3-23-2063/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2198

Haldusasi

X kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti kohustamiseks

tagasta temalt ära võetud loomad

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17. oktoobri 2023. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja TK

Vastustaja – Põllumajandus- ja Toiduamet, esindaja JA

Kolmas isik – Varjupaikade MTÜ

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 17. oktoobri 2023. a

määruse haldusasjas nr 3-23-2198 resolutsiooni punkti 1 peale.

2. Rahuldada X määruskaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 17. oktoobri 2023. a määruse haldusasjas nr 3-23-

2198 resolutsiooni punkt 1 ja teha uus määrus, millega rahuldada X esialgse

õiguskaitse taotlus.

4. Keelata kuni haldusasja nr 3-23-2198 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni

Põllumajandus- ja Toiduametil ning Varjupaikade MTÜ-l kasside kiibinumbritega

XXXXXXXXXXXXXXX

ja

YYYYYYYYYYYYYYYY

võõrandamine

kolmandatele isikutele ilma X nõusolekuta.

Keelatud ei ole kassi kiibinumbriga YYYYYYYYYYYYYYYY üleandmine kassi

tegelikule omanikule.

5. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja kasside kiibinumbrid tähemärgiga.

6. Tagastada X määruskaebuselt haldusasjas nr 3-23-2198 tasutud riigilõiv 20

(kakskümmend) eurot (viitenumber 00723006795049).

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-2063

2(7)

1. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) sai vihje Xle kuuluvate kasside ja nende

pidamistingimuste kohta. Vihje kontrollimiseks sisenesid PTA ametnikud 17.08.2023 X

eluruumi ja teostasid seal läbivaatuse. PTA koostas 17.08.2023 protokolli looma nõuetekohase

pidamisega seotud kohustuste ülevõtmise kohta ja võttis loomakaitseseaduse (LoKS) § 60 lg 1,

§ 64 lg-te 1–3 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 15 lg 1 alusel Xlt üle

loomapidaja kohustused ning toimetas X valduses olnud kaks kassi kiibinumbritega

XXXXXXXXXXXXXXX

(kastreeritud

isane

siberi

kass,

sünd.

01.04.2013)

ja

YYYYYYYYYYYYYYYY (steriliseeritud emane must pikakarvaline kodukass, sünd.

01.12.2018) Tallinna loomade varjupaika, sest ohtu loomade elule ja tervisele ei olnud võimalik

kõrvaldada ettekirjutusega. Ülevaatusel tehtud protokolli põhjal koostas PTA ka 23.08.2023

protokolli nr 01-398-23/003.

Protokollide kohaselt olid Xl toas mitmes kohas loomadele kättesaadavad ravimid ja mitmeid

asju, mis võivad loomadele peale kukkuda. Sellega on X loomapidajana rikkunud LoKS § 52

lg-t 2, mille kohaselt peab lemmiklooma pidamise ruum olema loomale ohutu. Toas oli ka tunda

tugevat uriini ja väljaheidete haisu ning toa põrandad olid mustad, sh vannitoa põrand uriinist

märg. Võib järeldada, et dušialuse pikaajalise uriinist puhastamata jätmise tõttu on seal hakanud

tekkima eluohtlikku gaasi ammoniaaki (haisu tõttu hakkasid PTA ametnikul silmad vett

jooksma). Kuigi loomapidaja sõnul ei jõudnud ta sel päeval koristada, ei ole korteri seisukorda

arvestades tõenäoline, et seda oleks pikema aja vältel koristatud. Korteri määrdunud pinnad

võisid olla tingitud asjade rohkusest, mille tõttu oli pindade koristamine raskendatud. Sellega

on X rikkunud põllumajandusministri 24.07.2008 määruse nr 76 „Lemmikloomade pidamise

nõuded“ (määrus nr 76) §-i 3, mille kohaselt tuleb lemmiklooma pidamise ruum ja selle põrand

hoida puhtana, ja LoKS § 3 lg 2 p-i 3, mille kohaselt peab loomapidaja võimaldama loomale

sobiva mikrokliima, ning ka LoKS § 52 lg-t 2, mille kohaselt peab lemmiklooma pidamise ruum

olema kergesti puhastatav. Loomakliinikus tuvastati kasside ülevaatamisel, et nende karv oli

pulstunud. Sellega on X rikkunud LoKS § 3 lg 2 p-i 2, mille kohaselt peab loomapidaja

võimaldama loomale sobiva hoolduse vastavalt looma liigile ja eale. PTA tuvastas veel, et kassi

kiibinumbriga YYYYYYYYYYYYYYYY oli PTA võtnud Xlt ära juba varasemalt ja kass

võõrandati 14.12.2021 Tallinna linnale, kes loovutas ta oma koostööpartnerile Varjupaikade

MTÜ-le. Varjupaikade MTÜ loovutas kassi 07.06.2022 kolmandale isikule, kes on 21.08.2023

seisuga lemmikloomaregistri järgi looma omanikuks. Eeltoodule vaatamata elab kass füüsiliselt

X korteris ning tema käes on ka looma vaktsineerimistunnistus. PTA plaanib teha Xle LoKS §

64 lg 4 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 alusel ettekirjutuse looma võõrandamiseks.

2. X esitas Tallinna Halduskohtule 18.09.2023 kaebuse, milles taotles PTA kohustamist

kõrvaldama asendustäitmise tagajärjed ja tagastama kaebajale tema kassid, samuti PTA

tekitatud kahju hüvitamist. PTA ametnikud sisenesid 17.08.2023 kaebaja korterisse ja võtsid

sealt kaasa kaks täiskasvanud kassi, kelle kättesaamiseks lõhkusid ametnikud kaebaja vannitoas

dušialuse, kuhu kassid olid võõraste eest peitu pugenud. Kasside äravõtmise ajendina on

heidetud ette, et kaebaja ei ole võimaldanud loomadele sobivat mikrokliimat, lemmiklooma

pidamise ruum ei ole kergesti puhastatav, toad olid täis erinevaid asju ning mitmed pinnad olid

määrdunud. Kaebaja dušialune oli uriiniga määrdunud, kuna kassid urineerisid sinna ülevaatuse

ajal, sest olid hirmunud korterisse tunginud 9 inimese ees. PTA ametnikud järeldasid ekslikult,

et puhastamata jäänud uriini tõttu oli tekkima hakanud ammoniaak, mille kontsentratsiooni ei

mõõdetud. Kaebajale ei ole seniajani tehtud 23.08.2023 protokollis märgitud ettekirjutust, kuid

kassid

võeti

ATSS-i

alusel

ära

ja

paigutati

varjupaika.

Kassi

kiibinumbriga

XXXXXXXXXXXXXXX soetas kaebaja 01.04.2013 ja seega on kass üle kümne aasta vana

ning ta on kogu aja elanud koos kaebajaga. Kass on vaktsineeritud ja kiibistatud ning hea tervise

juures. Kaebaja teine kass on sündinud kaebaja juures ning on kiibistatud, vaktsineeritud,

steriliseeritud, heas toitumuses ja terve. Kaebaja on kassidega emotsionaalselt seotud ning

3-23-2063

3(7)

nende äravõtmine on põhjustanud talla suure hingelise trauma ja terviserikke.

Järelevalvetoimingutega on kaebajale tekitatud ka varalist kahju, sest PTA ametnikud lõhkusid

dušialuse ja veetoru. Kahju suurus pole veel teada.

Kaebajal on olemas nii kassile sobiv varustus küünte teritamiseks kui ka liivakast väljaheidete

jaoks (määruse nr 76 § 15 lg 1). Kasse peeti kaebaja korteris vabalt ja seega olid täidetud ka

ruuminõuded (määruse nr 76 § 15 lg-d 2 ja 3). PTA etteheiteid korteri mikrokliimale tuleks

tõendada mõõtmistulemustega, mida ei teostatud. Kuna kaebaja korteri ülevaatamisel viibisid

mh linna sotsiaaltöötajad, siis on arusaamatu, kuidas ametnikud tunnistasid kaebaja korteri

kassidele kõlbmatuks, kuid leidsid selle samas olevat kaebajale ohutu. Kui korteri mikrokliima

olnuks ohtlik, tulnuks ka kaebaja korterist evakueerida. Kassid on elanud kaebaja korteris üle

10 aasta ja selle aja jooksul ei ole mingeid ohte realiseerunud. Kaebajale ei saa heita ette kasside

pulstunud karva, sest kassid vahetavad karva ja see ei ole augustis ebaharilik. Kui ainus reaalne

etteheide kaebajale on uriinihais korteris, siis on selle kõrvaldamine võimalik ja lihtne ning see

ei õigusta kasside võõrandamist. Igasugune vara võõrandamine on äärmuslik abinõu juhuks,

kui muud võimalused on ammendunud (vt ka ATSS § 12 lg 1).

Kaebaja palus esialgse õiguskaitse korras keelata Varjupaikade MTÜ-l kaebajale kuuluvate

kasside võõrandamine kolmandatele isikutele, sest sellel oleksid pöördumatud tagajärjed, kuna

kasside edasi võõrandamisel ei oleks kaebajal võimalik neid tagasi saada ja kasside tervis võib

oskamatu pidamise tõttu sattuda ohtu.

3. PTA palus 27.09.2023 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. PTA

kohustas 18.09.2023 ettekirjutusega nr 01-398-23/003-1 LoKS § 64 lg 4 ja KorS § 28 lg 1 alusel

kaebajat

võõrandama

kassid

kiibinumbritega

YYYYYYYYYYYYYYYY

ja

XXXXXXXXXXXXXXX Varjupaikade MTÜ-le. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli

19.09.2023. PTA-le teadaolevalt ei ole kaebaja ettekirjutust täitnud, mistõttu võib PTA

ettekirjutuse ATSS § 11 lg 1 alusel sundtäita. PTA ei ole veel asendustäitmist rakendanud ja

kasse Varjupaikade MTÜ-le võõrandanud. PTA on ka varasemalt vaielnud kaebajaga kasside

pidamise tingimuste üle ja selles osas on pooleli vaidlus haldusasjas nr 3-22-104. Selles

haldusasjas leidis Tallinna Ringkonnakohus 28.02.2023 otsuses, et PTA on õiguspäraselt

asunud kaebaja asemel täitma loomapidaja kohustusi. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb

arvestada kaebuse perspektiive ja avalikku huvi. PTA varasemat kogemust arvestades on ka

praeguses asjas esitatud kaebus perspektiivitu. Loomade heaolu ja tervise kaitse kui avalik huvi

kaalub üles loomaomaniku erahuvi.

4. Varjupaikade MTÜ märkis 28.09.2023 seisukohas, et PTA andis loomad temale hoiule ja

tal ei ole seisukohta, mida avaldada.

5. Tallinna Halduskohus jättis 17.10.2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning võttis kaebuse menetlusse nõudega kohustada PTA-d

kõrvaldama asendustäitmise tagajärg. Kahju hüvitamise nõude osas jättis halduskohus kaebuse

käiguta, ühtlasi kaasati kolmanda isikuna menetlusse Varjupaikade MTÜ.

PTA protokollist nähtuvalt on kass kiibinumbriga YYYYYYYYYYYYYYYY võõrandatud

14.12.2021 Tallinna linnale ja Varjupaikade MTÜ loovutas kassi 07.06.2022 kolmandale

isikule, kes oli ka 21.08.2023 seisuga lemmikloomaregistris märgitud loomaomanikuks.

17.08.2023 paikkontrolli käigus tuvastati, et kass elab füüsiliselt kaebaja korteris ja passis on

kassi omanikuks märgitud kaebaja. Kohtul ei ole põhjust kahelda PTA väites, et kassi

kiibinumbriga YYYYYYYYYYYYYYYY omanikuna on registrisse kantud kolmas isik.

Seega ei ole kaebaja enam kassi kiibinumbriga YYYYYYYYYYYYYYYY omanik, vaid

3-23-2063

4(7)

valdaja. Järelikult ei saa kaebaja esialgse õiguskaitse korras nõuda kassi kolmandatele isikutele

võõrandamise keelamist, sest kass kuulub alates 07.06.2022 kolmandale isikule. Kuna

nimetatud kassi osas puudub kaebajal õiguskaitsevajadus, siis jääb esialgse õiguskaitse taotlus

selles osas rahuldamata.

Kassi kiibinumbriga XXXXXXXXXXXXXXX osas on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus,

sest kassi kolmandatele isikutele võõrandamise korral ei saaks kaebaja kassi tagasi.

Õiguskaitsevajadust ei esine siiski selles osas, et kassi tervis võiks sattuda ohtu. Pole usutav, et

Tallinna loomade varjupaigas ei osata kasside eest hoolitseda või seda tehakse kaebajast

halvemini. Looma uuele omanikule loovutamisel kontrollitakse samuti isiku tausta. Kaebusest

ei nähtu lisaks, et kassid vajaksid eriteadmisi nõudvat hoolitsust. PTA väitel on kaebajale tehtud

18.09.2023 ettekirjutus võõrandada kassid kiibinumbritega YYYYYYYYYYYYYYYY ja

XXXXXXXXXXXXXXX Varjupaikade MTÜ-le, mida kaebaja ei ole täinud ja mida PTA ei

ole veel asunud sundtäitma. Kaebaja sõnul ei ole temale ettekirjutust kätte toimetatud. Seega

on kaebaja korterist leitud kassid Tallinna loomade varjupaigas hoiul, kuid neid ei ole

Varjupaikade MTÜ-le võõrandatud, mistõttu ei saa Varjupaikade MTÜ neid veel kolmandatele

isikutele edasi võõrandada. Samas ei ole välistatud, et võõrandamine toimub kohtumenetluse

ajal ja sel juhul on omakorda võimalik kiibinumbriga XXXXXXXXXXXXXXX kassi

võõrandamine heausksele omanikule, mille tulemusel muutuks looma kaebajale tagastamine

võimatuks.

Esialgse õiguskaitse vajaduse kõrval tuleb hinnata mh kaebuse perspektiive ja arvestada avaliku

huviga. Kuna kaebuse eduväljavaated on vähesed, siis ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine

põhjendatud. PTA on kaebajalt kasside pidamise kohustuse ka varasemalt üle võtnud ning kuigi

haldusasjas nr 3-22-104 ei ole otsused veel jõustunud, on kohtud olnud seisukohal, et PTA asus

õiguspäraselt kaebaja eest loomapidaja kohustusi täitma, kuna kaebaja rikkus loomapidajana

oluliselt LoKS-i nõudeid, seades ohtu loomade tervise ja elu. Kuigi praegu ei ole tegemist nn

kassivabrikuga, esineb siiski kahtlus, et kaebaja võib olla oluliselt rikkunud loomapidamise

nõudeid, ohustades sellega lemmikloomade elu ja tervist. PTA 17.08.2023 järelevalvetoimingu

käigus tuvastati, et kaebaja eluruumid olid koristamata, põrandad oli määrdunud, vannitoa

põrand oli uriinist märg ja loomadel oli ligipääs ravimitele. Kaebaja väitis esialgu, et tal ei ole

kasse, kuid korterist leiti siiski kaks kassi, kelle puhul tuvastati hiljem loomakliinikus, et nende

karv oli pulstunud. Protokollist kirjeldatust nähtub, et kaebaja on äkilise meelega ja seadis ohtu

kassi, kes oli peitunud voodi alla. Kasside jätmine PTA tuvastatud tingimustesse võinuks seega

ohustada kasside tervist või isegi elu. Esitatud materjalide põhjal tuleb PTA-ga pigem nõustuda,

et loomade tervise ja heaolu huvides ei ole nende jätmine (ega tagastamine) loomaomaniku

valdusesse. Looma heaolu ja varjupaiga rahalisi vahendeid arvestades ei ole ka mõistlik hoida

looma kogu kohtumenetluse aja varjupaigas. Ehkki varjupaigas on tagatud looma elutähtsad

vajadused, ei saa ta seal ilmselt sellist tähelepanu ja hoolimist nagu võimalikus uues kodus. See

võib aga mõjuda negatiivselt looma psüühikale ja mõjutada tema edasist elu. Seega on loomale

võimalikult kiiresti uue kodu leidmine looma huvides. Kuna loomade heaolu ja tervise kaitse

on kehtestatud avalikes huvides, kaalub see ilmselgelt üles loomaomaniku erahuvi.

6. X palub 16.10.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 ja

uue määrusega rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. Kuigi kaebajalt on kasse ka varem

ära võetud ja võõrandatud (vaatamata sellele, et kassid olid terved ja heas korras ning nende elu

ja tervis ei olnud ohus), põhjustas selle asjaolu, et kaebajal oli 37 m2 suuruses korteris liiga

palju kasse ja kohtute hinnangul pidas kaebaja nn kassivabrikut. Praegu on asjaolud

teistsugused, sest kaebaja korteris oli kaks kassi (kastreeritud isane ja steriliseeritud emane),

kes mõlemad on tema juures elanud aastaid ning on nõuetekohaselt vaktsineeritud ja kiibistatud,

samuti on kasside jaoks korteris piisavalt ruumi. Sigimisvõimetute kassidega ei ole ilmselgelt

3-23-2063

5(7)

võimalik pidada kassivabrikut. Tegemist on kaebaja lemmikloomadega, kellega tal on tugev

hingeline side. Kaebajale on sisuliselt ette heidetud tema enda elamistingimusi, kuid pole

arusaadav, kuidas saavad inimesele ohutud tingimused olla ohtlikud kassidele. Etteheited

ravimite kättesaadavusele on eriti kummaline, sest tekib küsimus, miks ei ole väidetav oht siis

kümne aasta jooksul realiseerunud. Enamikel inimestel on korteris erinevaid lahtisi esemeid,

mis võiksid olla lemmikloomadele ohtlikud (nt lillepotid). Pigem on kassiomanikud hädas just

kassidele ravimite manustamisega ning on väga ebatõenäoline, et eakad kassid vabatahtlikult

sööksid neile mitte mõeldud ravimeid. Kasside äravõtmist ei saa põhjendada ainuüksi sellega,

et kaebajalt on varem kasse ära võetud ning tema korterit ei ole aastaid remonditud. Samuti ei

ole asjakohane põhjendus, et hirmunud kassid püüdmise käigus (kasse püüdis kümme inimest)

dušialuse alla urineerisid. Seda, et varjupaigas on kasside tervis ohustatud, tõendab asjaolu, et

kõik kaebajalt varem võõrandatud kassid jäid varjupaigas kuue kuu jooksul haigeks, mille kohta

esitas varjupaik kaebajale raviarveid. Esialgset õiguskaitset saab kohaldada ka viisil, et kassid

antakse hoiule kaebaja poolt leitavatele kolmandatele isikutele, kes on nõus kohtumenetluse

ajal kaebaja kasse pidama ilma selle eest tasu nõudmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et kuigi vaidlustatud määruse sissejuhatuses ja kohtute

infosüsteemis on määruse tegemise ajaks märgitud 29.09.2023, tuleb halduskohtu määruse

tegemise ajaks siiski lugeda 17.10.2023, millal kohtunik määruse digitaalselt allkirjastas (vt

HKMS § 178 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 464 lg 2). Kuna kohtunik allkirjastas

17.10.2023 sama faili, mis oli ilma kohtuniku allkirjata 29.09.2023 kohtute infosüsteemi üles

laetud ning menetlusosalistele edastatud, siis ei takista eeltoodu määruskaebuse lahendamist.

8. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba

(HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Kuna määruskaebus ei sisalda uusi väiteid,

siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida selle kohta vastustaja arvamust, vaid arvestab tema

poolt varem esitatut. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

9. Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu seisukohta, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse

vajadus kassi kiibinumbriga YYYYYYYYYYYYYYYY võõrandamise keelamiseks.

Olenemata sellest, et PTA võõrandas nimetatud kassi 14.12.2021 Tallinna linnale ja

Varjupaikade MTÜ loovutas sama kassi 07.06.2022 omakorda kolmandale isikule, kes oli ka

21.08.2023 seisuga märgitud lemmikloomaregistris looma omanikuks, ei ole võimalik

välistada, et kass oli 17.08.2023 vaid kaebaja valduses, kuid kaebaja ei olnud kassi omanikuks.

Iseenesest on õige, et Tallinnas peetav kass peab olema registreeritud Tallinna

lemmikloomaregistris ning omandatud kass tuleb registreerida viie päeva jooksul

omandamisest (vt Tallinna Linnavolikogu 18.04.2013 määruse nr 24 „Tallinna koerte ja kasside

pidamise eeskiri“ § 5 lg-d 1 ja 3; Tallinna Linnavalitsuse 15.09.2021 määruse nr 26 „Tallinna

lemmikloomaregistri põhimäärus“ § 12 lg 1 p 1, § 13 lg-d 1 ja 5), ei tulene õigusaktidest, et

lemmiklooma omandiõiguse üleminek eeldab registreeringut lemmikloomaregistris. Tallinna

lemmikloomaregistri põhimääruse § 13 lg 2 kohaselt on selle andmekogu andmetel üksnes

informatiivne ja statistiline tähendus. Kaebaja õiguskaitsevajadust ei saa seetõttu eitada pelgalt

lemmikloomaregistri andmetele tuginedes. Vaidlust ei ole selles, et kass kiibinumbriga

YYYYYYYYYYYYYYYY asus 17.08.2023 kaebaja korteris ning kassi passis oli omanikuks

märgitud kaebaja, kusjuures passi olid kantud andmed kassi vaktsineerimise kohta 15.12.2021

ja 10.01.2023. Eeltoodud asjaolusid arvestades ei ole seni esitatud andmete põhjal kassi

kiibinumbriga YYYYYYYYYYYYYYYY omanikku võimalik üheselt tuvastada, kuid

3-23-2063

6(7)

välistada ei saa, et kaebaja on saanud pärast 07.06.2022 uuesti kassi omanikuks, kuid ei ole

esitanud selle kohta andmeid lemmikloomaregistrisse kandmiseks.

10. Halduskohus on möönnud, et kaebajal on õiguskaitsevajadus, kuna temalt ära võetud ja

Varjupaikade MTÜ valdusesse antud kasside kolmandatele isikutele võõrandamise korral oleks

kaebuse eesmärgi saavutamine (s.o kasside kaebajale tagastamine) vähemalt raskendatud või

isegi võimatu. Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega ja eespool märgitud põhjustel laieneb

see mõlemale kassile. Kuigi olukorras, kus kohtud peaksid praeguses asjas tuvastama, et PTA

võttis kaebajalt kassid ära või kohustas neid võõrandama õigusvastaselt (st loom läks omaniku

valdusest välja omaniku tahte vastaselt), ei toimu asjaõigusseaduse § 95 lg 3 kohaselt heauskset

omandamist, oleks kasside kolmandatelt isikutelt väljanõudmine siiski oluliselt raskendatud.

11. Vaidluse all ei ole, et vastustaja on LoKS § 64 lg 1 aluse kaebajalt loomade nõuetekohase

pidamisega seotud kohustusi ka varem üle võtnud. PTA võttis 14.12.2021 kaebaja korterist ära

kokku 39 kassi (sh 22 kassipoega) ning need võõrandati Tallinna linnale. Tallinna Halduskohtu

05.05.2022 otsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2023 otsusega haldusasjas nr 3-22-104

jäeti X kaebus võõrandatud loomade tagastamiseks rahuldamata. Riigikohus jättis 17.10.2023

määrusega X kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata, millest tulenevalt on kohtuotsused

praeguseks jõustunud. Teiste hulgas võttis PTA kaebajalt 14.12.2021 ära kassi kiibinumbriga

YYYYYYYYYYYYYYYY, kes on kaebajalt uuesti ära võetud siinses asjas vaidlustatud PTA

17.08.2023 järelevalvetoimingu käigus. Kassi kiibinumbriga XXXXXXXXXXXXXXX ei ole

kaebajalt varem ära võetud. PTA 17.08.2023 menetlustoimingu kohta koostatud protokollist nr

01-398-23/003 nähtuvalt tuvastati loomakliinikus, et mõlema kassi karvastik on pulstunud, kuid

puuduvad muud andmed kasside terviseseisundi kohta. Haldusasja nr 3-22-104 materjalidest

nähtub, et kiibinumbriga YYYYYYYYYYYYYYYY kassi karv oli ka 14.12.2021 äravõtmise

ajal veidi pulstis, kuid muid probleeme ei tuvastatud ja kassi üldkonditsioon oli hea (vt PTA

20.10.2022 seisukohale lisatud kasside läbivaatuste andmed – kass nr 7).

12. PTA poolt tuvastatud kasside pidamise tingimustele vaatamata (st üldine heakord kaebaja

elukohas ei olnud paranenud) ei saa välistada, et kaebaja on temalt 17.08.2023 ära võetud kasse

pidanud pikka aega lemmikloomadena ja tal on nendega tugev emotsionaalne side. Haldusasjas

nr 3-22-104 tuvastatud asjaolusid ja õiguslikke hinnanguid ei saa vahetult kanda üle praegusele

vaidlusele ega järeldada sellest kaebuse perspektiivitust. Pealegi leidis halduskohus (p 19), et

esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud eelkõige põhjusel, et kaebusel on „vähesed

eduväljavaated“, kuid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist saab iseseisvalt õigustada vaid

see, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14,

p 11; 14.12.2004 määrus nr 3-3-1-85-04, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa vähemalt seni

esitatu põhjal sellist järeldust teha. Kuna 17.08.2023 viibis kaebaja korteris üksnes kaks kassi,

siis oli neil liikumisruumi haldusasjaga nr 3-22-104 võrreldes oluliselt rohkem. Pulstunud karv

võib viidata ebapiisavale hooldusele, kuid puuduvad andmed, et kassidel oli terviseprobleeme.

Õige on seegi, et kuna passide andmetel on isane kass kastreeritud ja emane kass steriliseeritud,

siis ei oleks kaebaja saanud neid kasutada nn kassivabriku pidamiseks. Ringkonnakohtul ei teki

asjas seni esitatud napi materjali põhjal veendumust, et praegusel juhul oli loomade kaebajalt

äravõtmine ainuvõimalik ja selgelt proportsionaalne lahendus ning kaebajale loomapidamise

nõuete järgimiseks kohustava ettekirjutuse tegemisega polnuks võimalik saavutada taotletavat

eesmärki tagada kasside heaolu. Vähemalt osa PTA protokollis tehtud etteheidetest on hõlpsasti

lahendatavad korteri sanitaartingimuste parandamise kaudu (st kaebaja elukoha koristamisega).

Asja sisulisel läbivaatamisel vajab kontrollimist, kas loomapidamise kohustuse ülevõtmine ja

kasside kaebaja korterist äravõtmine oli LoKS § 64 lg-test 1 ja 3 tulenevalt põhjendatud ning

kas vastustajal tuli teha LoKS § 64 lg 4 alusel ettekirjutus loomad võõrandada. PTA 27.09.2023

vastuse kohaselt on kaebajale tehtud PTA 18.09.2023 ettekirjutus nr 01-398-23/003-1 kasside

3-23-2063

7(7)

võõrandamiseks hiljemalt 19.09.2023, mida kaebaja ei ole täitnud, aga vastustaja ei ole kohtule

kõnealust ettekirjutust edastanud. Kui selline ettekirjutus on tehtud, oleks ilmselt asjakohane

täiendada kaebust vastava ettekirjutuse tühistamise nõudega.

13. Kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse abinõu (s.o keelata kasside kolmandatele isikutele

võõrandamine) ei riivaks oluliselt avalikke huve. Halduskohtuga tuleb nõustuda, et puudub alus

eeldada, et Tallinna loomade varjupaigas ei oleks kassidele tagatud nende tervisele ja heaolule

vastavad tingimused. Kuigi on usutav, et kasside pikaajaline varjupaigas hoidmine ei ole nende

(vaimse) tervise seisukohast eelistatud lahendus, ei saa nimetatud argumendiga loomaomaniku

õiguste tõhusat kaitset täielikult välistada. Kasside terviseseisundit tuleb varjupaigas viibimise

ajal pidevalt jälgida ning vajaduse korral on võimalik kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu

muuta või tühistada (HKMS § 253 lg 1). Kasside varjupaigas pidamise kulude kandmisel tuleb

lähtuda LoKS §-st 648 ja ATSS §-dest 14–15. See tähendab, et kasside hoiule võtmisega seotud

kulusid ei saa Varjupaikade MTÜ vahetult nõuda kaebajalt, sest hoiulevõetud loomi hoiab PTA

(vt KorS § 52 lg 2). Samas on PTA-l võimalik kasside hoidmisega seotud kulud nõuda kaebajalt

sisse asendustäitmise kuludena. Küll ei pea ringkonnakohus võimalikuks rakendada esialgset

õiguskaitset määruskaebuse p-s 3.3 pakutud viisil, et X leiab ise kolmandad isikud, kes

nõustuksid kasse kohtumenetluse ajal tasuta pidama. Kuna tegemist on olukorraga, kus loomad

on PTA poolt hoiule võetud, on vastustajal ja muul isikul, kellele PTA on loomad hoiule

andnud, kohustus hoida loomi nõuetekohaselt (KorS § 52 lg 2). Vastustajal ei ole võimalik seda

kohustust tagada, kui loomade pidamine ei ole tema n-ö kontrolli all.

14. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus X määruskaebuse ning tühistab Tallinna

Halduskohtu 17.10.2023 määruse resolutsiooni p-i 1. Ringkonnakohus teeb selles osas uue

määruse, millega rahuldab X esialgse õiguskaitse taotluse ja keelab HKMS § 249 lg-te 1 ja 4

ning § 251 lg 1 p 3 alusel kuni haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni PTA-

l ja Varjupaikade MTÜ-l kasside kiibinumbritega YYYYYYYYYYYYYYYY ja

XXXXXXXXXXXXXXX võõrandamise kolmandatele isikutele ilma kaebaja nõusolekuta.

Kuivõrd ringkonnakohtul puuduvad andmed, kas loomad on juba Varjupaikade MTÜ-le

võõrandatud, siis tuleb esialgse õiguskaitse abinõu kohaldada nii vastustaja kui ka kolmanda

isiku

suhtes.

Kohaldatud

esialgne

õiguskaitse

ei

keela

kassi

kiibinumbriga

YYYYYYYYYYYYYYYY üleandmist kassi tegelikule omanikule, kui vastustaja tuvastab, et

kaebaja ei ole nimetatud kassi omanik.

15. Kuna määrus kajastab kaebaja eraelulisi andmeid, siis tuleb määruse avaldamisel kaebaja

nimi ja kasside kiibinumbrid asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4).

16. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1

p 9). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on esindaja tasunud X määruskaebuselt riigilõivu 20

eurot. Tasutud riigilõiv tuleb HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel maksjale

tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)