1-21-8941/59 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-21-8941

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2023, Tallinn

Kohtuasja number

1-21-8941 (20210000057)

Kohtukoosseis

eesistuja Elina Elkind, liikmed Pavel Gontšarov ja Sten Lind

Kohtuasi

Norman Talsoni süüdistuses KarS § 201 lg 1, § 280 lg 2 ja

§ 209 lg 2 p 1 järgi (üldmenetluses)

Apelleeritud kohtuotsus

Pärnu Maakohtu 8. septembri 2022. a otsus

Apellant

Norman Talsoni kaitsja vandeadvokaat Kristjan Tuul

Prokuratuur,

esindaja

Lääne

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Helga Aadamsoo

Teised

apellatsioonimenetluse

pooled

Süüdistatav Norman Talson (isikukood 38204014236;

elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; XXX; emakeel:

eesti; töökoht: XXX, XXX; kriminaalasja materjalide

kohaselt kehtivaid karistusi ei ole);

Kannatanu Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu;

Kannatanu MTÜ Päästeliit

Menetluse vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 8. septembri 2022. a otsus osas, millega:

1.1.

tunnistati Norman Talson süüdi KarS § 201 lg 1 ja § 280 lg 2 järgi

kvalifitseeritud teos ja mõisteti talle karistus KarS § 63 lg 1 ja KarS § 280 lg 2 järgi;

2(24)

1.2.

mõisteti Norman Talsonilt välja KarS § 84 ja § 831 lg 1 alusel 1243,60 eurot

konfiskeerimise asendamise korras;

1.3.

mõisteti Norman Talson õigeks KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud teos;

1.4.

hüvitati Norman Talsonile kaitsjatasu summas 7900,92 eurot;

1.5.

jäeti tunnistajatele KrMS § 178 lg 1 p 1 alusel hüvitatud kulu riigi kanda.

2. Teha uus otsus, millega tunnistada Norman Talson süüdi KarS § 209 lg 2 p 1

järgi ja karistada teda 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta

vangistus kohaldamata tingimisi 1 aasta ja 3 kuu pikkuse katseajaga. Katseaeg hakkab

kulgema kohtuotsuse teatavaks tegemisest.

3. Rahuldada prokuröri apellatsioon osaliselt.

4. Jätta kaitsja apellatsioon rahuldamata.

5. Jätta Norman Talsonil maakohtus tekkinud valitud kaitsja menetluskulu

tervikuna süüdistatava kanda.

6. Välja mõista süüdistatavalt tunnistajate X ja C kulud kokku summas 109,74

eurot. Menetluskulu tasumisel tuleb kasutada maakohtu otsuses antud makserekvisiite.

Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

7. Mõista Eesti Vabariigilt Norman Talsoni kasuks välja apellatsioonimenetluses

valitud kaitsjale makstud tasu kokku summas 4896 eurot, sealhulgas käibemaks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes

advokaadi vahendusel.

PÕHIOSA

Süüdistus

Omastamine ja valeandmete esitamine

1. MTÜ Pärnu Lahe Merepääste Seltsi (edaspidi Selts) juhatuse liiget Norman Talsonit

süüdistati selles, et isikuna, kes korraldas Seltsi tegevuseks vajalike toetuste saamist ja

aruandluse esitamist pani ta toime järgmise teo.

2. Tegutsedes Seltsi huvides esitas N. Talson eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal koostatud

ja 2. veebruaril 2016 tema poolt digitaalselt allkirjastatud toetuse taotluse Kodanikuühiskonna

Sihtkapitalile (edaspidi KÜSK) vabaühenduste 2016. aasta arenguhüppe toetamise

taotlusvoorus. Taotlusvormi lisas 1 „Eelarve AH16“ märgiti merelaev Vilma ostusummaks

11 800 eurot ja sellega seonduvate kulutuste projekti eelarveks kokku 12 208,19 eurot. Laeva

ostu omaosalus oli 3540 eurot. N. Talson taotles kogu projektile toetust 8621,05 eurot,

projekti omaosaluseks jäi 3587,14 eurot. Taotlus rahuldati ja 20. aprillil 2016 sõlmis

Seltsi esindaja N. Talson KÜSK-iga projekti toetuslepingu nr AH16-61-PK. Selts sai toetuse

ehk 8621,05 eurot SEB Pank AS pangakontole kahe maksega: 7758,95 eurot 2. mail 2016 ja

862,10 eurot 17. juulil 2016.

3(24)

3. Seltsi juhatuse liige N. Talson ja Pärnu Sadam AS sõlmisid kokkuleppe merelaeva Vilma

ost-müügiks ning Pärnu Sadam AS esitas 8. juunil 2016 Seltsile arve nr 160787 kokku

summas 11 800 eurot. 16. juunil 2016 tasus Seltsi juhatuse liige N. Talson AS-le Pärnu

Sadam Seltsi pangakontolt 11 800 eurot.

4. Samuti esitas Seltsi juhatuse ainus liige N. Talson, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal

koostatud ja 1. aprillil 2016 tema poolt allkirjastatud KÜSK Kohaliku omaalgatuse programm

2016 meede 2 – „Elukeskkonna ja kogukonna teenuste arendamise projekti“ toetuse taotluse.

Projekti taotlusvormi eelarvesse märgiti telgi, laua, kahe tooli ja soojapuhuri soetamise ning

kulutuste eelarvena 1136,20 eurot. Seltsi juhatuse liige N. Talson taotles projektile toetust

1022,20 eurot, projekti omaosalus oli taotluse kohaselt 114 eurot, millest telgi ja soojapuhuri

omaosalus 62 eurot. Taotlus rahuldati ja 13. mail 2016 sõlmisid Seltsi esindaja N. Talson ja

Pärnu Maavalitsus projekti toetuslepingu nr 31-I-2016. Selts sai toetuse ehk 1022,20 eurot

SEB Pank AS pangakontole ühe maksega 26. mail 2016.

5. Seltsi juhatuse liige N. Talson sõlmis soovitud esemete soetamiseks vajalikud

kokkulepped: Esmanton OÜ-ga telgi koos trükistega, laua ja kahe tooli soetamiseks hinnaga

920,40 eurot (arve nr 452, 27. mail 2016) ning Truck Trading Estonia OÜ-ga soojapuhuri

soetamiseks hinnaga 188 eurot (arve nr 469, 30. mail 2016). MTÜ Pärnu Lahe Merepääste

Selts juhatuse liige N. Talson tasus vastavad summad Seltsi pangakontolt Esmanton OÜ-le

30. mail 2016 ja Truck Trading Estonia OÜ-le 16. juunil 2016.

6. 16.

juunil

2016

laekus

Seltsi

pangakontole

nr

EE451010220113224019

Rahandusministeeriumilt

ülekanne

selgitusega

„20160616000119078046

RAHANDUSMINISTEERIUM RKID:20160616000119078046 SISEMINISTEER 1 11-

9/566-1 25.05.2016 toetus vastavalt lepingule 1 11-9“ Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori

korraldusega nr 1.1-4/179 alusel määratud tegevustoetus 5000 eurot. Toetuse kasutamise

kohta sõlmis Selts Politsei- ja Piirivalveametiga riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu ja

eritingimused. Selts pidi järgima riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu eritingimuse

punkti 2.2., mille kohaselt oli MTÜ Pärnu Lahe Merepääste Selts kohustatud esitama toetuse

andjale lõpparuande toetuse kasutamise kohta hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul pärast

toetuse kasutamist, kuid mitte hiljem kui 14. jaanuaril 2017.

7. N. Talson, täites Seltsi ja Politsei- ja Piirivalveameti vahelist lepingut, allkirjastas

digitaalselt ja seejärel edastas 27. jaanuaril 2017 elektronposti aadressilt XXX elektronpostiga

(saajale Q XXX) Seltsi juhatuse liikmena Politsei- ja Piirvalveametile riigieelarvelise toetuse

kasutamise lõpparuande, milles kirjeldas vääralt tehtud kulutusi. Merelaeva Vilma ostmise

kuluna ehk omafinantseeringu 3540 euro asemel kajastati 4041,05 eurot, ennetuste telgi

soetamise kuluna 920,40 eurot ja soojapuhuri kuluna 188 eurot. Kokku näitas Selts

kuluaruandes tegelike kuludena 5149,45 eurot ehk siis kogu toetuse (5000 euro) ulatuses.

Lõpparuandele lisas N. Talson kulutusi tõendavate dokumentidena arved nr 160787, nr 452 ja

nr 469, mida esitati ka eelnevalt nimetatud projektitoetuste kuludokumentidena.

8. Tegelikult oli laeva ostmiseks KÜSK-ilt saadud toetuse omaosalus 3540 eurot, mida võis

katta Politsei- ja Piirivalveametilt saadud toetusega. KÜSK kohaliku omaalgatuse programm

2016 meetmest 2 saadud toetusest oli omaosalus 216,40 eurot, mida võis katta Politsei- ja

Piirivalveametilt saadud toetusega.

4(24)

9. Seltsi juhatuse liige N. Talson esitas Politsei- ja Piirivalveametile 27. jaanuaril 2017

kuluaruandes lubatud kulutuste ehk 3756,40 euro asemel kulutusi kokku 5149,45 eurot

eesmärgiga suurendada alusetult Seltsi vara ja tagasimakse vältimiseks. Tegelikest suuremate,

s.o väärate andmete esitamisega lõpparuande kuluaruandes pööras N. Talson Politsei- ja

Piirivalveametilt saadud toetusest ebaseaduslikult Seltsi kasuks enamsaadud osa, vältides

sellega toetuse tagasimaksmist ja suurendades Seltsi vara. Seltsi juhatuse liige N. Talson

pööras Seltsi kasuks Politsei- ja Piirivalveametilt saadud toetustest alusetult 1243,60 eurot

Eesti Vabariigi eelarvelisi vahendeid. Politsei- ja Piirivalveameti ja Seltsi vahel sõlmitud

riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu eritingimuste lisa riigieelarvelise toetuse

kasutamise üldtingimuste punkti 3.2.5 kohaselt tulnuks Seltsil tagastada PPA-le lepingus

sätestatud toetuse kasutamise perioodil kasutamata jäänud toetus või selle osa toetuse andjale

10 tööpäeva jooksul lepingu lõppemisest arvates, kuid mitte hiljem kui 24. jaanuaril 2017.

Valeandmete esitamisega vabanes Selts kasutamata jäänud toetuse tagastamise kohustusest.

10. Seega N. Talson, tegutsedes Seltsi juhatuse liikmena Seltsi huvides esitas haldusorganile

valeandmeid eesmärgiga vabaneda kohustusest ja pööras Seltsile usaldatud muu võõra vara

ebaseaduslikult Seltsi kasuks, pannes sellega toime KarS § 280 lg 2 ja KarS § 201 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Kelmus

11. MTÜ Pärnu Lahe Merepääste Seltsi juhatuse liiget N. Talsonit süüdistati selles, et isikuna,

kes korraldas Seltsi tegevuseks vajalike toetuste saamist ja aruandluse esitamist, pani ta toime

järgmise teo.

12. Olles varem ehk 27. veebruaril 2017 toime pannud KarS § 201 lg-s 1 sätestatud kuriteo

edastas N. Talson ajavahemikul 26. juuli – 1. august 2020 eeluurimisega täpselt tuvastamata

elektronposti aadressilt MTÜ Päästeliit Coca-Cola projekti „Safe and Clean Baltic Sea“

koordinaatori elektroniposti XXX Sorgu saare koristustalgute ajakava ja 27. juuli 2020. a arve

nr 287 selle kohta, et Coca-Cola Foundationi projekti “Safe and Clean Baltic Sea” piirkondlik

koordineeriv

merepäästeühing

ehk

Selts

kandis

korraldades

24.-26. juulil 2020 Sorgu talgud 21 osalejaga ning kokku 1907 eurot hüvitamisele kuuluvaid

kulusid:

• toitlustus (2 päeva 20 eurot inimene) 420 eurot;

• talgute töövahendid (prügikotid, töökindad) 50 eurot;

• majutus (2 ööd 25 eurot inimene – Sorgu Selts) 525 eurot;

• jäätmete transport (Sorgu-Munalaid-Sorgu) 200 eurot;

• transpordikulu (Pärnu-Sorgu-Pärnu – Mootorlaev Vilma) 400 eurot;

• jäätmete utiliseerimine 312 eurot.

13. Tegelikult ei kandnud Selts arvel nr 287 näidatud järgmisi kulutusi summas 1037 eurot:

• majutus (2 ööd 25 eurot/inimene – Sorgu Selts) summas 525 eurot (s.o 21 inimest);

• jäätmete transport (Sorgu-Munalaiu-Sorgu) summas 200 eurot;

• jäätmete utiliseerimine summas 312 eurot.

5(24)

Seda põhjusel, et Sorgu saarel ei osalenud 21 talgulist, talgulisi ei majutatud, eraldi Sorgult

ega Munalaiult Sorgule jäätmeid ei transporditud ja jäätmeid ei utiliseeritud.

14. MTÜ-le Päästeliit valeandmetega arve nr 287 esitamisega viis N. Talson Seltsi juhatuse

liikmena MTÜ-d Päästeliit eksimusse kantud kulutuste liikide ja summade osas.

MTÜ Päästeliit, sattudes eksimusse selle osas, et Selts kandis kulutusi, mille eest oli võimalik

saada Coca-Cola Foundationi projekti „Safe and Clean Baltic Sea“ raames hüvitist ehk

toitlustuse, talgute töövahendite, majutuse, jäätmete transpordi, transpordikulude ja jäätmete

utiliseerimise eest, otsustas hüvitada esitatud arve nr 287 alusel 1907 eurot, teadmata, et

tegelikult talgutel ei osalenud 21 osalist, neile ei pakutud majutust, kogutud jäätmeid ei

utiliseeritud ega tehtud nende veoks eraldi jäätmevedu.

15. MTÜ

Päästeliit

kandis

3. augustil

2020

Swedbank

AS

arveldusarvelt

nr EE982200221052289629 MTÜ Pärnu Lahe Merepääste Selts SEB Panga arveldusarvele

nr EE451010220113224019 rahalisi vahendeid summas 1907 eurot, millest alusetult 1307

eurot.

16. Seega N. Talson Seltsi juhatuse liikmena, tegutsedes Seltsi huvides tegelikest asjaoludest

teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, pani toime

KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtu otsus

17. Pärnu Maakohtu 8. septembri 2022. a otsusega tunnistati N. Talson süüdi KarS § 280 lg 2

ja KarS § 201 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 ja KarS § 280 lg 2 alusel mõisteti talle karistuseks

rahaline karistus 133 päevamäära (28,30 eurot), s.o 3763,90 eurot. KarS § 73 lg-te 1 ja 3

alusel jäeti mõistetud karistus tingimisi kogu ulatuses täitmisele pööramata, kui N. Talson ei

pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel

hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel mõisteti

N. Talsonilt välja süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks Eesti Vabariigi

(Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) kasuks 1243,60 eurot. N. Talson mõisteti õigeks

KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja jäeti sellega seoses läbi vaatamata prokuröri taotlus lisakaristuse

kohaldamiseks. N. Talsonilt mõisteti välja menetluskuluna sundraha ja hüvitati talle

õigeksmõistmisega seoses kaitsjatasu summas 7900,92 eurot. Tunnistajate kulu jäeti riigi

kanda. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.

18. N. Talson kui Seltsi ainus juhatuse liige esitas PPA-le toetuse lõpparuandes valeandmed

selle kohta, mis oli laeva ostmiseks vajalik omafinantseering, näidates seda tegelikust

suuremana, samuti esitades aruandes ennetustelgi ja soojapuhuri kulu, mis oli tasutud juba

KÜSK-ilt saadud vahendistest. PPA toetusega võis katta KÜSK I (laeva ost) toetuse

omafinantseeringut summas 3540 eurot ja KÜSK II (ennetustelk ja soojapuhur)

omafinantseeringut summas 216,40 eurot. Seega võis Selts õiguspäraselt PPA toetusega katta

omafinantseeringute summat kokku 3756,40 eurot, mitte 5000 eurot. Eeltoodust tulenevalt

N. Talson pööras õigusvastaselt Seltsi kasuks 1243,60 eurot, kuna lõpparuandes valeandmete

esitamisega vabanes Selts toetuse osalise tagastamise kohustusest. Eeltooduga pani

süüdistatav toime ühe teo, mis vastab nii valeandmete esitamise, kui selle eesmärk on

6(24)

vabaneda kohustusest (KarS § 280 lg 2) kui ka omastamise (KarS § 201 lg 1) koosseisule.

Süüdistatavalt tuleb konfiskeerida kuriteoga saadud vara, s.o 1243,60 eurot.

19. Samas ei ole tõendatud süüdistatavale KarS § 209 lg 2 p 1 järgi etteheidetava teo

toimepanemine. Nimelt kannatanu esindaja PK ja tunnistaja C ütlustest nähtub, et MTÜ-d

Päästeliit ei ole oluliste asjaolude osas petetud ja tuvastatud ei ole ka kahju tekkimine. MTÜ

Päästeliit ei pidanud määravaks seda, mitu inimest talgutel osales ja millised konkreetsed

majutuskulud sellega seoses tekkisid. Võttes arvesse süüdistatava ütlusi, ei saa välistada, et

vaatamata sellele, et sõit Sorgult Munalaidu jäi ära, tekkis siiski suurem kütusekulu tingitult

halbadest ilmaoludest. Tegelik kütusekulu ei ole tuvastatud. Samuti ei ole vaidlust selles, et

saarelt viidi ära prügi, mille utiliseerimise kulu ei ole kindlaks tehtud. Vastav kahtlus tuleb

tõlgendada isiku kasuks. Tegemist on eraõigusliku suhtega kahe ühingu vahel, millesse riigil

ei ole põhjust sekkuda.

Prokuröri apellatsioon

20. Prokuratuuri apellatsioonis palutakse tühistada maakohtu kohtuotsus osas, milles

N. Talson mõisteti õigeks KarS § 209 lg 2 p 1 alusel ja teha uus otsus, millega mõista

N. Talson selles osas süüdi ja karistada teda kaheaastase vangistusega, vabastades teda

karistuse kandmisest tingimisi kolmeaastase katseajaga. Samuti palub prokurör kohaldada

KarS § 491 lg 1 alusel N. Talsonile lisakaristus – ettevõtluskeeld – kolmeks aastaks ja

KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel mõista N. Talsonilt välja 1037 eurot ning jätta kaitsja kulud

süüdistatava kanda. Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

21. Maakohus analüüsis tõendeid osaliselt, ühekülgselt ja puudulikult, jättes arvestamata

olulisi asjaolusid (KrMS § 338 p 1) ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust (KrMS § 338 p 2).

22. KarS § 209 tähenduses on kelmus teisele isikule varalise kahju tekitamine tegelikest

asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil.

N. Talsoni puhul esinesid kõik kelmuse objektiivsed ja subjektiivsed kuriteotunnused.

Kuriteokoosseisu olemasolu kontrollimisel jättis kohus arvestamata, et N. Talson viis

valeandmetega arve esitamisega MTÜ-d Päästeliit eksimusse ja kannatanu tegi eksimuses

olles väljamakse. N. Talsoni eesmärk oli saada raha kogu kokkulepitud eelarve ulatuses, kuigi

Selts kõiki eelarves näidatud kulusid ei kandnud. MTÜ-l Päästeliit puudus väljamakse

tegemise ajal teadmine, et eelarvega kooskõlas olevas kokkuvõttes ja arvel näidatud kulusid ei

ole tehtud täies mahus. MTÜ Päästeliit ei saanud selles olukorras teha oma kaalutlusotsustust,

kas maksta toetus välja eelarve või tegelike kulude järgi.

23. Sisulist tähendust ei ole sellel, kas kannatanu tunnetab end kannatanuna, vaid kas ta sattus

ebaõigetest andetest eksimusse ja kas see eksimus viis ebaõige väljamakse tegemiseni.

Kuriteo olemasolu või puudumist ei määratle kannatanu esindaja PK subjektiivne hinnang ega

see,

et

projektijuht

C,

kes

usaldas

pikaajalist

koostööpartnerit

N. Talsonit, ei pidanud vajalikuks põhjalikumat järelevalvet teha (tunnistaja PK ütlused C

kohustustest).

24. Arve esitamise fakti kinnitas nii N. Talson ise kui ka tunnistaja C. Viimane selgitas 4.

augusti 2022. a kohtuistungil, et N. Talson esitas pärast talgute toimumist kaks dokumenti –

kokkuvõte üritusest ja arve. Arve pidi vastama kavandatud eelarvele.

7(24)

25. Kohtumenetluse käigus leidis tõendamist, et kõiki arvel näidatud kulutusi ei tehtud –

üritus toimus ühe päeva võrra lühemalt, osalejaid oli vähem, jäätmeid ei utiliseeritud ja

transporti Munalaiule ei toimunud. Selts ehk N. Talson esitas MTÜ-le Päästeliit majutuse

kohta valed kuluandmed, sest majutusega seoses ei tekkinud kulusid 525 euro ulatuses (2 ööd

25 eurot inimene). Ühtki raamatupidamisdokumenti majutuse kohta menetluse ajal ei

tuvastatud ja neid ei olegi. Seda kinnitas ütlustega ka N. Talson 1. augusti 2022. a

kohtuistungil, vastates prokuröri küsimustele. Süüdistatava sõnutsi ühtegi rendilepingut ei ole

alles. Seega on tema ütlused majutuse rentimise kohta paljasõnalised. Küsimusele, kas ta

oskab nimetada inimesi, kes olid nende tehingute juures, vastas N. Talson, et ei tea neid

nimeliselt. Samuti ei olnud kontrollitavad N. Talsoni väited muude võimalike majutusega

seotud kulude kohta. N. Talson ütles, et inimestelt saab küsida ja kohtumenetluses saigi

tunnistajatelt küsitud. Ükski tunnistaja ei kinnitanud Seltsi kulutusi. N. Talson, olles selles

situatsioonis aktiivses kaitses, pidanuks võimaldama esitatud väidete kontrollimise isikute

nimetamise kaudu. Seda ta ei teinud. Seega ei jää kõrvaldamata kahtlust, mida tuleks

tõlgendada süüdlase kasuks. Igal juhul leidis kohtuistungil tõendamist, et tegelikult ei ööbitud

saarel kahel ööl, vaid ainult ühel ööl, s.o 25.-26. juulil 2020. Sellega vähenes

MTÜ-le Päästeliit arvel esitatud summa kohe poole võrra. Samuti leidis tunnistajate

ülekuulamisega kinnitust, et osalejatest ööbis N. Talsoni toodud kiiges (nn hammock) ainult

Ä. Teised osalejad kasutasid enda kaasa võetud magamisvahendeid. N. Talson küll väitis, et

kiiged olid Sorgu seltsi omad, kuid tal ei ole ühtki dokumenti selle kohta, et Selts oleks

majutuse või siis kiikede (hammock) kasutamise eest kulusid kandnud. Asjaolu, et saarel oli

olemas saun ja hooned, ei anna alust väita, et Selts oleks teinud majutuseks mingeid kulusid.

Kinnitust ei leidnud ka see, et keegi oleks üldse mõnes hoones ööbinud. Saar on vaba loodus.

Saun oli saarel olemas, sõltumata Seltsi tegevusest. Küll aga leidis kinnitust, et

prügikoristusele lisaks tegid vabatahtlikud tööd Seltsi enda hüvanguks, lõhkusid puid ja

vedasid neid riita ja sauna. Näiteks tunnistaja F andis 27. mai 2022. a kohtuistungil ütlusi ka

puude lõhkumise ja sauna vedamise kohta.

26. Maakohus pidas alusetult Sorgu saarel enne talguliste saabumist olnud küttepuid seotuks

talgute korraldamise kuludega, sest selle kohta ei ole olemas ühtki tõendit ega viidet, millal,

kelle poolt ja mis kulu nende puude eest kanti. Samuti puuduvad igasugused andmed selle

kohta, milliseid kulutusi tehti talgulistega koos saarele toodud euroaluste soetamiseks.

Maakohus ei saa rajada kohtuotsust oletustele. Asjaolu, et N. Talson hankis euroaluseid, ei

kinnita mingilgi viisil, et nende hankimiseks on tehtud kulusid. N. Talson ei öelnud, et ta need

ostis. Ebaselge on maakohtu arutlus majutuse mõiste ja kulude dokumenteerimise (joogiveest

kuni kütteni) üle, kuna mingit majutust ei pakutudki. Ka tunnistaja C kinnitas, et väljamakse

pidanuks olema seotud kuludega. Majutusega seotud Seltsi kulud tõendamist ei leidnud ja see

ei tulene ka tunnistaja ütlustest.

27. Kohtumenetluses tuvastati, et Selts eraldi teenuseid ei pakkunud ega teinud ööbimise

korraldamiseks eraldi kulutusi. Tunnistaja C ütlustest tervikuna saab aru, et väljamakse

summa

peab

kujunema

kulupõhiselt.

MTÜ

Päästeliit

ei

andnud

toetust

N. Talsonile tasuks ürituse korraldamise eest, vaid Seltsi poolt tehtud kulude katmiseks.

Tegemist oli vabatahtlike üritusega. Seega on maakohus oma arutlustes jõudnud juba

8(24)

olemuslikult väära järelduseni, et korraldamine ehk siis N. Talsoni tegevus oli kuluna

tasustatav.

28. Samuti on väär arves MTÜ-le Päästeliit esitatud osalejate arv ehk 21 inimest. Majutuse

eest hüvitatav kulu oli MTÜ Päästeliit, sh tunnistaja C seostanud osalejate arvuga. Selleks, et

saada kogu eelarvesse pandud summat, pidi N. Talson näitama kõigil dokumentidel eelarves

näidatud osalejate arvu, sõltumata tegelikult osalejate arvust. Osalejate arvu üle arvestuse

pidamine oli üheks toetuse saamise tingimuseks ja Seltsi kohustus, mida kinnitas ka tunnistaja

C. Asjaolu, et arvel toodud andmed ei olnud õiged, kinnitavad kohtuistungil uuritud tõendid.

Maakohus märgib õigesti, et kindlasti ei osalenud osalejate nimekirjas märgitud isikutest kuus

inimest. Samuti nimetas N. Talson kohtuistungil uuritud avalikkusele antud intervjuus

kõnealusel üritusel osalenute arvuks 10 inimest, vaatamata sellele, et oli ise arvele kirjutanud

osalejate arvuks 21. Seda tõendit on maakohus hinnanud aga vastupidiselt, pidades nimetatud

isikuid teise seltsi liikmeteks. Selline väide ei haaku ühegi uuritud tõendiga, sh N. Talsoni

enda ütlustega, sest süüdistatav ei ole sidunud talgutel osalejaid mingilgi viisil Sorgu seltsiga.

Kohus on alusetult esitanud väite võimalike tuvastamata Sorgu seltsi liikmete osalemise

kohta. Selle kohta ei ole kohtus keegi ütlusi andnud. Kohus ei saa esitada väiteid, mille kohta

andmed puuduvad. Uurimisobjektiks ei olnud mitte see, kes osalejatest kuulus mingisse seltsi,

vaid see, kes olid need inimesed, kes osalesid ja see tehti kindlaks, mh ka N. Talsoni enda

peetud Sorgu talgutel osalejate nimekirja alusel, mis leiti läbiotsimisel tema arvutist.

29. Majutuse osas esitatud süüdistust ei mõjuta tõsiasi, et prokuratuur ei esitanud süüdistust

eelarves nimetatud toidukulu osas. Kohtus leidis kinnitust, et ühistoit oli ja seda ka söödi. Ei

ole võimalik öelda, kui palju keegi sõi ega väita, et kohalolijad ei söönud ära kogu ürituse

jaoks varutud toitu. Kuigi polnud mitte ühtki toidu kuludokumenti, kinnitasid tunnistajad, et

N. Talsonil oli kaasas toitu ühiseks tarbimiseks. Seda erinevalt majutusest, kus inimesed

magasid enda kaasa võetud magamisvahendites ja Selts mingeid kulusid seoses sellega ei

kandnud. Oluline on, kas Selts kandis MTÜ-le Päästeliit näidatud kulusid või mitte.

30. Arvel nr 287 kuluna märgitud jäätmete utiliseerimist 312 euro eest ei toimunud ja sellega

Selts mingit kulu ei kandnud. Tunnistaja C ütlustest ei ole võimalik tuletada utiliseerimise

kulu ega seda suurust, tunnistaja vaid oletas, et jäätmetega midagi tehti. Ei leidnud

tõendamist, et N. Talson oleks jäätmed kuhugi ära andnud või selle eest maksnud.

Utiliseerimine

ehk

siis

taaskasutuse

eesmärgil

jäätmete

ümber

töötlemine

ega

ümbertöötlemiseks andmine, tõendamist ei leidnud. Ükski N. Talsoni poolt antud viide

võimalikele utiliseerimiskohtadele (Paikre, Kuusakoski), kuhu ta väidetavalt oli Sorgu saarelt

kogutud prügi viinud, kinnitamist ei leidnud. N. Talson ühtki teist asukohta ei nimetanud ja

asudes aktiivsesse kaitsesse, oleks ta pidanud esitama kontrollitavad andmed, mis süüdistuse

tõendid ümber lükkaks. Kuna süüdistuse tõendeid, et N. Talson ei ole Sorgu saarelt pärit prügi

Paikre prügilasse ega Kuusakoskisse viinud, ükski tõend ümber ei lükanud, ei võinud

maakohus

jätta

süüdistuse

tõendeid

arvestamata

ega

tugineda

üksnes

N. Talsoni paljasõnalistele ütlustele selle kohta, et ta viis jäätmed Paikre ja Kuusakoski.

Mingeid kuludokumente N. Talson ei esitanud ja neid ei leitud ka läbiotsimiste käigus.

Kohtuistungil leidis tõendamist, et jäätmed viidi saarelt ära sama laevaga, millega osalejad ja

need jäid laeva. Kuhu N. Talson need laevast viis, kas sadama prügikasti või kuhugi mujale,

tuvastamist ei leidnud, ehk siis ei tuvastatud, et Selts oleks jäätmete utiliseerimiseks kandnud

9(24)

kulusid. Kuna kulusid ei kantud, siis ei saanud neid ka MTÜ-lt Päästeliit küsida. Maakohus

jätab arusaadavalt ja jälgitavalt põhistamata, mis põhjusel jättis ta kõrvale Paikre ja

Kuusakoski vastused, millest nähtub, et N. Talson ei ole Sorgu saarelt kogutud jäätmeid sinna

viinud ja lähtub üksnes süüdistatava paljasõnalistest ütlustest. Asjaolu, et eraklient ei pea

ennast tuvastama: 1) ei kinnita, et N. Talson jäätmeid andis, 2) jäätmeid utiliseeris ju Selts ja

N. Talson teadis, et hüvitatakse kulu. Eluliselt ei ole usutav, et selles olukorras inimene ei

võta dokumenti. Ühtki kuludokumenti, sh N. Talsonile kui füüsilisele isikule väljastatud

kviitungi Sorgult kogutud jäätmete äraandmise kohta, ei ole kohtule esitatud. N. Talson, olles

selles olukorras aktiivses kaitses, pidanuks ise esitama tõendid, millega oleks saanud ümber

lükata prokuröri esitatud tõendid.

31. Maakohus aktsepteeris, et eraldi jäätmete vedamise kulu 200 eurot ei olnud ja seda

kinnitas 1. augusti 2022. a kohtuistungil ka N. Talson ise, andes ütlusi selle kohta, et oli

planeeritud prügi äravedu Munalaidu Sorgult. Ilmastiku tõttu otsustati siiski mitte Munalaidu

sõita. Seega kinnitas süüdistatav, et arvel märgitud „jäätmete transport (Sorgu-Munalaiu-

Sorgu) summas 200 eurot“ ei toimunud. Vaatamata sellele oli see arvel kuluna välja toodud ja

MTÜ Päästeliit maksis vastava summa ka välja. Maakohus, tuginedes pelgalt N. Talsoni

ütlustele pidas alusetult ja vääralt eluliselt usutavaks, et kütusekulu, mis oli mõeldud jäätmete

vedamiseks Munalaiule, kulutati sõiduks Sorgu ja Pärnu vahel. Selles osas on otsus

põhjendamata. MTÜ Päästeliit ei saanud teada, et Munalaiule sõitu ei toimunud, sest

N. Talson märkis selle kuluallika siiski arvele. Maakohus rajas otsuse selles osas oletusele.

32. Täiesti arusaamatuks jääb maakohtu arutlus keskkonnaalase süüteo üle. N. Talsonile ei ole

ette heidetud keskkonnaalast süütegu, vaid seda, et Selts ei kandnud jäätmete utiliseerimise

kulu. Utiliseerimiseks ei saa lugeda jäätmete vedu Sorgu saarelt Pärnu sadamasse. Lisaks on

arvel nr 287 jäätmete transport ja utiliseerimine toodud välja eraldi kuludena. Väär on

maakohtu väide selle kohta, et ei ole tähtsust sellel, mis sai jäätmetest pärast Pärnu sadamasse

jõudmist.

33. Prokuratuur ei esitanud võltsimise etteheidet, kuid see ei mõjuta kelmuse süüdistuse

paikapidavust. Tunnistaja C ei andnud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et N. Talson oleks talle

mingilgi viisil selgitanud, et kokkuvõttes või arvel näidatud tegevused olid tehtud muus

mahus või jäid üldse ära (jäätmete transport Munalaidu, üks öö kahe öö asemel, jäätmete

utiliseerimise, inimeste arvu muutus). Juhul kui kohus leidnuks, et valeandmetega arve

esitamise järel tehtud väljamakse ei ole tehtud eksimuses olles, oleks kohus pidanud

kvalifitseerima N. Talsoni tegu KarS § 345 järgi, sest see leidis kohtus tõendamist.

Süüdistuses olid kõik võltsitud dokumendi kasutamise faktilised asjaolud toodud ja kaitsja sai

kõigi nende vastu oma vastuväiteid esitada, seega oleks saanud kohus omistada süüdistatavale

võltsitud dokumendi kasutamise etteheite, mitte isiku kogu teos õigeks mõistma.

34. Asjakohatu

on

maakohtu

arutlus

tsiviilõigusliku

suhte

olemasolu

üle.

Kriminaalmenetluses ei saa lähtuda ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku tõendamise reeglitest.

MTÜ Päästeliit korraldas sihtotstarbeliseks kasutamiseks laekunud annetuse jagamist

vabatahtlike ühingute vahel. Tegemist oli kitsalt sihtotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud

rahaga, mida tunnistaja C sõnul oli vähe. Selleks, et jaotus toimuks võrdsetel alustel oli MTÜ

10(24)

Päästeliit määratlenud tegevused, milleks ja mis tingimustel jagamine toimus, sh konkreetsed

tegevused ja isikute arvu.

35. Maakohus on asunud täiesti väärale seisukohale selles, et MTÜ Päästeliit tegi Seltsiga

kriminaalmenetluse ajal uue kokkuleppe, mis hälbis eelnevast ja kõigile kehtestatud reeglitest

ning sellega taganes tagantjärele üldiselt mittetulundusühingutele sihtotstarbeliseks

kasutamiseks antavate rahaliste vahendite kasutamise tingimustest. Sellise kokkuleppe

asjaolusid ei ole kohtlikul uurimisel tuvastatud. Asjaolu, et aastatepikkusest koostööst oli

tekkinud Cl usaldus N. Talsoni vastu ja ta avaldas seda ka kohtuistungil, ei loo mingit uut

kokkulepet. Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et MTÜ Päästeliit usaldust murti

valeandmete esitamisega, sest juhul kui C oleks kontrollinud, oleks ta saanud teadlikuks

tegelikest asjaoludest ning saanud nende pinnalt otsustada. Raha väljamaksmise ajal puudus

teadmine tegelikest asjaoludest. Vähetähtis ei ole seegi, et tegemist polnud mitte MTÜ

Päästeliit enda varaga oma igapäevase tegevuse tarvis, vaid sihtotstarbeliseks kasutamiseks

antud käsutatava varaga, kus vara käsutamine saab toimuda vaid kindlalt kokkulepitud ja

võrdsetel alustel. Kohtumenetluses tuvastati, et oli eelnevalt kokkulepitud kord, kuidas ja

mille kohta tuli aru anda ning ilmselge on seegi, et kokkuvõtted ja arved peavad kajastama

tegelikkust ehk siis oli kokku lepitud, kuidas pidi toetuse saaja toetuse saamiseks käituma.

Tähelepanuta ei saa jätta, et annetuse saamise tingimused olid kehtestatud kõigile annetuse

taotlejatele sarnased ja neid tuli täita vastavalt kokkulepitule sarnaselt. Vähetähtis pole seegi,

et arve nr 287 on raamatupidamise algdokument ja iga mõistlik inimene saab aru, et

dokumendid

peavad

kajastama

õigeid

andmeid,

mis

omakorda

peavad

tagama

dokumendikäibe õigsuse.

36. Kokkuvõtlikult, kui MTÜ Päästeliit tahe oleks suunatud üksnes lõpptulemusele (ehk siis

talgute toimumisele, nagu leiab kohus) ei oleks tegevusi kulupõhiselt eraldi välja toodud ega

väljamakset seotud tehtud kulude, päevade ja osalejate arvuga. Seega on maakohus jätnud

analüüsimata kohtulikul uurimisel esitatud tõendid kogumis ja fragmenteeritus on viinud

kohtuotsuse eksliku järelmini ehk järelduseni, et N. Talson ei ole kelmust toime pannud.

Kaitsja apellatsioon

37. Kaitsja apellatsioonis palutakse tühistada maakohtu otsus osas, milles N. Talson tunnistati

süüdi KarS § 201 lg 1 ja § 280 lg 2 järgi. Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt

järgmised.

38. Süüdistuses leiti ekslikult, et KÜSK-ilt saadud toetuse omaosalus, mida võis katta

PPA-lt saadud toetusega, oli 3540 eurot. Tegelikkuses oli toetuse omaosalus 3587,14 eurot.

Samuti ei ole N. Talson lõpparuandes kajastanud vääralt toetuse perioodi jooksul merelaeva

„Vilma“ soetamise omafinantseeringu tasumist. Lõpparuandes kirjeldati omafinantseeringu ja

ülejäänud merelaeva soetushinna tasumist. Samuti ei ole PPA-lt küsitud toetust

omafinantseeringu katmiseks ega esinenud keeldu katta PPA toetusega Seltsi kulusid summas

4041,05 eurot. Nimetatu ei ole vastuolus riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu

üldtingimuste p-ga 3.2.2, mille kohaselt toetuse saajal on kohustus kasutada toetust

eesmärgipäraselt, majanduslikult ja säästlikult ning ranges vastavuses lepinguga ja selle

lisadega. Seega tegutses Selts kooskõlas lepingus sätestatuga ja rohkem piiranguid PPA

toetuse kasutamise osas ei eksisteerinud. Maakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et 27. jaanuaril

11(24)

2017 PPA-le esitatud lõpparuanne on toetuste lõpparuannetest (vt ka KÜSK I ja II) esimene.

Seega sai Selts ise otsustada, millise toetusega mingisugust kulu kaeti ning seejärel vastavad

asjaolud (tõesed) lõpparuandesse kanda. Seega tuleb eeldada 27. jaanuari 2017. a

lõpparuandes kajastatud teabe õigsust. Nimetatut ei väära asjaolu, et PPA lõpparuande juurde

esitati arved, mida esitati mitmeid kuid hiljem ka KÜSK I ja II lõpparuannete juurde.

Valeandmete või ebaõige ettekujutuse tekitamise küsimus võib tõusetuda KÜSK I ja II

lõpparuannete puhul, kuid vastavas osas ei ole süüdistatavale süüdistust esitatud.

39. Süüdistatav ei esitanud haldusorganile valeandmeid, kuivõrd valeandmed on sellised, mis

ei vasta faktilistele asjaoludele. Praegusel juhul on PPA toetus ära kasutatud ja kulutusi

tõendavad arved ja maksekorraldused esitatud. Vaidlust ei ole selles, et 16. juuniks 2016 oli

kogu PPA toetus ära kasutatud. Isegi kui oletada, et mingi osa rahast jäi PPA toetusest

kasutamata, siis pelgalt toetuse tagastamata jätmine iseenesest ei ole veel enda kasuks

pööramine, kuna omastamistahet ei manifesteerita. Samuti ei ole ka lepingulise kohustuse

täitmata jätmine käsitletav enda kasuks pööramisena. Kohus on pidanud omastamistahe

manifesteerimise hetkeks 27. jaanuaril 2017 esitatud lõpparuannet. Kaitsja hinnangul puudub

KarS § 201 objektiivne koosseis, s.o ebaseaduslikult enda kasuks pööramine. Seda põhjusel,

et ühestki prokuratuuri tõendist ei nähtu, et KÜSK I ja II toetuse muid kulusid ei oleks

tohtinud katta PPA toetusega. Seega tuleb ka viimati nimetatud seisukohast lähtuda ning in

dubio pro reo lähtudes tõlgendada olukord süüdistatava kasuks. Samuti oli PPA nõus ja lubas

sellega katta ka teisi kulusid, mitte üksnes avaliku sektori toetuse omafinantseeringut. Enda

või kolmanda isiku kasuks pööramine seaduslikul alusel välistab omastamise koosseisu.

Käesoleval juhul ei ole PPA ühtegi nõuet ega etteheidet asjas teinud. Seega tuleb eeldata

nende nõusolekut, kui ei ole tõendatud vastupidist ja PPA toetust on kasutatud lepingus

ettenähtud eesmärkidel.

40. KarS § 280 lg 2 puudutavas osas on N. Talsonile esitatud süüdistus puudulik ja selle

alusel ei ole võimalik isikut süüdi tunnistada. Nimelt ei või kohus KrMS § 268 lg 5 ls 1

kohaselt süüdistatavat süüdi tunnistades tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt

erinevad süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Seejuures jääb süüdistusakti

pinnalt väidetav sündmus olulises ulatuses ebaselgeks, kuivõrd KarS § 280 koosseisu

tunnuseid ega faktilisi asjaolusid ei ole süüdistusaktis sedastatud. Näiteks ei ole süüdistuses

kirjas, millisest kohustusest süüdistatav vabanes ning mis summades. Teisalt kui asuda

eelneva osas kaitsjaga vastupidisele seisukohale, siis ei ole süüdistatav täitnud

KarS § 280 lg 2 koosseisutunnust, milleks on eesmärk vabaneda kohustusest. Nagu eelnevalt

mainitud, siis oli Seltsi ja PPA vahel sõlmitud leping, milles olid sätestatud õigused ja

kohustused. Lepingu p 5.2 annab PPA-le õiguse nõuda leppetrahvi ja kahju hüvitamist. Kui

nõustuda süüdistusversiooniga, et süüdistatav oleks pidanud PPA-le tagastama 1243,60 eurot,

siis on kahju välistatud ning ei ole võimalik asuda seisukohale, et Selts vabanes kohustusest.

Esmalt tõendab seda Leping, milline annab PPA-le nõudeõiguse. Teiseks välistab varalise

kahju teise poole (Selts) rahaliselt samaväärne vastusooritus ja faktiliselt vaieldamatu ja

õiguslikult realiseeritav nõue. Seega puudub varaline kahju (ei vabaneta kohustusest), kui

väljaantud rahale (PPA toetus) vastab väljaandja samaväärne nõue (saldo=0). Samuti on kahju

välistatud, kuna PPA-le on tekkinud vara väärtust (1243,60 eurot) ületav nõue, mis on

realiseeritav tulevikus, s.o täiendav leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõue. Seega kokkuvõttes

12(24)

saab asuda seisukohale, et Selts ega süüdistatav ei vabanenud kohustusest, mistõttu on

välistatud teo kvalifitseerimine KarS § 280 lg 2 järgi. Kui ringkonnakohus leiab, et

valeandmeid siiski esitati, on tegemist sama paragrahvi lõikega 1, milline on käsitletav

väärteona.

41. Kuna kaitsja taotleb süüdistatava õigeksmõistmist, siis tuleb jätta rahuldamata ka

konfiskeerimisnõue summas 1243,60 eurot. Kui ringkonnakohtu hinnangul leiab siiski

kinnitust N. Talsoni süü, siis tuleb alternatiivselt konfiskeerimisnõuet vähendada.

Kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et PPA 27. jaanuari 2017. a lõpparuandes nimetatud

kulud summades 4041,05+188=4229,05 eurot on kantud samal kuupäeval, mil PPA toetus

laekus Seltsi pangakontole (Siseministeerium sisestas makse 15. juunil ja see laekus MTÜ

pangakontole 16. juunil 2017 – süüdistusakti tõend nr 24). Seega on jääk 770,95 eurot (5000-

4229,05), millises summas on õigustatud konfiskeerimisnõude rahuldamine süüdimõistmise

korral.

42. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

riik. Maakohtu menetluses esitas kaitsja menetluskulude nimekirja ja arved. Kaitsja palub

jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda ning mõista Eesti Vabariigilt N. Talsoni kasuks

välja KarS § 280 lg 2 ja KarS § 201 lg 1 episoodis õigeksmõistmisega seotud kaitsjatasu

summas 5267,28 eurot. Täiendavalt on süüdistataval tekkinud kulu apellatsioonimenetluses,

mille kohta esitatakse andmed hiljem.

Prokuratuuri vastus

43. Prokuratuur esitas vastuse kaitsja apellatsioonile, milles vaidles selle rahuldamisele vastu.

Vastuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

44. Prokuratuur jääb oma seisukoha juurde, mille kohaselt PPA toetust saanuks kasutada

ainult KÜSK-i toetuste omafinantseeringu katmiseks. Esmalt nähtub PPA-le esitatud

lõpparuandest üheselt, et silmas on peetud merelaeva Vilma ostu omafinantseeringut. Laeva

ostmiseks taotleti toetust KÜSK-ilt ja see ka anti summas 8260 eurot. Kuna laeva maksumus

oli 11 800 eurot, siis omafinantseering oli 3540 eurot. Juhul kui PPA-lt sooviti toetust muude

kulutuste osas, pidanuks seda selgelt välja tooma. Ka teise KÜSK-ile esitatud taotluse osas

(telk ja soojapuhur) nähtub KÜSK-ile esitatud kuluaruandest, et Seltsi omafinantseering oli

kokku 216,40 eurot. Ka seda (kuid mitte enamat) olnuks õigust katta PPA toetusest. N. Talson

manifesteeris PPA-le esitatud lõpparuandes, et Seltsil on õigus kogu PPA toetusele ja sellega

lõpetas ta PPA kui omaniku seose sihtotstarbeliseks kasutamiseks eraldatud summaga.

Tegemist ei ole lihtsalt toetusraha endale jätmisega, vaid endale jäetud raha omandi

ülemineku manifesteerimisega PPA-le esitatud lõpparuandes.

45. KarS § 280 lg 2 sätestab vastutuse haldusorganile teadvalt valeandmete esitamise eest, kui

see on toime pandud eesmärgiga saada ametlik dokument, omandada õigus või vabaneda

kohustusest ja kui puudub käesoleva seadustiku §-des 209–213 sätestatud süüteokoosseis. See

säte ei tähenda, et Selts pidanuks üldse vabanema kohustusest, vaid piisab sellest, et

süüdistatav seadis endale eesmärgiks kohustusest vabanemise. Kannatanu nõudeõiguse

olemaolu ei muuda kuritegu olematuks. Maakohus ei ole selles osas kohaldanud vääralt

materiaalõigust ega rikkunud kriminaalmenetlusõigust.

13(24)

Menetlus ringkonnakohtus

46. Tallinna Ringkonnakohtu 7. juuni 2023. a määrusega võeti menetlusse kaitsja ja prokuröri

apellatsioonid ning tehti apellatsioonimenetluse pooltele ettepanek avaldada taandusi, taotlusi

ja kirjalikke seisukohti kuni 26. juunini 2023. Samuti tegi ringkonnakohus pooltele ettepaneku

avaldada 26. juuniks 2023 seisukohta järgmistes küsimustes:

• Kas ja millisel õiguslikul alusel oli MTÜ-le Pärnu Lahe Merepääste Selts antud

tegevustoetus teo toimepanemise ajal Politsei- ja Piirivalveameti omandis

(koosseisutunnus „võõras vara“)?

• Kas lähtudes süüdistusaktis kirjeldatud asjaoludest võib Norman Talsoni tegu vastata

selles osas KarS § 209 ehk kelmuse tunnustele?

Kaitsja seisukoht

47. 22. juunil 2023 esitas kaitsja kirjaliku seisukoha koos kulude nimekirjaga. Kirjaliku

seisukoha põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. Alates toetussumma Seltsi pangakontole

laekumisest oli tegemist Seltsile kuuluva varaga. Lähenemine, mille kohaselt PPA-l oleks

siiski vara käsutusõigus, kui toetussumma on Seltsi pangakontole jõudnud, oleks vastuolus

tsiviilõiguse ja omandiõiguse aluspõhimõtetega. Asjaolu, kas toetussumma kasutamine vastas

toetuslepingus kokkulepitule, ei väära Seltsil tekkinud käsutusõigust tema pangakontol oleva

raha suhtes. Toetuslepinguga määrati kindlaks toetussumma ning poolte õigused ja

kohustused. Lepingu rikkumise (nt toetussumma mittesihipärase kasutamise) või toetuse

kasutamata

jäänud

osa

suhtes

võib

toetuse

andjal

tekkida

nõue

toetussumma

tagasinõudmiseks.

48. N. Talsonile esitati süüdistus omastamise (KarS § 201) ja haldusorganile teadvalt

valeandmete esitamise eest (§ 280). Omastamise süüteokoosseisu objektiivsed tunnused (s.o

vallasasja või usaldatud vara enda kasuks pööramine, mis peab olema ebaseaduslik) ei hõlma

kelmuse koosseisulisi tunnuseid, mistõttu võib eeldada, et süüdistuses toodud asjaoludest ei

piisa teo kelmuseks kvalifitseerimiseks. KarS § 280 objektiivse koosseisu moodustab

haldusorganile valeandmete esitamine, millisega seotud süüdistus võib osaliselt hõlmata

kelmuse koosseisulist tunnust petmine. Kelmuse koosseisu tuvastamiseks tuleks pettuslikuks

teoks (süüdistuses kirjeldatud asjaolude pinnalt) lugeda 27. jaanuaril 2017 PPA-le edastatud

lõpparuandes vääralt kirjeldatud toetussumma kasutamisega seotud andmeid. Ühtegi muud

potentsiaalset asjaolu, millist petmiseks lugeda, süüdistusest ei nähtu. Samas saaks seda

petmiseks lugeda vaid juhul, kui lõpparuandes tõepoolest esitati valeandmeid, millega kaitsja

aga ei nõustu. Esiteks, tegu on kulutustega, millised PPA-lt saadud toetuse arvelt ka reaalselt

tehti, mistõttu puudub ebaõige ettekujutuse loomine sellest aspektist (nagu oleks näidatud

aruandes kulutusi, mida tegelikult ei tehtud). Teiseks, kuigi prokuratuur on püüdnud jätta

muljet nagu N. Talson on samu summasid erinevate toetuste raames n-ö topelt esitanud (ja

seeläbi on Selts saanud kasutada suuremas ulatuses toetussummasid kui oleks pidanud), ei

muutu sellega 27. jaanuari 2017. a lõpparuandes esitatud andmed ebaõigeks või pettuslikuks.

Arvestades, et PPA-le esitatud aruande puhul oli tegu esitatud aruannetest esimesega, ei saa

loogiliseks pidada, et esimeses lõpparuandes on võimalik esitada samu summasid n-ö topelt

või teistkordselt. Sellise tegevuse eelduseks on, et esitatud on vähemalt kaks aruannet, millest

14(24)

teises on esitatud teistkordselt samad summad, millised eelnevas aruandes juba esitati.

Äärmisel juhul on võimalik kõneleda KÜSK-le esitatud lõpparuannete puhul valeandmete

esitamisest. Seega ei ole süüdistuse tekstis toodud 27. jaanuari 2017. a lõpparuande

esitamisega seonduvat võimalik lugeda petmiseks, mistõttu puudub kelmuse koosseisuline

tunnus.

49. Isegi kui lugeda petmistegu kui selline süüdistusega kaetuks, ei ole süüdistuses toodud

selliseid asjaolusid, mille pinnalt saaks jaatada kelmuse teiste objektiivse koosseisu tunnuste

olemasolu, s.o varakäsutus ja varaline kahju. Süüdistusaktis kirjeldatud tegu ei vasta kelmuse

tunnustele ja süüdistuse pinnalt ei ole võimalik N. Talsoni KarS § 209 järgi süüdi mõista,

kuivõrd süüdistuse tekstis puuduvad sellised faktilised asjaolud, mis võimaldaksid temale

kelmuse

toimepanemist

omistada

(ilma

süüdistuse

piiridest

väljumata

ja

kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikkumata). Lisaks soovib kaitsja märkida, et kui kohus

arvab, et N. Talsonile etteheidetav tegu võiks siiski vastata kelmuse koosseisule, oleks selline

tegu praeguseks hetkeks ka aegunud.

50. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulu valitud esindajale makstud mõistliku

suurusega tasu. Õigusabitasu suuruse mõistlikkus hindamise juures tuleb silmas pidada nii

õigusabi osutaja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenus

vajalikkust. Eeltoodut arvesse võttes on valitud kaitsjale makstud tasu mõistliku suurusega,

milliste kulude hüvitamist Norman Talson taotleb täies ulatuses summas 4896 eurot (sisaldab

käibemaksu) kontole nr EE397700771000330232. Apellatsioonimenetluses tekkinud kulu ehk

kaitsjatasu tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda.

Prokuratuuri seisukoht

51. Prokuratuur esitas 22. juunil 2023 seisukoha, mille põhjendused on kokkuvõtvalt

järgmised. Väär on apellatsioonis toodud seisukoht, et merelaeva „Vilma“ soetamise toetuse

omaosalus ei olnud 3540 eurot. 31. oktoobri 2016. aasta kuluaruandest (AH16 punkt 4, tõend

nr 11) nähtub, et KÜSK rahaline toetus oli 8260 eurot ja omaosalus oli 3540 eurot.

Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde lisa 2 (tõend nr 25) lõpparuandes toetuse

kasutamise kohta esitas N. Talson toetuse kasutamisega seotud tegevuste ja kulutuste tabelis

vääralt tegevus 1 (Investeeringud) merelaev „Vilma“ ostu omafinantseeringuna summa

4041,05 eurot, mis ei vastanud tõele.

52. Väär on apellatsioonis esitatud väide, et toetuse omaosalus oli 3587,14 eurot ehk ei ole

seotud üksnes merelaeva omafinantseeringuga, vaid sisaldas ka tööjõu finantseeringut.

Toetuse kasutamisega seotud tegevuste ja kulutuste lõpparuandes tabelis on näidatud ära

üksnes merelaeva „Vilma“ ost. Seega tööjõu kuludel ei ole puutumust valeandmete

esitamisega. Igal juhul oli lõpparuandes näidatud summa tegelikust vähemalt 453,91 euro

võrra suurem.

53. Samuti on väär apellatsioonis väljatoodud seisukoht, et N. Talson ei manifesteerinud

omandamistahet. Vastupidi ta tegi seda 27. jaanuaril 2017 esitatud lõpparuandes, milles

näitas, et on kogu toetuse sihtotstarbeliselt ära kasutanud ja soetanud Seltsile vara. Selles

lõpparuandes kuulutas (manifesteeris) N. Talson PPA-le vääralt, et Vilma ostuga on toetuseks

15(24)

saadud vara läinud Seltsi omandisse ja Selts on vabanenud tagasimakse kohustusest ajal, mil

tegelikult tagasimakse kohustus (lepingu alusel) säilis.

54. Kaitsja möönis, et toetus võis jääda kasutamata. Samas on väär kaitsja seisukoht, et

„vaidlust ei ole selles, et 16. juuniks 2016 oli kogu PPA toetus ära kasutatud.“ Toetusest ei

olnud 1243,60 eurot ära kasutatud sihtotstarbeliselt ja just selles on vaidlus. Seda, mis raha

Selts hoidis ning milleks ta vahetult laekunud toetuse summa kulutas, ei ole kohtumenetluses

uuritud ja see ei oma ka mingit tähendust, sest rahalised vahendid ei ole eraldatavad muudest

Seltsi kontol asunud rahalistest vahenditest.

55. Omastamise kuriteos uuritud tõendite kogumis ei jäänud kõrvaldamata ühtki sellist

kahtlust, mida saaks või tuleb tõlgendada süüdlase kasuks. Prokuratuur märgib, et kaitsja

seisukoht, et tegemist on üksnes Politsei- ja Piirivalveameti (Eesti Vabariigi) ja Seltsi vahelise

tsiviillepingu ja sellest tuleneva vastutusega, ei ole õige, kuna Selts on tahtlikult talle osaks

langenud usaldust kuritarvitanud. Tsiviilõigusliku vastutuse olemasolu või selle puudumine ei

mõjuta ega välista kuriteo olemasolu.

56. Väärad on kaitsja väited selle kohta, et süüdistuses puudub kohustusest vabanemise

eesmärk. Süüdistuses on see välja toodud. Samuti on etteheidetavate tegevuste kirjelduse

juures ära toodud, kuidas konkreetselt N. Talson tegutses. N. Talson mitte üksnes ei seadnud

eesmärki vabastada Selts lepingust tulevast kohustusest, vaid ka esitas valeandmetega

aruande. KarS § 280 lg 2 sätestab kuriteona haldusorganile teadvalt valeandmete esitamise,

mille eesmärgiks on muuhulgas kohustustest vabanemine. Kuriteokoosseis kohustusest

vabanemist ei nõua.

57. Seoses ringkonnakohtu küsimustega selgitab prokuratuur järgmist. Vara omanik oli Eesti

Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu, kes oli kaasatud kannatanuna. Toetuse

eraldamisega andis PPA omandis oleva riigivara valduse ajutiselt üle Seltsile. Riigi omand

toetuse summale säilis. Lepingu alusel pidi Seltsil tekkima omand toetuse arvelt soetatavale

varale. Vara omaniku tahte alusel kasutas PPA vara, mida ministeeriumi oli politseile selleks

eelarvesse eraldanud. PPA-le ei olnud toetusena eraldatud vara võõras, kuna tegemist on riigi

institutsiooniga, kes käsutas talle eraldatud riigivara. Riigivaraseaduse alusel oli ja on PPA

Siseministeeriumi poolt neile eraldatud eelarve piires seaduse alusel riigivara valitseja.

Riigivara on vabatahtliku merepäästega tegelevale mittetulundusühingule võõras. Lepingust

nähtuvate õiguste ja kohustuste kogumist nähtuvalt sai Selts toetuse riigi arvelt soetada endale

üksnes kokkulepitud vara. Rahalised vahendid, mille eest Selts vara soetas, kuulusid riigile,

kuid vastavalt kokkulepitule tekkis Seltsil omand sihtotstarbeliselt toetusega soetatud varale.

Kuni soetuseni oli eraldatud toetus riigivara. Kuigi Seltsil tekkis pangakontole laekunud

toetuse kasutamise õigus ehk siis oli Seltsile usaldatud konkreetsete tingimuste saabumiseni,

s.o sihtotstarbelise ärakasutamiseni. PPA-l oli õigus: 1) kontrollida igal ajal toetuse

eesmärgipärast kasutamist; 2) kohaldada lepingus ette nähtud sanktsioone toetuse saaja poolt

lepinguliste kohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmisel; 3) esitada kirjalikke

soovitusi toetuse tõhusamaks ja säästlikumaks kasutamiseks; 4) saada lepinguliste kohustuste

täitmiseks toetuse saajalt toetuse kasutamist puudutavat informatsiooni ja tutvuda

dokumentidega, sh esitada lisaks lepingus ette nähtud aruandlusele arupärimisi toetuse

kasutamise kohta ning kohustus 1) üle kanda lepingus sätestatud toetus toetuse saaja

16(24)

arveldusarvele; 2) teostada lepingu raames järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle; 3)

hinnata tulenevalt lepingust toetuse kasutamise tulemuslikkust. Selliste õiguste endale

jätmisega säilitas riik omaniku postistioonist kontrolli sihtotstarbeliselt eraldatud toetuse üle.

See näitab, et summat ei antud ära, vaid anti kasutada. Toetuse saajale anti üksnes õigus

kasutada toetust lepingus ja selle lisades sätestatud eesmärkidel ja saada andjalt toetuse

kasutamisega seotud juhiseid ning kohustused järgida toetuse kasutamiseks eritingimustes lisa

1 kehtestatud nõudeid, sh tagastada lepingus sätestatud toetuse kasutamise perioodil

kasutamata jäänud toetus või selle osa toetuse andjale 10 tööpäeva jooksul lepingu

lõppemisest arvates. Toetuse eraldamisel jääb riigi omand toetuse vahenditele kestma kuni

kokkulepitud tingimuse saabumiseni.

58. N. Talsoni tegu ei ole kelmus, kuna kannatanu ei ole teinud eksimuse mõjul varakäsutust.

Vara ehk toetuse summa üleminekul ei olnud vara omanik eksimuses. Vara ülekandmine

toimus lepingu alusel. Seltsingul oli õigus vara kasutada vastavalt lepingus ja selle lisades

sätestatud tingimustel. Vara oli usaldatud kuni sihtotstarbelise ärakasutamiseni. Peale vara

sihtotstarbelise kasutamise perioodi oli Seltsil kohustus tagastada kasutamata jäänud toetus

või selle osa toetuse andjale. Seltsile ja Seltsi esindajale, N. Talsonile oli toetusega saadud

vara võõras ning usaldatud tähtajaliseks kasutamiseks. Alates toetuse tähtaja möödumisest

tekkis kohustus kasutamata osa tagastada. Tagastamistoimingut selts ega esindaja N. Talson ei

teinud. Seltsil lõppes õigus PPA kaudu saadud riigivara kasutada ja tekkis tagastamise

kohustus. Riigil tekkis omakorda õigus saada oma vara faktiline valdus tagasi. Viga algas

tagastamise kohustuse täitmata jätmisest ja soovist kasutamata osa mitte tagastada. Kuigi

N. Talson seltsi esindajana viis PPA valeandmetega kuluaruandest esitamisega eksitusse, ei

pidanud kannatanu enam eksimuses olles mingit varakäsutust tegema. Kuigi kahju tekkis

peale valeandmete esitamisest, ei pidanud kannatanu eksimuses varakäsutust tegema, vaid

tegemist oli (toetuse sihtotstarbelise ära kasutamisel soetatud laevale) omandi tekkimise

manifesteerimisega. Seltsi esindajana jättis N. Talson tema valduses olnud raha seltsi vara

hulka ega tagastanud vastavalt lepingule kasutamata jäänud vara. N. Talsoni esitas

valeandmetega kuluaruandest PPA-le valeandmed selle kohta, et kogu toetuse summa eest on

Seltsile soetatud vara. Seega N. Talson, Seltsi esindajana, kuritarvitas Politsei- ja

Piirivalveameti usaldust sellega, et manifesteeris valeandmete esitamisega talle usaldatud

võõra vara ehk kogu toetuse summa Seltsile jätmist näidates kogu vara sihtotstarbelist ära

kasutamist ajal, kui tegelikult oleks pidanud Selts osa toetuse summast tagastama. Prokuratuur

on seisukohal, et kuna kannatanu eksimuse mõjul varakäsutust ei teinud, ei ole tegemist

kelmusega, vaid seltsile usaldatud võõra vara omastamisega.

Kannatanu seisukoht

59. Kannatanu ehk PPA esitas 22. juunil 2023 seisukoha, milles leiab, et teo toimepanemise

ajal oli tegevustoetus PPA omandis (koosseisutunnus „võõras vara“). PPA ja Seltsi vahel

sõlmiti PPA korraldusega eraldatud riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu eritingimused,

mille alapunkt 1.2 andis Seltsile õiguse kasutata toetust Seltsi tegevuskuludeks, sh teenuste

ostmiseks. Seega:

a) võis Selts kasutada PPA toetust üksnes Seltsi põhikirjalisteks tegevusteks;

b) Seltsile jäeti õigus otsustada, kas ta kasutab toetust või mitte.

17(24)

Lepingu alapunktiga 1.4 määrati toetuse kasutamise periood alates lepingu sõlmimisest kuni

31. detsembrini 2016. Lepingu lisa 1 alapunkti 3.2.5 kohaselt tuli Seltsil tagastada PPA-le

lepingus sätestatud toetuse kasutamise perioodil kasutamata jäänud toetus või selle osa

PPA-le 10 tööpäeva jooksul lepingu lõppemisest arvates, kuid mitte hiljem kui 24. jaanuaril

2017.

Järelikult:

a) ei olnud Seltsil õigust jätta kasutamata jäänud toetust endale;

b) ei olnud Seltsil õigust teha uusi/täiendavaid kulutusi toetuse arvelt pärast 31. detsembrit

2016;

c) järele jäänud summa tuli peale lepingu lõppemist maksta PPA-le tagasi lepingu lisas 1

määratud tähtpäevaks.

60. Vastavalt lepingu punktile 2 tuli Seltsil esitada aruanne toetuse kasutamise kohta hiljemalt

14. jaanuaril 2017. Seltsi juhatuse liige N. Talson esitas PPA-le hilinemisega, s.o 27. jaanuaril

2017 kuluaruande, milles näitas toetuse arvelt tehtud kulutuste (3540+216,40) 3756,40 euro

asemel kulutusi kokku 5149,45 eurot.

61. Selliselt tegutsedes esitas N. Talson PPA-le aruande ebaõigete andmetega tegevustoetuse

kasutamise kohta. Tegelikult ei olnud Selts aruande esitamise seisuga kulutanud kogu PPA-lt

saadud toetust. Omastamine tähendab toimingut, milleks ei ole isikut volitatud. N. Talson

tegutses temale lepinguga antud õiguste ja kohustuste vastaselt.

62. TsÜS § 66 loeb varaks isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste

kogumi, sh nõudeõiguse. Alates 25. jaanuarist 2017 (toetuse tagastamisele järgnev päev)

tekkis PPA-l nõudeõigus Seltsi vastu saada tagasi PPA-le kuuluva vara – kasutamata jäänud

toetuse, mille PPA sai riigilt oma põhiülesannete täitmiseks.

63. Tulenevalt eeltoodust pööras N. Talson aruande esitamise ajal 27. jaanuaril 2017 PPA-le

kuuluva vara enda kasuks, kuna väitis, justkui Seltsi kulutas kogu PPA eraldatud toetuse ega

tagastanud seda nagu oli lepingus kokku lepitud. Raha oli N. Talsoni valduses ja ta pööras

selle Seltsi vara hulka.

64. PPA hinnangul ei saa Norman Talsoni tegu kvalifitseerida kelmusena KarS § 209 järgi.

Kelmuse puhul viiakse isik pettuse teel eksitusse, mille tulemusena isik loovutab vara

vabatahtlikult. Puudub vaidlus selle üle, et Seltsil oli õigus PPA toetusele. Toetuse saamise

eelduseks ei olnud Seltsi taotlus asjade või teenuste soetamiseks. Selts võis kasutada toetust

Seltsi põhikirjaliste tegevuste ellu viimiseks oma äranägemise järgi. Toetuse kasutamine laeva

soetamiseks sellele eesmärgile – vabatahtlik merepääste – ka vastas. Kulutuste vastamist

lepingu tingimustele pidi tõendama kuluaruanne toetuse kasutamise kohta. Seega PPA-d ei

viidud laeva soetamisega eksimusse. N. Talsoni teo ebaõigus seisneb selles, et ta soovis jätta

kasutamata toetust endale, milleks esitas PPA-le aruande ebaõigete andmetega.

18(24)

Ringkonnakohtu seisukoht

Omastamine ja valeandmete esitamine

65. Ringkonnakohus leiab, et Pärnu Maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige

kohaldamise tõttu tühistada osas, milles kohus tunnistas N. Talsoni süüdi KarS § 201 lg 1

järgi ja põhjendab seda järgmiselt.

66. Süüdistatavale N. Talsonile heidetakse KarS § 201 lg 1 järgi ette MTÜ Pärnu Lahe

Merepääste Seltsi juhatuse liikmena talle usaldatud võõra ehk riigile kuuluva vara pööramist

Seltsi kasuks. Ringkonnakohtule arusaadavalt käsitatakse süüdistuses ja ka maakohtu otsuses

kuriteo objektina ehk riigi varana Politsei- ja Piirivalveameti ning Seltsi vahelise

halduslepingu alusel Seltsi arvelduskontole väljamakstud tegevustoetuse osa, mis pöörati

ebaseaduslikult Seltsi kasuks – kokku summas 1243,60 eurot. Süüdistuse ja maakohtu otsuse

kohaselt pöörati vara Seltsi kasuks Politsei- ja Piirivalveameti toetuse lõpparuande esitamisel

27. jaanuaril 2017, kuna aruandes vara soetamise kohta esitatud andmed ei vastanud tõele –

muu hulgas kinnitati, et tegevustoetust kasutati nimetatud summa ulatuses sellise vara

soetamiseks,

mille omandamiseks sai

Selts

eelnevalt toetust Kodanikuühiskonna

Sihtkapitalilt.

67. Kolleegium asub seisukohale, et süüdistuses kirjeldatud vara ei vasta omastamise objekti

tunnusele „isikule usaldatud võõras vara“. Riigikohtu praktikas on järjepidevalt selgitatud, et

panga arvelduskontol olev raha on käsitatav arvelduskonto omaniku varalise nõudena panga

(kontopidaja) vastu arvelduskontol näidatud ulatuses. Selline nõue panga vastu kuulub

kontoomanikule, s.o konto avamise aluseks oleva arvelduslepingu (VÕS § 709 lg 1) poolele

(käsundiandjale), kelle korralduste alusel on kontopidaja õigustatud ja kohustatud kontol

oleva rahaga toiminguid tegema. Nn kontoraha ehk nõue panga vastu kuulub kontoomanikule

sõltumata sellest, millisel viisil kontole kantud raha on kontoomaniku käsutusse jõudnud ja

kas kontoomanikul lasuvad seoses selle raha kasutamisega mingid õiguslikud kohustused

kolmanda isiku ees (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. märtsi 2012. a otsus asjas

nr 3-1-1-13-12, p 22 ja 14. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-89-11,

p 19.1). Eeltoodust tuleneb, et kui Seltsi pangakontole nr EE451010220113224019 laekus

16. juunil 2016 Rahandusministeeriumi tehtud ülekanne, millega maksti välja Politsei- ja

Piirivalveameti tegevustoetus Seltsile summas 5000 eurot, siis oli see summa arvelduskontol

oleva rahana edaspidi käsitatav Seltsi varalise nõudena panga vastu, mitte (jätkuvalt) riigile

kuuluva varana. Sellega tehtavad toimingud, sh selle väidetav Seltsi enda kasuks pööramine ei

vasta KarS § 201 tunnustele. Sisuliselt segunes väljamakse seejuures muu arvelduskontol

oleva rahaga, mis kinnitab kohtu seisukohta, et tegemist ei olnud (enam) riigi varaga.

Ringkonnakohtu hinnangul ei väära seda seisukohta ka kannatanu ja prokuratuuri

seisukohtades esitatud riigivara valitsemist puudutavate õigusaktide analüüs, sest sellest ei

tulene, et toetuse väljamaksmisel jääb see riigi omandisse. Kriminaalasjas on tuvastatud, et

N. Talson oli Seltsi ainus juhatuse liige, kellele oli tõepoolest usaldatud Seltsi vara ehk tal oli

ka ligipääs Seltsi arvelduskontole. N. Talsonile ei heideta aga praeguses kriminaalasjas ette

Seltsi vara enda kui füüsilise isiku kasuks pööramist.

68. Lisaks märgib kolleegium järgmist. Süüdistuses ei heideta N. Talsonile iseenesest ette

varaga toimingute tegemist, näiteks selle (lubamatut) kasutamist Seltsile omandatavate

19(24)

esemete eest tasumiseks. Süüdistuses ja maakohtu otsuses esitatud käsitluse kohaselt toimus

vara Seltsi kasuks pööramine Politsei- ja Piirivalveametile lõpparuande esitamisega, milles

süüdistatav kinnitas Seltsi esindajana sisuliselt seda, et ei ole sellist vara, mida Selts peaks

Politsei- ja Piirivalveametile tagastama. Samas ei ole süüdistuses esitatud asjaolusid, mille

pinnalt saaks tuvastada, kas ja kus oli sel hetkel väidetavalt riigile kuuluv vara summas

1243,60 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole (vale)andmete esitamine, millest tingituna

vabaneb isik varalisest kohustusest ehk praegusel juhul toetuse tagasimaksmise kohustusest

igal juhul käsitatav omastamisena ehk vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramisena.

Nimelt ei ole Seltsi varaline kohustus teise isiku, sh riigi ees käsitatav süüdistatavale võõra

varana. Samuti ei ole praegusel juhul olukorraga, kus N. Talsonile oleks usaldatud riigi

nõudeõigus Seltsi vastu.

69. Eeltoodust tulenevalt ei vasta N. Talsonile etteheidetav tegu selles osas KarS § 201 lg 1

süüteokoosseisule. Järgnevalt tuleb ringkonnakohtul kontrollida, kas see tegu on süüdistuses

esitatud asjaolude pinnalt jätkuvalt karistatav KarS § 280 lg 2 järgi, s.o haldusorganile

valeandmete esitamisena, kui see on toime pandud eesmärgil vabaneda kohustusest.

Kolleegium nendib, et tegu on karistatav KarS § 280 lg 2 järgi juhul kui see ei vasta

KarS § 209-213 koosseisude tunnustele. Seega kontrollib ringkonnakohus esmalt, kas tegu

võib vastata KarS § 209 lg 1 tunnustele.

70. KarS § 209 näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest varalise kasu

saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel.

Kohtumenetluse pooled leidsid, et praegusel juhul ei ole tegemist kelmusega, sest riik ei

teinud varakäsutust. Kaitsja hinnangul ei sisaldu süüdistuses ka vastavaid asjaolusid.

Kolleegium nendib, et vaieldamatult heidetakse süüdistuses N. Talsonile ette riigile ehk

Politsei- ja Piirivalveametile lõpparuandes valeandmete esitamist ja seda juba KarS § 280 lg 2

järgi esitatud süüdistuse raames. Selles osas leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti

tuvastanud lõpparuandes valeandmete esitamise fakti. Konkreetselt nähtub ka ringkonnakohtu

hinnangul Politsei- ja Piirivalveametile 27. jaanuaril 2017 esitatud lõpparuandest (kohtu kd II,

tl 36-49) N. Talsoni kui koostaja kinnitus, et toetuse abil soetas Selts endale aruandeperioodil

(25. mai 2016 – 31. detsember 2016) merelaeva „Vilma“ (tasudes omafinantseeringu), telgi

ennetustegevuse läbiviimiseks ja gaasiahju telgi kütmiseks. Vastavate kuludena märgiti

aruandes merelaev Vilma ostule kulutatud 4041,05 eurot, ennetustelgi soetamiseks 920,40

eurot ja soojapuhuri ostmiseks kulunud 188 eurot ehk kokku 5149,45 eurot. Lõpparuandele on

lisatud Esmanton OÜ arve summas 920,40 eurot, Truck Trading Estonia OÜ arve summas

188 eurot ja Pärnu Sadam AS arve summas 11 800 eurot. Kolleegiumi hinnangul saab

lähtuvalt lõpparuande eesmärgist järeldada, et selles on esitatud just n-ö abikõlbulikud kulud

ehk kulud, mis vastavad toetuse tingimustele, sest tegevustoetust makstakse välja enne kulude

tegemist ja just lõpparuandes kirjeldab taotleja tegevustoetuse kasutamist. See tuleneb ka

Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu üldtingimuste p-st 1.3, mille kohaselt toetuse saaja

kinnitab, et ta ei ole saanud toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks lepingus või taotluses

nimetatud avaliku sektori toetusi ega ole esitanud vastavaid taotlusi.

71. Seda, et tegemist on valeandmetega, kinnitavad KÜSK-iga sõlmitud lepingud ja

KÜSK-ile esitatud kuluaruanded. Leping Politsei- ja Piirivalveametiga sõlmiti 25. mail 2016,

mis ajaks oli Selts taotlenud vastavaid toetusi juba KÜSK-ilt ja sõlminud ka asjakohased

20(24)

lepingud (20. aprilli 2016. a leping ja 13. mai 2016. a leping). KÜSK-iga sõlmitud lepingutest

nähtub, et KÜSK-i toetusega rahastati sihtotstarbeliselt nimelt merelaeva Vilma, ennetustelgi

ja soojapuhuri ostu. Seejuures finantseeris KÜSK merelaeva ostu summas 8260 eurot

(koguhind 11 800 eurot), Seltsi omafinantseering oli selles osas 3540 eurot. Lisaks

finantseeris KÜSK seonduvaid tööjõukulusid ja muid töid summas 361,05 eurot ja

omafinantseering oli selles osas 48,14 eurot. Esimese kuluaruande merelaeva ostu kohta esitas

Seltsi

esindajana

KÜSK-ile

ARle

(volitatud

N. Talsoni

poolt)

seejuures

juba

15. novembril 2016. Ennetustelgi ja soojapuhuri puhul nähtub, et vastavalt esitatud projektile

(kohtu kd I, tl 145-165), mis kajastas telgi ja soojapuhuri ostu, eraldas KÜSK toetusena

1022,20 eurot. Projekti aruandest (kohtu kd I, tl 177-191) nähtub, et tegelike kuludena

kujunes omafinantseering 230,40 eurot, mis koosnes telgi, laua, toolide ja soojapuhuri ostmise

kulust kokku 188,40 eurot, kauba transportkulust 14 eurot ja logode trükist, mis maksis 28

eurot. Süüdistuse arusaama järgi oli süüdistatav õigustatud katma Politsei- ja Piirivalveameti

antud tegevustoetusest omafinantseeringu maksumust kokku summas 216,40 eurot (s.o ilma

transpordikuluta, sest see ei nähtu tegevustoetuse aruandele lisatud arvetest). Tõepoolest

nähtub nii lepingust kui ka Seltsi panga arvelduskonto väljavõttest, et KÜSK-i toetus hõlmas

kõiki muid telgi ja soojapuhuri soetamisega seotud kulusid, mistõttu nende deklareerimine

muude tegevuskuludena Politsei- ja Piirivalveametile ei olnud õige.

72. Eeltoodust tulenevalt järeldab kohus, et kuna Politsei- ja Piirivalveametile esitatud

lõpparuandes kinnitas süüdistatav, et vastavate esemete ehk merelaeva, telgi ja soojapuhuri

kulu tuleb ka omafinantseeringuga seotud kulu ületavas osas aruandeperioodil katta riigi

tegevustoetuse abil, kuigi samal ajal oli vastav kulu kaetud KÜSK-i toetusega, oli tegemist

valeandmete esitamisega.

73. Süüdistuse kohaselt vältis süüdistatav sellega Politsei- ja Piirivalveameti saadud toetusest

n-ö enamsaadud osa tagasimaksmist ja suurendas Seltsi vara, pöörates selle kasuks 1243,60

eurot Eesti Vabariigi eelarvelisi vahendeid. Valeandmete esitamise tulemusena vabanes Selts

kohustusest tagastada toetust summas, mida ei olnud tegelikult otstarbekohaselt kasutatud.

Seega peab hindama, kas nendest faktilistest asjaoludest on võimalik järeldada riigil varalise

kahju tekkimist, mis oleks seotud riigipoolse varakäsutusega. Esmalt leiab kolleegium, et

süüdistuse pinnalt on võimalik järeldada, et Eesti Vabariigil tekkis N. Talsoni tegevuse

tulemusena varaline kahju summas 1243,60 eurot, sest seda heidetakse ette riigilt omastatud

varana. Varalise kahju tekkimist ei välista iseenesest riigi tagastamisnõude olemasolu õigetest

andmetest teadasaamisel. Puutuvalt varakäsutusse nendib kolleegium järgmist. Süüdistus

kirjeldab tõepoolest vaid Seltsi kohustust kasutamata jäetud toetust tagastada. Samas vastab

sellele kohustusele riigi õigus selles olukorras kasutamata või lepingu tingimusi rikkudes

saadud toetust tagasi nõuda (vt Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu üldtingimuste p-d

5.2 ja 5.3). Vastavad sätted ei saa olla kaitsjale ka üllatuslikud, sest ta on ise neile

kohtumenetluse käigus viidanud (vt nt 4. aprilli 2022. a kohtuistungi protokoll). Riigikohtu

praktikas on leitud, et varakäsutus võib väljenduda ka tegevusetuses (nt nõudeõiguse

realiseerimata jätmine). (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. märtsi 2018. a otsus

kriminaalasjas nr 1-13-5173/196, p 16.3). Praeguses asjas on tuvastatud, et õigete andmete

esitamisel tulnuks Seltsil tagastada tegevustoetuse osa, mida ei kasutatud kooskõlas lepinguga

(ehk mis oli juba kaetud teise avaliku sektori ehk KÜSK-i toetusega). Seega saanuks riik

21(24)

nõuda ka tegevustoetuse tagastamist, kuid valeandmete tõttu ei olnud riigil (Politsei- ja

Piirivalveametil) põhjust seda teha ja ta jäi tegevusetuks, loobudes seega oma nõude

realiseerimisest. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et täidetud on kelmuse objektiivne

koosseis.

74. Subjektiivsest küljest eeldab tegu otsest tahtlust andmete ebaõigsuse suhtes ja kavatsetust

varalise kasu saamise suhtes. Muude tunnuste suhtes piisab kaudsest tahtlusest. Kolleegium

leiab, et maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et N. Talson oli teadlik andmete ebaõigsusest,

olles ise osalenud KÜSK-iga lepingute sõlmimises. Samuti tuvastas maakohus, et ta pani teo

toime eesmärgiga saada Seltsile varalist kasu (ehk vabastada Selts vastavast kohustusest).

Kolleegiumi hinnangul ilmneb sellega kaasnevalt, et süüdistatava eesmärk oli tuua kaasa

olukord, kus riik loobub tagasinõudest ja ta teadis ka riigile varalise kahju tekkimisest, mis

seondus toetuse tagastamata jätmisega.

75. Eeltoodust tulenevalt vastab N. Talsoni tegu selles osas KarS § 209 lg 1 koosseisule.

Kelmus

76. Pärnu Maakohtu 8. septembri 2022. a otsus tuleb tühistada ka osas, mis puudutab

N. Talsoni õigeksmõistmist kelmuses KarS § 209 lg 2 p 1 järgi MTÜ-le Päästeliit esitatud

andmete osas. Kolleegium nendib, et maakohtu otsuse põhjendused on selles osas raskesti

jälgitavad ja rajanevad suuresti oletustel, millega kohus rikkus oluliselt menetlusõigust

KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Samuti kohaldas kohus ebaõigesti materiaalõigust, pidades

kannatanu arvamust kahju tekkimise kohta koosseisu välistavaks asjaoluks.

77. Ringkonnakohtu hinnangul on kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt tuvastatud, et

N. Talson esitas Seltsi esindajana MTÜ-le Päästeliit valeandmed selle kohta, millised kulud

tekkisid Seltsil Sorgu saare koristustalgute korraldamisel ja selle tulemusena maksis

MTÜ Päästeliit Seltsile alusetult välja toetuse.

78. Kriminaalasjas on kindlaks tehtud, et Seltsil ei ole raamatupidamislikke dokumente, mis

kinnitaksid majutusele ja prügi utiliseerimisele ning veole tehtud kulutusi. Suuresti kinnitavad

ka süüdistatava enda ütlused, et süüdistuses etteheidetavaid kulutusi tegelikult ei tehtud – nii

möönis N. Talson ise, et prügi Munalaiule ei veetud. Prügi utiliseerimisega seotud kulutusi

kirjeldas süüdistatav oma ütlustes hinnangulistena, selgitades, et ta andis prügi ära füüsilise

isikuna, kuid esitas arve oma osaühingu alt Seltsile ja põhiliselt sisaldas see kulu tema enda

tööaega n-ö osaühingus. Vastavat arvet kriminaalasjas esitatud ei ole ja vastav kulu ei olnud

vahetult seotud prügi utiliseerimisega. Prügi utiliseerivate ettevõtjate vastustes sisalduvad

andmed ei ole samuti seostatavad just Sorgu saarelt ära viidud prügi üleandmisega.

Süüdistatava enda ütlustega on leidnud kinnitust, et talgulised saabusid Sorgu saarele päev

hiljem, kui oli planeeritud, mistõttu igal juhul ei saanud tekkida saarel ööbimise kulu ühe öö

eest. Tunnistajate, sh näiteks H, Ä, S, C, F, E ütlustest nähtub, et talgulised ööbisid saarel,

kasutades enda või teatud juhul (Ä, F) N. Talsonilt saadud varustust (ripptelgid, telk) vabas

looduses. Süüdistatava ütluste kohta osteti mingisugust magamisvarustust Sorgu Selts

MTÜ-le ja seda renditi Seltsile, kuid dokumendid selle kohta puuduvad. Nagu varem

märgitud, Seltsil varustusega seotud kulude kohta andmed puuduvad. Asjakohatu on seejuures

maakohtu käsitlus sellest, et tunnistajate ja süüdistatava ütluste kohaselt olid saarele toodud

22(24)

küttepuud ja euroalused sauna kütmiseks, kuna ka nende esemete omandamiseks tehtud

kulude kohta andmed puuduvad. Ringkonnakohus peab selles kontekstis vajalikuks rõhutada,

et kuigi ei saa välistada, et tervikuna võisid ürituse korraldamisega seoses tekkida

mingisugused kulud, pidanuks need kulud tekkima just Seltsil, kes esitas MTÜ-le Päästeliit

vastava arve, mitte näiteks N. Talsonil kui füüsilisel isikul või ka Sorgu Selts MTÜ-l.

Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et N. Talson esitas MTÜ-le Päästeliit varalise kasu

saamise eesmärgil valeandmed, mille tulemusena põhjustati MTÜ-le Päästeliit varalist kahju

1037 eurot.

79. Kannatanu nõusolek kui karistusseadustikus sätestamata seadusülene õigustav asjaolu on

määratletav kui teadlik ja vabatahtlik koosseisupärase õigushüve kahjustamise lubamine.

Kannatanu nõusolek on konkreetses situatsioonis õigustavaks asjaoluks vaid juhul, kui see on

antud enne teo toimepanemist ja kehtib veel õigushüve rikkumise hetkel. Järelikult ei ole

kannatanu esindaja võimalik arvamus MTÜ-le Päästeliit tekkinud kahju osas õigusvastasust

välistavaks asjaoluks. Materiaalõiguslikult ei sõltu hinnang sellele, kas mingi teoga põhjustati

isikule varaline kahju, sellest, kas kahjustatud isiku enda arvates on talle kahju tekitatud või

kas ta soovib nõuda kahju tekitajalt selle hüvitamist. Kahjustatud isiku subjektiivne arvamus

ei saa muuta olematuks tema varalises sfääris objektiivselt toimunud muudatust.

(Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-89-11, p 16.2). Praeguses asjas

väljendas kannatanu esindaja PK seisukoha, et kuna ta usaldas projektijuhti ehk

C ja viimane kinnitas talle, et kõik oli korras, siis ta ei ole kindel, et MTÜ Päästeliit on üldse

kannatanu. Kohtu hinnangul ei saa sellisest avaldusest kuidagi teha siduvaid järeldusi

kannatanu nõusoleku kohta teo toimepanemiseks. Lõppkokkuvõttes kinnitas aga ka tunnistaja

C, et ürituse kohta arvel esitatavad andmed peavad olema tõesed ja valeandmete puhul toetust

ei maksta. Andmete tõelevastavus on praeguse kriminaalmenetluse esemeks. Seega ei ole

ringkonnakohtu hinnangul alust väita ka seda, et MTÜ Päästeliit jaoks ei olnud tähtsust sellel,

kas vastavad kulud olid üldse tekkinud.

80. Subjektiivsest küljest on tegu toime pandud otsese tahtlusega, sest N. Talson Seltsi

juhatuse liikmena teadis, et Seltsil ei ole vastavaid kulusid tekkinud ja varalise kasu saamise

osas oli N. Talsonil kavatsetus, sest muud põhjust valeandmete esitamiseks kui varalise kasu

saamine Seltsile ringkonnakohus ei tuvasta.

81. Eeltoodust tulenevalt teeb ringkonnakohus selles osas uue otsuse, millega tunnistab

Norman Talsoni süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, võttes arvesse, et eelnevalt tuvastas

kolleegium, et ka isiku teine ehk 2017. a toimepandud tegu vastab kelmuse tunnustele.

Karistus ja menetluskulud

82. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et mõlema teo toimepanemisest on möödunud

pikem aeg (teod on toime pandud 2017 ja 2020) ja tekkinud kahju summa ei ole suur.

Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole. Seega tuleb karistada N. Talson

karistusega, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Võttes arvesse seda, et menetlus

ringkonnakohtus kestis üle aasta, vähendab kolleegium mõistetavat karistust sanktsioonis

ettenähtud miinimumini ja karistab süüdistatavat 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 73

lg-te 1 ja 3 alusel tuleb jätta vangistus kohaldamata tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse

23(24)

katseajaga. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse teatavaks tegemisest. Võttes arvesse teo

asjaolusid ei pea kolleegium vajalikuks kohaldada süüdistatavale ka ettevõtluskeeldu.

83. Seoses konfiskeerimisega nendib kolleegium, et süüdistusakti kohaselt sai tegude

toimepanemise

tulemusena

varalist

kasu

MTÜ

Pärnu

Lahe

Merepääste

Selts.

KarS § 831 lg 1 alusel saab süüdistatavalt konfiskeerida kuriteoga saadud vara, kui see kuulub

otsuse tegemise ajal toimepanijale. Seda ei väära KarS § 84 regulatsioon, mille kohaselt kui

süüteoga saadud vara KarS § 831 tähenduses on võõrandatud, ära tarvitatud või selle

äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis

vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Seega konfiskeerimise taotluse

rahuldamiseks pidanuks prokuratuur näitama, et vastav vara kuulus varem süüdistatavale,

kuid on praeguseks ära kulutatud. Vastavaid põhjendusi ei nähtu ei süüdistusaktist ega

maakohtu otsusest. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pärnu Maakohtu 8. septembri 2022. a otsus

tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ka osas, milles maakohus mõistis

N. Talsonilt välja KarS § 84 ja § 831 lg 1 alusel 1243,60 eurot konfiskeerimise asendamise

korras. Samal põhjusel ei ole võimalik N. Talsonilt konfiskeerida ka 1307 eurot, mida Selts

sai MTÜ-lt Päästeliit.

84. Prokuröri apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt, kaitsja apellatsioon tuleb jätta

rahuldamata.

85. Süüdistatava maakohtus kaitsjale makstud tasu tuleb jätta seoses süüditunnistamisega ehk

KrMS § 180 lg 1 ja § 175 g 1 p 1 alusel tema kanda. KrMS § 180 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 2 ja

§ 178 lg 1 alusel tuleb süüdistatavalt välja mõista tunnistajate X ja C kulud kokku summas

109,74 eurot, mis tuleb tasuda maakohtus menetluskulude tasumiseks määratud korra järgi.

86. Kuna

maakohtu

otsust

tühistatakse,

tuleb

hüvitada

Norman

Talsonile

apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja on esitanud tasu tekkimise

kohta kaks arvet. Esimene arve hõlmab kohtuotsusega tutvumist ja analüüsi, kliendisuhtlust ja

apellatsiooni koostamist (20,5 tundi) summas 4182 eurot, sh käibemaks. Teine arve puudutab

prokuratuuri seisukohtadega tutvumist, menetluskulude nimekirja ja kaitsja seisukohtade

koostamist (3,5 tundi), s.o 714 eurot, sh käibemaks. Kokku on vastav summa 4896 eurot,

sealhulgas käibemaks. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest. Ringkonnakohus peab tasutaotlust põhjendatuks ja rahuldab selle.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 07.03.2024 otsusega

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 20. oktoobri 2023. a otsus osas, millega

Norman Talson tunnistati süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi Politsei- ja

24(24)

Piirivalveameti suhtes toime pandud kelmuses, ning osas, millega jäeti

maakohtu menetluse kulud täies ulatuses Norman Talsoni kanda.

2. Mõista Norman Talson õigeks süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi.

3. Tunnistada Norman Talson süüdi KarS § 280 lg 2 järgi ja karistada teda

nelja kuu pikkuse vangistusega.

4. Mõista N. Talsonile KarS § 64 lg 1 alusel KarS § 209 lg 2 p 1 ja § 280 lg 2

järgi liitkaristuseks üks aasta vangistust, mis jätta KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel

ühe aasta kolme kuu pikkuse katseajaga täielikult täitmisele pööramata.

KarS § 78 p 1 järgi lugeda katseaja alguseks 8. september 2022.

5. Mõista Eesti Vabariigilt Norman Talsoni kasuks välja 2633 eurot 64 senti

kohtueelses ja maakohtu menetluses tasutud menetluskulude katteks.

6. Mõista Eesti Vabariigilt Norman Talsoni kasuks välja 1699 eurot 93 senti

kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

7. Kassatsioon rahuldada osaliselt.