2-20-11673/37 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-11673

VIRU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-20-11673

Kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

23. oktoober 2023, Narva

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasi

Ü U hagi Sihtasutuse Narva-Jõesuu Hooldekodu

vastu Sihtasutuse Narva-Jõesuu Hooldekodu

nõukogu 23.07.2020 otsuse punkti 1 kehtetuks

tunnistamiseks ja juhatuse liikme lepingust

tuleneva võla väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

15 085,21 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Ü U (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat

Urmas

Kõrgesaar

(Advokaadibüroo Kõrgesaar ja Laasik, e-post

info@abkl.ee)

Kostja Sihtasutus Narva-Jõesuu Hooldekodu

(registrikood 90003717),

lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kristiina Lee (Advokaadibüroo

Küllike Namm, e-post kristiina.lee@namm.ee)

Menetluse liik

Hagimenetlus

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

23.10.2023, kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Tunnistada Sihtasutuse Narva-Jõesuu Hooldekodu nõukogu 23.07.2020. a otsuse

punkt 1 kehtetuks ning lugeda, et juhatuse liikme Ü U leping lõppes 23.07.2020

mõjuva põhjuseta.

3. Mõista Sihtasutuselt Narva-Jõesuu Hooldekodu (registrikood 90003717) Ü U

(isikukood XXX) kasuks välja hüvitis kasutamata puhkusepäevade eest summas

3437,17 eurot ning hüvitis kolme (3) kuu töötasu ulatuses summas 9900 eurot,

kokku 13 337,17 eurot.

4. Mõista Sihtasutuselt Narva-Jõesuu Hooldekodu (registrikood 90003717) Ü U

(isikukood XXX) kasuks välja kohtuotsuse tegemise päeva (23.10.2023) seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis kindlas summas 3802 eurot ning viivis alates

24.10.2023 kuni põhinõude (13 337,17 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras.

5. Jätta rahuldamata kostja protsessuaalse tasaarvestuse nõude summas 10 416,37

eurot.

6. Jätta 96% Ü U menetluskuludest Sihtasutuse Narva-Jõesuu Hooldekodu kanda

ning 4% Sihtasutuse Narva-Jõesuu Hooldekodu menetluskuludest Ü U kanda.

1(24)

Tsiviilasi nr 2-20-11673

7. Käesolevas otsuses kohus poolte menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

Kohus määrab poolte menetluskulude suuruse kindlaks kohtumäärusega pärast

käesoleva kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse

esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

TsMS § 633 lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 alusel peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. Ü U (hageja) esitas 12. augustil 2020 hagi Sihtasutuse Narva-Jõesuu Hooldekodu (kostja)

vastu, milles palub tunnistada SA Narva-Jõesuu Hooldekodu nõukogu 23.07.2020. a otsuse

punkti 1 (millega kutsuti tagasi SA Narva-Jõesuu Hooldekodu juhatuse liige Ü U alates

23.07.2020) kehtetuks või tuvastada selle tühisus ja lugeda, et juhatuse liikme ametisuhe ja

juhatuse liikme leping lõppes, kas mõjuva põhjuseta või 22.09.2020. a lepingus kokkulepitud

tähtaja saabumisega; mõista SA-lt Narva-Jõesuu Hooldekodu hageja kasuks välja:

puhkusehüvitis 39 kasutamata puhkusepäeva eest summas 4011,33 eurot (netosumma);

juhatuse liikme 3 kuu tasu suurusele vastav hüvitis summas 9900 eurot; hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise summas 60,98 eurot; viivise alates hagi esitamisest kuni

põhinõude täitmiseni, lugedes viivisemääraks VÕS § 113 lg 1 sätestatud määra; määrata

kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

2. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt oli Ü U 20.10.2010-21.09.2015 vastavalt SA Narva-

Jõesuu Hooldekodu nõukogu otsusele ja kostjaga sõlmitud lepingule Hooldekodu juhatuse

liige. Hageja ja kostja sõlmisid 21.09.2015 juhatuse liikme lepingu nr 4, milles pooled

leppisid kokku, et hageja jätkab Hooldekodu juhatuse liikme ametikohal ja täidab juhatuse

liikme ülesandeid alates 22.09.2015 kuni 22.09.2020. Vastavalt Hooldekodu põhikirjale, mis

kehtis kuni 29.07.2020, määras nõukogu ja kutsus tagasi juhatuse liikme. Nõukogu liikmed

valivad asutajad, kelleks valdade ühinemise tulemina oli 2020. aastal alles jäänud Narva-

Jõesuu vald. Hageja oli Hooldekodu juhataja enam kui 9 aastat, täites oma kohustusi

hoolikalt ja sihtasutusele lojaalset. Selle perioodi vältel ei esitanud nõukogu ega asutajad

juhatuse liikmele etteheiteid. Lisaks on nõukogu 9 aasta jooksul juhatuse liiget tubli ja tõhusa

2(24)

Tsiviilasi nr 2-20-11673

töö ning hooldekodu arendamise eest korduvalt premeerinud. Seda kinnitavad nõukogu

otsused juhatuse liikme tasu tõstmiseks ja preemiad. Eelarve täitmine on olnud alati

positiivne, majandusaasta aruannete audit märkusteta.

3. 2019. aasta detsembris toimusid Narva-Jõesuu linnavolikogu juhtimises ja koalitsioonis

muudatused. Eeltoodu tingis uued poliitilised kokkulepped, muu hulgas linna osalusega

ettevõtete juhtimisstruktuurides. 2020. aasta aprillis anti hagejale mõista, et seonduvalt uute

poliitiliste kokkulepetega soovib uus kandidaat Hooldekodu juhtima asuda ja hagejal

palutakse koht vabastada enne tähtaega. Nõukogu esimees avaldas hagejale, et hageja võiks

uue juhatuse liikme välja koolitada, sest siis oleks hagejal kergem uut tööd leida. Hageja

avaldas soovi jätkata ametikohustuste täitmisega kuni juhatuse liikme lepingus kokkulepitud

tähtajani, s.o kuni 22.09.2020. Hiljem selgus, et Hooldekodu juhatuse ametikohta soovis

endale endine Hooldekodu nõukogu liige I T. I T astus nõukogust tagasi 25.03.2020, et

koostada Linnavolikogu liikmena uus Hooldekodu põhikiri ja viia läbi volikogus uue

põhikirja vastuvõtmine. Uus põhikiri pidi võimaldama juhatuse liikme tagasikutsumist

sõltumata põhjusest selleks, et I T saaks Hooldekodu viivitustega juhtima asuda. Narva-

Jõesuu Linnavolikogu tegi 27.05.2020 otsuse nr 146, millega muudeti otsuse punktides 1.1 -

1.10 nimetatud viisil SA Narva-Jõesuu Hooldekodu põhikirja. 03.06.2020 edastas volikogu

Hooldekodu juhatusele otsuse ja uue põhikirja pooliku versiooni ja 09.06.2020 uue põhikirja

täisversiooni. Hageja saatis 19.06.2020 asutajale ja nõukogule järelepärimise, et juhtida

tähelepanu volikogu otsuse ja uue põhikirja vahelistele vastuoludele ning asjaolule, et

põhikirja muutmine ei pruugi olla kooskõlas SAS § 41 lg 1. Hageja selgitas lisaks, et

juhatusel on kohustus informeerida nõukogu asjaoludest, mis võivad kahjustada sihtasutuse

huve (järjepidev toimimine) ja kohustus informeerida asutajat 27.05.2020 otsuse puudustest.

Hooldekodu ega asutaja juhatuse järelepärimisele ei vastanud ega andnud juhiseid, kuidas

edasi toimida. Kuna Linnavolikogu 27.05.2020 otsusele vaide esitamise 30-päevane tähtaeg

oli saabumas, esitas Hooldekodu juhatus viimasel päeval otsusele vaide. Nõukogu ja Narva-

Jõesuu linnavolikogu järelepärimisele ei vastanudki. Narva-Jõesuu linnavolikogu vastas

vaidele 23.07.2020. Hageja sai 14.07.2020 äriregistrilt teate, et Hooldekodu juhatuse

liikmeks on määratud endine nõukogu liige I T. Nõukogu ei teavitanud hagejat teise juhatuse

liikme määramisest ega sellest, kas ja kuidas hakkavad juhatusele langevad ülesanded kahe

juhatuse liikme vahel jaotuma. Hageja jätkas seniste kohustuste täitmisega.

4. Hooldekodu nõukogu tegi 23.07.2020 otsuse, mille punkti 1 kohaselt kutsuti hageja juhatuse

liikme kohalt tagasi ennetähtaegselt, s.t. enne 22.09.2020. Tagasikutsumise kuupäevaks

märgiti 23.07.2020. Kuni 29.07.2020 jõus olnud põhikirja kohaselt sai juhatuse liikme tagasi

kutsuda ainult mõjuval põhjusel, s.t juhatuse liikme poolt tema kohustuste olulisel määral

täitmata jätmine, võimetus sihtasutust juhtida, juhatuse liikme kriminaalkorras karistamine,

põhikirja rikkumine või seaduse süüline rikkumine. Ka juhatuse liikme lepingu p 3.2.5.1.

sätestab tagasikutsumise võimaluse vaid juhatuse liikme tegevusest tulenevatel süülistel

põhjustel. Uue põhikirja p 4.4. kohaselt võib juhatuse liikme tagasi kutsuda sõltumata

põhjusest. Pärast hageja tagasikutsumist tasus Hooldekodu hagejale 2020. aasta juulikuu

palga (perioodi 01.-23.07.2020 eest). Hooldekodu keeldus 39 päeva puhkusehüvitise ja 3-

kuulise hüvitise tasumisest. Juhatuse liikme lepingu p 3.2.4.2. kohaselt kohustus hooldekodu

tasuma juhatuse liikmele hüvitist 3 kuu tasu suuruses summas, kui juhatuse liige kutsutakse

tagasi temast mitteoleneval põhjusel. Lisaks kohustus Hooldekodu tasuma juhatuse liikmele

kasutamata puhkusepäevade eest hüvitist. Nõukogu keeldus hagejale hüvitiste maksmisest,

tuues põhjuseks juhatuse liikme lepingu rikkumise - äriregistrile uue põhikirja edastamata

jätmise ja töötajaga töölepingu lõpetamata jätmise.

5. Hageja on seisukohal, et hageja juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumise põhjendamiseks

esitatud väited on alusetud ja juhatuse liikme lepingust tulenevate hüvitise tasumata jätmine

ei ole toimunud kooskõlas seaduse, Hooldekodu põhikirja ega juhatuse liikme lepinguga.

3(24)

Tsiviilasi nr 2-20-11673

Hageja palub kostjalt välja mõista puhkusehüvitise 39 päeva eest summas 4011,33 eurot,

juhatuse liikme lepingu p-s 3.2.4.2. nimetatud 3-kuulise tasu suurusele vastava hüvitise 9900

eurot ning tasumata summadelt arvestatud viivise. Ühtlasi palub hageja kohtul tuvastada ka

asjaolu, et juhatuse liikme ametisuhe ja juhatuse liikme leping lõppes kas mõjuva põhjuseta

või lepingus kokkulepitud tähtaja saabumisega 22.09.2020.

6. Hageja leiab, et Hooldekodu nõukogu 23.07.2020. a otsuse punkt 1 on kehtetu või tühine.

Kostja on lõpetanud hagejaga ametisuhte alusetult, vastuolus seaduse, põhikirja ja juhatuse

liikme lepinguga. Sihtasutuste seaduse (SAS) § 19 lg 1 sätestab, et juhatuse liikmete

tagasikutsumise otsustab nõukogu. SAS § 21 lg 2 kohaselt võib sihtasutuse põhikirjaga ette

näha, et juhatuse liikme võib tagasi kutsuda ainult, milleks on eelkõige kohustuste olulisel

määral täitmata jätmine või võimetus sihtasutust juhtida. Kuni 29.07.2020 kehtinud

Hooldekodu põhikirja p 4.5 kohaselt sai juhatuse liikme tagasi kutsuda ainult mõjuval

põhjusel, milleks oli eelkõige juhatuse liikme poolt tema kohustuste olulisel määral täitmata

jätmine, võimetus sihtasutust juhtida, juhatuse liikme kriminaalkorras karistamine, põhikirja

rikkumine või seaduse süüline rikkumine. SAS § 21 lg 1 järgi lõpevad juhatuse liikme

lepingust tulenevad õigused ja kohustused vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu

ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta

sätestatut.

7. Riigikohus on 07.03.2018 otsuses tsiviilasjas 2-16-11889 (p 14) sedastanud, et seadus eristab

juhatuse liikme ametisuhet ja temaga sõlmitud teenistuslepingut. Kuigi kõnesolevas lahendis

käsitleti äriseadustikus aktsiaseltsi kohta käivat, on see analoogia korras rakendatav

sihtasutuste seaduse osas. Riigikohus lisas samas lahendis (p 14-15): "Juhatuse liikmeks olek

tähendab eelkõige seda, et juhatuse liikme ja äriühingu vahel tekib ametisuhe. Sellise suhte

olemasolu on juhatuse liikmeks olemise eeldus. Ametisuhte tekkimisega saab juhatuse liige

oma pädevuse ning õiguse ühingut juhtida ja seadusjärgselt esindada. Kolleegium on varem

korduvalt märkinud, et juhatuse liikmeks olek on käsundilaadne õigussuhe äriühingu ja

juhatuse liikme vahel, millele kohaldatakse lisaks äriseadustiku sätetele ka võlaõigusseaduse

käsunduslepingut reguleerivaid sätteid (VÕS §-d 619-634) (vt nt Riigikohtu 9. detsembri

2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-08, p 20; 8. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

191-12, p 16).

8. Kostja ei ole hagejale esitanud juhatuse liikme lepingu ülesütlemise avaldust. Juhatuse liikme

lepingu p 7.3.2. kohaselt lõpeb leping juhatuse liikme tagasikutsumisel seaduses ja põhikirjas

sätestatud korras. Olukorras, kus selleks ettenähtud organ kutsub juhatuse liikme tagasi, saab

üldiselt eeldada, et tagasikutsumise otsus väljendab ühtlasi äriühingu soovi öelda üles ka

juhatuse liikmega sõlmitud teenistusleping. Hageja on seisukohal, et juhatuse liikme

tagasikutsumine ei ole toimunud vastavalt seaduse ja sihtasutuse põhikirjaga sätestatud

korrale. Seega on Hooldekodu nõukogu 23.07.2020 otsuse punkt 1 on kehtetu või tühine.

9. Juhatuse liikme lepingust tulenevate hüvitiste maksmise kohustus on lepingu sõnastuse järgi

seotud ametisuhte lõpetamise alusetute põhjendustega. Hageja on seisukohal, et kostja

nõukogu 23.07.2020 otsuse p 1 on vastuolus seaduse ja põhikirjaga ning seetõttu kehtetu.

Hageja leiab, et hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas ametisuhte ja juhatuse liikme lepingu

lõpetamine 2 kuud enne selleks ettenähtud tähtaja saabumist, kasutades selleks näilisi ja tõele

mittevastavaid aluseid, mille eesmärgiks on jätta hagejale tasumata 3-kuuline hüvitis. Kostja

nõukogu 23.07.2020 otsuse p-s 1 on leitud järgnevalt: "Arvestades, et juhatuse liige Ü U on

jätnud olulisel määral täitmata enda kohustused juhatuse liikmena, samuti on juhatuse liige Ü

U rikkunud SA Narva-Jõesuu Hooldekodu põhikirja ning süüliselt seadust, esineb alus

(mõjuv põhjus) juhatuse liikme Ü U tagasikutsumiseks enne tema volituste lõppemist.

Juhatuse liikme tagasikutsumine põhjendustel, et juhatus on väidetavalt varjanud

Hooldekodu töötaja kriminaalmenetluse kohta teavet ja keeldunud hooldekodu töötaja L T

4(24)

Tsiviilasi nr 2-20-11673

töölepingu lõpetamisest, on alusetu. Hooldekodu nõukogu on töötajaga toimunust olnud

aktiivselt informeeritud ja ei ole andnud juhatusele korraldust töötajaga töölepingu

lõpetamiseks enne sama kvalifikatsiooniga uue töötaja leidmist. L T töölepingu

lõpetamisega oleks kaasnenud hooldekodu tegevusloa lõpetamine. Juhatus on töölepingu

lõpetamata jätmisel toiminud vastavalt nõukogu koosolekutel antud korraldustele. Hageja ja

nõukogu said L T suhtes kriminaalasjas kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusest teada

2020. aasta märtsi alguses Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kaudu. Kohtuotsus ei olnud pärast

selle tegemist kohtulahendite andmebaasist koheselt kättesaadav. Linnavalitsus oli aga

kriminaalmenetlusega seonduvalt esitanud hagi ja omas jooksvalt teavet kriminaalmenetluse

käigust. 11.02.2023 toimus nõukogu koosolek ja selleks hetkeks ei olnud kohtult ega

prokuratuurilt infot, et L T suhtes on jõustunud kohtuotsus. Hageja on hooldekodu

11.02.2020 nõukogu istungil edastanud nõukogule kogu temale teadaoleva info L T kohta.

Nõukogu ei andnud eelnimetatud istungil andnud nõukogu juhatusele korraldust lõpetada

tööleping L T. 10.03.2020. a toimus Hooldekodu nõukogu koosolek, mille tulemina ei

andnud nõukogu juhatusele korraldust lõpetada Hooldekodu töötaja L T tööleping. Nõukogu

koosoleku protokollist nähtub, et juhatus on oodanud nõukogu juhist, kuidas kõne all oleva

töösuhtega toimida. Nõukogu koosoleku protokollist selgub ka, et juhatuse liige on teinud

kõik endast oleneva, et L T puuduks juurdepääs klientide varale, ta on vestelnud töötajaga ja

on andnud nõukogule kogu talle teadaoleva info töötaja töökohustuste täitmise ja tema suhtes

läbi viidud kriminaalmenetluse kohta.

10. Pärast 10.03.2020 koosolekut järgis hageja nõukogu poolt seatud ülesandeid ning koostas

pöördumise Sotsiaalkindlustusametile seonduvalt töötajaga ja jätkas Hooldekodu tegevusloa

säilitamiseks vajaliku meditsiiniõe otsingutega. Lisaks sõlmis hageja Hooldekodu nimel L T

järgmise sisuga kirjaliku kokkuleppe:

„Seoses L T 05.03.2020 esitatud avaldusega lõpetada temaga tööleping alates 01.04.2020

ning arvestades järgmisi asjaolusid:

- Eestis on kehtestatud koroonaviiruse COVID-19 leviku tõttu eriolukord ja meditsiinitöötaja

roll ennetustegevustes ning ohusituatsioonis on äärmiselt suur;

- hooldekodu ei saa hoolekandeteenuseid osutada meditsiinitöötajata;

-hooldekodu ei ole leidnud uut õde, kuna õe ametikohale kandideerijaid pole, lepiti kokku, et

L T jätkab tööd SA Narva-Jõesuu Hooldekodus õe ametikohal seni, kuni on leitud õe

ametikohale sobiv isik ning L T on andnud talle üle ravimid, klientide terviseandmed ja

dokumentatsiooni ning teostanud uuele õele vähemalt kahe nädala jooksul tema töö

juhendamist.“

11. 2020. a aprillis vahetus Hooldekodu nõukogu koosseis ning uus nõukogu juhatuse liiget

koosolekutele enam välja ei kutsunud ega informeerinud teda koosolekul arutatust.

Arvestades, et töötaja L T töölepingu lõpetamine oleks kaasa toonud Hooldekodu

tegevusloast ilmajäämise, jättis juhatus töötajaga lepingu lõpetamise nõukogu otsustada.

Hooldekodu nõukogu ei andnud 10.03.2020 ega ka hiljem hagejale kirjalikku või suulist

korraldust lõpetada tööleping L T. Selleks, et ametisuhte lõpetamise alusena saaks käsitleda

hageja poolt kohustuse rikkumist peaks olema nõukogu poolt väidetud selgesõnaline

korraldus juhatusele lõpetada tööleping. Eelnevat ei ole ja seega on ametisuhte lõpetamine

alusetu ning mõjuva põhjuseta. Isegi, kui nõukogu oleks andnud juhatusele korralduse L T

lepingu lõpetamiseks ja juhatus seda ei oleks täitnud määratud tähtajaks või mõistliku

tähtaja jooksul, siis ei oleks see olnud kuni 29.07.2020 kehtinud põhikirja p 4.5 ja SAS § 21

lg 2 tähenduses mõjuvaks põhjuseks. Seega ei ole juhatuse liige jätnud täitmata nõukogu

korraldust ning töölepingu lõpetamata jätmine ei kvalifitseeruks ka mõjuvaks põhjuseks

juhatuse liikme lepingu lõpetamisel.

12. Juhatuse liikme tagasikutsumine põhjusel, et põhikiri ja asutaja otsus jäeti registripidajale

esitamata, on vastuolus seaduse, põhikirja ja juhatuse liikme lepingust tuleneva kohustusega

5(24)

Tsiviilasi nr 2-20-11673

Narva-Jõesuu Volikogu tegi 27.05.2020 otsuse nr 146, millega muudeti otsuse p 1.1 - 1.10

nimetatud viisil Hooldekodu põhikirja. Hagejale heidetakse põhjendamatult ette, et ta keeldus

uue põhikirja allkirjastamisest ja registrile edastamisest. Hageja ei ole keeldunud põhikirja

uue teksti allkirjastamisest ja registrile edastamisest ega ole seda kordagi kirjalikult vallanud.

Juhatus on juhtinud tähelepanu Linnavolikogu 27.05.2020 otsuse, põhikirja ja seaduse

vahelistele vastuoludele ning jäänud ootama Hooldekodu nõukogult ja asutajalt juhiseid,

sisulist vastust. Järelepärimist ei ole võimalik käsitleda keeldumisena. Juhiseid ja selgitusi

nõukogu ja volikogu hagejale ei andnud. Juhatuse liikme lepingu ja sellest tuleneva

kohustuse rikkumisena ei saa ette heita ka tegu, millega täideti juhatuse liikme lepingu p-des

2.1-2.2.2. sätestatud kohustusi. Sihtasutuse ja hageja vahel 21.09.2015 sõlmitud juhatuse

liikme lepingu p 2.1 kohaselt on juhatuse liikmel kohustus osaleda juhatuse töös, esindada ja

juhtida sihtasutust kooskõlas seaduse, sihtasutuse põhikirja ja lepinguga ning nõukogu poolt

kehtestatud tingimustel ja korras. Juhatuse liikme lepingu p-de 2.2.1 ja 2.2.2 järgi on

juhatusel kohustus korraldada sihtasutuse tööd ja kohustus informeerida viivitamatult

nõukogu kõikidest temale teatavaks saanud asjaoludest, mis kahjustavad või võivad

kahjustada sihtasutuse huve. Hageja täitis vaid juhatuse liikme lepingu p-st 2.2.2 ja 2.2.3

tulenevat kohustust juhindudes oma tegevuses seadusest ja põhikirjast. Järelepärimisele

oodati sisulist vastust, kuid seda ei saabunud, mistõttu arvestades vaidetähtaja kulgemist ja

lõppu, esitas juhatus vaide. Vastasel juhul oleks nõukogu saanud seda juhatusele

ametikohustuste rikkumisena ette heita. Hagejale heidetakse nõukogu 23.07.2020 otsuses

ette, et vaide esitamiseks oli vajalik nõukogu nõusolek/volitus. Hageja leiab, et vaide

esitamine ei väljunud juhatuse pädevusest. Vastavalt SAS § 17 lg-le 1 juhatus juhib ja

esindab sihtasutust. SAS § 25 ja sihtasutuse põhikiri sätestavad loetelu nendest juhtumitest,

millal juhatusel peab enne tegevuse alustamist olema nõukogu nõusolek. Põhikirjas p 4.2.7.

kohaselt täidab juhatus kõiki sihtasutusega seotud ülesandeid ja kohustusi, mis ei kuulu

nõukogu pädevusse. Asutaja otsuse ja uue põhikirja puudustele tähelepanu juhtimine ning

sellega seonduvalt vaide esitamine ei välju igapäevase tegevuse piiridest ning selleks ei ole

SAS ega põhikirja kohaselt vajalik nõukogu nõusolek. Hageja ei ole registripidajale

avaldanud soovi ega esitanud avaldust volikogu otsuse ja uue põhikirja tagasivõtmiseks.

Registripidaja informeerimine asutajale ja nõukogule esitatud järelepärimisest ning vaidest,

ei ole kuidagi käsitletav juhatuse liikme lepingust tulenevate kohustuste rikkumisena,

volituste ületamisena ega sihtasutuse normaalse toimimise takistamisena. Sihtasutus ja selles

toimuv töö on toiminud normaalselt ja takistusteta. Oluline on ka rõhutada, et nõukogu ega

asutaja ei määranud kuupäeva, mis ajahetkeks lasub hageja kohustus esitada asutaja

27.05.2020 otsus ja põhikiri äriregistrile. Seetõttu ei ole põhjendatud nõukogu 23.07.2020

otsuse p-s 1 esitatud väide, et juhatus jättis oma kohustuse täitmata. Seega jättis nõukogu ja

asutaja juhatuse järelepärimisele vastamata jätmisega olukorda, kus nõukogu oleks juhatusele

saanud ette heita, kas äriregistrile puudustega põhikirja esitamist või äriregistrile põhikirja

esitamata jätmist. Antud olukorras pidas juhatus mõistlikuks nõukogu või juhatuse juhiste

ootamist.

13. Hageja ametisuhe kostjaga lõppes hooldekodu 23.07.2020 nõukogu otsusega. Hageja

kustutati juhatuse liikmena äriregistrist 29.07.2020. Kostja on keeldunud puhkusehüvitise ja

3-kuulise hüvitise maksmisest juhatuse liikme lepingu p-s 3.2.5.1 alusel. Lepingu p 3.2.5.1

sätestab, et sihtasutus vabaneb juhatuse liikmele 3 kuu tasu suuruses summas hüvitise

maksmise kohustusest, kui juhatuse liikme ennetähtaegse tagasikutsumise põhjuseks on

juhatuse liikme poolt oma ametiülesannete täitmisel seaduse, sihtasutuse põhikirja, asutajate

otsuste või lepingu süüline rikkumine. Hageja leiab, et juhatuse liikme lepingu p 3.2.5.1

rakendamiseks vajalikud tingimused täidetud - toimunud ei ole kohustuste rikkumist ega ka

kohustusliku eeltingimusena kohustuste süülist rikkumist. Juhatuse liikme lepingust ei tulene

ka hooldekodule õigust jätta puhkusehüvitis tasumata. Juhatuse liikme lepingu p 4.1 järgi

kohaldatakse puhkusetasule ja kasutamata puhkuse eest makstavale hüvitisele

töölepinguseaduses sätestatud korda. Töölepingu seaduse (TLS) § 71 järgi tuleb töölepingu

6(24)

Tsiviilasi nr 2-20-11673

lõppemisel hüvitada töötajale kasutamata jäänud põhipuhkus rahas. Seega on sõltumata

juhatuse liikme lepingu lõpetamise põhjusele hagejal õigus hüvitisele kasutamata jäänud

puhkuse eest. Seega on kostja kohustatud maksma hagejale puhkusehüvitist 39 puhkusepäeva

eest ja 3 kuu tasu suurust hüvitist. Vastavalt juhatuse liikme lepingu p-le 3.1.1, 3.1.2 ja lisale

4 oli juhatuse liikme tasu alates 01.01.2019. a 3300 eurot kuus. Seega on 3-kuulise hüvitise

suuruseks 9900 eurot kuus. Puhkusehüvitist 39 kasutamata puhkusepäeva eest on 4011,33

eurot (neto), mis on arvestatud vastavalt juhatuse liikme lepingu p-le 4.1, tööõiguslikule

puhkusearvestuse regulatsioonile ja juhatuseliikme sissenõutavaks muutunud tasudele

perioodil 01.01.2020. a - 30.06.2020. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Kostja on hagi esitamise ajaks viivitanud puhkusehüvitise ja 3 kuu tasule vastava hüvitise

maksmisega 20 päeva. Hagi esitamise hetkeks on kostjal kohustus tasuda hagejale viivist

summas 60,98 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise, mis ei ole hagiavalduse

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, ning seda kuni põhinõude täitmiseni, lugedes

viivisemääraks VÕS § 113 lg 1 sätestatud määra.

KOSTJA VASTUVÄITED

14. Kostja ei tunnista hagi ning leiab, et see on põhjendamatu ja tuleb jätta täies ulatuses

rahuldamata. Hagiavaldusele lisatud kostja nõukogu 11.02.2020 koosoleku protokollist ja

kostja nõukogu 10.03.2020 koosoleku protokollist nähtub, et nõukogu soovis hagejalt

informatsiooni töötaja L T poolt toime pandud süüteo kohta, samuti avaldas sõnaselgelt, et

sellise teo toime pannud isik ei saa töötada hooldekodus. Hageja vastustest nähtub, et ta

üritas jätta muljet, justkui ei ole ta kriminaalmenetluse asjaoludega kursis, hageja oli ka

veendumusel, et L T pole põhjust midagi ette heita ning temaga tuleks töösuhet jätkata.

Nõukogu avaldas juba 11.02.2020 koosolekul, et vajalik on leida uus meditsiiniõde, mille

peale vastas hageja järgnevalt: “Otsige, pakkuge mulle kandidaate”. Sobiliku personali

leidmine ning nendega töösuhte sõlmimine on juhatuse kohustus, kuid hageja vastustest

nähtub, et tal puudus igasugune soov L T töösuhe lõpetada. Hagejal lasus kostja juhatuse

liikmena kohustus võtta tarvitusele kõik meetmed L T asendamiseks, st sisestada vastavad

töökuulutused, suhelda teiste hooldekodudega/haiglatega personali leidmiseks. Hageja

tegevusest ning nõukogu koosolekutel antud kommentaaridest nähtub üheselt, et hageja ei

soovinud L T töösuhet lõpetada ning üritas tema tegevust õigustada. Kostja on seisukohal, et

juhatuse liikmel lasus antud juhul kohustus ennast kriminaalmenetlusega kursis hoida.

Arvestades L T poolt toime pandud teo sisu – omastamine – hooldekodus viibinud isiku

rahaliste vahendite enda kasuks pööramine, pidi hageja tagama, et sellise töötajaga töösuhe

lõpetatakse viivituseta. Samuti pidi hageja aru saama, et nõukogul esineb kõnealuse teabe

suhtes õigustatud huvi, seda nii töösuhte lõpetamise kui ka hooldekodu vastu potentsiaalselt

esitatavate kahjunõuete aspektist. Ei ole usutav, et hageja, olles ise kriminaalmenetluse

raames andnud mitmel korral kirjalikke vastuseid menetlejale, ei teadnud

kriminaalmenetluses tehtud lahendi jõustumisest kuni 2020.aasta veebruarini, kuigi

süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-19-8131 on tehtud juba 03.12.2019. Ebaõige on

väide, et hooldekodu nõukogu ei andnud 10.03.2020 hagejale kirjalikku või suulist korraldust

lõpetada tööleping LT. Juba 11.02.2020 koosolekul märgiti, et kui tuleb süüdimõistev

kohtuotsus, siis peab midagi ette võtma. Hageja pidi saama ja ka sai aru, et töösuhe L T tuleb

lõpetada. Kostja on seisukohal, et hoolsalt ja äriühingule lojaalselt tegutsev juhatuse liige

oleks juba 2019. detsembrikuus teavitanud nõukogu süüdimõistvast kohtuotsusest ning

sammudest, mida ta on ette võtnud töösuhte lõpetamiseks ja uue töötaja leidmiseks

15. Hageja märkis, et juhatuse liikme tagasikutsumine põhjusel, et põhikiri ja asutaja otsus jäeti

registripidajale esitamata, on vastuolus seaduse, põhikirja ja juhatuse liikme lepingust

7(24)

Tsiviilasi nr 2-20-11673

tuleneva kohustusega. Hageja kui kostja juhatuse liikme kohustus oli registripidajale esitada

27.05.2020 otsus nr 146, millega kinnitati uus sihtasutuse põhikirja redaktsioon. Hageja

õigustab põhikirja registrile esitamata jätmist sellega, et väidetavalt ei olnud põhikiri asutaja

otsusega kooskõlas ning register ei tee kannet, kui asutaja otsuse resolutiivosas toodud

põhikirja muudatused ja uus põhikiri ei ole omavahel vastavuses. Kostja hinnangul on

tegemist otsitud põhjusega. Äriregister hindab põhikirja registreerimisel üksnes seda, kas

äriühing on vastu võtnud otsuse uue põhikirja redaktsiooni kinnitamiseks. Otsus ei pea

üleüldse sisaldama, milliseid põhikirja punkte muudetakse, piisab otsusest kinnitada uus

põhikirja redaktsioon, otsusele peab olema lisatud uus põhikirja tekst. Kostja hinnangul on

vastuvõetamatu, et juhatuse liige esitab äriühingu asutaja otsusele vaide. Narva-Jõesuu

Linnavolikogu. Sisuliselt vaidlustas sihtasutus (juhatuse liikme isikus) tema enda asutaja

otsust. Tegemist oli sihipärase tegevusega, et takistada äriühingu põhikirja ning seeläbi ka

hageja jaoks ebasobivate põhikirja punktide, mis puudutavad juhatuse liikme

tagasikutsumist, kehtestamist. Seda kinnitab ka asjaolu, et 15.07.2020 on hageja teavitanud

registripidajat vaide esitamisest ning väitnud, et põhikirja muutmine on ebaseaduslik.

Põhikirja registripidajale esitamata jätmisega on hageja takistanud kostja tavapärast

majandustegevust ning otsuste vastuvõtmist. Hageja tegevus vaidlustamisel ning selle

registripidajale esitamata jätmisel oli kantud tema isiklikest huvidest, mitte äriühingu

omadest ning seeläbi vastuolus SAS § 23 lg 1. Samuti on kostjale saanud teatavaks, et ajal,

mil L T puhkusel viibis (24.-30.04.2020, 2.-8.05.2020 ja 15.-28.07.2020), vormistas hageja

tema asendajaks töötaja tütre O S, kuid O S töötas samal ajal hoopis SA-s Narva Haigla ega

käinud faktiliselt tööl hooldekodus. L T aga töötas hooldekodus oma puhkuse ajal, saades

selle eest lisatasu. Seega sisuliselt vormistati tööle 2 isikut – ema ja tütar, kuid tegelikkuses

jätkas meditsiiniõe töökohustuste täitmist L T.

16. Hageja märgib, et kostja ei ole hagejale esitanud juhatuse liikme lepingu ülesütlemise

avaldust. Nimetatut ei olnud kostjal võimalik teha, kuna hageja juhatuse liikme kohalt

tagasikutsumise hetkel ei olnud kostja juhatuse või nõukogu valduses kõnealust lepingut.

Vastav leping leiti peale hageja tagasikutsumist tema kabinetis olnud lukustatud kapist.

Lepingus puuduvad toonase nõukogu esimehe ja juhatuse liikme sünniajad ja isikukood, selle

sõlmimise täpsemad asjaolud on tänasele kostja nõukogule teadmata. Samas sätestab

juhatuse liikme lepingu p 7.3.2., et juhatuse liikme leping lõpeb juhatuse liikme

tagasikutsumisel. Kostja leiab, et hageja tegevuses juhatuse liikmena esinesid olulised

rikkumised, mistõttu oli tema tagasikutsumine põhjendatud ja seaduslik. Tuleb ka arvestada,

et hageja on tema enda tegevusega takistanud äriühingu uue põhikirja registripidajale

esitamist, mistõttu ei saa kostjale ette heita eelmises põhikirjas sätestatud korra rikkumist.

17. Lepingu p 3.2.4. on toodud alused, mil kostja maksab juhatuse liikmele hüvitist juhatuse

liikme kolme kuu tasu suuruses summas ja rahalist hüvitist saamata jäänu puhkuse päevade

eest. Lepingu p 3.2.5.1. sätestab, et sihtasutus vabaneb juhatuse liikmele kolme kuu tasu

suuruses summas hüvitise maksmise kohustusest, kui juhatuse liikme ennetähtaegse

tagasikutsumise põhjuseks on juhatuse liikme poolt oma ametiülesannete täitmisel seaduse,

sihtasutuse põhikirja, asutajate otsuste või lepingu süüline rikkumine. Seega, kui juhatuse

liige kutsutakse ennetähtaegselt tagasi tema kohustuste rikkumise tõttu, ei kuulu talle

väljamaksmisele ka mistahes hüvitised. Seetõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt

kasutamata jäänud puhkuse hüvitist. Tegemist ei ole töösuhtega, ning kuigi juhatuse liikme

lepingus on hagejale ette nähtud mõningad töösuhtele omased hüvitised, kuuluvad need

lepingu kohaselt hagejale välja maksmisele üksnes juhul, kui hageja tegevus juhatuse

liikmena on olnud nõuetekohane. Lisaks märgib kostja, et hageja saamata jäänud puhkuse

hüvitise arvestus ei ole õige. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 Keskmise töötasu

maksmise tingimused ja kord § 2 lg 2 sätestab, et keskmine töötasu arvutatakse arvutamise

vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on

töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas

8(24)

Tsiviilasi nr 2-20-11673

arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. Kõnealune määrus reguleerib küll töösuhetes

tekkinud hüvitise nõudeid, kuid juhatuse liikme lepingus on hagejaga kokku lepitud

töösuhtele sarnane puhkuse andmise ja hüvitamise kord. Käesoleval juhul kutsuti hageja

kostja juhatuse liikme kohalt tagasi 23.07.2020. Seega on vajaduse tekke kuule eelnenud 6

kalendrikuud jaanuar-juuni, 2020. Vastava perioodi juhatuse liikme tasu kokku oli 15335,10

eurot (2563,20 + 2558,40 + 2558,40 + 2551,20 + 2547,00 + 2556,90) ning hüvitise suurus

seega 3437,17 eurot (15 335,1/174*39).

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

18. Hageja leiab, et kostja väide, et hageja ei andnud L T kriminaalmenetluse kohta teavet või, et

ta üritas jätta muljet nagu ta ei teaks midagi kriminaalmenetluse käigust, ei vasta tõele.

Hooldekodu nõukogu 11.02.2020 ja 10.03.2020 protokollid lükkavad kostja väited ümber.

Protokollidest nähtuvalt on hageja andnud kõik temale kriminaalmenetlusest teadolevad

asjaolud edasi suuliselt 11.02.2020 ja 10.03.2020 toimunud hooldekodu nõukogu istungil

(selgitused protokollitud). Hageja selgitas, et on L T vestelnud ja küsinud teavet, samuti on

ta lubanud kaks hooldekodu töötajat kriminaalasjas menetlustoimingule. Hageja ja nõukogu

said L T suhtes kriminaalasjas kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusest teada 2020. a

märtsi alguses läbi Narva-Jõesuu Linnavalitsuse. Kohtuotsus ei olnud pärast selle tegemist

kohtulahendite andmebaasist koheselt kättesaadav, uurija/prokurör ning Narva-Jõesuu

Linnavalitsus kannatanu esindajana ega Volikogu ei edastanud Hooldekodule teavet.

Uurimisasutused ei avanud hooldekodule saadetud paaris päringus kriminaalasja sisu või

asjaolusid, teavet kahtlustuse sisu või päringute esitamise põhjuste kohta. Vastavalt KrMS §

214 lg 1 võib kohtueelses menetluses avaldada andmeid ainult prokuratuuri loal ja tema

määratud ulatuses, arvestades seaduses sätestatud piiranguid ja tingimusi. Seevastu

Hooldekodu nõukogu liikmed, kes olid ühtlasi Narva-Jõesuu Linnavolikogu liikmed (I T ja

S M), omasid oluliselt rohkem teavet nii kriminaalmenetluse eseme kui ka menetluse käigu

kohta, kuna Narva-Jõesuu linn esindas kannatanut kriminaalasjas ja oli esitanud

kriminaalasjas tsiviilhagi. Hea tavaga oleks kooskõlas olnud see, kui kannatanu esindaja

Narva-Jõesuu Linnavalitsus või Volikogu (või vähemalt need liikmed, kes on Hooldekodu

nõukogu liikmed) oleks hooldekodu juhatusele/nõukogule andnud teavet selle töötaja suhtes

toimunud kriminaalmenetluse käigust.

19. Samuti ei ole nõukogu liikmed eraldiseisvalt ega nõukogu kollegiaalse organina teinud otsust

ega andnud hagejale korraldust lõpetada koheselt L T tööleping. Nõukogu on kollegiaalne

organ. Kui kostja väidab, et hageja rikkus nõukogu korraldust, peab hooldekodu esitama

nõukogu kui kollegiaalse organi otsuse, millest on näha selge korraldus ja hääletustulemus.

Nõukogu otsuse vorminõuded on sätestatud SAS §-s 30. Nõukogu istungi protokollidest

nähtuvalt on nõukogu seitsmest liikmest kaks liiget soovinud L T töölepingu kohest

lõpetamist, kuid on hiljem oma seisukohta muutnud, sest ei ole sellega kaasuvast

hooldekodu tegevusloast ilmajäämise probleemi suutnud lahendada. Ilmselgelt ei tahtnud

hooldekodu nõukogu hagejale korraldust anda, sest otsuse tulemina oleks hooldekodu

jäänud koheselt ilma õigusest osutada ööpäevaringset erihoolekandeteenust (SHS § 102 lg 4)

ja üldhooldusteenust oleks olnud võimatu ilma õeta nõuetekohaselt osutada. Samas oli

otsuse tegemine üksnes nõukogu pädevuses kuni 29.07.2020 kehtinud põhikirja p 3.2.3 järgi.

11.02.2020 on nõukogu arutanud õiguskantsleri külastust ja sellest lähtuvalt kolme

meditsiiniõe palkamise vajadust. Hageja selgitas, et meditsiiniõdede leidmine on äärmiselt

keeruline seoses tööpiirkonna tööturul valitseva kvalifitseeritud tööjõu puuduse ja

Hooldekodu rahalise võimekusega maksta konkurentsivõimelist palka. Hageja ja nõukogu

olid protokollist nähtuvalt omavahel konsensusel, et nad saavad teha õiguskantsleri

soovituste järgimiseks edasiminekuid eelarve piirides.

9(24)

Tsiviilasi nr 2-20-11673

20. 11.02.2020. a koosolekule järgnevalt hageja: tagas, et L T käitub töösuhte ajal õiguskuulekalt

ja sõlmis L T kirjaliku kokkuleppe, mille järgi ta aitab uut personali koolitada ja töösuhe

temaga lõpetatakse esimesel võimalusel, kui uus õde on leitud; jätkas meditsiiniõdede

otsimist. Hageja ei tegelenud ka ainult L T asendaja otsimisega, vaid tegeles laiemalt õdede

otsimisega. Nõukogu lubatud kaasabi meditsiiniõdede otsimisel ei osutanud ja sobivaid

kandidaate ei pakkunud kuni juhatuse liikmega lepingu lõpetamiseni. Hageja selgitas, et

olukord uute töötajate leidmiseks on keeruline ja kohus ei ole L T rakendanud töötamise või

teatud tegevusalal tegutsemise keeldu. Nõukogu ei andnud 10.03.2020 koosolekul hagejale

korraldust lõpetada tööleping L T koheselt. Vastupidi, nõukogu leidis, et töölepingut ei saa

lõpetada enne uue meditsiiniõe tööle asumist. Ka nõukogu liikmed pidasid tõenäoliseks, et

sobivate meditsiiniõdede leidmine võib kujuneda ajaliselt pikaks protsessiks. Hageja võttis

tarvitusele kõik meetmed L T asendamiseks, st sisestas vastavad töökuulutused, suhtles

Narva Haigla peaarstiga, koduõendusteenuse osutajaga, otsis Hooldekodu õdede kohtade

täitmiseks töötajaid jne. Hageja sai 10.03.2020 nõukogult korralduse küsida

Sotsiaalkindlustusametilt L T töölepingu lõpetamise kohta seisukoht ja jätkata

meditsiiniõdede otsimist. Pärast 10.03.2020. a koosolekut järgis hageja nõukogu poolt seatud

ülesandeid.

21. Hageja on seega seisukohal, et kostja poolt esitatud põhjendustest nähtuvalt heidetakse talle

ebamääraselt ette L T kriminaalmenetluse kohta info andmata jätmist kontekstis, kus tal oli

piiratud juurdepääs infole ja kaks nõukogu liiget omasid Narva-Jõesuu Vallavolikogu

liikmetena oluliselt rohkem teavet kriminaalmenetluse käigust aga ei jaganud seda infot

hooldekodu nõukogule ega juhatusele. Samuti heidetakse hagejale sisuliselt ette seda, et ta ei

leidnud pandeemia ajal piisavalt kiiresti kvalifitseeritud meditsiiniõde. Arvestama peab

kostja etteheidet juhatuse igapäevase majandustegevuse juhtimise ja korraldamise, kõikide

kohustuste ja ülesannete kogumi ning mahu, sh pandeemiast tingitud lisategevuste

kontekstis. Ainuüksi pandeemiast tingitud lisategevused olid hooldekodu jaoks

suuremahulised. Samas suutis hageja tagada, et hooldekodu oli kriisiolukorraks igati

valmistunud ja suutis sellega toime tulla

22. Hageja on seisukohal, et juhatuse liikme tagasikutsumine põhjusel, et põhikiri ja asutaja

otsus jäeti viivitamatult registripidajale esitamata, on vastuolus seaduse, põhikirja ja juhatuse

liikme lepingust tuleneva kohustusega. Hageja juhtis kirjalikult tähelepanu põhikirja ja

asutaja otsuse puudusele, informeeris oma juht- ja kontrollorganeid täites seeläbi oma

kohustust, aga Hooldekodu nõukogu ja asutajad jätsid talle vastamata ja juhised andmata.

Ebaõige on kostja väide, et hageja juhtis 19.06.2020 kirjas tähelepanu ainult ühele

võimalikule puudusele. Hageja poolt nõukogule ja asutajatele saadetud 19.06.2020

pöördumises on välja toodud kaks puudust ja nende sisu põhjalikult selgitatud kolmel

leheküljel. Ekslik on kostja seisukoht (kostja vastuse p 2.10), et äriregister pidi hindama

põhikirja registreerimisel üksnes seda, kas äriühing on vastu võtnud otsuse uue põhikirja

redaktsiooni kinnitamiseks. Asutaja valis üldsõnalise otsuse asemel detailse otsuse vormi ja

pidi tagama, et see on täpne ega võimalda äriregistril jätta kanne tegemata. ÄS § 33 lg 5 ja

SAS § 41 lg 3 järgi ei tee äriregister pimesi otsust, vaid hindab kande aluseks olevaid

dokumente. Ekslik on kostja seisukoht, et hageja takistas uue põhikirja edastamist

äriregistrile. Hooldekodu juhatus esitas vaide Linnavolikogu 27.05.2020. a otsusele viimasel

päeval, sest Hooldekodu nõukogu ja asutaja jätsid juhatuse 19.06.2020 seisukohanõudele

vastamata. Vaide esitamine on haldusmenetluse seaduses ettenähtud võimalus ja vaiet on

võimalik igal ajal tagasi võtta, sh koheselt. Ebaõige ja tõendamata on kostja nõukogu

23.07.2020 otsuses esitatud väide, et hageja on avaldanud Äriregistrile soovi võtta tagasi

teise juhatuse liikme poolt esitatud põhikiri. Kostja ei ole esitanud äriregistrile avaldust jätta

põhikiri vastu võtmata või võtta kandeavaldus ja uus põhikiri tagasi. Registripidaja avastas I

T esitatud dokumentides puudused ja tegi 22.07.2020 määruse nr S 40021944/M12, millega

määrati puuduste kõrvaldamiseks 15-päevane tähtaeg. Kostja väited, et Hooldekodu juhatuse

10(24)

Tsiviilasi nr 2-20-11673

19.06.2020 pöördumine, vaie ja pöördumine äriregistrile oleksid kuidagi omakasupüüdlikud,

on asjakohatud ja väärad. Hageja ametiaeg pidi lõppema niikuinii mõne kuu pärast,

21.09.2020, hageja arvestas lepingu lõppemisega. Hageja on seisukohal, et asutajale ja

nõukogule tähelepanu juhtimine uue põhikirjaga seonduvates küsimustes, ei ole käsitletav

juhatuse liikme kohustuste rikkumisena, sh olulise rikkumisena. Juhatuse liikme lepingu ja

sellest tuleneva kohustuse rikkumisena ei saa ette heita tegu, millega täideti juhatuse liikme

lepingu p-des 2.1-2.2.2. sätestatud kohustusi. Sihtasutuse juhatusel lasub SAS § 23 lg 1

järgselt hoolsuskohustus, mille hulka kuulub kohustus tagada, et sihtasutuse tegevus ja

dokumentatsioon on seadusega ja sihtasutuse eesmärkide ja huvidega (SAS § 41 lg 3)

kooskõlas. I T algatatud Hooldekodu põhikirja muutmine oli Narva-Jõesuu volikogus

arutusel kolm korda, millest kahel korral volikogu seda ei kinnitanud. Esimesel korral oli

põhjuseks põhikirja sõnastus, SAS-le mittevastavus ja see, et uue põhikirja koostamisel olid

kõrvale jäetud nii juhatus kui nõukogu. Teisel korral ei saadud piisavalt poolthääli, sest

opositsioon pidas põhikirja SAS-le mittevastavaks. Kolmandal korral arutati põhikirja

muutmist samas sõnastuses nagu eelmisel kahel korral (kõik muudetavad punktid samad),

nõukogu ja juhatuse arvamust oli jäetud küsimata ning nad protsessi kaasamata. Hooldekodu

nõukogu 10.03.2020 koosolekul osalenud kolmel liikmel lõppes ametiaeg 2020. aasta märtsi

lõpus ja kaks nõukogu liiget astusid ise tagasi. Sisuliselt vahetus kogu nõukogu, v.a. I T.

23. Kostja on esitanud hagejale etteheite seoses L T puhkuse ajaks asendustöötaja tööle võtmine.

L T viibis 2019 aprillis, mais ja juulis reaalselt seadusega ettenähtud puhkusel. Hageja leiab,

et juhatusel oli õigus asendustöötaja tööle võtta puhkuste perioodiks, et tagada teenuste

katkematu osutamine. L T sai lisatasu, sest hooldekodu teise õe ametikoht oli täitmata, L T

käis ka oma tööpäeva välisel ajal ja puhkepäevadel sidumisi ja muid edasilükkamatuid

protseduure tegemas. Lisatasusid said kõik töötajad, kes täiendavaid tööülesandeid täitsid.

Kõik toimus eelarve piires ja vastastikuste kokkulepete alusel.

24. Kostja väidab, et ta ei esitanud hagejale juhatuse liikme lepingu ülesütlemise avaldust, sest

nõukogul ei olnud juhatuse liikme lepingut või sellele juurdepääsu, lepingus puudus

nõukogu esimehe ja sünniajad ning isikukood ning lepingu sõlmimise asjaolud teadmata.

Juhul, kui hooldekodu tänasel juhatusel või nõukogul tekkis küsimusi, kas nõukogu

esimehel oli volitus lepingu sõlmimiseks, siis oleks võinud avada äriregistrist äritoimiku ja

veenduda, et nõukogu on teinud 14.09.2015 vastavasisulise otsuse Samuti on nõukogule

teada, kus asuvad nende tegevusega seotud dokumendid. Juhatuse liikme lepingu p-des 3.2.4

ja 3.2.5.1 eristatakse 3-kuu tasu suuruses hüvitist ja puhkusehüvitist. Viidatud punktid

koostoimes lepingu p-ga 4.1 ja selle alusel rakenduva TLS §-ga 71 võimaldavad üheselt

jõuda järeldusele, et hagejal on lisaks 3-kuu palga suurusele hüvitisele õigus hüvitis

kasutamata jäänud puhkuse eest. Hageja ei nõustu kostja toodud arvestusega.

Puhkusehüvitise on hageja arvestanud vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr

91 § 2 lg-le 2. Kostja leiab, et puhkusehüvitis tuleb arvestada vajaduse tekke kuule eelnenud

6 kuu põhiselt (jaanuar-juuni 2020. a). Seda on hageja teinud hagiavalduse p-s 3.5 –

määratlenud vajaduse tekke kuule eelnenud 6 kuulise perioodina 01.01.2020 – 30.06.2020

ning esitanud pangakonto väljavõtte sel perioodil sissenõutavaks muutunud tasude kohta.

Määruse nr 91 kohase kalkulatsiooni järgi on kasutamata puhkuse hüvitis 39 päeva eest

4011,33 eurot.

KOHTUISTUNG

25. Hageja jäi 13.06.2023 kohtuistungil varem esitatud seisukohtade juurde. Hageja selgitas

täiendavalt, et nõukogu on selle heaks kiitnud, et õde ei saa enne vallandada, kui ei ole uus

leitud, sest vastaselt juhul oleks hooldekodu tegevusloa kaotanud. Õe ametikoht oli

spetsiifiline, s.t ta pidi olema läbinud vaimse hooldega tegelemise koolituse. Hageja märkis,

et kriminaalasja kajastav menetlus on salastatud ja seda infot ei ole õigust saada ilma

11(24)

Tsiviilasi nr 2-20-11673

prokuratuuri vastava kirjaliku nõusolekuta. Seega ei saanud hageja kriminaalmenetluse kohta

teavet saada ja isegi, kui ta oleks saanud, ei olnud tal õigust seda kolmandatele isikutele

edastada. Hagejale ei selgitatud temaga lepingu lõpetamise asjaolusid ning hageja sai sellest

teada alles järgmise päeva hommikul. Põhikirja äriregistrile esitamise kohta märkis hageja, et

ta suhtles nõukogu esimehe ja mitme nõukogu liikmega ja nõukogu liikmed ütlesid, et vastus

tuleb, aga talle ei vastatud.

26. Kostja vaidles kohtuistungil hagile vastu. Kostja hinnangul jäi uue medõe leidmise hageja

passiivsuse taha ja kui töötaja otsimisega hakkas uus juhatus tegelema, leiti kiiresti mitu

kandidaati. Peamine etteheide, mis tõi kaasa ka juhatuse liikme tagasikutsumise, oli

pikaajaline passiivsus. Juhatuse liige ei tegutsenud sihtasutuse huvides ega täitnud juhatuse

liikme ülesandeid piisava hoolsusega. Ilmnenud on ka hageja täiendav rikkumine ning kostja

on 04.04.2023 menetlusdokumendis esitanud nõude kostja vastu. Hageja on koolituskeskuses

„Luwi“ osutanud teenust koolitajana samal ajal, kui ta täitis juhatuse liikme kohustusi.

Niisugune tegevus on otseses vastuolus nii põhikirjaga kui ka juhatuse liikme lepinguga,

kuna juhatuse liikmel ei olnud õigust ilma nõukogu loata mujal tööülesandeid täita. Seega

esinevad täiendavad alused, mis õigustavad juhatuse liikme tagasikutsumist, mis ei olnud

juhatuse liikme tagasikutsumise hetkel nõukogule teada. Asjaolud on neile teatavaks saanud

hiljem, aga nendele võib täiendavalt tugineda. Täiendav rikkumine oli veel ka kostja ruumide

tasuta rendile andmine MTÜ-le spordiklubi „Kajakas.“ Nendes rendilepingutes oli märgitud,

et spordiklubil „Kajakas“ on kohustus neid ruume remontida, kuid puudub teave kas see

remont oli teostatud ja millises mahus. Selliseks tasuta ruumide kasutusse andmise lepingu

sõlmimiseks ei olnud juhatuse liikmel nõukogu heakskiitu ja nõukogu otsust, mis on sellise

lepingu sõlmimisel kohustuslik, seega on kostjal saamata jäänud mitmete aastate üüritulu.

Kostja selgituste kohaselt kulmineerus olukord hageja ja kostja vahel põhikirja äriregistrile

esitamata jätmisega. Kuna hageja tegutses kostja huvide vastaselt otsustas nõukogu ta tagasi

kutsuda siis ning see seondub ajaliselt põhikirja äriregistrile esitamata jätmisega ja hageja

tegevusega, kus ta järjepidevalt tegutses kostja huvide vastu, esitas vaideid ja ei täitnud

juhatuse liikme ülesandeid.

27. Hageja leidis, et kostja esitatud nõuded ei ole tõendatud ning on 04.04.2023 kostja esitatud

menetlusdokumendi menetlusse võtmise vastu. Kohus võttis eelnimetatud dokumendi

menetlusse.

HAGEJA TÄIENDAV SEISUKOHT

28. Hageja jääb jätkuvalt hagiavalduses ja kostja vastusele 30.11.2020 esitatud vastuväidete ja

põhjenduste juurde, aga täpsustab seisukohti. Nõukogu 11.02.2020 ja 10.03.2020

protokollidest nähtuvalt on hageja andnud kõik temale kriminaalmenetlusest teadolevad

asjaolud edasi suuliselt 11.02.2020 ja 10.03.2020 toimunud Hooldekodu nõukogu istungil.

Hagejale ei ole esitatud korraldust lõpetada töösuhe L T. 11.02.2020 ja 10.03.2020 nõukogu

protokollis puudub nõukogu otsus või isegi ühe nõukogu liikme korraldus lõpetada leping

viivitamatult ning nõukogu ei määranud tähtaega, mis ajaks peab olema kvalifitseeritud õed

tööle võetud. Hageja leiab, et ta on juhatuse liikme kohustusi täitnud nõukogu juhiste alusel

vastavalt juhatuse liikmelt eeldatavale hoolsusele oma ülesannete täitmisega järgmiselt:



koostas kirjaliku pöördumise Sotsiaalkindlustusametile seonduvalt töötajaga ja sai

Sotsiaalkindlustusametilt kirjaliku kinnituse, et tervishoiuteenuse osutamist

reguleerivatest õigusnormidest ei tulene kohustust L T tööleping koheselt lõpetada;



tagas, oma töö- ja juhtimisülesannete täitmisega et L T käitub edasise töösuhte ajal

õiguskuulekalt ja täidab tööülesandeid oodatava hoolsusega. Sõlmis L T kokkuleppe,

mille järgi ta aitab uut personali koolitada ja selgitas, et töösuhe temaga lõpetatakse

esimesel võimalusel, kui uus õde on leitud;

12(24)

Tsiviilasi nr 2-20-11673



jätkas Hooldekodu tegevusloa säilitamiseks vajalike meditsiiniõdede otsingutega, mis

osutus äärmiselt keeruliseks ka pandeemia tõttu;



suhtles piirkonna tervishoiuteenuse osutajate juhtidega õdede leidmiseks, aga ka neil oli

läbivalt tõsiseid probleeme samas piirkonnas meditsiiniõdede leidmisega. Haiglad

kaasasid olemasolevaid meditsiiniõdesid lisakoormusega ja maksid neile oluliselt

suuremat palka kui Hooldekodu oli suuteline tasuma. Hageja andis selle kohta nõukogule

infot;



otsis koostöövõimalusi koduõendusteenuse pakkujatega. Hageja sai 30.06.2020. a OÜ-lt

TNP Konsultatsioonid sobiva pakkumise koduõendusteenuse osutamiseks alates 2020.

aasta sügisest, kuid enne lepingu allkirjastamiseni jõudmist kutsuti ta juhatuse liikmest

ametikohalt tagasi.

29. Kui hageja oli esitanud nõukogule, nõukogu esimehele ja asutajale ehk Narva-Jõesuu

Linnavolikogule ja Linnavalitsusele järelepärimise, milles juhiti tähelepanu probleemidele ja

vastuoludele dokumentides, jäi hageja ootama juhiseid, kuidas sellises olukorras toimida.

Vastust ta ei saanud. Seega ei ole õige hooldekodu nõukogu 23.07.2020 esitatud väide, et

juhatus on eiranud nõukogu poolseid korduvaid meeldetuletusi, sest nõukogu ei teinud

meeldetuletusi ega vastanud ka juhatuse päringutele. Ekslik on ka kostja seisukoht, et

äriregister pidi hindama põhikirja registreerimisel üksnes seda, kas äriühing on vastu võtnud

otsuse uue põhikirja redaktsiooni kinnitamiseks. Asutaja valis üldsõnalise otsuse asemel

detailse otsuse vormi ja pidi tagama, et see on täpne ega võimalda äriregistril jätta kanne

tegemata. Äriseadustiku (ÄS) § 33 lg 5 ja SAS § 41 lg 3 järgi ei tee äriregister pimesi otsust,

vaid hindab kande aluseks olevaid dokumente. Arvestada tuleb ka, et Hooldekodu põhikirja

muutmine oli Narva-Jõesuu volikogus arutusel kolm korda, millest kahel korral volikogu

seda ei kinnitanud. Esimesel korral oli põhjuseks põhikirja sõnastus, SA seadusele

mittevastavus ja see, et uue põhikirja koostamisel olid kõrvale jäetud nii juhatus kui

nõukogu. Teisel korral ei saadud piisavalt poolthääli. Kolmandal korral arutati põhikirja

muutmist samas sõnastuses nagu eelmisel kahel korral, nõukogu ja juhatuse arvamust oli

jäetud küsimata ning nad protsessi kaasamata. Seega leiab hageja, et ta ei ole enda kohustusi

rikkunud.

30. Hageja ei ole nõus kostja 13.06.2023 esitatud väitega, et hageja ei ole puhkusehüvitist õigesti

arvestanud. Puhkusehüvitise on hageja arvestanud vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.06.2009

määruse nr 91 § 2 lg-le 2. Kostja leiab, et puhkusehüvitis tuleb arvestada vajaduse tekke

kuule eelnenud 6 kuu põhiselt (jaanuar-juuni 2020). Määruse nr 91 kohase kalkulatsiooni

järgi on kasutamata puhkuse hüvitis 39 päeva eest 4011,33 eurot.

31. Hageja ei nõustu ka tema vastu esitatud töötasu tagasinõudega. Hageja hinnangul on nõue

aegunud üldise aegumise sätete alusel enne 12.08.2017 sissenõutavaks muutunud nõuete osas

ja tasaarvestust ei saa kohaldada. Hagejale maksti juhatuse liikme tasu vastavalt juhatuse

liikme lepingule, see on lepingust tulenev kohustus, mis ei ole ära langenud ega tühistatud

ning töötasu on saadud õiguslikul alusel juhatuse liikme ülesannete ja kohustuste täitmise

eest. Kostjale oli ka teada, et hageja tegeles erialase koolitustegevusega. Hageja ei ole

koolitustegevust kunagi varjanud ning kostja on seda tegevust aktsepteerinud kogu hageja

juhatuse liikme lepingu kehtivuse aja, s.t üle 9 aasta. Hageja poolt loengute pidamine ei

kahjustanud kuidagi tema tööülesannete täitmist ja sellekohaseid etteheiteid ei ole kostja

hagejale kunagi esitanud, puudub lepingu süüline rikkumine ja kahju tekitamine, seega

puudub alus juhatuse liikme töötasu tagasinõude esitamiseks. Vastavalt juhatuse liikme

lepingu punktile 3.1.3. sisaldab juhatuse liikmele makstav põhitasu ka hüvitist ärisaladuse

hoidmise eest ja hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest. Neid hüvitisi ei ole kostja arvesse

võtnud ja kostja esitatud arvutused ning hüvitisenõue ei vasta ei arvutuslikult ega ka sisuliselt

tegelikele asjaoludele ning lepingu tingimustele. Hageja on teavitanud kostjat oma

koolitustegevusest ja kuulumisest MTÜ H, Teabe ja P ja MTÜ E. See on kostjale teada

13(24)

Tsiviilasi nr 2-20-11673

hiljemalt 22.09.2010. Hageja esitab ka vastuväite kostja nõudele MTÜ-lt S ruumide tasuta

kasutamise hüvitamiseks summas 8654,4 perioodi eest alates 01.04.201 kuni 31.03.2022.

MTÜ S ja enne MTÜ moodustamist tegutsenud spordihuviliste grupid kasutasid kostja

keldriruumides asuvat treeningruumi juba aastaid enne 01.04.2017 koostöölepingu

sõlmimist Narva Jõesuu linnavalitsuse ettepanekul ja teadmisel. Koostöölepinguid

linnavalitsuse ja hooldekodu vahel on regulaarselt uuendatud ja pikendatud. Nimetatud

asjaolud on SA nõukogule varasemalt teada. Originaaldokumente hageja valduses peale

juhatuse liikme kohalt vabastamist enam ei ole. 01.04.2017 koostöölepingu punktist 2.1.

nähtub, et MTÜ S on paigaldanud elektromagnetlukuga suletava, hädaväljapääsu nõuetele

vastava ukse ja selle luku töötamine on ühendatud hooldekodu ATS-ga. Lepingu kohaselt

rentnik tellib ja korraldab kahe aasta jooksul oma kuludega treeninguruumi kogu

elektrisüsteemi remondi ja elektriohutusnõuetega vastavusse viimise, paigaldab

voolumõõtja ning renoveerib ja viimistleb treeninguruumi lae. Seega on MTÜ K

kasutusõiguse vastu Kostja vara parendanud. Ei ole selge, miks on kostja nõude esitanud

hageja, mitte MTÜ K vastu. Hageja tegevus ei vasta kahju tekitamise koosseisule ning kostja

on säästnud remondikulusid.

32. Hageja leiab, et O S ja L T on teostanud töövõtulepingutes kokkulepitud töö L T ametliku

puhkuse ajal ja O S töö eest väljamakstud tasu ei ole kostjale tekitatud kahju. Kostja ei ole

tõendanud enda poolt väidetud asjaolu, et O S või L T ei ole teostanud kokkulepitud tööd.

Tööajaarvestuse tabelites on kirjas sellel kohal töötava L Ta nimi, sest asendaja ei töötanud

hooldekodus sellel ametikohal, vaid asendas T töövõtulepingu alusel, mistõttu tööandja teda

tööajaarvestuse tabelisse ei lisanud. Nõue on esitatud ka vale isiku vastu ja puudub alus ning

põhjus nõuda töövõtulepingute alusel väljamakstud summasid tagasi kelleltki teiselt kui raha

saajalt.

KOSTJA TÄIENDAV SEISUKOHT

33. Kostja on varem esitatud seisukohal, et hageja jättis olulisel määral täitmata enda kohustused

juhatuse liikmena ning rikkus kostja põhikirja ja süüliselt seadust, mistõttu esines mõjuv

põhjus tema tagasikutsumiseks enne tema volituste lõppemist. Hageja oli L T suhtes

toimuvast kriminaalmenetlusest teadlik ning kohtuotsus jõustus 19.12.2019, mil see avaldati

ka Riigi Teatajas ning oli mh hagejale vabalt kättesaadav. Õiguskantsler viitas juba 2018.

aasta kontrollkäigul, et vajalik on kolme õe töötamine/teenuse osutamine hooldekodus, kuid

sellele vaatamata ei olnud hageja leidnud vajalikku ja sobivat personali ning tegi vastava

töökuulutuse esmakordselt avalikuks alles 13.03.2020 pärast nõukogu koosolekut. See

tõendab hageja poolt juhatuse liikme kohustuste olulist rikkumist ja hooldekodu töö

ebapiisavat juhtimist. Hageja tõi esile, et ta otsis koostöövõimalusi ka koduõendusteenuse

pakkujatega ja sai 30.06.2020 OÜ-lt T sobiva pakkumise koduõendusteenuse osutamiseks.

Kostja märgib, et TNP K OÜ otsis ise koostööpartnereid ja saatis tutvumiseks

koostöökokkuleppe kavandi. Seega ei panustanud hageja teenuseosutaja otsimisse. Vajaliku

personali mitteleidmist ei saa põhjendada ka rahaliste vahendite puudumisega. Hooldekodu

planeerib eelarve vastavalt seatud eesmärkidele ning juhatuse pädevuses oli mh struktuuri

muutmine, lisatasude määramine jne. Seejuures tuleb rõhutada, et kui kostjal oli piisavalt

rahalisi vahendeid hagejale preemiate maksmiseks, siis ei ole alust väita, et töötajate

tasustamiseks rahalised vahendid puudusid. L T kui õde ei ole kantud hooldekodu

tegevusloale, kuna ta ei ole vahetuks erihoolekandeteenuse ega üldhooldusteenuse osutajaks,

vaid täidab õe ametikohast tulenevaid ülesandeid. See tuleneb Sotsiaalkindlustusameti

vastusest hagejale. Seega on väär hageja väide, et L T lahkumisega kaotab kostja tegevusloa

ning hageja on viinud kostja eksitusse. Hageja üritab oma tegevusetust õigustada ka sellega,

et nõukogu ei teinud otsust ega andnud hagejale korraldust lõpetada tööleping L T koheselt.

Antud toimingu tegemine ei kuulu nõukogu pädevusse. Vastavalt kostja põhikirjale sõlmib

14(24)

Tsiviilasi nr 2-20-11673

lepinguid ja ütleb üles juhatuse liige, keda määrab nõukogu. Juhatuse liige oma tegevuse ja

tegevusetuseta seadis aga ohtu hooldekodu klientide vara.

34. Ajal, kui L T viibis puhkusel vormistas hageja tema asendajaks L T tütre O S. O S töötas

samal ajal teise tööandja juures ning ei käinud faktiliselt tööl hooldekodus. Tegelikult jätkas

töötamist L T, kes sai selle eest lisatasu. Kostjale tekitatud kahju seisnes alusetult tehtud

töötasu maksetes O S 882,15 eurot. Asjaolu, et kostjal on nõudeõigus O S vastu alusetult

saadu tagastamiseks, ei välista kostja nõudeõigust hageja kui juhatuse liikme vastu, kes on

oma tegevusega (töötasu maksmine isikule, kes ei ole tööl käinudki) kostjale kahju

tekitanud. Kostjale kahju tekitamine on vaieldamatult käsitletav juhatuse liikme kohustuste

olulise rikkumisena.

35. Hageja on rikkunud ka juhatuse liikme lepingu punktis 2.2.5 sätestatud kohustust mitte

osaleda kostja nõukogu loata teiste ühingute juhtimises või töös. Hageja väited, et nõukogu

oli vastavast asjaolust teadlik, on paljasõnalised. Hageja on esitanud avalduse, milles teavitab

nõukogu oma osalusest mittetulundusühingutes, kuid puudub info selle kohta, millisel viisil

see edastati ning milline oli nõukogu vastus. Kostja lähtub tekitatud kahju suuruse

tuvastamisel hagejale makstud töötasust ja OÜ-le L osutatud teenuse mahust, jättes

arvestamata koolituste ettevalmistamiseks kulunud aja, samuti pole kostjal teavet, millises

mahus tegeles hageja teiste mittetulundusühingute tegevuses ja töös, milliste liige või

juhatuses ta oli. Hageja osutas kõrvaltegevusena koolitusteenust kokku 73,25 tundi ning sai

kostjalt alusetult tasu 879,82 eurot, võttes aluseks hageja tunnitasu kostja juures.

36. MTÜ-ga S tasuta üürilepinguid sõlmides rikkus hageja juhatuse liikme lepingu punkti 2.2.2

ja kostja põhikirja punkti 6.5. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse ja kostja vahel sõlmitud

koostöölepingud lõppesid 02.05.2015. Alates 02.05.2015 oli juhatuse liikmel kohustus

sõlmida ruumi üürileping üürnikuga tasu eest. 11.06.2009 sõlmitud linnavara tasuta

kasutamise lepingu nr 4.1.1/5 p 2.1.1. sätestab, et hoone kasutajal on õigus kasutada vara

(s.o Metsa 5 asuvaid ruume) vastavalt otstarbele - eakate hooldusteenuse osutamine.

Lepingu punkt 2.1.2. kohaselt on kasutajal õigus teha omal kulul vara parendusi omaniku

kirjalikul nõusolekul. Eeltoodust nähtub, et hagejal puudus õigus MTÜ-ga S

koostöölepingute sõlmimiseks, kuivõrd puudus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kirjalik

nõusolek ruumide kasutamiseks muul otstarbel kui eakate hooldamine ning remonttööde

teostamiseks. Lepingu punkt 2.2.9 kohaselt ei või kasutaja ehk kostja anda vara kasutamist

üle kolmandale isikule. Ruumide kasutusse andmiseks on vajalik ruumide omaniku ehk

Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kirjalikku luba, millele eelneb üürilevõtja taotlus, kostja

nõukogu otsus ja kostja juhatuse taotlus. Hagejal puudus igasugune õigus ruumide tasuta

kasutada andmiseks MTÜ-le S ning hageja tekitas kostjale kahju 60 kuu jooksul. Kostja on

kahjunõude esitamisel aluseks võtnud 21.05.2015 kinnitatud kostja hinnakirja, mille kohaselt

on abiruumide kasutamise eest ettenähtud tasu 0,60 eurosenti ruutmeetri eest kuus. Ühes

kuus oleks pidanud üüritasu olema 144,24 eurot (240,4*0,6=144,24). Seega jäi hageja

tegevuse tõttu saamata treeningruumi kasutamise eest tasu kokku 8654,4 eurot

(60*144,24=8654,4). Kahju on sihtasutusele tekitanud just hageja oma tegevuse või

tegevusetusega, mitte MTÜ S, kes kasutas ruume vastavalt lepingus sätestatule ja heas usus.

37. Hageja leiab, et kostja nõuded on suures osas aegunud, kuid sealjuures ei ole täpsustatud,

millised nõuded ja millises ulatuses on hageja hinnangul aegunud. Kostja märgib, et isegi

juhul, kui nõuded oleksid kasvõi osaliselt aegunud, kuulub kohaldamisele VÕS § 200 lg 2,

mis sätestab, et tasaarvestav pool võib oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ka juhul,

kui tasaarvestava poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude

aegumist.

15(24)

Tsiviilasi nr 2-20-11673

38. Eeltoodust tulenevalt on kostja nõuded hageja vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumise

tõttu kokku 10416,37 eurot (879,82+8 654,4+882,15=10 416,37). Juhul, kui kohus otsustab

hageja nõude kas osaliselt või täielikult rahuldada, palub kostja kohtul hageja nõue

tasaarvestada kostja nõudega kattuvas osas.

KIRJALIK MENETLUS

39. Kuna mõlemad pooled nõustusid asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses, Viru Maakohus

22.08.2023 määrusega (dtl 416) otsustas vaadata tsiviilasi nr 2-20-11673 läbi kirjalikus

menetluses, andis menetlusosalistele tähtaja esitada avaldusi ja seisukohti, menetluskulude

nimekirja ning teatas otsuse avalikult teatavaks tegemise aja.

40. Kostja esitas kohtule menetluskulude nimekirja (dtl 420 jj). Hageja esitas kohtule 25.09.2023

lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja (dtl 424 jj). Hageja jääb menetluses varem

esitatud seisukohtade juurde ning täiendab varem esitatud seisukohti. Hageja märgib, et

vastavalt õiguskirjandusele ja Riigikohtu lahenditele ei hakka juriidilise isiku juhtorgani

liikme kohustuste rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg kulgema

mitte kahju tekkimisest ega rikkumisest teadasaamisest vaid rikkumise toimepanemisest.

Seega on ka SAS § 23 lg 3 alusel aegumise üle otsustamisel antud juhul aegunud kõik

nõuded juhatuse liikme vastu, mis on kostja tasaarvestusavalduse kohaselt toime pandud

rohkem kui 5 aastat tagasi enne tasaarvestusavalduse esitamist. Hageja sõlmis kostja

tasaarvestusavalduses 04.04.2022 punktis 3.14. käsitletud treeninguruumi MTÜ-le S tasuta

kasutusse andmiseks koostöölepingu 01.04.2017, mida saab antud juhul lugeda juhatuse

liikmele etteheidetava rikkumise toimepanemise ajaks ja aegumistähtaja alguseks. Kostja

esitas protsessuaalse tasaarvestuse avalduse 04.04.2022. Kostja avalduse kohaselt osutas

hageja Luwi koolituskeskusele teenust käsunduslepingu alusel perioodil 08.02.2017-

15.06.2020 ja jättis sel ajal oma töökohustused täitmata. Vastavalt juhatuse liikme väidetava

rikkumise toimepanemise ajale ja SAS § 23 lg 3 sätestatule on aegunud kõik nõuded, mis on

tekkinud enne 03.04.2017.

41. Kuna hageja on alates tasaarvestusavaldusest teadasaamisest vaielnud kostja poolt esitatud

avalduses esitatud nõuetele sisuliselt vastu kohustuste kehtetuse tõttu, siis ei kuulu

kohaldamisele VÕS § 200 lg 2 vaid kohaldada tuleb lg 4 sätestatut.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

42. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt

tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma

siseveendumuse kohaselt, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub seega osaliselt

rahuldamisele.

43. Hageja palub kohtul tunnistada kehtetuks SA Narva-Jõesuu Hooldekodu nõukogu

23.07.2020 otsuse punkt 1 või tuvastada selle tühisus ja lugeda, et juhatuse liikme ametisuhe

ja juhatuse liikme leping lõppes, kas mõjuva põhjuseta või lepingus kokkulepitud tähtaja

saabumisega 22.09.2020. Samuti palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista

puhkusehüvitis 39 kasutamata puhkusepäeva eest summas 4011,33 eurot, juhatuse liikme 3

kuu tasu suurusele vastav hüvitis summas 9900 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivis summas 60,98 eurot ning viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude

täitmiseni, lugedes viivisemääraks VÕS § 113 lg 1 sätestatud määra.

44. Hagiavaldusest tulenevalt töötas hageja kostja juhatuse liikmena alates 20.10.2010. Vaidlust

ei ole selles, et SA Narva-Jõesuu Hooldekodu juhatuse liikme tagasikutsumisel juhatuse

liikme lepingu punktist 3.2.4.2. tulenevaid hüvitisi ei maksnud.

16(24)

Tsiviilasi nr 2-20-11673

45. Sihtasutuste seaduse (SAS) § 21 lg 1 järgi võib nõukogu juhatuse liikme sõltumata põhjusest

tagasi kutsuda. Temaga sõlmitud lepingust tulenevad õiguse ja kohustused lõpevad vastavalt

lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses

käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut. SAS § 21 lg 2 kohaselt võib põhikirjaga ette

näha, et juhatuse liikme võib tagasi kutsuda ainult mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige

kohustuste olulisel määral täitmata jätmine või võimetus sihtasutust juhtida.

46. SA Narva-Jõesuu Hooldekodu põhikirja punkt 4.4. sätestab, et sihtasutuse juhatuse

koosseisus muudatuste tegemise ning juhatuse liikme tagasikutsumise enne volituste

lõppemist otsustab sihtasutuse nõukogu. Juhatuse liiget saab nõukogu tagasi kutsuda ainult

mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige juhatuse liikme poolt tema kohustuste olulisel määral

täitmata jätmine, võimetus sihtasutust juhtida, juhatuse liikme kriminaalkorras karistamine,

käesoleva põhikirja rikkumine või seaduse süüline rikkumine (dtl 174).

47. Kostja on juhatuse liikme tagasi kutsunud 23.07.2020 otsusega põhikirja punkti 4.5. alusel

(dtl 128). Hageja esitas nõude SA Narva-Jõesuu Hooldekodu nõukogu 23.07.2020 otsuse

punkti 1 kehtetuse või tühisuse tuvastamise nõudes. Seega võtab kohus esmalt seisukoha SA

Narva-Jõesuu Hooldekodu nõukogu 23.07.2020 otsuse punkti 1 kehtetuse või tühisuse

tuvastamise osas.

48. Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi ettevõtja

korraliku ettevõtja hoolsusega. Sama paragrahvi 2. lõike järgi juhatuse liikmed, kes on oma

kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise

eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi

täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.

49. Juhatuse liikme hoolsusstandardit on Riigikohus muuhulgas selgitanud 11.12.2019 otsuses

haldusasjas nr 3-17-2235/52 ÄS § 187 lg 1 järgi peab juhatuse liige oma kohustusi täitma

korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liige peab kohustuste täitmisel tegutsema heas usus

ja ühingu huvides, olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule

võtta põhjendamatuid riske. Juhatuse liige on jätnud nõutava teo tegemata ennekõike juhul,

kui ta ei ole oma kohustuste täitmisel näidanud üles hoolt, mida mõistlik inimene sellises

ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Juhatuse liikme hoolsuskohustus hõlmab ka kohustust

teha informeeritud otsuseid, sh küsida asjatundjatelt vajadusel lisateavet ja -selgitusi. Sellist

lisateabe hankimise kohustust tuleb hinnata siiski mõistlikkuse põhimõttest lähtudes

Erinevate juriidiliste isikute liikide jaoks võib juhatuse liikme hoolsusstandard olla

mõnevõrra erineva sisuga (p 13). Juhul, kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida

mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada

hoolsuskohustust rikkunuks. Üksnes ühingu jaoks negatiivse tagajärje saabumisest ei saa

rikkumist veel järeldada. Korraliku ettevõtja hoolsuse määra rakendamine oma kohustuste

täitmisel on ühelt poolt juhatuse liikme kohustus ning teiselt poolt ka äriühingu juhatuse

liikme vastutust välistav asjaolu (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Juhatuse liige tuleb lugeda

korraliku ettevõtja hoolsuskohustust järginuks eelkõige siis, kui ta on täitnud ärilise

kaalutluse reegli nõudeid. Neid nõudeid saab lugeda täidetuks juhul, kui juhatuse liige ei ole

oma tegevusest isiklikult huvitatud, ta on informeeritud määral, mida saab vastavalt

asjaoludele pidada mõistlikuks, ja kui sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige

võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu parimates huvides. Kui

eelnimetatud nõuded on täidetud, tuleb juhatuse liikme tegevus lugeda osaühingu suhtes

põhjendatuks sõltumata sellest, milline on tegelik tagajärg (vt Riigikohtu 19.06.2017.a.

lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-54-17 p 13.3)

17(24)

Tsiviilasi nr 2-20-11673

50. SA Narva-Jõesuu Hooldekodu nõukogu koosoleku protokolli kohaselt esinevad juhatuse

liikme tagasikutsumiseks mõjuvad põhjuseid.

51. Otsuse kohaselt heideti hagejale ette nõukogu eest olulise teabe varjamist töötaja L. T

kriminaalmenetluse kohta; ebaõige teabe andmist nõukogule ja linnavolikogule töötaja kohta;

töötajaga töösuhte lõpetamisest keeldumist. Hageja hinnangul ei vasta see tõele. Hooldekodu

juhatuse liige nõukogu sai L. T suhtes kriminaalasjas kokkuleppemenetluses tehtud

kohtuotsusest teada 2020. aasta aasta märtsi alguses läbi Narva-Jõesuu Linnavalitsuse.

Kohtuotsus ei olnud pärast selle tegemist kohtulahendite andmebaasist koheselt kättesaadav.

Linnavalitsus oli aga kriminaalmenetlusega seonduvalt esitanud hagi ja omas jooksvalt teavet

kriminaalmenetluse käigu kohta. Samuti ei andnud nõukogu hagejale selget korraldust

töösuhe L. T koheselt lõpetada. Seda põhjusel, et tulenevalt L. T ametikohast, oleks temaga

töösuhte lõpetamine kaasa toonud hooldekodu tegevusloa kaotuse. Nõukogu koosoleku

protokollidest tuleneb, et enne L. T lepingu lõpetamist, oli vaja leida meditsiiniõde, kes

vastab vajalikele kvalifikatsiooni nõuetele. Vajalikele tingimustele vastava personali

leidmine osutus aga keerukaks. Hageja tegi selleks pingutusi, s.t avalikustas töökuulutuse.

Kostja hinnangul nähtub nõukogu koosoleku protokollidest üheselt, et nõukogu soovis

hagejalt informatsiooni L. T poolt toime pandud süüteo kohta, samuti avaldas sõnaselgelt, et

sellise teo toime pannud isik ei saa töötada hooldekodus. Hageja vastustest nõukogule

nähtub, et ta üritas jätta muljet, justkui ei ole ta kriminaalmenetluse asjaoludega kursis.

Kostja on seisukohal, et juhatuse liikmel lasus kohustus ennast kriminaalmenetlusega kursis

hoida. L. T süüdistati hooldekodu kliendi raha omastamises ning seega pidi hageja tagama, et

sellise töötajaga lõpetatakse töösuhe viivituseta. Samuti pidi hageja aru saama, et nõukogul

esineb kõnealuse teabe suhtes õigustatud huvi, seda nii töösuhte lõpetamise kui ka

hooldekodu vastu potentsiaalselt esitatavate kahjunõuete aspektist. Kostja on seisukohal, et

hoolsalt ja äriühingule lojaalselt tegutsev juhatuse liige oleks juba 2019. detsembrikuus

teavitanud nõukogu süüdimõistvast kohtuotsusest ning sammudest, mida ta on ette võtnud

töösuhte lõpetamiseks ja uue töötaja eidmiseks. Juhatus oleks pidanud nõukogu teavitama ka

enda suhtlusest menetlejaga ning seeläbi L. T puudutavast kriminaalmenetlusest, samuti

võtma töötajalt selgituse tema suhtes läbiviidava kriminaalmenetluse kohta ning esitama selle

nõukogule.

52. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et hageja on varjanud L. T suhtes toimunud

kriminaalmenetluse asjaolusid või esitanud teadvalt ebaõiget teavet või keeldunud töösuhet

L. T lõpetama. Hageja on 11.02.2020 hooldekodu nõukogu istungil edastanud nõukogule

kogu temale teadaoleva teabe (dtl 139). Protokollist tuleneb, et nõukogu oli töötaja suhtes

äraootaval seisukohal ning enne töötajaga töösuhte jätkamise otsustamise üle oodati ära

süüdimõistev kohtuotsus. 10.03.2020 nõukogu koosolekul sai teatavaks, et L. T on

omastamises süüdi mõistetud ning lepiti kokku, et hageja paneb üles töökuulutuse õdede

leidmiseks (dtl 148). Hageja nentis samas, et on suhelnud ka SA Narva haiglaga, kus on

samuti kvalifitseeritud õdede puudus (dtl 144). Hageja ei pidanud võimalikuks L. T töösuhet

koheselt lõpetada, kuid uue töötaja leidmine võttis aega ning seni tuli töösuhet L. T jätkata.

Lisaks ei olnud ei hagejale ega ka hooldekodu nõukogule selge, kas ja millest tuleneb L. T

töölepingu lõpetamise kohustus (dtl 148). Hageja pöördus tekkinud küsimuses ka

Sotsiaalkindlustusameti poole ning saadud vastuse kohaselt ei tulene tervishoiuteenuse

osutamist reguleerivatest õigusnormidest kohustust L. T tööleping koheselt lõpetada (dtl 72

jj). L. T esitas avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 01.04.2020 ning hageja sõlmis temaga

seejärel kokkuleppe, et L. T jätkab töökohustuste jätkamist uue töötaja leidmise ning temale

vajaliku väljaõppe lõppemiseni.

53. Eelnevate asjaolude pinnalt leiab kohus, et hageja tegevust seoses L. T töösuhte jätkamisega

ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks juhatuse liikme tagasikutsumisel. Hageja tegeles

olukorraga pidevalt, s.t otsis töötajaid, suhtles Sotsiaalkindlustusametiga ning ka nõukoguga,

18(24)

Tsiviilasi nr 2-20-11673

kes ei andnud hagejale selgeid suuniseid. Nii hageja kui ka hooldekodu nõukogu olid

üksmeelel, et leida on vaja täiendavat personali, kuid selles osas kuidas tekkinud olukorras

täpselt käituda, nõukogu hagejale selgeid suuniseid ei andnud. Hooldekodu põhikirja punkt

4.2.2. kohaselt kehtestab juhatus kriteeriumid töötajate valikuks ning sõlmib, muudab ja

lõpetab töötajatega töölepinguid (dtl 85). Kohtule ei ole selge, kuidas nõukogu saab hagejale

töötajaga lepingu lõpetamata jätmist ette heita, andmata sellekohaseid selgeid suuniseid.

Hageja tegeles personali puuduse problemaatikaga, nõukogu ei olnud väljendanud tähtaega,

millal tööleping L. T peab olema lõppenud ning hageja andis L. T suhtes toimunud

kriminaalmenetlusega seotud teabe nõukogule üle. Asjaolu, et nõukogu ei olnud saadud

teabega rahul, ei tähenda, et hageja oma kohustusi ei täitnud. Seega ei saa L. T seotud

asjaolusid ja hageja tegevust pidada mõjuvaks põhjuseks juhatuse liikme kohalt

tagasikutsumiseks.

Samuti arvestab kohus ka sellega, et Viru Maakohtu 03.12.2019. a otsusega kriminaalasjas nr

1-19-8131 (18233000738), mis jõustus 19.12.2019 ja millega tunnistati L T süüdi KarS §

201 lg 1 järgi, ei ole medõena töötamine tal keelatud.

54. Hageja hooldekodu juhatuse liikme tagasikutsumise põhjuseks oli ka põhikirja ja asutaja

otsuse registripidajale esitamata jätmine. Hageja ei nõustu, et ta jättis uue põhikirja

registripidajale esitamata. Juhatus juhtis tähelepanu linnavolikogu 27.05.2020 otsuse,

põhikirja ja seaduse vahelistele vastuoludele ning jäi ootama nõukogult ja asutajalt juhiseid,

sisulist vastust. Juhiseid ega selgitusi nõukogu ja volikogu hagejale ei andnud. Kuna

linnavolikogu 27.05.2020 otsusele vaide esitamise tähtaeg oli saabumas, esitas hooldekodu

juhatus viimasel päeval otsusele vaide. Hageja hinnangul ei väljunud vaide esitamine

juhatuse pädevusest. Vastavalt SAS § 17 lg-le 1 juhatus juhib ja esindab sihtasutust. SAS §

25 ja sihtasutuse põhikiri sätestavad loetelu nendest juhtumitest, millal juhatusel peab enne

tegevuse alustamist olema nõukogu nõusolek. Põhikirjas p 4.2.7. kohaselt täidab juhatus

kõiki sihtasutusega seotud ülesandeid ja kohustusi, mis ei kuulu nõukogu pädevusse. Asutaja

otsuse ja uue põhikirja puudustele tähelepanu juhtimine ning sellega seonduvalt vaide

esitamine ei välju igapäevase tegevuse piiridest ning selleks ei ole SAS ega põhikirja

kohaselt vajalik nõukogu nõusolek. Kostja arvamuse kohaselt on vastuvõetamatu, et juhatuse

liige esitab äriühingu asutaja otsusele vaide. Tegemist oli selgelt sihipärase tegevusega, et

takistada äriühingu põhikirja ning seeläbi ka hageja jaoks ebasobivate põhikirja punktide, mis

puudutavad juhatuse liikme tagasikutsumist, kehtestamist. Nimetatut kinnitab ka asjaolu, et.

päev pärast põhikirja uue redaktsiooni registripidajale edastamist uue juhatuse liikme poolt,

teavitas hageja registripidajat vaide esitamisest, ning väitis, et põhikirja muutmine on

ebaseaduslik. Põhikirja registripidajale esitamata jätmisega takistas hageja kostja tavapärast

majandustegevust ning otsuste vastuvõtmist. Hageja tegevus põhikirja vaidlustamisel ning

selle registripidajale esitamata jätmisel oli kostja hinnangul kantud tema isiklikest huvidest,

mitte äriühingu omadest ning oli seeläbi vastuolus SAS § 23 lg 1.

55. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja on keeldunud uue põhikirja registripidajale

esitamisest. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et hageja on viidanud võimalikele

põhikirja puudustele (dtl 111 jj). Kuivõrd hageja järelepärimise vastust ei saanud, esitas ta

vaide linnavolikogu otsusele. Hageja ei ole põhikirja registripidajale esitamisest keeldunud,

vaid lükkas selle edasi, kuniks sellega seotud asjaolud on piisavalt selged, et see

registripidajale esitada. Hooldekodu põhikirjas p 4.2.7. kohaselt täidab juhatus kõiki

sihtasutusega seotud ülesandeid ja kohustusi, mis ei kuulu nõukogu pädevusse (dtl 174).

Seega ei välju asutaja otsuse ja uue põhikirja puudustele tähelepanu juhtimine ning vaide

esitamine igapäevase tegevuse piiridest ning see ei eelda nõukogu nõusolekut.

56. Järgnevalt annab kohus hinnangu kostja protsessuaalses tasaarvestuses välja toodud hageja

lepingu rikkumistele.

19(24)

Tsiviilasi nr 2-20-11673

57. Juhatuse liikme lepingu punkt 2.2.4 sätestab, et juhatuse liige on kohustatud täitma oma

tööülesandeid üldjuhul 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Juhatuse liikme punkt 2.2.5

sätestab, et juhatuse liige on kohustatud järgima seaduses ja sihtasutuse põhikirjas sätestatud

töökoha-, tegevus- ja toimingu- ja muid piiranguid ning mitte osalema sihtasutuse nõukogu

loata teiste ühingute juhtimises või töös. Kostja heidab hagejale ette, et hageja osutas

perioodil 08.02.2017 kuni 15.06.2020 tööajal Luwi koolituskeskusele koolitaja teenust.

Hagejal puudus kostja nõukogu nõusolek tegeleda kõrvaltegevusega. Lisaks kuulub hageja

alates 30.08.2006 MTÜ H, T ega ole sellest kostjat teavitanud. Seega rikkus hageja juhatuse

liikme lepingu punkte 2.2.3 ja 2.2.5. Hageja märgib, et erialase koolitustegevusega

tegelemine oli kostja juhtorganitele teada juba hagejaga esimese lepingu sõlmimist

20.10.2010 ja hageja ei ole kunagi varjanud kostja eest oma koolitajana tegutsemist ja

loengute pidamist. Kostja on seda tegevust aktsepteerinud kogu hageja juhatuse liikme

lepingu kehtivuse aja. Hageja on täitnud juhatuse liikme ülesandeid nii kokkulepitud tööajal

kui ka väljaspool tööaega puhkepäevadel ja õhtusel ajal ning tema tööülesanded said

täidetud. Hageja ja kostja ei ole juhatuse liikme lepingus kokku leppinud, et hageja peab igal

tööpäeval viibima kindlatel kellaaegadel või kindlas ajavahemiku Hooldekodu ruumides.

Lepingu punktides 2.2.4. on ette nähtud, et juhatuse liige täidab oma ülesandeid üldjuhul 8

tundi päevas ehk 40 tundi nädalas, arvestades SA igapäevase töö korraldamise vajadusega.

Samuti on lepingu järgi juhatuse liikme töö osaks ka töö tegemine väljaspool oma ülesannete

täitmise kohta ja lähetustes käimine.

58. Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et hageja teavitas kostjat kõrvaltegevusest.

Hageja on selle kinnitamiseks esitanud avalduse (dtl 388). Kohus nõustub siinkohal kostjaga

ning leiab, et puuduvad vajalikud andmed selle kostjale edastamise kohta. Samas märgib

kohus, et ei ole eluliselt usutav, et kostja sellisest tegevusest teadlik ei olnud, kuivõrd kostja

oli seotud teiste juriidiliste isikute tegevusega juba mitu aastat enne juhatuse liikme lepingu

sõlmimist. Hageja osutas koolitusteenust perioodil 08.02.2017 kuni 15.06.2020 (dtl 281).

Kostja selgituste kohaselt ei saanud hageja koolitustegevuse ajal juhatuse liikme

ülesannetega tegeleda. Hageja juhatuse liikme kohustuste märkimisväärne täitmata jätmine ei

ole käesolevas asjas tõendamist leidnud. Seega ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale, et

tegemist oleks lepingu niivõrd tõsise rikkumisega, mida saaks käsitleda mõjuva põhjusena

juhatuse liikme tagasikutsumisel. Hageja tegeles endiselt hooldekodu juhtimisega ning ei ole

välistatud, et ta võis seda teha ka vaatamata kõrvaltegevusele. Kohus nõustub hagejaga, et

juhatuse liikme lepingus ei olnud märgitud kindlat tööaega. Lepingu punktis 2.2.4. oli vaid

välja toodud, et juhatuse liige täidab ülesandeid üldjuhul 8 tundi päevas, s.o 40 tundi nädalas

(dtl 169). Seega ei olnud tegemist lepingu rikkumisega.

59. Kostja leiab, et andes MTÜ-le S tasuta üürile kostja keldriruumis asuva treeningruumi,

rikkus hageja juhatuse liikme lepingu punkti 2.2.2. ja kostja põhikirja punkti 6.5. Kostja

põhikiri, juhatuse liikme leping ega 21.05.2015 kinnitatud kostja hinnakiri ei näe ette hagejal

õigust selliseid tasuta üürilepinguid sõlmida ja kostja ruumide kasutusse andmist otsustada.

Hageja leiab, et praegused nõukogu liikmed ei saa usaldusväärselt kinnitada nõukogu

teavitamist või mitteteavitamist 2017 aastal., kuivõrd suur osa neist ei kuulunud sellel ajal

nõukogusse. Juhatuse liikme lepingus ega hooldekodu põhikirjas ei ole sätestatud, millises

vormis peab juhatuse liige informeerimiskohustust täitma. Juhatuse liige on alati oma

kohustusi täitnud korrektselt ja temalt oodatava hoolega ning varasemad nõukogu liikmed on

alati olnud informeeritud kõigist olulistest lepingutest, mille hageja sõlmis. Narva-Jõesuu

Linnavalitsuse ja SA Narva-Jõesuu Hooldekodu koostöölepingutega nähti, ette SA asutaja ja

SA kokkuleppe kohaselt võimaldab SA linnaelanikel tasuta kasutada jõusaali ruume ja

kannab ise sellega seotud kommunaalkulud. Koostöölepinguid linnavalitsuse ja Hooldekodu

vahel on regulaarselt uuendatud ja pikendatud. Kõik need asjaolud on SA nõukogule

varasemalt teada.

20(24)

Tsiviilasi nr 2-20-11673

60. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et nõukogu ei olnud mitme aasta jooksul teadlik

tasuta kasutamise lepingu pikendamise asjaoludest. Kostja väitel lõppes viimane sellesisuline

leping 02.05.2015. Samas on SA nõukogu iga majandusaasta lõpus heaks kiitnud SA

majandustegevuse ja ka juhatuse tegevuse. Seega ei saanud sõlmitud tasuta kasutamise leping

kostjale üllatusena tulla. Kuna vaidluse all olevad asjaolud pärinevad ajast, kui nõukogu

liikmeteks olid võrreldes 2020. aastaga teised isikud, ei saa teha ka tõsikindlaid järeldusi, et

juhatuse liige ei teavitanud nõukogu tasuta kasutamise lepingu asjaoludest. Samuti otsustas

kuni 29.07.2020 kehtinud SA põhikirja punkti 3.2.6. kohaselt kinnisasjade, samuti registrisse

kantavate vallasasjade omandamise ja võõrandamise või asjaõigusega koormamise, samuti

laenu andmise SA nõukogu (dtl 173). Vastavalt SA põhikirja p.4.2.7. täitis juhatus kõiki

muid sihtasutusega seonduvaid ülesandeid ja kohustusi, mis ei kuulu seaduse ja põhikirja

kohaselt nõukogu pädevusse (174). Eelnevast tuleneb, et hagejal oli õigus kostja vara

kolmandate isikute kasutusse anda ka ilma nõukogu vastava otsuseta. Seega leiab kohus, et

hageja ei rikkunud MTÜ-ga S sõlmitud tasuta kasutamise lepingu sõlmimisel juhatuse liikme

lepingu punkti 2.2.2. ja kostja põhikirja punkti 6.5.

61. Kostja on hageja lepingu rikkumisena välja toonud ka O. S välja makstud tasu summas

882,15 eurot, mida kostja käsitleb kostjale tekitatud kahjuna. Hageja vormistas L. T puhkuse

ajaks tema asendajaks O. S. O. S töötas samal ajal aga SA-s N ega käinud faktiliselt tööl

hooldekodus. L. T töötas hooldekodus oma puhkuse ajal, saades selle eest lisatasu. Sisuliselt

vormistas hageja samale töökohale 2 isikut. Hageja leiab, et tagas meditsiiniõe teenuste

toimimise ning L.T puhkuse ajal asendas teda ametlikult O S. L.T ametliku puhkuse ajal ja

O.S töö eest väljamakstud tasu ei ole kostjale tekitatud kahju.

62. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et O.S ei täitnud L. T asendamise kohustust.

Kohtule on esitatud andmed selle kohta, mis kuupäevadel täitis O. T töökohustusi SA-s N

(dtl 405). Kohtule ei ole esitatud O. Solovjova tööajaarvestust SA-s N ja seega ei saa asuda

seisukohale, et O. S ei täitnud L. T asendaja kohustusi. Hageja täitis asendaja tööle võtmisega

juhatuse liikme lepingust tulenevat kohustust ning tagas, et hooldekodu töö jätkuks ning

tagatud oleks vajalik meditsiiniline personal.

63. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus

juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist.

TsÜS § 38 lg 2 järgi on juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on vastuolus heade

kommetega.

64. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja juhatuse liikme kohalt

tagasikutsumiseks puudus mõjuv põhjus ning juhatuse liikme tagasikutsumine oli vastuolus

heade kommetega. Kohus tunnistab SA Narva-Jõesuu Hooldekodu nõukogu 23.07.2020

otsuse punkti 1 23.07.2020 kehtetuks ning juhatuse liikme ametisuhe tuleb lugeda lõppenuks

mõjuva põhjuseta 23.07.2020.

65. Kostja jättis hagejaga ametisuhte lõppemisel välja maksmata 3kuu hüvitise ning hüvitise

kasutamata jäänud puhkuse eest. Järgnevalt võtab kohus seisukoha hageja esitatud rahaliste

nõuete osas.

66. Juhatuse liikme lepingu punkti 3.2.4.1. kohaselt maksab sihtasutus juhatuse liikmele hüvitist

juhatuse liikme 3 kuu tasu suuruses summas ja rahalist hüvitist saamata jäänud puhkuse

päevade eest juhatuse liikme tagasikutsumisel temast mitteolenevatel põhjustel Lepingu p

3.2.5.1 sätestab, et sihtasutus vabaneb juhatuse liikmele 3 kuu tasu suuruses summas hüvitise

maksmise kohustusest kui juhatuse liikme ennetähtaegse tagasikutsumise põhjuseks on

juhatuse liikme poolt oma ametiülesannete täitmisel seaduse, sihtasutuse põhikirja, asutajate

21(24)

Tsiviilasi nr 2-20-11673

otsuste või lepingu süüline rikkumine. Juhatuse liikme lepingu punkti 4.1. järgi kohaldatakse

puhkusetasule ja kasutamata puhkuse eest makstavale hüvitisele töölepinguseaduses

sätestatud korda (dtl 170).

67. Kostja keeldus puhkusehüvitise ja 3-kuulise hüvitise maksmisest juhatuse liikme lepingu

punkti 3.2.5.1 alusel.

68. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumine toimus

mõjuva põhjuseta ning kohus ei tuvastanud juhatuse liikme lepingu süülist rikkumist.

69. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Juhatuse

liikme lepingus ei ole eraldi kokku lepitud, millal kostja hagejale nimetatud hüvitised tasuma

peab. 23.07.2020 nõukogu otsuse kohaselt oli hageja viimane tööpäev juhatuse liikmena

23.07.2020, seega pidi kostja tasuma kõik hüvitised juhatuse liikme volituste lõppemise

kuupäeval, s.o 23.07.2020.

70. Seega on juhatuse liikme puhkusehüvitise ja 3-kuulise hüvitise maksmine sissenõutav alates

24.07.2020.

71. Kostja märkis, et juhatuse liikme tasu oli alates 01.01.2019 3300 eurot kuus. Seega on 3-

kuulise hüvitise suuruseks 9900 eurot kuus. Hagejal on kasutamata 39 puhkusepäeva ning

tasu nende eest on 4011,33 eurot (neto), mis on arvestatud vastavalt juhatuse liikme lepingu

punktile 4.1, tööõiguslikule puhkusearvestuse regulatsioonile ja juhatuse liikme

sissenõutavaks muutunud tasudele perioodil 01.01.2020 kuni 30.06.2020. Hageja on hüvitist

arvestanud järgmiselt: (2561,6+2563,2+2558,4+2558,4+2551,2+2547+2556,9) : 174)x39).

Kostja hinnangul ei ole hageja kasutamata puhkuse päevade hüvitist õigetel alustel

arvutanud. Kostja märgib, et keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud 6

kalendrikuu, s.t jaanuar-juuni 2020, oli juhatuse liikme tasu kokku 15 335,10 eurot.

Arvestuskäik on järgmine: 2563,20 + 2558,40 + 2558,40 + 2551,20 + 2547,00 + 2556,90.

Hüvitis on seega 3437,17 eurot (15 335,10/174x39).

72. Töölepingu seaduse (TLS) § 70 lg 1 ja § 29 lg 8 kohaselt tuleb puhkusetasu arvutada

Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja

kord“ (määrus nr 91) järgi, täpsemalt määruse nr 91 § 4 lg 1 järgi. Puhkusetasu maksmiseks

tuleb määruse nr 91 § 4 lg 1 järgi välja arvutada töötaja keskmine kalendripäevatasu (mitte

keskmine tööpäevatasu). Selleks liidetakse määruse nr 91 § 4 lg 3 ja § 2 lg 2 järgi arvutamise

vajaduse tekke kuule eelnenud 6 kalendrikuu jooksul töötaja teenitud sissenõutavaks

muutunud töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga, kusjuures

määruse nr 91 § 4 lg 2 järgi ei arvata kalendripäevade hulka rahvus- ega riigipühi. Viimaks

korrutatakse määruse nr 91 § 4 lg 5 järgi keskmine kalendripäevatasu hüvitamisele kuuluvate

kalendripäevade arvuga.

73. Kostja on kohtu hinnangul hagejale tasutavad hüvitised õigesti märkinud. Hageja töötasu oli

perioodil 01.01.2020 kuni 30.06.2020 kokku 15 335,10 eurot (dtl 168), see tuleb jagada

kalendripäevade arvuga 174 ning korrutada puhkusepäevade arvuga 39. Hageja töötasu oli

juhatuse liikme lepingu lisa 2 kohaselt 3300 eurot (dtl 74). Eeltoodust tulenevalt moodustab

hageja 3 kuu töötasu 9900 eurot.

74. Kohus leiab, et kostja on kohustatud hagejale tasuma hüvitise kasutamata 39 puhkusepäeva

eest summas 3437,17 eurot ning hüvitise 3 kuu töötasu ulatuses 9900 eurot.

22(24)

Tsiviilasi nr 2-20-11673

75. VÕS § 113 lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt on viivise määr

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hagiavalduse

esitamise hetkel oli kehtiv seadusjärgne viivise määr on 8% aastas. VÕS § 113 lg 2 esimene

lause sätestab omakorda, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu

hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva

väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil

võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või

maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

76. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

77. Hageja palub, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduse esitamisega

sissenõutavaks muutunud viivise ning VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise kuni põhinõue

täitmiseni.

78. Eelneva alusel on ka hageja viivisenõue põhjendatud ja kohus rahuldab selle.

79. Kohtuotsuse täitmise selguse huvides tuleb kohtu hinnangul mõista välja kohtuotsuse

tegemise päeva seisuga (23.10.2023) sissenõutavaks muutunud viivis summalt 13 337,17

eurot (3437,17+9900) kindlas summas ja edaspidi kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras.

80. Viivisekalkulaatori abil (vt. www.viivisekalkulaator.ee) kohtu arvestuste kohaselt on alates

24.07.2020 kohtuotsuse tegemise päeva seisuga summalt 13 337,17 eurot sissenõutavaks

muutunud viivise suuruseks 3802 eurot.

81. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud

viivis seisuga 23.10.2023 summas 3802 eurot ning viivis alates 24.10.2023 kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

82. Kostja esitas hageja vastu protsessuaalse tasaarvestuse nõude summas 10 416,37 eurot.

Kostja nõude sisuks on hageja tekitatud kahju hüvitamine. Hageja leiab, et nõuded on

vähemalt osaliselt aegunud ning seega ei ole nõudeid vastavalt VÕS § 200 lg 2 võimalik

tasaarvestada ning kohaldada tuleb VÕS § 200 lg 4.

83. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või

täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega

tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda

tema kohustuse täitmist. VÕS § 200 lg 2 alusel kasutada tasaarvestamiseks aegunud nõuet

eeldusel, et õigus nõue tasaarvestada (tasaarvestusolukord) tekkis enne nõude aegumist

(riigikohtu seisukoht lahendis 3-2-1-60-11, p 29). Kui pool esitab kohtumenetluses teise

poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb

kohtul sisuliselt hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad

tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku.

23(24)

Tsiviilasi nr 2-20-11673

84. Eelnevalt tegi kohus kindlaks, et hageja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud.

Seega jäävad kahjunõude eeldused täitmata, kostjal puudub nõue hageja vastu, mida hageja

nõudega tasaarvestada, mistõttu jätab kohus rahuldamata kostja protsessuaalse tasaarvestuse

nõude summas 10 416,37 eurot.

MENETLUSKULUD

85. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

86. TsMS § 163 lg-st 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulusid

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

87. Hagi rahuldati osaliselt ja seda 96% ulatuses. Kohus ei pea õiglaseks hagi rahuldamise

ulatuse arvestades jätta poolte menetluskulud nende kanda võrdsetes osades, see oleks kohtu

hinnangul ebaõiglane eelkõige hageja suhtes. Sellest tulenevalt jätab kohus 96% hageja

menetluskuludest kostja kanda ja 4% kostja menetluskuludest hageja kanda TsMS § 163 lg 1

esimese alternatiivi kohaselt.

88. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses.

89. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama paragrahvi lg 4 esimese lause kohaselt kui

maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra,

määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2

sätestatud korras.

90. Kohus lahendab poolte menetluskulude rahalise kindlaksmääramise TsMS § 174 lg 4 ja §

177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova

kohtunik

24(24)