2-22-11493/41 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-11493

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-11493

Tsiviilasi

Kivikontakt OÜ hagi OÜ MULTIGRAMM vastu

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

15 692 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Kivikontakt OÜ (registrikood 12946515; asukoht

XXX, 51008 Tartu; e-post XXX), seaduslik esindaja

juhatuse liige Z.B

Kostja OÜ MULTIGRAMM (registrikood 11285448;

asukoht XXX-i, 62001 XXX; e-post XXX), seaduslik

esindaja juhatuse liige F.Z, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kaire Aus (e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

21. august 2023 sekretär Katriin Oja juuresolekul, edasine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista OÜ-lt MULTIGRAMM välja Kivikontakt OÜ kasuks 12 646 eurot põhinõude

katteks ja viivis 3046 eurot kuni nõude kohtusse esitamiseni.

3. Jätta menetluskulud OÜ MULTIGRAMM kanda.

4. Määrata Kivikontakt OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 980 eurot.

5. Mõista OÜ-lt MULTIGRAMM välja Kivikontakt OÜ kasuks menetluskulu 980 eurot.

6. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima,

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Kivikontakt OÜ (hageja) esitas 07.08.2022 Tartu Maakohtule hagi OÜ MULTIGRAMM

(kostja) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled

(kostja tellijana ja hageja töövõtjana) 05.05.2019 suulise töövõtulepingu Tartus asuvale

objektile xxxxxxxxxxx kivipaigalduse töödeks kokkulepitud tasuga 35 646 eurot. Tööde

tähtajaks oli 31.07.2019. Töö valmis tervikuna tähtaegselt. Hageja väljastas kostjale

kokkulepitud tasu arve nr 1992 summas 35 646 eurot maksetähtajaga 08.08.2019. Tellija pidi

arve tasuma ühe korraga. Kostja tasus 02.08.2019 18 000 eurot ja 14.08.2019 5000 eurot.

Arvest nr 1992 on tasumata 12 646 eurot. Kostja ei ole esitanud hagejale ühtegi pretensiooni.

Kostja on lubanud võlgnetava summa tasuda, kuid ei ole seda teinud. 07.08.2022 seisuga on

tasumata summalt sissenõutavaks muutunud viivis 3046 eurot. Hageja palub kohtul nimetatud

summad kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Kostja ei ole hageja tehtud töödele parandustöid teinud. Töödeks vajaliku materjali hankimine

ei olnud hageja ülesandeks, mistõttu ei ole arves nr 1992 materjali sisse arvestatud. Kostja on

arve nr 1992 täielikult oma kohustusena deklareerinud ning sellelt on sisendkäibemaks kostja

kasuks maha arvatud.

2. Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et hageja nõue on põhjendamatu. Arvest ei nähtu

teostatud tööde maht ja hind. Samuti puudub töö teostamise aeg. Arvel näidatud summad on

ebamõistlikult suured, mida pooled ei ole kokku leppinud. Kostja aktsepteeris hageja poolt

osaliselt teostatud tööde mahtu 23 000 euro ulatuses. Kuna pooled ei ole tasu suuruses kokku

leppinud, kuulub võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg 1 järgi tasumisele tavaline tasu, milleks oli

2019. a kõnniteekivi paigalduse eest 8,00 eurot/m2 ja äärekivi paigalduse eest 7,00 eurot/m2.

Hageja ei ole tõendanud, millises mahus töid teostati.

Hageja on arvestanud arve sisse ka kogu materjali, mille soetas kostja. Kostja tegi hageja

poolt väidetavalt 31.07.2022 lõpetatud tööle parandustöid. Lisaks tööajale kulus

parendustöödele ka lisamaterjali (arve nr 385125284 summas 2054,40 eurot ja arve nr

386072179 summas 1698,05 eurot). Kostjal iseseisvalt puudub võimalus ja õigus deklareerida

arvest ainult seda osa, mida kostja aktsepteeris.

3. 21.08.2023 kohtuisutungil kuulas kohus vande all ära hageja seadusliku esindaja Z.B ja

Kostja seadusliku esindaja F.Z P. .

Hageja seaduslik esindaja Z.B selgitas, et aluspinnad olid ette valmistatud. Tema paigaldas

talukivi, kartaanokivi, unikivi, sakilist kivi, munakivi, äärekivi, kõnniteeplaate, pimedate

plaate jm. Hageja paigaldas mitut värvi teekive, punast, halli ja musta. Kõnniteid muudeti

laiemaks, puuduolevad kivid tõi kostja. Kividega varustamine ei olnud hageja rida. Kohapeal

oli kostja objektijuht F.Z. Hagejal oli tööl kolm meest. Hind kujunes ruutmeetri järgi, kivid

läksid mustrisse. Ühiku hind oli 10 eurot ja äärekivi ühiku hind 12 eurot. Arve esitati kokku,

kui projekt oli valmis. Projekt pidi valmis olema enne kooli algust. Ruutmeetreid oli üle 1000.

Kostja ise soovis saada arve sellise sõnastusega. Kreedit arvet kostja ei soovinud. Nende

vahel on ka varasemalt aastaid koostöö olnud ja oli tavaks sõlmida suulisi lepinguid. Ala,

mida kividega kaeti oli 1300-1400 ruutmeetrit. Kui hageja saatis arve, võeti see

raamatupidamisse sisse ja vastu ei vaieldud. Nad olid nõus osade kaupa maksmisega.

Kostja seaduslik esindaja F.Z selgitas, et nad on varasemalt koostööd teinud hagejaga ja asjad

on toiminud. Kohapeal oli töödejuhataja F.Z S. , kes valmistas ette aluspinna. Kostja

seaduslik esindaja selgitab, et hinna sees pidi olema ka kivide maksumus. Kohapeale tõi

Ehitustrust ka ehituskive ja võttis need kostja arvest maha. Kokkulepitud hind oli 10 euro

kanti, äärekivi oli väikese vahega. Maht oli üle 1000 ruutmeetri. Seal tehti ka xxxxxxxxx ja

osa kive võeti üles. Selle maht oli umbes 100 ruutmeetrit.

4. Kohtulikes vaidlustes jääb hageja esitatud hagi juurde. Lisaks palub hageja kostjalt hageja

kasuks välja mõista seadusejärgse viivise alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni

kohustuse täitmiseni.

5. Lõplikes seisukohtades on kostja leidnud, et poolte vahel polnud selget tasu kokkulepet.

Puuduvad tõendid arve aluseks teostatud tööde mahu kohta ja hageja väited on tõendamata.

Kostja avaldas 21.08.2023 soovi tasaarvestada ostetud kivide hinna hageja nõudega. Vastasel

juhul tekiks olukord, kus kostja peaks maksma topelt. Ostetud materjalide summa on 14

328,12 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 329 lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised

menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui

menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks

vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja

vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada.

TsMS § 331 lg 1 kohaselt kohus menetleb hilinenult esitatud avaldust, taotlust, tõendit või

vastuväidet üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse

lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

7. Kohus lõpetas asjas eelmenetluse 15.11.2022 toimunud kohtuistungil. Viimasel kohtuistungil

(21.08.2023) andis kohus pooltele tähtaja lõppteeside ja menetluskulude nimekirjade

esitamiseks. Esitatud menetlusdokumendis hageja täiendas hagi nõudega jooksva viivise

väljamõistmiseks. Samuti tõi hageja esmakordselt välja kivipaigaldustöö täpsed mahud.

Tegemist on uue nõude ja uute asjaoludega, mida kohus ei menetle, kuna need on esitatud

hilinenult. Puuduvad põhjendused, miks neid ei saanud varem esitada ning nende

menetlemine põhjustaks asja lahendamise viibimise.

8. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

9. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

10. Vaidlust ei ole selles, et hageja (töövõtja) ja kostja (tellija) vahel sõlmiti suuline töövõtuleping

xxxxxxxxxxx kivipaigalduse töödeks. Hagi esemeks on tasu nõue summas 12 646 eurot.

Hagi aluseks olevatest asjaoludest nähtub, et hageja väljastas kostjale kokkulepitud tasu arve

nr 1992 summas 35 646 eurot maksetähtajaga 08.082019. Tellija pidi arve tasuma ühe

korraga. Kostja tasus 02.08.2019 18 000 eurot ja 14.08.2019 5000 eurot. Arvest nr 1992 on

tasumata 12 646 eurot, millele lisandub seadusjärgne viivis hagi esitamise aja 07.08.2022

seisuga summas 3046 eurot.

11. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi peab tellija maksma tehtud töö eest tasu. Kui

töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub VÕS § 637 lg 1 järgi

maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Töövõtja

tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisest.

12. Asja materjalidest nähtuvalt kostja ei ole hageja tehtud tööle või töö eest esitatud arvele 1922

ühtki kirjalikku pretensiooni ei esitanud. Kostja on arve nr 1922 käibedeklaratsioonis

täielikult oma kohustusena deklareerinud ja sellest on sisendkäibemaks summas 5941 eurot

kostja kasuks maha arvatud. Kostja seaduslik esindaja on istungil vande all väitnud, et kivide

hind pidi arvest maha arvatama ehk siis tasaarveldatama ja kostja on seetõttu topelt tasunud.

Kostja arvates 35 000 euro sees olid ka materjalid. Kostja sai aru, et kive tema ei maksa. K-

Rauta arvete koondist nähtub, et kostja on materjalide eest tasunud 14 328,12 eurot. Hageja

seaduslik esindaja ei ole vande alla antud ütlustega seda kinnitanud. Tema sõnul kivide

maksumust lepingus ei olnud. Kohus leiab, et pole esitatud ühtegi tõendit või pretensiooni

kostja poolt selle kohta, et kostja sooviks arvet nr 1992 osaliselt tasumata jättes seda tema

poolt kulutatud materjalidega tasaarvestada või et tehtud paigaldus oli puudustega. Arve on

esitatud kivipaigalduse tööde eest ja tõendatud ei ole, et see sisaldab materjali maksumust.

Kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlused viitavad sellele, et kivipaneku hinnas oli

poolte vahel siiski kokku lepitud. Kostja täpselt ei mäletanud, ühikuhind oli 10 euro kanti,

äärekivi oli väikese vahega. See on kooskõlas hageja seadusliku esindaja selgitustega, mille

kohaselt ühiku hind oli 10 eurot, äärekivi puhul 12 eurot. Vaidlust ei ole selles, et

ruutmeetreid oli üle tuhande. Hageja seadusliku esindaja ütluste kohaselt 1300-1400

ruutmeetrit. Hageja seadusliku esindaja ütluste kohaselt töö seisnes tänavakivide

paigaldamises. Paigaldati erinevaid kive (kartaanokivi, unikivi, munakivi, äärekivi,

kõnniteeplaadid, pimedate plaadid, graniitäärekivi, tavaline äärekivi). Osa võeti üles ja

paigaldati uuesti. Kostja on arve täielikult sisendkäibemaksu saamiseks deklareerinud ja

seegi viitab pooltevahelisele kokkuleppele tööde mahu ja tasu suurusele.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et arvestades esitatud tõendeid ja poolte seaduslike

esindajate vande all antud seletusi on tõendatud, et poolte töövõtuleping sõlmiti suuliselt

xxxxxxxxxxx kivipaigaldustöödeks tellija materjalist. Tööd on hageja poolt teostatud ning

tööde eest esitatud arve vastab poolte tasukokkuleppele.

13. Kohus leiab, et kostja on tasu maksmise kohustust rikkunud, jättes tööde eest esitatud arvest

tasumata 12 646 eurot. VÕS § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustusse

täitmist ja viivist. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras. Hagi esitamise ajaks oli

sissenõutavaks muutunud viivis 3046 eurot. Viivise nõude arvestusele ei ole kostja

vastuväiteid esitanud.

Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 12 646 eurot ja hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 3046 eurot, kokku 15 692 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Arvestades hagi rahuldamist, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 980 eurot.

Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on põhjendatud menetluskulu ja tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

Kohtunik