1-08-8989/158 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 Ärakiri

KOH TUMÄ ÄR US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.02.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-08-8989 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Eduard BULATTŠIK Kohtuasi

Viru Vangla materjalid S.V

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu S.V

sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, algharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 15.01.2008 ja lõpp 04.08.2012 RESOLUTSIOON Jätta S.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Eduard BULATTŠIKU

taotlus, määrata

tema

poolt

S.V-le

os

utatud õigusabi tasu

suuruseks ja mõista välja riigituludest 42

(nelikümmend kaks) eurot 72 senti (s.h. asja

materjalidega tutvumine 15,98 eurot, esinemine

kohtuistungil 15,98 eurot, sõidukulu 3,64 eurot, käibemaks 7,12 eurot).

Välja

mõista

S.V-lt

riigituludesse kaitsjale

(vandeadvokaat Eduard BULATTŠIK) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 42 (nelikümmend kaks) eurot 72 senti.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2 Asjaolud

Viru Vangla esitas 01.12.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

S.V on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 29.05.2009 otsusega

Karistusseadustiku (KarS) §201 lg.2 p.1; §199 lg.2 p.4, 7; §120 ja §214 lg.2 p.1, 4, 5 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, §65 lg.1 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 4 aastat 6 kuud 10 päeva alates 15.01.2008. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 4 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vanglas viibib samuti teist korda. Kinnipeetav õpib alates 01.09.2010 xxx 9-ndas klassis ja

on 2009 läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kinnipeetav oli vanemate ülalpeetav, eluks vajaliku sai ebaseaduslikult, kindel sissetulek puudus. Kinnipeetaval

puudub majandusliku toimetuleku oskus. Kinnipeetaval on tasumata võlanõudeid

summas 8222,20 krooni. Kinnipeetava suhted vanematega on head, tema suhtlusringkonda kuuluvad peamiselt kriminaalse minevikuga isikud. Kinnipeetav on

tunnistanud alkoholiga liialdamist, narkootikume hakkas tarvitama 14-aastaselt, on

periooditi tarvitanud iga päev. Kinnipeetav on oma eesmärkide saavutamiseks

kasutanud vägivalda, tunnistab agressiivset käitumist. Kinnipeetav tegutseb tagajärgedele mõtlemata, soovib kiireid tulemusi, kordab oma vigu, ei oska probleeme

lahendada, konkreetsed eesmärgid tulevikuks puuduvad. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Arvestades seda, et kinnipeetaval on vabanemise korral olemas kindel elukoht ning vanemate moraalne ja materiaalne

toetus, leiab kriminaalhooldaja, et uue kuriteo toimepanemise risk seisneb varalise

kahju tekitamises, riski suurendab ka sõltuvusainete tarvitamine, nende riskide

maandamiseks teeb ta ettepaneku panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda tööle või õppima kohtu määratud

tähtajaks; mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega; osaleda sotsiaalabiprogrammis. Kinnipeetava perekonda kuuluvad vanemad, õde ja vend, suheldakse telefoni ja kirja teel, kokkusaamistel nad ei käi. Kinnipeetava ema toetab poega materiaalselt. Ema sõnade kohaselt oli probleemiks kinnipeetava sõprussuhted kriminaalse seltskonnaga, kelle negatiivsele mõjule ei suuda kinnipeetav vastu panna. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama vanemate

juurde 3-toalisesse korterisse, mis on rahuldavas seisus. Vabanemise korral ei ole kinnipeetaval töökohta, kuid ema sõnade kohaselt võib kinnipeetav asuda tuttavate kaudu abitöölisena tööle ehitusel. Tööoskused ja -kogemused kinnipeetaval puuduvad.

Samuti soovib ema, et kinnipeetav jätkaks õpinguid xxx. Kinnipeetava vanemad töötavad ja on nõus kinnipeetavat vabanemise korral materiaalselt toetama. Täitise andmetel on kinnipeetaval tasumata rahalisi võlgnevusi summas 10 087 krooni.

Maakohtu istung

3

Kinnipeetav S.V taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kinnitas, et on kõigest aru saanud ja on valmis käitumiskontrolli nõudeid täitma.

Prokuröri abi Sergei Travnikov nõustus maakohtu istungil kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust. Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud teist korda ja ka vangistuses viibib teist korda. Kuriteod olid kinnipeetava poolt toime pandud alaealisena. Kinnipeetav on käesolevaks ajaks talle mõistetud liitkaristusest ära kandnud 3 aastat 1 kuu ja kanda jääb veel 1 aasta 6 kuud. Maakohus leiab, et

arvestades toimepandud kuritegude arvu, raskust ja asjaolusid, on kinnipeetav käesolevaks ajaks ära kandnud veel liiga vähe talle mõistetud liitkaristusest.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks ja toimepandud kuriteod vägivaldsemateks.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et kinnipeetav vabanes vangistusest 05.01.2007.

Harju Maakohtu 17.01.2008 määruse kohaselt pani ta uued kuriteod toime juba

pisut üle ühe kuu möödumisel. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et vabanedes käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega ei hakka kinnipeetav uusi kuritegusid toime panema.

Kuigi kinnipeetav ei ole varem viibinud kriminaalhooldusel ja käitumiskontrolli all, kinnitas ta ise maakohtu istungil, et teab käitumiskontrolli nõuete sisu pealiskaudselt, kuid on valmis neid nõudeid täitma. Arvestades käesolevas määruses eelpooltoodut, puudub maakohtul veendumus, et kinnipeetav on käesoleval ajal võimelina täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi.

Vangistuses on kinnipeetavale määratud 4 distsiplinaarkaristust, millest üks on

käesoleval ajal veel kehtiv. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006

määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida.

Nagu nähtub Viru Vangla iseloomustusest, on viimane, käesoleval ajal kehtiv, distsiplinaarkaristus kinnipeetavale määratud selle eest, et ta keeldus minemast tööle. maakohus leiab, et selline suhtumine näitab iseenesest kinnipeetava suhtumist distsipliini ja kehtestatud normidesse. See omakorda teeb aga veelgi küsitavamaks kinnipeetava võimekuse täita kõiki katseaja tingimusi.

4 Kinnipeetaval puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht, samuti tööoskused ja

-kogemused. Arvestades seda, et kinnipeetav on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, on oht, et materiaalsete raskuste tekkimisel võib ta

hakata toime panema uusi kuritegusid. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava ema sõnade kohaselt võib pojal olla võimalus asuda tööle ehitusele, kuid kinnitatud andmed selle kohta asja materjalides puuduvad.

Asja materjalide kohaselt elas kinnipeetav ka enne vangistusi sama perekonnaga. Seega ei suuda perekonna hoolivus ja toetus takistada kinnipeetavat uusi kuritegusid toime panemast.

Uute kuritegude oht suureneb ka seetõttu, kui legaalse tegevuse puudumisel tekib kinnipeetaval väga palju vaba aega, mida ta hakkab veetma koos endiste sõpradega.

Kinnipeetava enda soovi õppimise jätkamiseks peab maakohus positiivseks, kuid

leiab, et vaid sellel alusel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Samas ei too õppimise jätkamine endaga kaasa püsiva ja legaalse sissetuleku, millest oleks võimalik ära elada ja hüvitada ka võlgnevusi, mida kinnipeetaval on summas 10 087 krooni.

Uute kuritegude riski suurendab ka kinnipeetava narkosõltuvus. Kuigi kinnipeetav on

läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, oli see aastal 2009. Viru Vangla

iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ka varasemalt loobunud narkootikumide

tarvitamisest, kuid siiski jätkanud. Maakohus leiab, et vabanemiseks vangistusest

tingimisi enne tähtaega tuleb kinnipeetaval tegeleda aktiivselt enda harimise ja narkosõltuvusega. Kuna kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb alles pooleteise aasta pärast, on tal veel

võimalus reaalselt näidata, et soovib edaspidi elada seaduskuulekalt ja senikaua tegeleda aktiivselt ennetähtaegseks vabanemiseks vajalikuga.

Vastavalt kinnipeetava kirjalikult taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks

42,72 eurot. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et s ee kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik

Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 28.03.2011

№oremreferent

Liivi Õun