandiõigust koer Xxxxle. 1.3 Pooled kinnitavad, et ei oma nüüd ega edaspidi üksteise suhtes mistahes nõudeid lähtuvalt käesolevast tsiviilasjast nr 2-23-7518. 1.4 Kostja loobub oma vastuväidetest hageja nõuetele ja ei esita hagejale nõuet koer Xxxxga seotud kulutuste (sh ravikulud) tasumiseks. 1.5 Pooled jätavad menetluskulud enda kanda. 1.6 Hageja esindaja Viljandi Vallavalitsus ja Eesti Loomakaitse Liit sõlmisid ühiste kavatsuste kokkuleppe, milles pooled reguleerivad edasist Pooltevahelist loomakaitsealast koostööd Viljandi valla haldusterritooriumil elavate lemmikloomadega seoses (ühiste kavatsuste kokkuleppe tekst lisatud kompromissile). 1.7 Pärast kohtu poolt käesoleva kompromissi kinnitamise määruse jõustumist saadavad pooled meediale ühise pressiteate (pressiteate tekst lisatud kompromissile), et teavitada kohtuvaidluse lõppemisest ning ühisest tegevusest tulevikus seoses lemmikloomade pidamise ja kaitsega.
1.8 Pooled kinnitavad, et loobuvad oma õigusest esitada määruskaebus Harju Maakohtu poolt kompromissi kinnitamise määrusele tsiviilasjas nr 2-23-7518. 2. Tühistada Harju Maakohtu 30.05.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-7518 kohaldatud hagi tagamise abinõud. 3. Lõpetada tsiviilasja nr 2-23-7518 menetlus. 4. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.
Asjaolud 1. Harju Maakohtu menetluses on L. V. hagi Eestimaa Loomakaitse Liidu vastu nõudega tunnustada L. V. omandiõigust ja nõuda välja koer nimega Xxxx Eestimaa Loomakaitse Liidu ebaseaduslikust valdusest. 2. Kohus rahuldas 30.05.2023 hageja taotluse ning keelas 30.05.2023 kohtumäärusega hagi tagamise abinõuna Eestimaa Loomakaitse Liidul võõrandada kolmandale isikule koera Xxxx, kelle valdus saadi L. V.lt. 3. Pooled esitasid 31.08.2023 kohtule allkirjastatud kompromissilepingu, milles märkisid kompromissi tingimused. Pooled kinnitasid kompromissilepingus, et loobuvad oma õigusest esitada kompromissi kinnitamise määrusele määruskaebuse.
Kohtumääruse põhjendused
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
Kompromissi kinnitamisel peab kohus muuhulgas pöörama tähelepanu loomade eriseisundile tsiviilõiguses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 49 lg 3 kohaselt ei käsitleta loomi asjadena, kuigi neile kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nagu nähtub täitemenetluse seadustiku § 67 lg-st 2, tuleb seadusandja hinnangul loomadega seonduvate eraõigussuhete puhul kaaluda loomakaitsehuve ning tema omaniku (TMS § 67 lg 2 kontekstis „võlgniku“) huve. Loomakaitsehuvina tuleb muuhulgas arvestada looma kiindumussuhet loomapidajasse, kuid ka looma elutingimusi laiemalt. Samuti tuleb arvestada loomaomaniku või muu loomapidaja kiindumussuhet loomasse. Arvestades looma elutingimusi ning loomaomaniku valmisolekut teda võõrandada, leiab kohus, et antud juhul ei ole ilmseid takistusi kompromissi kinnitamisel, mis võiksid tuleneda looma ja tema omaniku kiindumussuhtest. Komporimiss ei ole kohtule esitatud asjaolude kohaselt vastuolus heade kommetega ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kohtule esitatud kompromissilepingut võimalik täita.
Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas TsMS § 428 lg 1 p 4 ja TsMS § 430 lg 1 kohaselt lõpetada.
5. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
6. TsMS §-st 432 tulenevalt, kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
7. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise määrusega, kui asjas lõpetatakse menetlus. Kohus tühistab ühtlasi käesoleva määrusega Harju Maakohtu 30.05.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-7518 kohaldatud hagi tagamise abinõud.
8. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kohtule esitatud kompromissilepingus leppinud kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
9. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et loobuvad kompromissi kinnitamise määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. Seega ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.
(allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik