4-11-601/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-11-601

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2011.a Pärnu Väärteoasja number 4-11-601 [2670,11,000566] Kohtunik Indrek Nummert Kohtuistungi sekretär Evi Goldschmidt Tõlk Anžela Kuvaldina Väärteoasi S.F-i väärteoasi LS § 74 1 lg 2, § 743; LKindlS § 661 lg 1 järgi

Kohtuistungil osalenud isikud:

menetlusalune isik

S.F (ik xxx, eluk XXXXX XXXXX) kohtuvälise menetleja ametnik

Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu

politseijaoskonna patrullteenistuse väärteomenetleja Keity Liivakivi

RESOLUTSIOON

Juhindudes LS § 741

lg 2, § 743; LKindlS § 661

lg 1; Karistusseadustiku § 47, § 56, § 63 lg 1, § 66 lg 2,3 ning

Väärteomenetluse seadustiku § 83 p 2, § 107-113 kohus otsustas

Süüdi tunnistada S.F väärteoasjas nr 4-11-601 [2670,11,000566] LS § 74 1 lg 2, § 743

; LKindlS § 661

lg 1 järgi ning kohaldades KarS § 63 lg 1 mõista karistuseks rahatrahv 120 (ükssada kakskümmend) trahviühikut, so 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot.

Määrata KarS § 66 alusel rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada S.F tasuma

rahatrahv summas 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot osade kaupa 12 kalendrikuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, so igakuiselt 40 (nelikümmend) eurot

iga kuu 20. kuupäevaks Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pank 10220034796011; Swedbank 221023778606; Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 või №rdea Pank 17001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064858, (IBAN – EE

89 1010 2200 3479 6011)) ning selgitus: „S.F, 4-11-601“. Nõue rahatrahvi osas

loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva

lahendi jõustumisest. Kohtuotsus suunatakse kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks, kui menetlusalune isik ei ole eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi täies ulatuses tasunud.

Kohtuotsus saata teadmiseks menetlusalusele isikule, kohtuvälisele menetlejale ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

4-11-601

2 (6) Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 31.03.2011.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 31.03.2011.a

Kirjaliku apellatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 13.04.2011.a.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Pärnu Maakohtule 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning apellatsiooni võib esitada

Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

18.01.2011.a on koostatud Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna

patrullpolitseinik Martin Tarkpea poolt väärteoprotokoll nr AB1199748 selle kohta, et 18.01.2011.a kella 10:14 ajal Pärnu linnas Suur-Jõe tn 52 ees S.F juhtis mootorsõidukit

(Mitsubishi Galant, r/n XXX XXX) omamata vastava sõiduki juhtimise õigust, olles 02.01.2011.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud seoses juhtimisõiguse puudumisega; samuti juhtis

mootorsõidukit, mis oli omandatud 23.12.2010.a ning nõuetekohaselt ümberregistreerimata

(omandmaisest rohkem möödas kui 5 tööpäeva) ning sõidukil puudus kehtiv kohustuslik liikluskindlustuse poliis.

Oma teoga rikkus menetlusalune isik Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 20 lg 1, § 220; Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise eeskirja § 4 lg 4; Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 9

lg 5, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 741

lg 2, § 743; Liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS) § 661 lg 1 järgi.

14.02.2011.a edastas Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskond, juhindudes

Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 71 lg 1, § 83 p 2 ja § 84, S.F-i väärteoasja nr 2670,11,000566 LS § 741 lg 2, § 743; LKindlS § 661 lg 1 järgi arutamiseks Pärnu Maakohtule.

Kohtuväline menetleja leiab, et rahatrahvi määramine menetlusalusele isikule ei kannaks oma

eesmärki, kuivõrd menetlusalust isikut on eelnevalt karistatud erinevate väärtegude eest alates 2003.a 12-l korral. Mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta on isikut eelnevalt karistatud

2-l korral. Eelnimetatud asjaolu näitab, et rahatrahvid ei ole mõjutanud isikut väärtegude toimepanemisest loobuma. Seega leiab menetleja, et menetlusaluse isiku suhtes ei ole otstarbekas

rahatrahvi määramine ning taotleb S.F-ile kõnealuses väärteoasjas 15 ööpäeva aresti kohaldamist.

31.03.2011.a kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja K. Liivakivi jäi esitatud taotluse

juurde ning palus kohaldada menetlusaluse isiku suhtes kõnealuses väärteoasjas aresti 15 ööpäeva. Menetleja leiab, et eelnevalt määratud karistused ei ole menetlusalusele isikule mõju avaldanud.

Kohtuistungil menetlusalune isik tunnistas end väärteo toimepanemises süüdi, kuid palus mõista

karistuseks siiski rahatrahv, kuivõrd omab töökohta. Sissetulekute suuruseks on 350 eurot. Mootorsõiduki lubab menetlusalune isik ümber kirjutada oma elukaaslase nimele.

Kohus uuris kohtuistungil järgmisi tõendeid: S.F-i kohtuistungil antud ütlused,

4-11-601

3 (6)

väärteoprotokoll, juhtimiselt kõrvaldamise otsus, müügileping, Maanteeameti vastuskiri, kindlustuskaitsekontrolli väljavõtted, koopiad tehnilisest passist ja karistusregistri väljavõte.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus LS § 741 lg 2 alusel

Väärteoprotokollis toodud süüdistuse kohaselt S.F juhtis 18.01.2011.a mootorsõidukit

omamata vastava sõiduki juhtimisõigust, olles juhtimiselt 02.01.2011.a samuti kõrvaldatud seoses juhtimisõiguse puudumisega.

LS §-s 741

on sätestatud mootorsõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt. 1.

lõike kohaselt mootorsõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. 2. lõike kohaselt sama teo eest isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt

on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

S.F tunnistas end kõigis esitatud süüdistuses kohtuistungil süüdi, samuti on ta avaldanud ka kahetsust kõikide esitatud süüdistuste kohta juba väärteoprotokolli ütlusi andes. Maanteeameti

vastuse kohaselt, puudus S.F süüdistuses toodud ajal juhtimisõigus. Muuhulgas

seetõttu ta ka kohapeal kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt. LS § 20 lg-s 1 on sätestatud, et

mootorsõidukit ei või juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise

õigust. S.F puudus igasugune kategooria mootorsõiduki juhtimiseks, seeläbi on juhtimisõiguseta sõitmine kui LS §-s 741 sätestatud objektiivne tunnus täidetud ja tõendatud.

Samuti andis S.F ütlusi, et ta on ka kõrvaldatud varem juhtimiselt, mis on LS § 74 1 lg 2

objektiivse koosseisu tunnuseks. Süüdistuse kohaselt toimus juhtimiselt kõrvaldamine

02.01.2011.a. Antud asjaolu riimub ja on seeläbi tõendatud täielikult ka S.F-i karistusregistri väljavõttega, mille kohaselt karistati teda muuhulgas LS § 741 lg 2 järgi, mis oli tema poolt sooritatud 02.01.2011.a. Järelikult on täidetud kõik objektiivse koosseisu tunnused ka

LS § 741

lg 2 järgi. Subjektiivselt pani S.F toime selle rikkumise kavatsetult, kuna

juhtimisele asudes seadis ta eesmärgiks antud väärteo toimepanemise, kuna tal puudus juhtimisõigus.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud S.F puuduvad. Eeltoodu alusel tunnistab kohus S.F-i esitatud süüdistuses LS § 74 1 lg 2 järgi süüdi.

2. Süüdistus LS § 743 alusel

Väärteoprotokollis toodud süüdistuse kohaselt S.F juhtis 18.01.2011.a mootorsõidukit,

mis oli omandatud 23.12.2010 ja nõuetekohaselt ümberregistreerimata (omandamisest rohkem möödas kui 5 tööpäeva).

LS §-s 743

on sätestatud registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki juhtimise

koosseis. Selle kohaselt kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

LE § 220 kohaselt mootorsõiduk ja haagis peavad olema registreeritud, neil peavad olema

ettenähtud kohas puhtad, kaitsekatteta ja nõutavalt kauguselt selgesti loetavad

4-11-601

4 (6) registreerimismärgid.

Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise eeskirja § 4 lg 4 kohaselt teeliikluses kasutatav sõiduk tuleb Eestis registrisse kanda viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki omandamist, sõiduki omaniku Eestisse elama asumist või tollivormistust.

S.F tunnistas end esitatud süüdistuses süüdi. Asjaolu, et ta juhtis süüdistuses toodud ajal

sõidukit, mis on ümberregistreerimata, on tõendatud ka müügilepinguga, mille kohaselt T.K

müüb ära endale kuuluva sõiduki. Asjaolu, et sõiduki omanikuna on registris jätkuvalt T.K,

nähtub ka S.F-i poolt kohtuistungil esitatud sõiduki registreerimistunnistuselt ja

Maanteeameti vastusest kohtu päringule. Asjaolu, et sõiduki omanikuks ei ole enam T.K on

kinnitatud ja T.Ki poolt registrile esitatud teatega, milles ta on märkinud sõiduki uueks

omanikuks D.K 23.12.2010.a. Ka S.F andis kohtuistungil ütlusi, et T.Ki tema ei ole näinud ja lepingul oli juba T.Ki allkiri ja muud andmed kirjutas ta juurde ise. LS § 743 järgi on

objektiivne koosseis täidetud, kui isik juhib sõidukit, mis on ümberregistreerimata. Tähtsust omab asjas see fakt, et arvestades T.Ki teadet Maanteeametile, müügilepingut ja S.F-i

ütlusi, ei ole kahtlust, et sõiduki omanikuks ei ole enam T.K, järelikult juhtis S.F sõidukit, mis on ümberregistreerimata.

Arvestades müügilepingu kuupäeva ja T.Ki teadet Maanteeametile, mis mõlemad on dateeritud 23.12.2010.a, tuleb asuda seisukohale, et 18.01.2011.a, kui S.F juhtis antud sõidukit, ei olnud see viie tööpäeva jooksul ka veel ümberregistreeritud. Seega antud sõidukiga ei tohtinud

keegi sõita. Järelikult juhtis S.F sõidukit, mis ei olnud nõuetekohaselt

ümberregistreeritud ja ühtlasi sellega täitis ta kõik LS § 743

objektiivse koosseisu tunnused, sealhulgas rikkudes LE § 220 ja mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise eeskirja § 4 lg 4 nõudeid. Kohus leiab, et antud objektiivse koosseisu realiseeris S.F kavatsetusega,

kuivõrd ta seadis eesmärgiks sõiduki juhtimise, pidades vähemalt võimalikuks, et sellega võib

kaasneda ka muid rikkumisi, kuivõrd tal puudub ka juhtimisõigus. Uuritud tõendeid kogumis arvestades, sealhulgas sõiduki dokumentide järgi, ei saanud S.F tekkida mingit sellist arusaama või kahtlustki, et antud sõiduk on nõuete kohaselt ümberregistreeritud.

S.F on seeläbi toimepannud õigusvastase teo LS § 74 3

alusel, sest ka õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

Samuti kohus leiab, et ka süüd välistavad asjaolud puuduvad. Sõiduki registreerimise kohapealt

andis S.F kohtuistungil ütlusi, et ta ei teadnud, mida teha ja ARK-is öeldi, et ei saa registreerida tlk 19. Samas nähtub ka karistusregistri väljavõttest, et S.F-i ei ole ka varem sellise koosseisu eest karistatud. Oluline on aga see, et S.F on süüvõimeline isik.

Seetõttu kohus leiab, et sellise seaduse sätte tundmine on S.F-ile seega igati välditav. Sealjuures on üldteada, et iga süüvõimeline isik peab teadma seda, et kui puudub juhtimisõigus,

siis õiguskord leiab, et isikul puuduvad ka piisavad teadmised, mis tahes mootorsõiduki juhtimiseks. Ja juhul, kui isik vaatamata eeltoodule ikkagi juhib mootorsõidukit, pidamata ka nõu seeläbi oma enese südametunnistusega, siis peab ta ka võimalikuks pidama, et ta võib rikkuda mis tahes liiklusõigusnormi, sh LS § 743. Kohus ei leia seetõttu, et allpool tuleks kõne alla võtta ka karistuse kergendamine KarS § 39 lg 2 alusel. Eeltoodu alusel tunnistab kohus S.F-i esitatud süüdistuses LS § 743 süüdi.

3. Süüdistus LKindlS § 661 lg 1 alusel

Väärteoprotokollis toodud süüdistuse kohaselt S.F juhtis 18.01.2011.a mootorsõidukit, millel puudus kehtiv kohustuslik liikluskindlustuspoliis.

4-11-601

5 (6) LKindlS § 661 lg 1 kohaselt liikluskindlustuse lepinguta või kehtiva poliisita sõiduki juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

LS § 9 lg 5 kohaselt juht peab enne sõidu alustamist veenduma sõiduki suhtes sõlmitud kohustusliku liikluskindlustuse lepingu olemasolus ja selle alusel väljastatud poliisi kehtivuses.

S.F tunnistas end esitatud süüdistuses süüdi. Samuti tõendab esitatud süüdistust väljavõtted antud sõiduki kindlustuskaitse kehtivuse kontrolli kohta. Nimelt, nende kohaselt puudus antud sõidukil kehtiv kindlustuspoliis 18.01.2011.a seisuga ja viimane kindlustus kehtis muidu kuni 26.12.2010.a. Seeläbi on tuvastav, et S.F täitis oma tegevusega süüdistuse järgi kõik LKindlS § 661 lg 1 objektiivse koosseisu tunnused .

Kohus leiab, et antud objektiivse koosseisu realiseeris S.F kavatsetult, kuivõrd ta seadis eesmärgiks sõiduki eeskätt juhtimise igal juhul ja olles samas ka igati teadlik, et sõidukit ei tohi juhtida kui puudub liikluskindlustus, kuna teda ka seetõttu oli varem kinnipeetud karistusregistri järgi. Seega sõidukit juhtima asudes, seadis ta eesmärgiks antud koosseisu realiseerimise.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud S.F puuduvad. Eeltoodu alusel tunnistab kohus S.F-i esitatud süüdistuses LKindlS § 66 1 lg 1 süüdi.

4. Karistus

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

S.F-ile ette heidetud väärteod moodustavad ideaalkogumi KarS § 63 lg 1 alusel, seetõttu tuleb talle karistus mõista ühe koosseisu järgi, mille karistusraamid on kõige rangemad, s.o LS § 741 lg 2 – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Kohus arvestab karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna seda, et menetlusalune isik on end süüdi tunnistanud ja puhtsüdamlikult kahetsenud ning rikkumistest aru saanud. S.F-i

on varem korduvalt süütegude eest karistatud. Oluline on see, et karistusregistri väljavõtte

kohaselt on ta täitnud ära kõik varasemad rahalised karistused täielikult, v.a ei ole ta jõudnud

veel tasuda trahvi 25.01.2011.a otsuse järgi. Eeltoodu räägib siiski selle kasuks, et isikule on võimalik rahatrahvi kohaldada, kuivõrd selle täitmine isiku poolt on kokkuvõttes realistlik.

Kohus on seisukohal, et S.F-i käesolevaga mõistetav karistus peab olema raskem kui viimane 25.01.2011 mõistetud karistus, kuivõrd ka tollal tunnistati ta juba süüdi ka LKindlS § 661 lg 1 ja LS § 741 lg 2 alusel ja seeläbi kergem karistus ei täidaks karistuse eesmärke ega oleks

kooskõlas S.F-i süü suurusega. Samuti on S.F käesolevaga sooritanud kolm väärtegu. Oluline on ka see, et varem ei ole teda karistatud aresti ega vangistusega. S.F

töötab AS-s J.P XXXX ja ta kohtuistungil avaldas, et seoses tööga tekkis talle aresti

kohaldamisel halvad tagajärjed ja ta ei saa enam tööd. Kohus arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, sealhulgas S.F-i ütlusi, et seoses esitatud arestitaotlusega on S.F on oma rikkumiste tõsidusest nüüd aru saanud ja soovib end igati muuta, et mitte toime panna edaspidi süütegusid ning töökohta säilitada. Seetõttu eripreventiivses mõttes piisab rahalise karistusega tema mõjutamisest ja tema isoleerimine ühiskonnast aresti kandmiseks ei ole vajalik ka õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades.

Eeltoodu alusel leiab kohus S.F-i tuleb karistada 120 trahviühiku ulatuses, s.o 480 eurot.

4-11-601

6 (6) S.F avaldas kohtuistungil, et tema sissetuleku suuruseks netona on 350 eurot. Seeläbi tuleb pidada sellist rahatrahvi tema jaoks piisavalt koormavaks karistuseks.

Kohus leiab, kuivõrd isiku kuu sissetulek ei kata rahatrahvi suurust ja isikul on ka muid kohustusi, tuleb määrata KarS § 66 alusel trahvi täitmine ositi 12 kalendrikuu jooksul igakuise maksena 40 eurot iga kuu 20. kuupäevaks.

Indrek Nummert Kohtunik