2-23-9337/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-9337

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-9337

Tsiviilasi

S. L. a maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik S. L. (isikukood XXX ; elukoht XXX);

usaldusisik Martin Pärn (isikukood XXX; Advokaadibüroo Naur

& Pärn OÜ, Juhkentali 52, 10113 Tallinn; telefon 601 2900,

5560 8121; e-post martin@in.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja S. L. (isikukood XXX ) pankrot kell 14.00 ja algatada S. L. a kohustustest

vabastamise menetlus.

2. Määrata usaldusisiku Martin Pärna töötasu suuruseks 725 eurot, millele lisandub käibemaks

145 eurot, kokku 870 eurot.

3. Välja mõista pankrotivarast usaldusisiku tasu 725 eurot, millele lisandub käibemaks

145 eurot, kokku 870 eurot, Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ-le (registrikood 16245703,

KMKR EE102396298, arvelduskonto nr XXX AS LHV Pank).

4. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Martin Pärn (isikukood XXX;

Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ, Juhkentali 52, 10113 Tallinn; telefon 601 2900, 5560 8121; e-post

martin@in.ee).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub menetluskonverentsina 17. novembril 2023

kell 10.00 Kalevi 1 Tartus Tartu kohtumaja saalis nr 347.

6. Kohustada S. L. a osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta

üksnes haldur.

8. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

9. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 20. oktoobril 2024.

10. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FiMS § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49

lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

11. Jätta menetluskulud S. L. a kanda.

12. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-

tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale

võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

1. S. L. (avaldaja/võlgnik) esitas 29.06.2023 kohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi

nr 2-23-9337).

Avalduse kohaselt on võlgnik vabaabielus. Tal on üks alaealine ülalpeetav A. J. L. , sünd XXX.

Võlgnik töötab XXX-s müügiinsenerina ja tema sissetulekuks on töötasu 2000 eurot. Igakuised

väljaminekud on 1160 eurot: eluasemekulud keskmiselt 195 eurot, kulutused toidule 375 eurot,

kulutused riietele ja jalanõudele 35 eurot, kulutused majatarvetele, hügieenile ja ravimitele 45 eurot,

transpordikulud 260 eurot, sidekulud 145 eurot ning lasteaiakulud 105 eurot. Võlgnevuste tasumiseks

jääv summa on ligikaudu 840 eurot. Võlgnikule kuulub sõiduauto Volvo V60, mille laenujääk AB

Kreditex AS-le on 7959,49 eurot. Auto on võlgnikule hädavajalik tööl käimiseks. Võlgniku selgituse

kohaselt sattus ta makseraskustesse kiirlaenude võtmise tõttu. Võlgniku kohustuste suuruseks on

vähemalt 25 767 eurot.

Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

2. Kohus võttis 08.09.2023 määrusega S. L. a maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema

usaldusisikuks vandeadvokaat Martin Pärna, kohustades usaldusisikut esitama kohtule füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ning hinnanguga

võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule

hiljemalt 09.10.2023. Sama määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse

või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse

lõppemiseni.

3. Usaldusisik esitas 09.10.2023 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja koos lisadega, pangakontode

väljavõtted ja tuludeklaratsioonid ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks

sobivaima menetluse liigi kohta.

Kohtu põhjendused

4. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste

kohta ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta.

Üldandmed

5. Võlgnik sündis XXX. Võlgnik lõpetas XXX. aastal. Võlgnik on vabaabielus. Tema elukaaslane on

H-L. T. ja kooselust on XXX sündinud tütar A. J. L. . Võlgnik elab koos tütre ja elukaaslasega XXX.

Võlgnik töötab alates 02.01.2023 XXX-s müügiinsenerina, kus tema keskmine netotöötasu on

2000 eurot kuus. Võlgniku kinnitusel on tema elukaaslase töötasu umbes 950 eurot kuus. Elukaaslane

on samuti esitanud maksejõuetusavalduse (pankrot välja kuulutatud ja algatatud kohustustest

vabastamise menetlus Harju Maakohtu 08.08.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-9614).

Vara

6. Usaldusisik on teinud kindlaks, et võlgnikule ei kuulu realiseeritavat vara. Kui võlgnik edaspidi

töötab, saab tema varalise õigusena käsitada teenitavat töötasu, mis on keskmiselt 2097,01 eurot kuus

(periood veebruar kuni august 2023).

Võlgniku Coop Pank AS arvelduskontol nr XXX oli 18.09.2023 seisuga 63,66 eurot, AS LHV Pank

arvelduskontol nr XXX oli 12.09.2023 seisuga 4,25 eurot, AS SEB Pank arvelduskontol nr XXX oli

29.06.2023 seisuga 0 eurot ning Swedbank AS arvelduskontol nr XXX oli 18.09.2023 seisuga 0 eurot.

Teisest sambast teostatud väljamakse tulemusel laekus võlgnikule 2021. aasta septembris

4876,11 eurot (hetkel pensionikontol raha ei ole). Võlgnikul on AS-s LHV Pank kasvukonto nr XXX,

kuid selle saldo oli 12.09.2023 seisuga 4,19 eurot, aktsiad turuväärtusega 18,07 eurot, aktsiafondid

turuväärtusega 9,81 eurot.

Liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu

ega jette käesoleval ajal ja viimase kolme aasta jooksul registreeritud ei ole. Võlgniku kasutuses on

küll sõiduauto Volvo V60, kuid seda kasutusrendi lepingu alusel, mis tähendab, et auto omanikuks on

liisinguandja AB Kreditex AS. Maksejõuetusavalduses märgitud vallasasjad on mittearestitavad

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 66 tähenduses, samuti oleks nende realiseerimisväärtus väike.

Kohustused

7. Võlgnikul on usaldusisikule teadaolevaid kohustusi summas 38 256,04 eurot, millest tagatud

kohustused moodustavad 8182,94 eurot (liisinguandja AB Kreditex AS nõue) ning tagamata

kohustused 30 073,10 eurot (kiirlaenud, tarbijakrediidid ja järelmaksud).

Maksejõuetus

8. Võlgniku kohustuste ainsaks katteallikaks on töötasu. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku jaoks

soodsaim valik kolme aasta pikkune kohustustest vabastamise menetlus, mille kestel rahuldatakse

võlausaldajate nõudeid niivõrd, kuivõrd võlgniku sissetulek võimaldab. Võlgniku viimaste kuude

keskmine netotöötasu on 2097,01 eurot. Võlgniku igakuiste kulude suurus on maksejõuetusavalduse

kohaselt vähemalt 1160 eurot. 2023. aastal oleks võlgniku mittearestitava sissetuleku suurus ühes kuus

TMS § 132 kohaselt eelduslikult 966 eurot, sest tal on üks alaealine ülalpeetav. Võlgniku

mittearestitavat sissetulekut ületav summa ehk eelduslikult ca 1000 eurot kuus võimaldab

tõenäolisemalt võlgniku jaoks edukat kohustustest vabastamise menetlust, mitte võlgade

ümberkujundamise menetlust. Võlgniku senist maksekäitumist arvestades ei ole põhjendatud siduda

teda kolmest aastast pikema fikseeritud maksegraafikuga.

Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tema varasem

vastutustundetu laenamine, rahaline kirjaoskamatus ja laenude võtmine teiste laenude katmiseks ehk

muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Maksu- ja Tolliameti esitatud maksuandmete tõendi kohaselt ei

ole võlgnik alates 2020. aasta detsembrist olnud töötu ja tema töötasu on reeglina ületanud 1000 eurot

kuus. Alates 2022. aasta veebruarist kuni käesoleva ajani laekub võlgnikule töötasu igakuiselt

netosummas ca 2000 eurot. Võttes arvesse, et võlgniku elukaaslase sissetulek on käesoleval ajal samuti

rohkem kui 1000 eurot kuus, ei peaks sellises suuruses leibkonna sissetuleku juures võlgnikul olema

võlgnevusi ca 38 000 eurot, vaid tal peaks olema hoopis arvestatavad säästud pangaarvel. Võlgniku

probleemid raha õige kasutamisega tõenäoliselt segaksid ka võlgade ümberkujundamise menetluse

läbiviimist. Võlgnik on suhtunud varaliste kohustuste võtmisse ja laenatud raha kasutamisse liiga

kergemeelselt. Maksejõuetus on selle tagajärg.

9. Usaldusisiku aruande kohaselt puudub võlgnikul teadaolev vara. Ainukese varalise õigusena saab

käsitada võlgniku teenitavat töötasu. Võlgniku teadaolevate kohustuste maht seejuures on

38 256,04 eurot, millele lisanduvad igakuised jooksvad kulud (eluase, toit, lapse ülalpidamine jms).

Kuivõrd ei ole teada muid kohustuste täitmise katteallikaid peale võlgniku töötasu, mille arvel suudab

võlgnik rahuldada väikese osa tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused

ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega.

Kohus, vaadanud S. L. a maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja

pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-

s 45 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust

võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti

väljakuulutamisel täitemenetlus.

10. Kohus nimetab pankrotihalduriks Martin Pärna, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele.

11. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab

võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse,

algab

see

samal

ajal

pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja

võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud

kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või

pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse

üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase

kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu

takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks

ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid

või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti

rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

12. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus

kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud

usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Martin Pärn on vajalike erialaste teadmiste ja

kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab

usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene

aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse

lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui

pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 20.10.2024.

Usaldusisiku tasu

13. FiMS § 54 lg 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja

vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud

otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele

kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud

büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

FiMS § 54 lg 4 sätestab, et kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse

määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama

koos taotlusega tasu arvestuse.

Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 6 tundi.

Seejuures on usaldusisik arvestanud tasu suuruseks 121 eurot tunni kohta ning palunud kohtul tasu

suuruseks määrata 725 eurot (6 tundi × 121 eurot – 1 euro), millele lisandub käibemaks 145 eurot,

kokku 870 eurot.

Kohus on usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades seisukohal, et tema tööks

kulunud aeg on põhjendatud ning Martin Pärnale tuleb vastavalt taotletule tasuks usaldusisiku

ülesannete täitmise eest määrata 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot.

Usaldusisiku tasu tuleb välja mõista võlgniku pankrotivarast ja selle tasumine FiMS § 54 lg 9 alusel

määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ-le.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik