4-23-3056/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-23-3056 1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2023, Tallinn, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-23-3056 (963023000079) Kohtunik Merit Bobrõšev Väärteoasi K. K. kaitsja kaebus Kaitseressursside Ameti 08.09.2023 üldmenetluse otsusele, millega K. K.

t karistati kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 222 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot

Kohtuväline menetleja

Kaebuse esitaja

Kaebuse esitaja lepinguline esindaja Kaitseressursside Amet (registrikood 70007647; Aiandi 15, Tallinn)

K. K.

isikukood ; elukoht

XXX XXX; töökoht: XXX

jurist Olga Väina Ramstor OÜ; e -Kesler ( -post ramstor.ou@mail.ru)

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 120 lg § 132 p , § dest 133‒135 kohus otsustas: -st 1, -st 1 -

Jätta K. K.

kaitsja kaebus rahuldamata ja Kaitseressursside Ameti 08.09.2023 üldmenetluse otsus, millega K. K.t karistati kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 222 alusel rahatrahviga 150 600 eurot, muutmata. trahviühikut, s.o

Kohtuvälise menetleja otsusega määratud raha trahviühiku ulatuses, s.o trahv 150 600 eurot tuleb KarS -te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse § 66 lg jõustumisest igakuiselt 100 eurot kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides viitenumbriks 4100075669 ja selgituseks: 963023000079,

. „ K. K.“ Kui rahaline nõue ei ole ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

4-23-3056 2

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud ja menetluse käik 1. Kaitseressursside Ameti (KRA) 08.09.202 otsusega karistati K. t KVTS 3 üldmenetluse K. § nimetatud väärte trahviühiku -s 222 o toimepanemise eest rahatrahviga 150 t, s.o 600 eurot. Rahatrahv määrati tasumisele ositi 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 100 eurot. Kaebajale heideti ette seda, et ta ei ilmunud K 03.10.2022 otsusega nr 11- RA 9.1/2022/8640 kohta Kaitseressursside Amet „Ajateenistusse kutsumine“ kutsutud ajateenistus . K. K. oli kohustatud ilmuma 19.07.2023 kell 08.30 aadressile Aiandi 15, Tallinn. Selliselt rikkus K.

40 lg 1 pkohustust. K. KVTS § s 2 sätestatud Otsust

põhjendab kohtuväline menetleja järgmiselt: • KVTS § 2 lg 1 ja § 40 lg 1 p 2 järgi on Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses ning ta peab ilmuma ajavõi asendusteenistusse K

RA määratud ajal. Menetlusalune isik ei ilmunud nõutud ajal kogunemiskohta; • Mitteilmumine on põhjendatud vaid erandlikel, s.o vääramatu jõuna käsitletavatel asjaoludel. Menetlusalune isik eiras kohustust, kuna ta läks vahetult enne ajateenistusse minekut eraarsti juurde ja tal diagnoositi sotsiaalfoobia ja posttraumaatiline stresshäire ning selle alusel K.

K. otsustas, et ta sai vabastuse ajateenistuse läbimisest; • K. oli kutsutud ajateenistusse otsusega, mis toimetati menetlusalusele isikule K. elektrooniliselt kätte 03.10.2022 kell 12.33. Kuna menetlusalune isik ei vaidlustanud ajateenistusse kutsumise otsust, siis see jõustus ning selle täitmine oli kohustuslik; • Haiguse anamneesi alusel diagnoosis eraarst K. l F40.1 sotsiaalfoobia ja F43.1 K. – – posttraumaatiline stresshäire. Info teostatud uuringute kohta puudub ning K. K. ei ole kuni 18.07.2023 arstide poole pöördunud. KRA arstliku komisjoni 03.10.2022 otsuse kohaselt vastab K.

K. tervis kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ning psühhiaatri hinnangul oli menetlusalune isik 03.10.2022 kaebusteta psüühikas. Otsuses ei viidatud 24.03.2023 määruse nr 38 „Kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“ lisa 1 märgitud ja 18.07.2023 menetlusalusel isikul tuvastatud diagnoosidele. Samas määruse kohaselt vastab diagnoosidega F40.1 ja F43.1 kutsealuse tervis tervisenõuetele, kui esinevad kerged sümptomid ja töövõime on hea. K. õpib ja töötajate inforegistri andmete kohaselt K. xxx töötab alates 01.11.2022 X AS- x s . Nii töötamine kui õppimine vajab sotsiaalseid kontakte, mistõttu ei ole usutav, et isiku diagnoosid on kuidagi meditsiiniliselt põhjendatud (on teostatud uuringud, läbivaatused jne); • K.

K. pidi ilmuma 19.07.2023 ajateenistusse, kuna arstitõendis ei ole kirjas, et ta ei saa liikuda või peab olema voodirežiimil. Sellest nähtuvalt oli menetlusalusel isikul võimalik liikuda ning tal oli võimalik ilmuda ka ajateenistusse. K. K. oleks pidanud hoolimata diagnoosidest ilmuma ajateenistusse. Kogunemiskohta kohale tulles oleks kutsealuse terviseseisundit 24 tunni jooksul kontrollinud kvali ja vajadusel fitseeritud arstid väeosas taganud ravi, eritingimused; • Kuivõrd K. ei ole esitanud muid tõendeid oma terviseseisundi kohta, siis on K. vähetõenäoline, et digiloo haigusjuhtumis kirjeldatud juhtum takistas ajateenistusse ilmumist. Kutsealuse tervis vastab nõuetele seni, kuni ei ole läbitud uus arstlik komisjon, mis annab uue hinnangu. Kui komisjoni mingil põhjusel läbida ei saa, siis on alati võimalik kutsumise päeval ilmuda tõenditega kogunemiskohta, kus koha peab tegeleb muredega valvearst, samuti toimub väeosas kohe saabumise järel tervisekontroll, kus meditsiinikeskus teeb uue otsuse. Seega K.

K. oli kohustatud ilmuma ettenähtud ajal ja kindlaksmääratud

4-23-3056 3

kohta ja teavitama vajadusel oma terviseseisundi halvenemisest kohapeal, et oleks võimalik hinnata tema terviseseisundit ja otsustada

ajapikenduse vajalikkuse üle; • Rahatrahvi määramisega on võimalik süüdlast mõjutada edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Riigikaitsekohustus on kodaniku põhikohustus ja efektiivse riigikaitse vajadu Arvestades, et menetlusalune isik ei s kaalub üles põhiõiguste piiramise. tunnista oma süüd ja õigustab ennast haigestumisega, esinevad üldja eripreventiivsed kaalutlused, et määrata K. le karistus keskmises määras rahatrahv 150 trahviühikut K. , s.o ehk 600 eurot.

2. K.

kaitsja vahendusel K. kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud, vaidlustades selle Harju Maakohtus. Kaebuses taotleb

menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist väärteotunnuste puudumise tõttu või kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist, kuivõrd menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kaebaja palub asja lahendamist kirjalikus menetluses ning toob

välja alljärgnevad asjaolud: • 22.08.2023 koostatud ülekuulamise protokollist tulenevalt selgitas kaebaja, et 19.07.2023 pidi ta ilmuma aadressile Aiandi 15 ajateenistuse läbimiseks, kuid ei teinud seda, sest päev enne seda pandi kaebajale kaks diagnoosi – sotsiaalfoobia ja posttraumaatiline stresshäire. Raviks kirjutati talle välja antidepressandid, mida ta hakkas tarvitama järgmisel päeval. Koheselt pärast diagnoosi saamist teavitas ta juhtunust ja palus määrata voenkomat’i korduv arstlik komisjon, mistõttu kaebaja leidis, et ta ei ole kõlbulik ajateenistuse läbimiseks tol hetkel; • Kaebaja esitas 22.08.2023 toimunud ülekuulamisel koostatud digiloo haigusjuhtumi nr 6910419 koopia, mille kohaselt sai kaebaja kutsumise momendil 19.07.2023 meditsiinilist abi. Kaebaja rõhutab, et ta ei hoidunud kõrvale ajateenistusest kaitseväes; • Kaebajale jääb mulje, et KRA kahtleb eraarsti kutsealase kogemuse osas, kelle poole kaebaja pöördus. KRA leiab, et psühhiaater sõjaväe registreerimise büroos , kes kaebajat uuris, on usaldusväärne, kuid psühhiaater, kes era vastavalt KRA arvamusele diagnoosi pani, ei ole usaldusväärne. Kaebaja pöörab kohtu tähelepanu asjaolule, et kaebaja palus KRA- . l uuesti meditsiinikomisjon määrata

3. Kaitseressursside Amet edastas 02.10.2023 10.10.2023 teatas, et on väärteotoimiku ning nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

4. Kohus 10.10.2023 K. kaitsja võttis määrusega K. kaebuse menetlusse, määras selle lahendamise viisiks kirjaliku menetluse ja andis kohtumenetluse pooltele õiguse esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ja taotlusi kuni 17.10.2023. Kohtumenetluse pooled kohtule kirjalikke seisukohti, taandusi ega taotlusi ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 5. Kohus, tutvunud väärteotoimiku ja esitatud kaebuse ning selle lisadega, asub järgmistele seisukohtadele.

6. Kohtuväline menetleja karistas KVTS § s 222 ettenähtud väärteo toimepanemise K. t K. - eest. KVTS § 222 näeb ette vastutuse kutsealusena ajateenistusse või asendusteenistusse asumise kohustuse eiramis - e eest; KVTS § 40 lg 1 p 2 sätestab, et kutsealune on kohustatud ilmuma aja või asendusteenistusse Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohas.

4-23-3056 4

7. Menetluse käigus kogutud tõendite kohaselt võttis Kaitseressursside Amet 03.10.2022 vastu otsuse nr 11-9.1/2022/8640, millega määras K. K. kutsuda ajateenistusse. Otsusega määrati, et K. teenistuskohaks saab olema ning K. l tuli 19.07.2023 kell 08.30 K. Toetuse väejuhatus K. ilmuda Kaitseressursside Ametisse aadressil Aiandi 15, Tallinn. Mh on ajateenistusse kutsumise otsusele märgitud järgmine oluline informatsioon: kohal tuleb olla õigeaegselt; kui terviseseisund muutub enne ajateenistusse asumist, tuleb sellest viivitamatult teavitada KRA-d kirjalikult; ajapikendust või taotleda vähemalt 30 päeva enne ajateenistusse asumist; ajateenistuse kutse b eiramise ning määratud ajal mitteilmumise tagajärjeks võib olla rahatrahv kuni 300 trahviühikut või are aga õigeaegselt ajapikendamise taotlust ei esitanud ja jättis aga 19.07.202 st. K.

K. 3 kutsealusena ajateenistusse ilmumata. Nimelt nähtub, et Toetuse väejuhatuse kutsealuste nimekirja on küll kantud ub tema omakäeline K. nimi ja tema isikuandmed, ent sellel puud K. kinnitus ilmumise kohta. Mis puudutab menetlusaluse isiku ütlusi, siis menetlusalune isik pole ka vastustanud kutsealusena ajateenistusse asumise kohustuse eiramist. Nii avaldas ta, et ei tulnud ajateenistusse, sest . Kui psühhiaater diagnoosis tal sotsiaalfoobia ja posttraumaatilise stresshäire ka K. K. 18.07.2023 saadetud e-kirja ajapikendamise taotlusena käsitleda, siis tuleb välja tuua, et KVTS § 41 lg 2 järgi tuleb ajapikenduse taotlus esitada asjaolude ilmnemisel, kuid hiljemalt 30 päeva enne ajateenistusse asumise tähtpäeva, välja arvatud juhul, kui ajapikenduse andmise asjaolud ilmnevad hiljem. KVTS § 42 lg 1 järgi antakse kutsealusele, kelle terviseseisund ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, ajapikendust tervisehäire ravimiseks. Selle terviseseisundi määruse § 4 lg 6 järgi kui kutsealune või reservis olev isik on Kaitseressursside Ametit teavitanud oma terviseseisundi muutumisest, otsustab Kaitseressursside Ameti arst olemasolevate andmete põhjal, kas isiku terviseseisundit on vaja uuesti hinnata. Peamine on see, et üheselt tuvastatav, et K. K. osas oli olemas kehtiv otsus kaitseväeteenistuskohustuslase tervisliku seisundi sobivuse osas. Kaitseväekohustus on KVTS § 2 lg 1 kohaselt Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses ja käesolevas seaduses sätestatud toimingute tegemises. Isik, kellel on kaitseväekohustus, on kaitseväekohustuslane, ning K. K. seda on, vastates seejuures ka objektiivsetele eeldustele ajateenistusse asumiseks. Ajateenistusse mitte ilmumine määratud ajal ja kohas on põhjendatud vaid äärmiselt erandlikel asjaoludel, nagu viitab kohtuväline menetleja. Muudeks juhtudeks, mil ajateenistusse ilmumine võib olla küll raskendatud või ebamugav (K. k seisund), kuid seejuures võimalik, K. poolt viidatud tervisli on KVTS § 55 alusel ette nähtud täiendav ajateenija arstlik läbivaatus ja terviseseisundi hindamine. Sotsiaalfoobia ja posttraumaatilise stresshäire ei ole käsitletavad selliste erandlike asjaoludena, mis vabandaksid ajateenistusse mitteilmumist. Eelnev tähendab, et arutataval juhul on tõendamist leidnud, et K. ei ilmunud ajateenistusse ja K. ta rikkus kutsealusena ajateenistusse astumise kohustust.

8. Mis puudutab kohtule adresseeritud kaebuse väiteid, siis ükski neist väidetest ega ka väited nende kogumis ei too kaasa kaebuse rahuldamist ega kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kaebuses peatutakse asjaolul, et menetlusalusel isikul diagnoositi 18.07.2023 sotsiaalfoobia ja posttraumaatiline stresshäire, millest ta teavitas KRA d viivitamatult pärast diagnoosi saamist. -

Kohus nõustub kaebajaga, et kaebaja on KRA-d teavitanud oma haigestumisest, ent kaebuses jäetakse märkimata, milline on seadusest tulenev õiguslik alus, mis lubab viidatud asjaolu esinemisel jätta ajateenistusse astumata, sh kogunemiskohta ilmumata. Kohus selgitab, et taolist alust ei eksisteeri ja seetõttu oli K. kohustatud kutsealusena ajateenistusse astuma. K.

9. Asjaolu, et K. l oli , ei anna K. diagnoositud sotsiaalfoobia ja posttraumaatiline stresshäire alust

ajateenistusse asumata jätmiseks.

4-23-3056 5

Seadusandja on ette näinud, et KVTS § 47 lg 2 kohaselt tehakse ajateenijale ajateenistuskohta saabumisel vajaduse korral arstlik läbivaatus. KVTS § 55 lg 2 kohaselt on ajateenistuskoha ülema määratud tervishoiutöötajal volitused nii ajateenija terviseseisundist tulenevate ravisoovituste andmiseks kui ka ajateenijale piirangute ja eritingimuste määramiseks teenistusülesannete täitmisel. Sama sätte lg 1 sätestab, et kui ajateenija ei ole oma terviseseisundi tõttu võimeline

teenistusülesandeid täitma rohkem kui kahe järjestikuse kuu jooksul, siis hinnatakse tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele KVTS § 261 lg 11 alusel kehtestatud korra kohaselt. KVTS § 56 lg 2 p 1 kohaselt vabastab ajateenistuskoha ülem ajateenija ajateenistusest enne ajateenistustähtaja lõppemist, kui ajateenistuse ajal ajateenija ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Seega järeldub, et

ajateenija tervislikku seisundit kontrollitakse vajadusel teenistusse asumisel, selleks vajaduse ilmnemisel tagatakse talle ka vajalik ravi, eritingimused. Samuti kui esinevad alused, siis tehakse tema suhtes ka ajateenistusest vabastamise otsus. Ehk teisi kaebajal diagnoositud sõnu – sotsiaalfoobia ja posttraumaatilise stresshäire arstlik ülevaatus, korral oli talle tagatud nii ravisoovitused kui ka vajaduse korral piirangute ja eritingimuste määramine teenistusülesannete täitmiseks.

10. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et on vähetõenäoline, et digiloo haigusjuhtumis nr 6910419 kirjeldatud juhtum takistas K. l ajateenistusse ilmumist. Nagu K. toodud, kohustus K. K. ajateenistusse ilmuma 19.07.2023. K. K. teavitas KRA-d 18.07.2023 talle pandud diagnoosist. Esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebajal on varasemalt diagnoositud selliseid haigusi, samuti nähtub, et 03.10.2022 teostatud Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni läbivaatusel ei tuvastatud psüühilisi haigusi ja märgiti, et isik oli kaebusteta psüühikas. Kohtuväline menetleja on õigesti märkinud, et kuna arstitõendis ei ole märgitud, et K. K. ei saa liikuda või peab olema voodirežiimil, siis oli menetlusalusel isikul võimalik liikud seetõttu a ja

ilmuda ka ajateenistusse.

11. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kuna määratud ajaks ja K. ei ilmunud K

K. RA kohta ajateenistusse, siis rikkus K.

-i K. KVTS § 40 lg 1 p 2 ja pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav KVTS § 222 järgi. Mis puudutab süüteokoosseisu subjektiivse koosseisu täidetust, siis jagab kohus siingi kohtuvälise menetleja seisukohta, mille kohaselt pani K. K. talle etteheidetava teo toime tahtluse intensiivseimas vormis, s.o kavatsetult. K.

K. sai kätte otsuse tema ajateenistusse kutsumise kohta. Siinkohal on oluline välja tuua, et ajateenistusse kutsumise otsuses on K.

sh asjaolu, et K.le selgitatud ka ajateenistuse kutse eiramise õiguslikke tagajärgi, tegemist on KVTS § 222 järgi kvalifitseeritava väärteoga, mille eest võib karistusena määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Seega on tegutsenud KVTS § 40 lg 1 p 2 K.

K. nimetatud kohustuse eiramisel olukorras, kus ta on olnud teadlik kõikidest tema otsustust puudutanud aspektidest, sh asjaolust, et ilmumata jätmise tagajärjeks võib olla väärteovastutus. Seega on ta tegutsenud ja toiminud eesmärgipäraselt, on jätnud teadvalt ja kaalutletult ajateenistusse ilmumata ja see kõneleb karistusõiguslikus mõttes tegutsemist tahtluse intensiivseimas vormis ehk kavatsetult.

12.

-st 1. Selle kohaselt on karistuse Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 lg mõistmise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra

kaitsmise huve. KVTS § 222 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohtuväline menetleja karistas K. t 150 .o rahatrahviga 600 eurot. K. trahviühikuga, s Eelnevast järeldub, et kohtuväline menetleja kohaldas keskmises määras K.

K.le karistust. Arvestades K. K.le süüks arvatavat tegu, on kohus veendumusel, et kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse määr vastab tema süü suurusele. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus

4-23-3056 6

täitmata jäänud kohustuse olulisust ühiskonnas, K. K. suhtumist toimepandusse, ent ka tuvastatud tahtluse vormi. Need annavad aluse kohaldada . Seejuures ei ole keskmist karistusmäära tuvastatavad karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, mis võiksid kohaldamisele kuuluvat karistusmäära mõjutada. Kõiki neid asjaolusid on arvestanud ka kohtuväline menetleja. St, et kohtuväline menetleja ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ja määratud karistus vastab isiku süü suurusele ning üld ja eripreventiivsetele kaalutlustele. Seega jääb kohtuvälise - menetleja otsus, millega kohtuväline menetleja määras KVTS § 222 K.

K.le alusel karistuseks rahatrahvi 150 trahviühikut, s.o 600 eurot, muutmata. Kohtuvälise menetleja otsusega oli kaebuse esitajale kohaldatud rahatrahv KarS § 66 lg 2 alusel määratud tasumisele ositi võrdses osas 6 igakuiselt 100 eurot korraga ohus alates otsuse jõustumisest. Sellest tulenevalt määrab ka k kaebuse esitajale määratud rahatrahvi tasumise samadel tingimustel, so KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel ositi 6 100 euro kaupa kuus alates kohtuotsuse kuu jooksul igakuistes võrdsetes osades jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)