2-23-12552/43 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 20.10.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-12552

Kohtuasi

Sihtasutuse Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku taotlus

X suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 05.09.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Sihtasutuse Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku

valvearst KR

Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja advokaat Marika

Suurpere

Puudutatud isik Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Eestkosteasutus Muhu vald (Muhu Vallavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 05.09.2023 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

ärakirja kättetoimetamisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud

isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid

rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu

hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluse võib

2-23-12552

menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutuse Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku valvearst (avaldaja, psühhiaatriakliinik) esitas

02.09.2023 kohtule taotluse X (puudutatud isik, patsient) suhtes esialgse õiguskaitse korras

isiku tahtest olenematu ravi jätkuvaks kohaldamiseks.

2. Pärnu Maakohus paigutas 03.09.2023 määrusega puudutatud isiku esialgse õiguskaitse

korras tema tahtest olenemata Pärnu Haigla psühhiaatriakliinikusse psühhiaatrilise haiglaravi

kohaldamiseks tähtajaga kuni 4 päeva alates puudutatud isiku 01.09.2023 kell 14.30 psühhiaatri

otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest, s.o kuni 05.09.2023 kell 14.30.

3. Avaldaja esitatud taotlusest ja sellele lisatud arsti arvamusest nähtub, et 27.08.2023 suunati

patsient psühhiaatriakliinikusse Kuressaare Haiglast.

Patsient läks 26.08.2023 perega tülli, lõhkus ukseklaasi ja kõndis kildudest kaks korda läbi.

Kiirabi saabudes oli patsient verandal asuval diivanil pikali. Vihastas kiirabi peale, viskas

viskiklaasi puruks ja seejärel viskas sama klaasi kildudega töökoja akna puruks. Probleeme

esines alates esmaspäevast (21.08). Nädala jooksul oli rahunenud, kuid laupäeval (26.08) oli

patsient telefonikõne tõttu uuesti endast välja läinud. Kiirabi juuresolekul oli patsient

agressiivne, loopis jalanõudega ja sõimas kiirabi. Patsient elab koos emaga, kes arvas, et

patsient võtab ravimeid. Patsiendilt endalt anamneesi ei saanud, rääkis jala valust, mis

väidetavalt on 10 aastat esinenud ja keegi arstidest oma saamatuse tõttu teda aidata ei oska.

Veebruaris viibis Kuressaare Haigla siseosakonnas diabeedi dekompensatsiooniga ja

oletatavalt ketoatsidoosiga. Pika läbirääkimise ja politsei kaasamise tulemusel saadi patsient

politseiautosse. Patsient manipuleeris, püüdis iga asjaga kokkuleppeid teha, et saadab meilid

ära, siis tuleb autosse jne. Kuulas ja suhtles siis, kui ise heaks arvas. Vahepeal oli rahulik, siis

jälle ärritus. Kuressaare Haigla EMO-s oli profuusselt higine, adekvaatne, koostöövõimeline,

vastas küsimustele, lubas vereanalüüse võtta ja kirjutas ka alla ravile jäämise nõusolekulehele.

Hiljem selgus, et tegi seda selleks, et tal lubataks e-sigaretti suitsetada.

Varasemast anamneesist on teada, et 24.07–03.08.2015 viibis patsient Kuressaare Haigla

psühhiaatriaosakonnas, kus diagnoositi skisotüüpne häire (F21). 01.06.2017 hospitaliseeriti

politsei saatel Kuressaare Haigla psühhiaatriaosakonda ja 06.06.2017 vormistati ümber tahtest

olenematu

ravi

kohaldamiseks

koos

ohjeldusmeetmetega,

viidi

üle

PERH-i

psühhiaatriakliinikusse statsionaarseks raviks kõrgemas etapis, kus viibis kuni 13.07.2017.

Diagnoositi bipolaarne meeleoluhäire, psühhootiliste sümptomiteta mania (F31.1).

27.08.2023 psühhiaatriakliinikusse hospitaliseerimisel oli patsient rahuldava kontaktiga ning

rahuliku ja adekvaatse käitumisega. Orientatsioon oli õige. Kohati oli kriitiline ümbritsevate,

s.o oma venna ja kiirabitöötajate suhtes. Patsiendil oli mure jala pärast. Eelmisel õhtul oli

patsient kartnud, et klaasikildudel käimisest võis tekkida arteriaalne verejooks. Patsient oli

kriitiline kiirabi aeglase tegutsemise jm suhtes. Patsient oli nõus jääma statsionaarsele ravile

raviskeemi korrigeerimise eesmärgil ja ta jäeti ravile ravilepingu alusel. Diagnoositi F31.1.

01.09.2023 seisuga oli patsient paranoiline – ütleb, et kõik, mis haiglas televiisorist tuleb, on

manipuleeritud haigla poolt, et mõjutada patsiente, ning haiglas olevad ajakirjad on

provotseerivad. Patsient pani televiisori pidevalt väga valjuks, samas ise hakkas telefonist filmi

2-23-12552

vaatama, pannes selle heli ka põhja. Sõimles kaaspatsiendiga, kes puudutas tema veepudelit,

pidades seda enda omaks. Süstis insuliini põrandale, olles provotseeriv – teen, mis tahan, selleks

on ju koristajad, kui ei sobi, lähen koju. Keeldus lõunasest ravimist, tahtis enne arstiga rääkida,

valveõde ei olevat mingi ütleja. Vestluses raviarstiga oli ropendav ja ründava olekuga.

Raviarstile lubas, et võtab ravimi ära, ent raviarsti lahkudes keeldus sellest. Kõlaritest kostus

tuletõrjealarm (patsient tõenäoliselt ise käivitas), mille peale patsient lõhkus mõlemad

tulekustuti kapid lahti, laskis tulekustuti vahtu üle terve osakonna. Laskis kraanikausis oleva

desinfitseerimisvahendi omale veepudelisse, rikkus ka seebi- ja kreemipudelid ära. Lisaks

ähvardas puudutatud isik kahte meespatsienti, et võib neile peksa anda. Raviarst algatas tahtest

olenematu ravi, patsient viidi turvameeste ja akuutravi üksuse meeshooldajate saatel üle

akuutravi üksusesse tagasi.

02.09.2023 seisuga oli ravikoostöö patsiendiga puudulik. Patsient oli rahulolematu, ähvardav.

Nõudis teise haiglasse üleviimist. Kurtis tervise üle (südamerütmi kiirenemine), kuid samas

pakutavast ravimist keeldus. Haiguskriitika puudus. Diagnoositi bipolaarne meeleoluhäire,

psühhootiliste sümptomitega mania (F31.2).

4. Maakohus kuulas puudutatud isiku ära 04.09.2023 psühhiaatriakliinikus. Patsient selgitas, et

tema pereliikmed on väga kinnised ega suhtle omavahel, kuid tema on seadnud pere huvid enda

huvidest ettepoole ja on teinud kõik, et teistel oleks hea. Puudutatud isiku noorem vend on talle

öelnud, et ta peaks ennast esikohale seadma. Puudutatud isik sooviks käia kohtingutel ja leida

endale kaaslase, ta on seda soovi 9 aastat enda sees hoidnud. Kodus läks ta vihaseks, tahtis

tuppa minna, aga pimedas ei näinud, kus uks on, ja kuna uks oli kinni, siis viskas kiviga

ukseklaasi sisse ning läks paljajalu üle klaasikildude. Pärast heitis oma voodisse pikali, sest

tundis, et on väsinud ja tahtis puhata. Veidi aja pärast tundis ta jalataldade all valu ja kartis, et

on arteriaalne verejooks, mispeale läks teise tuppa, võttis ema käest telefoni ja helistas 112.

Haiglas olles ütles dr. Puusild, et on pühapäeval valves ja siis saab puudutatud isiku raviplaani

arutada, aga pühapäeval arst jooksis korra osakonnast läbi ega rääkinud puudutatud isikuga.

Selline käitumine vihastas patsienti. Osakonnas küsitakse pidevalt infot ja see väsitab teda.

Puudutatud isik töötab igapäevaselt klientidega ja ta teab, kui väsitav on pidev suhtlemine.

Haigla keskkonnas ei saa puudutatud isik rahu, ta soovib oma kodus magada ja minna arsti

juurde, kui see on vajalik. Puudutatud isiku ema on Y, kes on FIE, ja puudutatud isik töötab

tema juures müüjana. Patsient vajab teist keskkonda kui haigla, kuna seal ei saa ta puhata.

Puudutatud isik nõustus, et ta vajab ravi, kuid enne on vaja arstiga raviplaan paika panna.

Patsient selgitas, et tema käitumine pani pere uuesti omavahel suhtlema. Ta väitis, et ei ole

kaaspatsientidele lubanud peksa anda, kuna ei ole vägivaldne inimene ja ta tahab suhelda

rahulikult. Puudutatud isik võttis omaks, et ta lasi vahtkustuti tühjaks. Ärakuulamise päeval

rääkis puudutatud isik raviarstiga ja selgitas, et homme on MRT uuring ning neljapäeval

vaadatakse sidumistoas jalg üle, mistõttu kuni neljapäevani peab puudutatud isik kindlasti

Pärnus olema. Samas arvas ta, et selleks ei pea haiglas viibima. Patsient arvas, et leiaks kindlasti

endale turvalise koha, kus olla ja ta saab ise arsti juurde tulla. Patsiendil on hakanud unerütm

taastuma. Ta märkis, et kui oled psüühiliselt väsinud, siis ei pane tähele, mis päev parasjagu on.

Puudutatud isik arvas, et MRT uuring peaks andma vastuse, millest tal selline tervislik seisund

on tekkinud. Ta tahtis haiglast välja saada ega pidanud vajalikuks haiglas olemist.

5. Maakohus kuulas 04.09.2023 ära ka raviarsti dr AP, kes selgitas, et patsiendil on

diagnoositud bipolaarne meeleoluhäire, psühhootiliste sümptomitega mania, s.o raske

psüühikahäire. Patsient toodi Pärnu Haiglasse, kuna käitus kodus ettearvamatult. Haiglasse

saabudes võttis ravi vastu, kuid alates 01.09.2023 keeldus ravist ning hakkas tegema avaldusi

käskivas toonis. Oli näha, et patsiendi ärritus kasvas, mis lõppes sellega, et ta käivitas tuletõrje

alarmi, mille peale sõitsid päästeautod kohale. Patsient lasi tulekustuti vahtu üle terve osakonna.

2-23-12552

Tänu turvatöötajatele toodi patsient isolaatorisse ja sai ravimeid. Patsiendil on hulgaliselt

terviseprobleeme. Tal on diabeet, jalgadel troofilised haavandid, varbaküüs on sisse kasvanud,

millega on jäetud tegelemata. Neljapäevaks on tal aeg pandud jalakabinetti. Veresuhkur on

halvasti kontrollitud. Ta küll süstib ennast ise, aga samal ajal sööb kõike, mis keelatud. Reedel

ja laupäeval keeldus ravimitest. 04.09.2023 hakkas uuesti korralikult ravimeid võtma ja kohe

on näha ka tulemusi. Ravi pikkus peaks olema kuni 40 päeva, kuna ei ole teada, kuidas ravimite

võtmine jätkub, sest korra on nõus neid võtma ja siis jälle keeldub ravimitest.

6. Puudutatud isikule määratud esindaja ja eestkosteasutus toetasid avaldaja taotlust.

Maakohtu määrus

7. Maakohus rahuldas 05.09.2023 määrusega avaldaja avalduse ja pikendas Pärnu Maakohtu

03.09.2023 määrusega esialgse õiguskaitse korras puudutatud isiku suhtes kohaldatud tahtest

olenematu psühhiaatrilise ravi tähtaega 40 päevani, s.o kuni 11.10.2023 kell 14.30.

8. Tuginedes PsAS § 11 lg-le 1 ja TsMS § 534 lg-tele 1 ja 5 asus maakohus seisukohale, et

eeldused esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi pikendamiseks

tähtajaga kuni 40 päeva on täidetud.

9. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – bipolaarne meeleoluhäire, psühhootiliste

sümptomitega mania (F31.1). Puudutatud isiku käitumine on ebaadekvaatne, haiguskriitika

puudub täielikult, patsient peab end psüühiliselt terveks ning seetõttu ka ravivajadusest aru ei

saa. Psühhiaatrite selgituse kohaselt vajab puudutatud isik raske psüühikahäire tõttu pikemalt

haiglaravi, kuna psüühikahäire edasise ravi korraldamine vajab kliinilist jälgimist

haiglakeskkonnas.

10. Ilma haiglaravita võib puudutatud isik olla ohtlik eelkõige endale ravivajaduse eitamise ja

ennast kahjustava käitumise tõttu (lõhkus kodus ukseklaasi ja kõndis kildudest kaks korda läbi,

oli tarvitanud koos muude rohtudega alkoholi, haiglas olles käitus ebaadekvaatselt, valades

enda joogipudelisse desovahendeid jms organismile ohtlikke aineid). Samuti võib puudutatud

isik haiglaravita jäämisel olla ohtlik endale seetõttu, et põeb diabeeti, kuid veresuhkur on

halvasti kontrollitud (haiglas olles käitus 01.09.2023 provotseerivalt, süstis insuliini põrandale)

ning ravimeid võtab ebakorrapäraselt. Ambulatoorne ravi ei ole võimalik, kuna raviarsti

selgitusel kord on nõus ravimeid võtma, siis jälle keeldub ravimitest.

11. Samas võib puudutatud isik olla ohtlik ka teistele oma ebaadekvaatse, agressiivse,

psühhootilistest elamustest mõjutatud käitumise tõttu, kuna kodus kiirabi saabudes vihastas

kiirabi peale, viskas viskiklaasi puruks, loopis kiirabi jalanõudega ja sõimas kiirabi ning haiglas

olles on lõhkunud haigla inventari ja ähvardanud kaaspatsiente. Puudutatud isiku ohtlikkus on

tõendatud mh asjaoludega, et 01.09.2023 vägivallajuhtumi teatise kohaselt oli puudutatud isik

käitumiselt agiteeritud, lõhkus kaks tulekustuti kappi lahti (üks neist on nüüd täiesti mõlkis),

piserdas tulekustuti vahtu üle terve osakonna, sh õeposti pihta ja lakke, rikkus ära osakonna

desovahendi-, seebi- ja kreemipudelid, valas neid omale veepudelisse jms. Lisaks ähvardas

kahte meespatsienti, et võib neile peksa anda. Sündmuse tõttu tuli kasutada turvatöötajate abi

ning puudutatud isik viidi üle akuutravi osakonda.

12. Maakohus veendus puudutatud isiku ja raviarsti ärakuulamisel puudutatud isiku

haigusseisundis ja ravivajadusest arusaamise puudumises. Maakohtul ei olnud alust kahelda

psühhiaatrite hinnangutes tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajaduse suhtes.

2-23-12552

Määruskaebus

13. Puudutatud isik esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel määruskaebuse,

milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega lõpetada puudutatud

isiku suhtes tahtest olenematu psühhiaatriline ravi.

14. Puudutatud isik on seisukohal, et ta ei pea viibima ravil psühhiaatriaosakonnas, kuna saab

käia vajadusel arsti vastuvõtul. Puudutatud isik leiab, et on kaine mõistusega ja saab täielikult

aru, miks tema vend soovis teda toimetada psühhiaatriakliinikusse, kuid käesolevaks ajaks on

puudutatud isiku seisund oluliselt paranenud ja ta mõistab, et tal on probleem ning on nõus

vabatahtlikult ravi jätkama. Seetõttu ei ole tema edasine viibimine Pärnu Haigla

psühhiaatriakliinikus tahtest olenematul ravil enam vajalik ega põhjendatud.

Menetluse edasine käik

15. Eestkosteasutus leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud.

16. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata, kuna täidetud on kõik tahtevastase

psühhiaatrilise ravi kohaldamise tingimused.

17. Avaldaja esitas 29.09.2023 taotluse tahtest olenematu ravi lõpetamiseks, kuna patsiendi

tervislik seisund on sedavõrd paranenud, et ta on võimeline oma käitumisest aru saama ja seda

juhtima ja ta ei ohusta enam oma elu ja tervist, patsient saab aru ravi vajalikkusest ja on andnud

nõusoleku ravi ambulatoorselt jätkata.

18. Maakohtu 29.09.2023 määrusega lõpetati puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu ravi

kohaldamine.

19. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas 13.10.2023 selle TsMS § 663 lg 5

alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebuse väited ei anna

alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu

määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659).

21. Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik praeguseks raskest psüühikahäirest piisavalt

paranenud ja ta kirjutati 29.09.2023 haiglast välja. Seega on tahtevastane ravi määruskaebuse

lahendamise ajaks lõppenud. Vaatamata eeltoodule annab ringkonnakohus hinnangu

puudutatud isiku poolt vaidlustatud maakohtu määruse seaduslikkusele.

22. Maakohus on kohaldanud esialgset õiguskaitset kuni neli päeva 03.09.2023 määrusega ja

pikendanud psühhiaatriahaiglasse paigutamist 05.09.2023 määrusega kuni 40 päevani.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt välja selgitanud PsAS § 11 lg 1 ja

TsMS § 534 lg 5 kohaldamise eeldused. Puudutatud isik ei ole määruskaebuses välja toonud

selliseid asjaolusid, millest tulenevalt võiks järeldada, et maakohus oleks eksinud puudutatud

isiku suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamise pikendamisel. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

Vastusena puudutatud isiku määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

2-23-12552

23. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses välja toodud seisukohaga, et puudutatud isiku

suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamise pikendamine ei olnud põhjendatud ja puudutatud

isik ei vajanud vaidlustatud määruse tegemise ajal enam haiglaravi. Puudutatud isiku haiglasse

sattumisele eelnenud ja tema haiglas viibimise ajal aset leidnud sündmusi on nii psühhiaatrid

kui maakohus tõlgendanud õigesti. Asjas esitatud 01.09.2023 ja 02.09.2023 psühhiaatrite

arvamused ja 01.09.2023 vägivallajuhtumi teatis koosmõjus avalduse ning 04.09.2023

puudutatud isiku ja raviarsti poolt ärakuulamisel avaldatud asjaoludega kinnitavad, et

puudutatud isikul esines haiglasse saabudes raske psüühikahäire, millest tulenes nii teda ennast

kui ümbritsevaid ohustav käitumine ning vaidlustatud määruse tegemise ajaks ei olnud

puudutatud isik sedavõrd paranenud, et ravi lõpetada. Puudutatud isiku käitumine oli endiselt

psühhoosi tõttu ebaadekvaatne, agiteeritud ja agressiivne. Seejuures puudus puudutatud isikul

toimunu suhtes kriitika ja ta ei olnud võimeline mõistma haiglaravi vajadust.

24. Tahtevastase ravi määramise otsustamisel, sh PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud ohtlikkuse

hindamisel, on psühhiaatrite arvamus üks olulistest tõenditest, mida kohus peab puudutatud

isiku seisundi osas seisukoha võtmisel hindama. Psühhiaatrite eriteadmistest lähtuv hinnang oli,

et häire ei möödu 4 päevaga ja ravi pikendamise taotluse esitamisel oli ette näha, et patsiendi

seisundist tuleneva haiglaravi vajadus ületab 4 päeva. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda

psühhiaatrite seisukohtades. Seda ei lükka ümber puudutatud isiku enda hinnang oma tervise

kohta. Maakohus on esile toonud asjaolud ja tõendid, millest järeldus, et haiglaravita jätmisel

ohustanuks puudutatud isik psüühikahäire tõttu nii enda elu ja tervist kui ka ümbritsevaid.

Puudutatud isiku ohtlikkus oli maakohtu tuvastatud asjaolude põhjal lähitulevikus seega pigem

kindel kui tõenäoline. Isiku ohtlikkusele võib viidata mh puudulik haiguskriitika, s.t olukord,

kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14.1).

25. Riigikohus on leidnud, et muude abinõude kasutamise võimatus eeldab seda, et muid

abinõusid ei ole võimalik kasutada isikust endast tulenevate põhjuste tõttu (RKTKm

19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 40). Olukorras, kus isik eitab jätkuvalt temal diagnoositud rasket

psüühikahäiret ning ei mõista enda ravivajadust, ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik

puudutatud isikule osutada psühhiaatrilist abi muul viisil kui tema suhtes tahtest olenematut

ravi kohaldades. Puudutatud isiku ravisoostumus ei olnud järjepidev (haiglasse saabudes

nõustus, kuid mõne päeva möödudes enam mitte), mis andis alust kahelda, et puudutatud isik

iseseisvalt ravimeid võtaks. Seega on maakohtu järeldused põhjendatud ja need vastavad

tsiviilasjas esitatud tõenditele.

26. TsMS § 534 lg 5 järgi võib esialgset õiguskaitset pikendada, kui see on vajalik psühhiaatri

või muu pädeva arsti arvates. Kuna psühhiaatri arvates vajas puudutatud isiku tervislik seisund

esialgse õiguskaitse pikendamist, oli maakohtul selle alusel õigus esialgset õiguskaitset

pikendada, hinnates, kas puudutatud isiku tervislik seisund seda vajab. Kuna maakohus leidis,

et puudutatud isiku tervislik seisund ei olnud piisavalt paranenud ja endiselt olid täidetud tahtest

olenematu ravi kohaldamise eeldused, võis maakohus TsMS § 534 lg 5 järgi esialgset

õiguskaitset pikendada.

27. Tulenevalt eelmainitust on maakohus kolleegiumi hinnangul kõiki tõendeid koostoimes

hinnanud ja asunud õiguspäraselt seisukohale, et täidetud olid PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud

tingimused. Määruskaebus ei ole seega põhjendatud ja jääb rahuldamata.

28. Määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi

kanda.

2-23-12552

29. Kuigi maakohus edastas puudutatud isikule määruse väljavõtte, mis sisaldas sissejuhatust

ja resolutsiooni, peab ringkonnakohus põhjendatuks teha puudutatud isikule teatavaks

kohtumäärus täies ulatuses. Puudutatud isiku sundravi on lõpetatud ja kohtul ei ole alust arvata,

et määruse lugemine võib puudutatud isikule mõjuda halvasti.

(allkirjastatud digitaalselt)