2-21-8629/55 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 23.10.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-8629

Kohtuasi

X hagi AS-i Y vastu töötasu ja hüvitiste nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.12.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AS-i Y apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Igor Sumarok

Kostja AS Y (registrikood XXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Helvia Räägel

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 15.12.2022 otsuse resolutsiooni p-d 1–5 ja 9, millega

maakohus rahuldas hagi osaliselt, tuvastas X ja AS-i Y vahelise töösuhte perioodil

10.07.2019–25.11.2020, mõistis AS-ilt Y X kasuks välja töötasu 13 792,70 eurot

(bruto), ülesütlemise hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o summas 3930

eurot (bruto), viivise 714,35 eurot ja viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras tasumata jäetud võlgnevuselt iga tasumisega viivitatud päeva eest

alates 29.05.2021 kuni võlgnevuse tasumiseni ning jättis menetluskulud poolte endi

kanda.

2. Harju Maakohtu 15.12.2022 otsus on jõustunud resolutsiooni p-de 6–8 osas, millega

maakohus jättis rahuldamata X hagi AS-i Y vastu puhkusehüvitise väljamõistmise

nõudes, X taotluse teha vastavasisulised kanded töölepingu sõlmimise ja lõpetamise

kohta töötamise registris ja X taotluse tunnistada kohtuotsus töötasu

väljamõistmise osas viivitamata täidetavaks kahe kuu töötasu ulatuses.

3. Lõpetada tühistatud osas tsiviilasjas nr 2-21-8629 menetlus ja kinnitada

kompromiss, mille tingimused on järgmised:

3.1. Pooled on kokku leppinud, et X ja AS-i Y vahel 10.07.2019 sõlmitud tööleping

on lõppenud X poolse ülesütlemisega töölepingu seaduse § 91 lg 1 alusel.

3.2. AS Y hüvitab töölepingu ülesütlemisest X-le tekkinud võimaliku kahju, tasudes

X-le 16 000 eurot hiljemalt 3 päeva jooksul kompromissi kinnitava ja kohtuasja

lõpetava kohtumääruse jõustumise päevast.

3.3. Juhul kui kompromissi p-s 3.2 määratud summa jääb tähtaegselt tasumata, on

AS Y kohustatud tasuma X-le viivist 0,1% päevas tähtaegselt tasumata

summast iga tasumisega viivitatud päeva eest.

3.4. Kompromissiga loobub X saamata jäänud töötasu nõudest, puhkusehüvitise

nõudest, viivisenõudest ning mis tahes muudest võimalikest nõuetest AS-i Y

vastu, mis tuleneksid otseselt või kaudselt tsiviilasjas nr 2-21-8629 käsitletud

asjaoludest ja töölepingust, välja arvatud nõuded ja kohustused, mis tulenevad

käesolevast kompromissist.

3.5. Kõik kompromissi alusel tasumisele kuuluvad summad tasub AS Y X

lepingulise esindaja OSAÜHINGU ALINEA ÕIGUSBÜROO arvelduskontole

nr EE481010220049878018 selgitusega „X kompromissi täitmine tsiviilasjas 2-

21-8529“.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 3 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 13.01.2021 töövaidluskomisjonile avalduse AS-i Y (kostja) vastu, paludes

tuvastada töösuhe perioodil 10.06.2019–25.11.2020, mõista kostjalt hageja kasuks välja töötasu

17 170 eurot, puhkusehüvitis 1990,61 eurot ja ülesütlemise hüvitis 4221 eurot.

Töövaidluskomisjon tuvastas töösuhte perioodil 10.07.2019–25.11.2020 ja jättis ülejäänud

nõuded rahuldamata.

2. Hageja esitas 28.05.2021 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, paludes tuvastada töösuhe

perioodil 10.07.2019–25.11.2020, mõista kostjalt hageja kasuks välja töötasu 18 160,37 eurot,

ülesütlemise hüvitis 4654,74 eurot, puhkusehüvitis 818,64 eurot ja viivis, ning teha töölepingu

sõlmimise ja lõpetamise kohta töötamise registris vastavasisulised kanded.

3. Kostja vaidles hagile vastu, palus selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4. Harju Maakohus rahuldas 15.12.2022 otsusega (vaidlustatud otsus), hagi osaliselt, tuvastas

hageja ja kostja vahelise töösuhte perioodil 10.07.2019–25.11.2020; mõistis kostjalt hageja

kasuks välja töötasu 13 792,70 eurot (bruto), ülesütlemise hüvitise kolme kuu keskmise töötasu

ulatuses, s.o summas 3930 eurot (bruto), sissenõutavaks muutunud viivise 714,35 eurot ja

viivise alates 29.05.2021 seadusjärgses määras. Maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja

vastu puhkusehüvitise väljamõistmise nõudes, hageja taotluse teha vastavasisulised kanded

töölepingu sõlmimise ja lõpetamise kohta töötamise registris ning hageja taotluse tunnistada

kohtuotsus töötasu väljamõistmise osas viivitamata täidetavaks kahe kuu töötasu ulatuses.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

5. Kostja esitas 19.01.2023 apellatsioonkaebuse, paludes vaidlustatud otsus tühistada osas,

milles maakohus rahuldas hageja hagi (otsuse resolutsiooni p-d 1, 2, 3, 4, 5) ja jättis

menetluskulud poolte endi kanda, ning palus teha selles osas uus otsus, millega jätta hagi täies

ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus selle jätta rahuldamata ning menetluskulud

kostja kanda.

7. Pooled esitasid 20.10.2023 ringkonnakohtule kinnitamiseks kompromissi ja palusid

tsiviilasja menetlus lõpetada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab kolleegium

osaliselt asjas tehtud maakohtu otsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1

alusel ja lõpetab tühistatud osas tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 ning § 657 lg 1 p 4

alusel. Maakohtu otsust ei vaidlustatud selle resolutsiooni p-de 6–8 osas, mistõttu on

vaidlustatud otsus selles osas jõustunud (TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teine lause).

9. Pooled on kohtule kompromissilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi

sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest.

10. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kolleegiumi

arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning

ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kolleegiumil ei ole alust jätta

kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata.

11. TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on kokku lepitud, et

pooled kannavad menetluskulud ise.

12. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib menetlusosaliste kokkuleppel määruskaebuse esitamise

tähtaega

lühendada

või

määruskaebuse

esitamise

õiguse

välistada.

Pooled

on

kompromissilepingus leppinud kokku, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega kolme

päevani määruse kättetoimetamisest arvates.

(allkirjastatud digitaalselt)