2-22-141805/22 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. oktoober 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-22-141805

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi L. M. i (M. ) vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2029 eurot 54 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586, asukoht Jõe

tn 2a, Tallinn 10151)

Hageja lepinguline esindaja R. S. (e-post XXX)

Kostja: L. M. (isikukood XXX, tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata)

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega OÜ GS Core hagi L. M. i (M. ) vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista L. M. ilt (M. ) OÜ GS Core kasuks välja:

2.1. 1168 eurot 89 senti (sealhulgas põhivõlg 1128 eurot 89 senti ja sissenõudmiskulud 40

eurot);

2.2. viivis põhinõudelt 1128 eurolt 89 sendilt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

põhinõude summas 1128 eurot 89 senti täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

3. Jätta OÜ GS Core hagi L. M. i vastu rahuldamata osas, milles OÜ GS Core palub mõista

L. M. ilt OÜ GS Core kasuks välja intressi 154 eurot 53 senti ja sissenõutavaks muutunud

viivise 587 eurot 59 senti.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus hagejale kätte.

6. Saata otsus kostja teadaolevatele e-posti aadressidele. Toimetada otsus kostjale avalikult

kätte, avaldades väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte, milles on märgitud asja

arutav kohus, menetlusosaline ja menetluse ese ning käesoleva otsuse resolutsiooni punktid

1 – 3 ja 7 – 9 ning selgitused kaja esitamise kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta menetluskuludest 62% L. M. i ja 38% OÜ GS Core kanda.

8. Mõista L. M. ilt OÜ GS Core kasuks välja menetluskulu 229 eurot 40 senti.

9. Mõista L. M. ilt OÜ GS Core kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust

kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

OÜ GS Core (hageja) esitas 13. märtsil 2023 Pärnu Maakohtule hagi L. M. i (kostja) vastu

võla väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus edastas 3. aprilli 2023 määrusega hagi kohtualluvuse

järgi menetlemiseks Tartu Maakohtule.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1128 eurot 89 senti, intressi 154

eurot 53 senti, sissenõudmiskulu 40 eurot, viivise 13. märtsi 2023 seisuga 587 eurot 59 senti

ning jooksva viivise alates 14. märtsist 2023 kuni põhinõude täitmiseni põhivõla summalt 1128

eurolt 89 sendilt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja

palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Bigbank AS (edaspidi laenuandja) XX.XX.XXXX

järelmaksulepingu nr XXX, mille alusel soetas kostja sülearvuti Apple MacBook Air 13

maksumusega 1128 eurot 89 senti. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel 16.

novembriks 2020. Lepingus lepiti kokku intressimääras 22,43% aastas. Kostja ei ole lepingu

katteks teostanud ühtegi tagasimakset. Kuivõrd pooled leppisid kokku, et lepingu täitmise

tähtpäev saabub 16. novembril 2020, muutusid kõik osamaksed sissenõutavaks 17. novembril

2020.

Seega on kostjal lepingust nr XXX tulenev põhiosa võlgnevus summas 1128 eurot 89 senti.

Kuivõrd põhiosa võlgnevuselt tuli tasuda ka intressi ja kostja ei ole laenulepingu katteks

tagasimakseid teinud, on kostjal perioodi 24. oktoober 2019 kuni 16. november 2020 eest

intressivõlgnevus 154 eurot 53 senti.

Laenuandja loovutas 7. aprillil 2020 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid.

Hageja nõuab ka sissenõutavaks muutunud viivise kostjalt väljamõistmist. Hageja nõuab

viivist lepingu nr XXX põhiosa võlgnevuselt 1129 eurolt 89 sendilt lepingujärgse

intressimääraga võrdses määras 22,43% aastas alates lepingu täitmise tähtpäevale järgnevast

päevast, s.o 17. novembrist 2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 13. märtsil 2023 summas 587

eurot 59 senti. Edaspidi nõuab hageja viivist põhiosa võlgnevuselt 1129 eurolt 89 sendilt VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14. märtsist 2023 kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja nõuab ka sissenõudekulude hüvitamist summas 40 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte 1. juunil 2023 Ametlikes

Teadaannetes teate avaldamisega. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja.

Kostja ei vastanud tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta kohtule tähtaja

jooksul, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Sel juhul loetakse, et

kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Hagimenetluse kulud kannab pool,

kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi

TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja laenuandja XX.XX.XXXX järelmaksulepingu nr

XXX, mille alusel soetas kostja järelmaksuga kauba maksumusega 1128 eurot 89 senti. Seega

on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 mõistes.

Kohtul on kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu

17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Euroopa Kohtu praktikast

tulenevalt on kohtul omal algatusel kohustus kontrollida, kas tarbijaga sõlmitud lepingu

teatavad tingimused on ebaõiglased (nt 21.12.2016 otsus kohtuasjas nr C‑154/15, 17.05.2018

otsus kohtuasi nr C-147/16). Samuti tuleb kohtul omal algatusel kontrollida kohustusliku teabe

esitamise kohustuse täitmist ning teha järeldused, mis tulenevad siseriikliku õiguse alusel selle

kohustuse rikkumisest (nt 21.04.2016 otsus kohtuasjas nr C‑377/14). Kohtul on ka kohustus

omal algatusel kontrollida, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija

krediidivõimelisust, ja toimida vastavalt riigisiseses õiguses selle kohustuse rikkumise puhuks

ettenähtule (nt 05.03.2020 otsus kohtuasjas nr C‑679/18). Tartu Ringkonnakohus asus

tsiviilasjas nr 2-22-118076 seisukohale, et kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel ja selleks ei pea tarbija esitama

menetluses vastavat vastuväidet.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte sätestab VÕS § 4034 lg 1, mille kohaselt on

krediidiandja

kohustatud

vastutustundliku

laenamise

põhimõtte

järgimiseks

enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija

krediidivõimelisust. Eeltoodu tähendab seda, et krediidiandjal on kohustus koguda andmeid ja

hinnata erapooletult, kas krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi ja kahjulikke

majanduslikke tagajärgi (vt Riigikohtu 26. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-16, p 10).

Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg-st 3 tulenevalt on krediidiandja põhikohustuste sisu

krediidivõtja vastu hinnata viimase krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et laenu ei antaks

isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda tasuda jooksvast sissetulekust või tagasi

maksta muust eluks otseselt mittevajalikust varast, tagades sellega, et laenuvõtja ei satu

“laenuorjusse”, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene ja muutuda

maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal (hagejal).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et kostja esitas

laenutaotluses andmed enda sissetuleku ja kohustuste kohta. Laenuandja tegi täiendavalt

päringud avalikesse andmebaasidesse, mh E-krediidiinfosse, rahvastikuregistrisse ja politseile

(dtl 50). Hageja rõhutab, et ka kostjal oli kohustus avaldada laenu taotlemisel täielikku ja õiget

teavet.

Kohus on seisukohal, et rahvastikuregistri ja politsei andmebaasid ei sisalda teavet, mis võiksid

laenuandjale anda infot kostja maksevõimekuse kohta ning kostjal maksehäirete puudumise

kontrollimine ja kostja laenutaotluses esitatud andmetest lähtumine ei ole piisav

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise nõude täitmiseks VÕS § § 4034 lg 1 – 6 mõttes.

Kohus nõustub hagejaga, et krediidi võtmisel ei lasu kogu vastutus krediidiandjal, vaid ka

tarbija ise peab käituma vastutustundlikult ning esitama krediidiandjale vaid tõest

informatsiooni. Vastavalt VÕS § 4034 lg 3 teisele lausele peab tarbija esitama krediidiandjale

õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Küll aga on

Riigikohus sedastanud, et laenutaotlejal on VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi kohustus esitada

krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda, ent samas

ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (vt Riigikohtu 31. jaanuari

2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710, p 29.3).

Kohtu hinnangul ei saa tarbija esitatud sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe

kontrolliks lugeda piisavaks vaid maksehäire registri kontrollimist. Krediidiandja oleks pidanud

kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

Käesolevalt ei nähtu, et krediidiandja oleks kostja sissetulekuid üldse mingil viisil kontrollinud

või teinud ettepaneku esitatud andmeid täpsustada.

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta

lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate

rahaliste

kohustuste

võimaliku

suurenemise

mõju,

määrates

vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sätestatud kohustuse

täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

Eeltoodut arvestades on laenuandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS

§ 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks

lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse

äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS

§-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Krediidileping ei ole tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude

osas.

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli Eesti Panga andmetel alates 1. juulist 2019 kuni

31. detsembrini 2020 0% aastas ning kuna hageja nõuab intressi perioodi 24. oktoober 2019

kuni 16. november 2020 eest, jätab kohus hageja intressinõude täies ulatuses rahuldamata.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates

ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis

arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete

tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023 otsus tsiviilasjas nr

2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu

leiab kohus, et kostja ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks

muutunud viivise nõue tuleb seega jätta rahuldamata.

Edasiulatuva viivisenõude rahuldab kohus hageja taotletud kujul, kuivõrd hageja nõuab viivist

seadusjärgses määras.

Hageja palub kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel välja mõista ka sissenõudmiskulud summas

40 eurot. Kohus rahuldab antud nõude.

Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 1129 eurot 89 senti, sissenõudmiskulud 40 eurot ning

viivis põhinõudelt 1129 eurolt 89 sendilt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude

täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohus selgitab tagaseljaotsuse kättetoimetamise kohta järgmist. Kohtul ei õnnestunud kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel kostja aadressidel ega kostja

sidevahendite andmeid kasutades. Kohus tegi kostja elukoha ja muude sidevahendite andmete

väljaselgitamiseks päringu rahvastikuregistrisse, e-maksuametisse, kostja elukohajärgsele

kohalikule omavalitsusele ning Politsei- ja Piirivalveametile. Kohtul ei õnnestunud välja

selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud

dokumentide kostjale kättetoimetamiseni. Kohtule ei ole pärast hagiavalduse ja kirjaliku

vastuse esitamise nõude kostjale avalikult kättetoimetamist saanud teatavaks täiendavaid

kostja elukoha ega muude sidevahendite andmeid. Rahvastikuregistrisse ega e-maksuametisse

ei ole kostja kohta täiendavaid andmeid laekunud. Tagaseljaotsus tuleb toimetada kostjale

TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte otsuse resolutsiooni väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Väljavõttes tuleb TsMS § 317 lg 4 järgi märkida asja arutav kohus,

menetlusosaline ja menetluse ese ning otsuse resolutsiooni punktid 1 – 3 ja 7 – 9 ning selgitused

kaja esitamise kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Hagi rahuldati ligikaudu 62% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

62% ulatuses kostja ja 38% ulatuses hageja kanda.

Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu 350 eurot ja

esindajakulu 20 eurot.

Riigilõiv 350 eurot on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu.

Vastavalt TsMS §-le 4842 määratakse maksekäsu kiirmenetluses avaldaja (hageja)

menetluskulude katteks 20 eurot. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata. Seega on hageja menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses

põhjendatud ja vajalikud 20 euro ulatuses.

Hageja menetluskulud on seega kokku põhjendatud ja vajalikud 370 (350+20) euro ulatuses.

Kuna menetluskulud jäid 62% ulatuses kostja ja 38% ulatuses hageja kanda, tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista 62% hageja kindlaksmääratud menetluskuludest (370 eurot), s.o

229 eurot 40 senti.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik