2-17-1227/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 20.10.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-1227

Kohtuasi

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu hagi X

(pankrotis), X (pankrotis) pankrotihaldur Indrek

Lepsoo vastu Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti

kaudu

nõude

tunnustamiseks

X

(pankrotis)

pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.05.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu,

registrikood 70000349), lepinguline esindaja IG

Kostja I X (pankrotis) (isikukood XXXXXXXXXX)

Kostja II pankrotihaldur Indrek Lepsoo

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 30.05.2023 määrus jätta muutmata.

2. X määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei

hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-17-1227

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (hageja) esitas 20.01.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse tingimusliku

nõude summas 1 104 023,52 euro tunnustamiseks X (kostja I) pankrotimenetluses. Hageja

nõude tingimuse saabumine oli seotud kriminaalmenetlusega nr XXXXXXXXXXX

(kriminaalasi nr X-XX-XXXX), kus kostjat I süüdistati mh karistusseadustiku (KarS) järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mille tõttu on Eesti Vabariigile tekkinud kahju. Seega

sõltus nõude tunnustamise vaidlus kriminaalmenetluses tehtavast otsusest, kuna nõude

tunnustamise realiseerimise tingimuseks on asjaolu, et kostja I mõistetakse süüdi maksukuriteo

toimepanemises.

2. Harju Maakohus võttis 25.01.2017 määrusega hagi menetlusse. Pankrotihaldur Indrek

Lepsoo (kostja II) esitas 09.02.2017 taotluse peatada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-1227 kuni

kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Hageja nõustus taotlusega.

3. Harju Maakohus peatas 16.02.2017 määrusega käesoleva tsiviilasja menetluse kuni

kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

4. Harju Maakohtu 14.12.2021 määrusega lõpetatid menetlus kriminaalasjas nr 1-17-8498

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 lg 1 p 2 alusel aegumistähtaja möödumise tõttu,

lahend jõustus 17.04.2023.

5. Hageja esitas 22.05.2023 Harju Maakohtule taotluse tsiviilasja menetluse lõpetamiseks

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 alusel.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus 30.05.2023 määrusega uuendas käesolevas asjas menetluse (resolutsiooni

punkt 1), jättis hagi läbi vaatamata (resolutsiooni punkt 2), jättis menetluskulud hageja kanda

ning määras, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad (resolutsiooni punkt 3).

7. Maakohus märkis, et vastavalt TsMS § 361 lg-le 1 kuulub tsiviilasja menetlus uuendamisele.

8. Vastavalt TsMS § 424 lg-le 1 võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni

eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on

võtnud hagi tagasi.

9. Kuna hageja on esitanud taotluse hagi tagasivõtmiseks, tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 1 p 2

alusel läbi vaatamata.

10. Maakohus märkis, et TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi

jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi

lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle

tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle

tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuivõrd hageja on hagi

tagasi võtnud seoses kriminaalasjas menetluse lõpetamisega, tuleb menetluskulud jätta hageja

kanda. Maakohus märkis, et kostjatel rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad

(TsMS § 174 lg 1).

Määruskaebus

11. Kostja I esitas 09.07.2023 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse osaliselt

tühistada resolutsiooni punkti 3 osas, milles maakohus leidis, et kostjal I hüvitatavad

menetluskulud puuduvad. Kuigi kostja II märkis, et tal menetluskulud puuduvad, leiab kostja

2-17-1227

I, et tema on kulusid kandnud. Kostja I palub hagejalt välja mõista menetluskulud summas

1 352 990 eurot ja sissenõudmiskulu 20 eurot.

12. Kostja I leiab, et ta on kandnud järgnevad menetluskulud: 1) Yle tasutud 180 000 eurot ja

10 000 euro suurune ülekanne; 2) hagiavaldusega seoses advokaat Kaspar Linnule tasutud

10 690 eurot; 3) hagiavaldusega seoses tasutud Advokaadibüroole Terje Eipre ja Partnerid 459

000 eurot; 4) hagiavaldusega seoses tasutud Advokaadibüroole Aivar Pilv ja hiljem Tark & Co

Advokaadibüroole hinnanguliselt 18 000 eurot; 5) hagiavaldusega seoses tasutud 500 000 eurot

Loginax Spzoole, Eastern Real Estate Holding Sp.zoole, Walutaexpress Sp.zoole ja 25 000

eurot Nickel Sp.z.o.o.-le. Seoses hageja poolt nõude esitamise ja selles osas hagiavalduse (mh

tsiviilhagi esitamisega) on kostja I pidanud tegema tööd, mille tõttu on jäänud tal tegemata enda

põhitööna õigusabi osutamine, mis on tasustatav 150 eurot ühe tunni eest (millele lisandub

käibemaks), mis on ühtlasi tema püsivaks sissetulekuks 1000 töötunni ulatuses kogusummas

150 000 eurot (millele lisandub käibemaks). Käesoleva määruskaebuse koostamiseks on tal

kulunud 2 töötundi, mis vastab 300 eurole (lisandub käibemaks).

13. Kostja I palub määrata, et hagejal tuleb menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluse edasine käik

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud

maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata ning kostja I

määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse

väited ei anna alust selle muutmiseks.

16. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei eksinud kui kostja I menetluskulusid rahaliselt

kindlaks ei määranud. Toimikust nähtuvalt ei ole kostjal I käesolevas menetluses

menetluskulusid tekkinud. TsMS § 175 lg 1 näeb ette menetluskulude jaotuse alusel lepingulise

esindaja kulude hüvitamise üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Viidatud sätte alusel on

kulude hüvitamise esmaseks eelduseks lepingulise esindaja osalemine menetluses. Käesolevas

menetluses ei ole kostjat I lepinguline esindaja esindanud. Ühtlasi märgib kolleegium, et

lepingulise esindaja kulude hüvitamise eelduseks on mh ka kulude seotus konkreetse

menetlusega. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et määruskaebuses kirjeldatud menetluskulud

oleksid kantud seoses praeguse tsiviilasjaga, sest hagi sisulist menetlemist ei ole maakohtus

toimunud. Tuginedes eeltoodule jääb kostja I määruskaebus rahuldamata.

17. Ühtlasi on kostja I taotlenud määruskaebuse esitamiseks kulunud ajakulu 2 tunni (summas

300 eurot) hüvitamist. Ringkonnakohus märgib, et vastavalt TsMS § 178 lg-le 4

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

18. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)