Legislator Case Law & Legislation
3-23-2359/9 AI generated

3-23-2359/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-23-2359/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 23.10.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse X kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Taotlus on esitatud väljasõidukohustuse ja

Legislator headnote

AI generated

3-23-2359/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Taotlus on esitatud väljasõidukohustuse ja

Keywords

AI generated
unlawful departure removal risk of overstaying asylum for Eritrean nationals deportation despite health issues Dublin transfer to Croatia
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

23.10.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2359

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Agata Tarraste

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– X (sünd. xx xx xxxx)

Asja läbivaatamine

23.10.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 23.12.2023 (kaasa arvatud).

2. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 23.10.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse X

kinnipidamiseks ja PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni isiku tagasisaatmiseni,

kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Taotlus on esitatud väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esinevad VSS § 15 lg 1 ja § 23

lg 1 p-de 1-3 sätestatud alused ning § 68 p-des 2 ja 6 nimetatud põhimõte. Taotlust

põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt.

1.1. Tallinna D-terminalis (aadressil Uus-Sadama 24) kontrollisid piirivalvurid 21.10.2023

kell 15.43 Rootsi laevale jalgsi suunduvaid reisijaid ning pidasid kinni Egiptuse Araabia

Vabariigi kodaniku X (sünd xx xx xxxx). Nimetatud isik esitas Tallinna piiripunktis

piirivalvurile isikut tõendava dokumendina Belgia isikutunnistuse nr xxxxxxxx, mis on

väljastatud Y nimele (sünd xx xx xxxx). Dokumendi põhjaliku kontrollimise käigus selgus, et

tegemist on võltsitud dokumendiga. Tallinna piiripunkti dokumendieksperdi uurimise akti nr

220/2023 alusel on Belgia isikutunnistus nr xxxxxxx täielikult võltsitud dokument. Küsitluse

käigus

esitas

isik

oma

telefonist

pildi

Egiptuse

passist.

Isik

toimetati

PPA

3-23-2359

2(5)

kinnipidamiskeskusesse, kus tuvastati isiku tuvastamise akti alusel nr 202310211, et isik on

Egiptuse Araabia Vabariigi kodanik X (sünd. xx xx xxxx).

1.2. Lähtudes isiku passi pildist ja PPA andmesüsteemist saabus isik Schengeni alale

15.07.2022 ja lähtudes Hispaania C-liiki viisast nr ESP0195588446 (kehtivusega kuni

08.08.2022, viibimisõigusega 15 päeva viisa kehtivusaja jooksul), oli isikul õigus viibida

Schengeni alal kuni 29.07.2023. Alates 30.07.2023 viibib puudutatud isik Schengeni alal

seadusliku aluseta. PPA andmetel lahkus isik Rootsist 20.10.2023 ja saabus Eesti Vabariiki

21.10.2023 kruiisilaevaga Baltic Queen kasutades selleks Belgia võltsitud isikutunnistust.

Puudutatud isikul oli ostetud pilet sama laeva peale 21.10.2023 kuupäevaks tagasi Rootsi.

1.3. Puudutatud isikuga 22.10.2023 toimunud vestluse käigus isik selgitas, et saabus

15.07.2023 Schengeni alale lennukiga Hispaania kaudu, kasutades oma passi ning Hispaania

C-liiki viisat. Hispaaniast lendas isik Rootsi. Isiku sõnul viibis ta alates Rootsi saabumisest kuni

20.10.2023 Rootsis töötamise eesmärgil. Isik kinnitas, et tema esitatud Belgia isikutunnistus on

võltsitud ja ostetud tema poolt umbes 9 kuud tagasi Rootsist. Isik kasutas enda sõnutsi võltsitud

dokumenti, et pikendada oma ebaseaduslikku viibimist Schengeni alal. Isik selgitas, et saabus

Eesti Vabariiki koos oma tuttavatega turismi eesmärgil ning tal oli plaanis samal päeval Eestist

lahkuda. Isik elab Rootsis ja tal ei ole seoseid Eesti Vabariigiga. Isikul puudusid rahalised

vahendid.

1.4. Puudutatud isikul puudub Eesti Vabariigis viibimiseks seaduslik alus (välismaalaste seadus

(VMS) § 43 lg 1). Isikule on tehtud 22.10.2023 lahkumisettekirjutus Eestist koheselt

lahkumiseks nr 1052273191, ettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates 22.10.2023 (digitaalse

kohtutoimiku leht (dtl) 14). Isik on kuritarvitanud Schengeni riikide viisasüsteemi ning on

esitanud valeandmeid Schengeni viibimise seadusliku aluse saamiseks. Võltsitud Belgia

isikutunnistuse esitas isik ka 21.10.2023 PPA-le, kuigi teadis, et tegemist on võltsitud

dokumendiga. Seetõttu on tegemist ebausaldusväärse isikuga.

1.5. Puudutatud isiku puhul esineb põgenemisoht (VSS § 68 p-d 2 ja 6). Isik on teadlikult

esitanud valeandmeid ja võltsitud dokumendi 21.10.2023 PPA-le eesmärgiga vältida

väljasaatmist Egiptusesse ja naasta Rootsi Kuningriiki. Isik on 22.10.2023 küsitluse käigus

märkinud, et ei soovi lahkuda Schengeni alalt, vaid soovib minna Rootsi. Samuti palus isik

küsitluse käigus korduvalt suunata ta tagasi Rootsi. PPA hinnangul on isiku soov jääda

Schengeni alale suurem, kui lahkuda koduriiki.

1.6. PPA leiab, et isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja

vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik hakkab ka edaspidi

väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma, mida on oma varasema käitumisega kinnitanud.

1.7. Puudutatud isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada VSS §-s 10 loetletud

järelevalvemeetmeid, kuna need ei taga isiku lahkumise tulemuslikkust. Puudutatud isik hakkab

vabaduses viibides väljasaatmisest kõrvale hoiduma, mis raskendab oluliselt isiku väljasaatmist

riigist. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul

ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks

võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist.

1.8. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja

tervisekaalutlustega (VSS § 23 lg 4).

1.9. Puudutatud isikul puuduvad kehtivad reisidokumendid. Seetõttu ei ole isiku väljasaatmine

48h jooksul võimalik. Samuti ei toimu Eestist Egiptusesse igapäevaselt lende. Isiku sõnul on

tema pass Rootsis ja tema tuttavad saavad lähiajal toimetada passi kinnipidamiskeskusesse.

Juhul, kui pass PPA-ni ei jõua, peab PPA tegelema isiku dokumenteerimisega ning see võib

võtta aega kuni kaks kuud või isegi rohkem.

3-23-2359

3(5)

2. PPA jäi 23.10.2023 istungil taotluse juurde. Isikule selgitati enne istungit, et ta peab

Schengeni alast lahkuma. PPA eesmärk ei ole isikut kinni pidada 2 kuud. Kui isik toimetab

passi PPA kätte, siis saab PPA ta Eestit välja saata. Kinnipidamiskeskuse töötajad kuulsid, et

isik soovib helistada tuttavatele, et kokku leppida, millal ja kuidas pass Eestisse saadetakse ning

seda isikule ka võimaldatakse. PPA selgitab, et kinnipidamiskeskuses võimaldati isikule

suhelda emaga ning kui isik soovib ka edaspidi emale helistada, siis tõenäoliselt seda talle ka

võimaldatakse.

3. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et oli tagasi teel Rootsi, kui teda kinni peeti. Isik

saabus Eestisse Belgia isikutunnistuse alusel. Isik teab, et tegemist ei ole ametliku

dokumendiga, kuid isik selgitab, et teda peteti dokumendi taotlemisel, isik soovis perele üksnes

rohkem raha saata. Rootsis ei saa töötada enam kui 12 tundi, seetõttu taotles isik teise

dokumendi. Isik selgitas, et tal ei ole varem ühtegi rikkumist olnud ning palub, et kohus oleks

tema suhtes leebe. Puudutatud isiku eesmärk on võimalikult kiiresti Rootsist oma pass kätte

saada, et tagasi Egiptusesse naasta. Isik selgitas, et tema viisa kehtivus lõppes Rootsis, seetõttu

ei reisinud ta passiga Eestisse. Puudutatud isik selgitas, et uuris varjupaiga taotlemise esitamise

kohta Rootsis. Aga talle öeldi, et tal pole alust varjupaika taotleda. Isikul ei ole õnnestunud

taotleda ühtegi ametlikku dokumenti Rootsis. Isik ei soovi, et teda välja saadetakse, aga ta

soovib Egiptusesse ema juurde naasta, kuivõrd viimane on väga haige.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Juhindudes VSS § 23 lg-test 1 ja 11 ning HKMS § 264 lg-dest 1 ja 3 rahuldab kohus PPA

taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 23.12.2023

(kaasa arvatud).

5. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Vastavalt VMS § 43 lg-le 1

peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. PPA on

piisavalt põhistanud oma taotlust, et puudutatud isik viibib Eestis seadusliku aluseta.

6. Puudutatud isikule on tehtud 22.10.2023 sundtäidetav lahkumisettekirjutus nr 1052273191

(dtl 14). Riigil on õigus väljasaadetavat isikut kinni pidada selleks, et tagada

lahkumisettekirjutuse täitmine. Ka Euroopa Kohus on selgitanud, et kui tagasisaatmisotsuse

täitmine väljasaatmise teel võib igale konkreetsele olukorrale antud hinnangut arvestades

asjaomase isiku käitumise tõttu ebaõnnestuda, võivad liikmesriigid võtta sellelt isikult

kinnipidamise teel vabaduse (vt Euroopa Kohtu 10.03.2022 otsus Landkreis Gifhorn, C-519/20,

p 37). Väljasaatmine viiakse lõpuni viivitamata pärast väljasaadetava kinnipidamist (VSS § 18

lg 1). Käesoleval juhul on puudutatud isik peetud 21.10.2023 kell 15.43 kinni VSS § 15 lg 1

alusel (dtl 26). Eestist välja saadetava isiku kinnipidamiseks üle 48 tunni on vajalik halduskohtu

luba (VSS § 15 lg 1 ja § 23 lg 1), mille andmisel tuleb halduskohtul välismaalasega seotud

olulisi asjaolusid arvestades hinnata muu hulgas kinnipidamisaluste esinemist, leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamise võimalikkust ning kinnipidamise proportsionaalsust.

7. Vaidlus puudub, et puudutatud isikul kehtivaid reisidokumente ei ole, mistõttu ei saa tema

väljasaatmist viivitamatult lõpuni viia. Sellest johtuvalt on PPA esitanud VSS § 23 lg 1 alusel

halduskohtule taotluse isiku kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse. Kuigi

puudutatud isik on 23.10.2023 kohtuistungil selgitanud, et on püüdnud Rootsis

varjupaigataotlust esitada, siis on isik samal istungil täpsustanud, et ta ei esitanud konkreetselt

varjupaigataotlust, vaid uuris selle esitamise võimalusi. Seega kohaldub käesoleval juhul VSS

§ 23 lg 1.

3-23-2359

4(5)

8. Vastavalt VSS § 23 lg-le 1 taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv

välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s

sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise

menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud

juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida

kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud

dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Haldustoiminguks loa

andmiseks piisab, kui üks VSS § 28 lg-s 1 nimetatud alustest on täidetud. Käesoleval juhul

nõustub kohus PPA-ga, et puudutatud isiku suhtes esineb põgenemise oht. Viimast tuleb

sisustada juhindudes VSS §-st 68. Kuigi PPA leiab, et põgenemisoht esineb vastavalt VSS § 68

p-dele 2 ja 6, siis ei asu kohus nende kõigi nimetatud eelduste täidetust kontrollima. Juhul, kui

üks VSS §-s 68 nimetatud alus esineb, ei pea kontrollima teiste aluste esinemist.

9. Lisaks õigusaktis toodud alustele võib põgenemisohu tuvastamisel arvesse võtta ka muid

isikuga seotud asjaolusid. Tagasisaatmise käsiraamatus on peetud põgenemisohule viitavateks

teguriteks näiteks elukoha, püsiva viibimiskoha või usaldusväärse aadressi puudumist, rahaliste

vahendite puudumist, aga ka varasemat käitumist (st põgenemine)1.

10. Tulenevalt VSS § 68 p-st 2 esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on

esitanud valeandmeid või võltsitud dokumente Eestis viibimise seadusliku aluse või selle

pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi

taotlemisel. Vaidlus puudub, et puudutatud isik esitas PPA-le kinnipidamisel võltsitud Belgia

isikutunnistuse nr xxxxxxxx (dtl-d 14, 26 ja 29). Nimetatud fakti kinnitas puudutatud isik ka

23.10.2023 kohtuistungil. Seega puudub kahtlus, et VSS § 68 p 2 eeldused on täidetud.

11. Täiendavalt hindab kohus ka tagasisaatmise käsiraamatus viidatud muid isikuga seotud

asjaolusid, hindamaks põgenemisohtu. Isik on kinnitanud 22.10.2023 läbi viidud küsitluse

raames, et tal puuduvad igasugused seosed Eestiga ning on oma viimase raha maksnud ära, et

asendataks kinnipidamist (dtl 38). Seega puudub isikul Eestis kindel elukoht, tal ei ole siin

tuttavaid, samuti ei ole isikul piisavaid rahalisi vahendeid, et iseseisvalt hakkama saada. Kuigi

isik on kohtuistungil selgitanud, et ta võib endale Eestis vajadusel elukoha hankida, siiski on

väheusutav, et isik seda ka reaalselt teeks, arvestades, et ta soovib Rootsi tagasi naasta ning tal

puuduvad ka rahalised vahendid. Kohus nõustub PPA-ga, et ka isiku käitumine viitab

põgenemisohule. Nimelt on isik kinnitanud, et ta on hankinud endale võltsitud dokumendi

eesmärgiga pikendada oma ebaseaduslikku viibimist Rootsis (dtl 37). Kohtuistungil öeldust

saab järeldada, et isik oli teadlik, et tema Schengeni alal viibimise aluseks olev viisa on

kehtivuse kaotanud ning seetõttu otsustas Schengeni alal reisida võltsitud dokumendiga. Samuti

on isik esitanud 21.10.2023 PPA-le võltsitud dokumendi, kuigi oli teadlik selle võltsitusest.

Ühtlasi on isik ebaseaduslikult võltsitud dokumendi alusel töötanud Rootsis, mis järeldub isiku

poolt kohtuistungil selgitatust. Nimelt märkis isik, et taotles Belgia isikutunnistust eesmärgiga,

et saaks selle alusel Rootsis töötada. On ilmne, et isik vabaduses viibides asuks ennast varjama,

et vältida väljasaatmist kodumaale. Kuigi isik on kohtuistungil märkinud, et mõistab, miks teda

tahetakse välja saata, siiski sooviks ta Rootsis töötamist jätkata.

12. Põgenemisohu hindamine on prognoos. Samas on eelnevalt piisavalt põhistatud, miks

esineb põhjendatud kahtlus, et puudutatud isik võib vabaduses viibides asuda ennast varjama ja

väljasaatmismenetlusest kõrvale hoida.

1 Komisjoni soovitus (EL) 2017/2338, 16.11.2017, millega võetakse kasutusele ühine tagasisaatmise käsiraamat,

mida liikmesriikide pädevad asutused peavad kasutama tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel (edaspidi

Euroopa Komisjoni 2017. a tagasisaatmise käsiraamat), p 1.6.

3-23-2359

5(5)

13. Olukorras, kus VSS § 68 p-s 2 nimetatud põgenemisoht on leidnud tuvastamist, puudub

vajadus analüüsida, kas ka teiste PPA taotluses väljatoodud põgenemise ohu eeldused on

täidetud.

14. Kohus nõustub PPA-ga, et leebemate järelevalvemeetmete (VSS § 10 lg 2) kohaldamine

pole võimalik, kuivõrd see eeldaks usaldust isiku vastu. Puudutatud isiku varasem käitumine

(viibimine Schengeni alas kauem, kui selleks oli õiguslikku alust; võltsitud dokumentide

kasutamine; töötamine ebaseaduslikult (võltsitud dokumendi alusel)) annab alust kahtluseks, et

isik ei järgiks suure tõenäosusega leebemaid järelevalve meetmeid ega oleks PPA-le enam

haldusmenetluses kättesaadav. Seega ei täidaks järelevalvemeetmed tõenäoliselt oma eesmärki

– põgenemisohu vältimine (VSS § 10 lg 1).

15. Asjast ei nähtu, et kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus turvalisuse ja

tervisekaalutlustega (VSS § 23 lg 4).

16. Kohus leiab, et kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne

taotletava eesmärgi suhtes. Abinõu kohaldamise eesmärk on tagada puudutatud isiku

väljasaatmise

tulemuslikkus.

Seejuures

puuduvad

alternatiivid

nimetatud

eesmärgi

saavutamiseks, nagu eelnevalt on kohus leidnud. Kuigi isik on selgitanud, et tema pass asub

Rootsis ning isiku tuttavad saavad lähiajal passi PPA-ni toimetada, siiski peab arvestama

riskiga, et olukorras, kus pass PPA-ni lähiajal ei jõua, oleks PPA-l piisavalt aega tegeleda isiku

dokumenteerimisega. PPA hinnangul võib isiku dokumenteerimine aega võtta kaks kuud või

isegi rohkem. Kohtul puudub alus selles väites kahelda. Seetõttu on kohtu hinnangul

põhjendatud anda luba isiku paigutamiseks ja kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks. Juhul, kui

isiku pass toimetatakse PPA-ni lähiajal, on PPA-l kohustus isik kinnipidamiskeskusest

vabastada ja riigist välja saata.

17. Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA 23.10.2023 taotluse ja annab PPA-le loa

paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui kaks kuud.

18. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus

langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks (VSS

§ 24 lg-d 11 ja 3).

(allkirjastatud digitaalselt)