2-23-1162/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Tanel Pürn, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. oktoober, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-1162

Tsiviilasi

A.A. hagi P.K. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

926,55 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 10. aprilli 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

3. oktoober 2023 kl 14.00

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant: A.A. (hageja), ik XXXXXXXXXXX; esindaja

Maksim Fedotov

Vastustaja: P.K. (kostja), ik XXXXXXXXXXX; esindaja

Artjom Juuse

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 10. aprilli 2023 otsus osas, milles maakohus ei mõistnud elatist

välja rahalise summana.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista P.K.lt välja A.A. kasuks alates 1. novembrist

2023 elatis 160,17 eurot kuus kuni A.A. täisealiseks saamiseni XXXX ning millega mõista väja

alates hagi esitamisest 23. jaanuaril 2023 kuni 31. oktoobrini 2023. a sissenõutavaks muutunud

elatis 1393,85 eurot.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

4. Otsuse tervikresolutsioon on järgmine.

4.1. Mõista P.K.lt välja A.A. kasuks sissenõutavaks muutunud elatis hagi esitamisest 23.

jaanuaril 2023 kuni 31. oktoobrini 2023 (kaasa arvatud) kokku 1393,85 eurot.

4.2. Mõista P.K.lt välja A.A. kasuks alates 1. novembrist 2023 elatis 160,17 eurot kuus kuni A.A.

täisealiseks saamiseni XXXX.

4.3. Rahuldada hagi osaliselt.

4.4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

4.5. Otsuse täitmisel tuleb arvestada alates 23. jaanuarist 2023 P.K. poolt A.A. ülalpidamiseks

tasutud elatisega.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja) esitas 23. jaanuaril 2023 hagi P.K. (kostja) vastu, milles palus kostjalt mõista

välja hageja kasuks elatis 255,64 eurot kuus.

Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Laps elab emaga ja kostja lapse elus aktiivselt ei

osale. Kostja kannab T.K. arvele üle rahasummasid lapsega seotud kulude katteks, kuid teeb

seda ebaregulaarselt. Makstud summad on erinevad ja alla seadusega sätestatud elatise

miinimummäära.

Hageja väitel viibib laps kostja juures kooli vaheajal ja samas märkis hageja, et vanemate

kokkuleppel jagavad vanemad koolivaheaja pooleks.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

Vaidlust ei ole, et hageja on kostja laps ning ta elab ema T.K. juures X.

Väär on hageja väide, et kostja ei osale hageja elus. Kostja suhtleb pidevalt lapsega, jälgib tema

õppimise protsessi ja tulemusi.

Hageja elab kostja juures keskmiselt 10-12 päeva kuus. Seega ei vasta tõele väide, et kostja on

täielikult ema ülalpidamisel. 2022. a viibis kostja hageja juures 141 päeva aastas ehk keskmiselt

12 päeva kuus.

Lapsega seotud kulutused on vanemate vahel ebavõrdselt jaotunud. Kostja kannab hageja

kulusid, kui hageja viibib kostja juures. Kostja on kandnud hageja kulusid ligikaudu 300 euro

eest kuus.

Tuleks arvestada ka asjaolu, et hageja ema saab hageja eest lapsetoetust 80 eurot kuus.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 10. aprilli 2023 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja

hageja kasuks elatise kuni hageja täisealiseks saamiseni alates 23. jaanuarist 2023 PKS § 101

alusel arvutatud summas, võttes arvesse, et hageja viibib kostja juures seitse päeva kuus.

Maakohus määras, et otsuse täitmisel tuleb arvestada kostja elatisena makstud summasid.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. PKS § 101 lg-

te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS §-i 101 alusel arvutatud summa.

Alates

1. jaanuarist

2023

oli

hagejale

makstav

elatis

eurot

kuus

(https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). Kostja väitel on ta lapsele teinud erinevaid kulutusi,

kuid PKS § 100 järgi antakse ülalpidamist raha perioodilise maksmisega ning vanemate vahelist

kokkulepet, et kostja tasub elatist muul viisil, kohtule esitatud ei ole.

Riigikohus on selgitanud, et PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohustatud

vanema juures viibimise aeg võib kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla

miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes. Näiteks juhul, kui lapsega suhtlemise kord ei ole

kohtulahendiga kindlaks määratud või kui kohustatud vanema juures viibimise aeg põhineb

vanemate kokkuleppel või praktikas väljakujunenud elukorraldusel, muu hulgas juhul, kui

kohustatud vanema juures viibimise aeg on lühem kui seitse ööpäeva kuus või kui vanemad

vaidlevad selle üle, kas kohustatud vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (RKTKo 2-19-19160 p-d 14.7 ja 15.5).

Hageja väitel viibib laps kostja juures koolivaheajal ja ta on märkinud, et vanemate kokkuleppel

jagavad vanemad koolivaheaja pooleks. Kostja väitel viibib laps tema juures keskmiselt 10-12

päeva kuus. 2023. aastal on koolivaheajad kokku 116 kalendripäeva. Kui arvestada, et laps

viibiks kõik koolivaheaja päevad isa juures, so 116/12, viibiks laps isa juures kuus keskmiselt

9,6 päeva. Kui jagada koolivaheaja kalendripäevad pooleks, nagu hageja on märkinud, siis

viibiks laps isa juures kokku 58 päeva aastas, so keskmiselt viis päeva kuus. Eeltoodu alusel

saab lugeda, et laps viibib isa juures keskmiselt seitse päeva kuus. Arusaadavalt ei ole võimalik

päevase täpsusega kindlaks teha päevade arvu, mil laps on isaga, kuna nii lapse kui vanemate

elukorraldus ja võimalused võivad muutuda. Seega on põhjendatud lähtuda keskmisest päevade

arvust.

Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on oli 2022. a kostja brutopalk 30 625 eurot, seega ühe

kuu keskmine brutopalk oli 2552,10 eurot. Elatiskalkulaatori järgi arvestades isa keskmist

brutopalka ja seda, et laps viibib isa juures kuus seitse päeva, tuli elatist alates 23. jaanuarist

2023 (hagi esitamisest) kuni 31.jaanuarini 2023 tasuda 136,40 eurot, perioodil 1. veebruarist

2023- 31. märtsini 2023 summas 131,06 eurot ja alates 1. aprillist 152,71 eurot kuus.

Edaspidiselt tuleb elatist maksta PKS § 101 alusel arvutatud summa, võttes arvesse, et hageja

viibib kostja juures seitse päeva kuus.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis 255,64 eurot kuus.

Alternatiivselt palub hageja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palub jätta

menetluskulud kostja kanda.

Maakohus on ebaõigesti määranud päevade hulga kuus, mil hageja viibib kostjaga. Vanemad

on leppinud kokku, et hageja viibib kostja juures poole koolivaheaegadest. Kostja elab X ja

suhtleb hagejaga vaid siis, kui ta tuleb X. Kokkulepe vaheaegade kohta ei tähenda veel seda, et

kostja veedaks hagejaga pooled koolivaheajad. Arvestada tuleks ainult reaalset kostjaga oldud

aega. Maakohus pole välja selgitanud, kui palju kuus on hageja koos kostjaga.

Isegi juhul, kui kostja käiks igal nädalavahetusel X, saaks ta hagejaga suhelda kuni kaheksal

päeval kuus. Kuna kokkuleppe kohaselt veedab kostja hagejaga poole koolivaheaegadest, on

see umbes viis päeva kuus.

Kostja esitatud graafik hageja kostja juures viibimise kohta ei vasta tõele, selle õigsust ei saa

kontrollida.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

2022. aastal viibis hageja kostja juures kokku 134 päeva, mis on 12 päeva kuus. Vastusele on

lisatud tabel, kust nähtub, millal hageja viibis kostja juures. Kostja palub asja juurde võtta ka

fotod, pangakonto väljavõtted, tšeki ja kuulata üle tunnistajad.

Kuna vanem peab PKS § 100 lg 2 kohaselt täitma ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel

eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises, ei pea ta elatist

tasuma proportsionaalselt aja eest, mil laps tema juures viibib.

Kostja kontoväljavõttega (hagivastuse lisa 1) on tõendatud, et 2022. aastal kandis kostja

vabatahtlikult hageja ema arveldusarvele elatist 220-230 eurot kuus, kusjuures tasumisi ei

tehtud 2022. a juuni, juuli ja augusti eest, kuna kogu nimetatud suveperioodil kuni õppeaasta

alguseni elas hageja kostja juures. Kokku kandis vastustaja 2022 aastal lapsele elatist summas

2150 eurot.

Kuna maakohtus ei antud võimalust kostjale lisatõendite esitamiseks, esitab kostja väljavõtte

enda pangakontolt (lisa 5), millest nähtub elatise tasumine viimase viie aasta jooksul (2018-

2022).

Kostja kandis lisaks makstud elatisele ka hagejaga seotud lisakulusid 2022. aastal kokku 1900

eurot.

6. Ringkonnakohus võttis 3. oktoobri 2023 istungil asja juurde kostja esitatud tabeli ja fotod,

kuid jättis asja juurde võtmata konto väljavõtted ja tšeki. Istungil jäeti rahuldamata taotlus

tunnistajate ülekuulamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega ja poolte seisukohtadega, leiab, et Viru

Maakohtu 10. aprilli 2023 otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise ja

materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p-i 2 alusel osas, millega

maakohus ei mõistunud elatist välja rahalise summana. Ringkonnakohtus teeb tühistatud osas

uue otsuse, millega mõistab välja alates 1. novembrist 2023 elatise 160,17 eurot kuus kuni A.A.

täisealiseks saamiseni XXXX ning alates hagi esitamisest 23. jaanuaril 2023 kuni 31. oktoobrini

2023. a sissenõutavaks muutunud elatise 1393,85 eurot.

8. Apellatsioonkaebuse läbivaatamisel lähtub ringkonnakohus kaebuse piiridest (TsMS § 651

lg 1). Maakohtu otsusest ei nähtu, et maakohus selgitas menetlusosalistele, kuidas mõjutab

elatise suurust lapsetoetus. Maakohus ei arvanud makstavast elatisest maha lapsetoetust ja seda

ei tee ka ringkonnakohus, kuna kostja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud ja

apellatsioonkaebuse esitamisega ei saa hageja positisoon halvemaks minna.

9. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hagi menetlemisel

tuleb lähtuda nõudest (TsMS § 5 lg 1). See tähendab, et kohus peab PKS § 101 lõikes 2

sätestatud alternatiivide valikult lähtuma hagi esemes märgitud nõudest. Kui hagis on taotletud

elatis mõista välja kindla summama, ei saa kohus mõista elatist välja muutuva suurusena, ning

kui hagis taotletakse elatise väljamõistmist muutuva suurusena, ei saa kohus elatist välja mõista

kindla summana. Praegusel juhul palus hageja selgelt nii hagis kui ka apellatsioonkaebuse

taotluses mõista elatis välja kindla summana (”…mõista välja elatis 255,64 eurot”). Maakohus

rikkus oluliselt menetlusõiguse normi sellega, et väljus hagi piiridest ning mõistis elatise välja

muutuva suurusena, kui hageja palus elatise mõista välja kindla summana.

10. Maakohus on elatise väljamõistmisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi ka sellega,

et otsuse resolutsioon ei ole täidetav. TsMS § 442 lg 5 teine lause sätestab, et otsuse

resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Resolutsioonis ei

ole märgitud ühtegi rahasummat, ka mitte muutuvat rahasummat. Kui kohus mõistab elatise

välja muutuva suurusena, on lahend selge ja täidetav, kui kohus on märkinud resolutsioonis

elatise kogusumma ning toonud välja elatise arvutamise alused selliselt, et iga elatise suurust

määrav komponent on märgitud summaliselt eurodes (vt ka RKTKm 2-19-19160, p 18.1.). Kui

elatis tuleb välja mõista kindla summana, tuleb otsuse resolutsioonis arvutada ka otsuse

tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud elatise rahaline summa.

11. Ka juhul, kui hageja soovib PKS § 101 lõike 2 järgi elatise väljamõistmist kindla summana,

tuleb sellise summa arvutamisel lähtuda teistest PKS §-s 101 sätestatud reeglitest, sh § 101

lõikest 6, mille järgi juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga.

Ringkonnakohtus on vaidluse all asjaolu, kui palju päevi viibib hageja koos kostjaga keskmiselt

igas kuus. Maakohtus ei ole pooled selle kohta tõendeid esitanud. Maakohus leidis, et hageja

on koos kostjaga keskmiselt seitse päeva kuus, hageja leiab apellatsioonkaebuses, et hageja on

koos kostjaga keskmiselt viis päeva kuus. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus viinud

eelmenetluse läbi puudulikult ega ole selgitanud välja, millega pooled enda väiteid tõendavad.

Eelmenetluses tulnuks TsMS § 392 lg 1 p-i 4 järgi muu hulgas selgitada välja tõendeid, mida

menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Kohus peab selgitama

seejuures ka tõendamiskoormist. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik eeltoodud

menetlusõiguse normide rikkumised kõrvaldada apellatsioonimenetluses ning ringkonnakohus

saab ise uue otsuse teha, saatmata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kuna maakohus

rikkus eelmenetluse läbiviimisel tõendamiskoormist, võttis ringkonnakohus istungil asja juurde

kostja esitatud järgmised tõendid: rahvastikuregistri tõendi, kostja esitatud tabeli hagejaga koos

veedetud ajast ning fotod. Seega hindab ringkonnakohus nimetatud tõendeid TsMS § 652 lg 3

p-i 2 alusel ja tuvastab, kui palju päevi kuus veedab hageja keskmiselt koos kostjaga.

12. Esitatud tabelist nähtub, et aasta vältel on hageja viibinud koos kostjaga kokku 134 päeva,

mis on jagatuna 12 kuuga keskmiselt 11 päeva kuus. 22. jaanuari 2022 fotol (dtl 69) on hageja

koos kostjaga, 2. aprilli 2022 fotol (dtl 90), 28. mai 2022 fotol (dtl 91), 11. juuni 2022 fotol (dtl

92), 1. juuli 2022 fotol (dtl 94) ja 13. augusti 2022 fotol (dtl 93) on hageja üksi. Kostja

elukaaslase kirjalik selgitus ei ole küll eraldi võetuna kaalukas tõend tõendamaks kostja esitatud

tabelist nähtuvaid asjaolusid, kuid samas ei soovinud hageja ringkonnakohtu istungil esitada

taotlust kostja elukaaslase tunnistajana ülekuulamiseks.

Ringkonnakohus leiab, et koostoimes kostja koostatud tabeli, selle andmeid kinnitava kostja

elukaaslase kirjaliku selgituse ja fotodega, mille kuupäevad vastavad tabelis märgitud

kuupäevadele, saab tuvastada, et kostja veedab regulaarselt aega koos hagejaga. TsMS § 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kostja esitas enda vastuväite

tõendamiseks eelnimetatud tõendid, pidi hageja omakorda tõendama, et esitatud tõendid ei

tõenda, et hageja on koos kostjaga vähemalt seitse päeva kuus. Hageja ütles ringkonnakohtu

istungil, et tal ei ole tõendeid selle kohta, kui palju viibib hageja keskmiselt koos kostjaga kuus.

Seega on esitatud tabeli, kirjaliku selgituse ning lisatud fotodega tõendatud, et hageja on koos

kostjaga vähemalt seitse päeva kuus, nagu leidis ka maakohus.

13. Maakohtu otsuse resolutsioonist ei nähtu, mis summas mõistis maakohus elatise välja.

Otsuse resolutsioonis on märgitud, et elatist tuleb maksta PKS § 101 alusel arvutatud summas,

võttes arvesse, et hageja viibib kostja juures seitse päeva kuus, kuni hageja täisealiseks

saamiseni. Otsuse põhjendustest nähtub, et alates 1. aprillist 2023 on makstava elatise summa

152,71 eurot, ning see on saadud kasutades Justiitsministeeriumi elatisekalkulaatorit

(www.just.ee/elatiskalkulaator/). Elatisekalkultaatorit võib küll kasutada abivahendina elatise

arvestamisel, kuid siiski tuleb TsMS § 442 lõike 8 järgi näidata otsuse põhjendustes, kuidas

summa saadi. Kuna maakohtu otsusest ei ole elatise arvutuskäik ega ka elatise suurus

arusaadav, arvestab ringkonnakohus, kui palju peab kostja elatist tasuma.

14. Esmalt arvestab ringkonnakohus elatise suuruse ringkonnakohtu otsuse tegemise aja

seisuga. Igakuise elatise arvutamise aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma. Baassumma

ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. Elatise baassumma on ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga 249,78 eurot.

Sellele summale tuleb lisada PKS § 101 lg 4 alusel kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, mis on alates

2023. a aprillist 1685 eurot. 3% sellest on 50,55 eurot.

Maakohtu põhjendustest nähtub, et kohus on arvesse võtnud elatise suuruse määramisel ka

kostja sissetulekut, mille suuruseks on maakohus tuvastanud keskmiselt 2550,10 eurot kuus.

Resolutsioonist aga ei nähtu sellega arvestamist, kuna resolutsioonis on viidatud PKS §-le 101.

PKS § 101 lg 4 sätestab aga, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Kuna

otsuse põhjendusel ei ole resolutsioonist eraldiseisvat tähendust, tuleb lähtuda resolutsioonist

ja leida, et maakohus lähtus elatise väljamõistmisel siiski keskmisest brutopalgast, nii nagu näeb

ette PKS § 101 lg 4.

Riigikohus on märkinud, et PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus

vähendab proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte

väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist

või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures

viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära

PKS § 102 lg 2 mõttes (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus 22. juuni 2022, nr 2-19-19160

p 14.7).

Kuna ringkonnakohus tuvastas, et hageja viibib kostjaga seitse päeva kuus, vähendatab

ringkonnakohus PKS § 102 lg 2 alusel elatise suurust kohaldades käesoleval juhul analoogiat

PKS § 101 lg-ga 6. Ringkonnakohus arvestab hageja koos kostjaga veedetud aja järgnevalt: 7

päeva on x% ja 15 päeva on 100%, (7 päeva x 100%)/15 päeva=46,67%. Seega elab hageja

kohustatud vanema (kostja) juures igakuisest kohustatud ajast 46,67%. Seetõttu väheneb elatis

selle protsendi võrra. 46,67 % 300,33-st (baassumma 249,78+ keskmise töötasu osa 50,55) on

140,16. Seega on vähendatud elatis 160,17 eurot (300,33 – 140,16).

15. Järgnevalt arvestab ringkonnakohus otsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud

elatise. Hagi esitati 23. jaanuaril 2023. Alates 1. aprillist 2022 oli elatise baassumma 209,20

eurot. Keskmine töötasu oli 2021. (eelneval) aastal 1548 eurot, millest 3% on 46,44 eurot. Seega

oli elatis kuni 1. aprillini 2023 oli kuus 255,64 eurot.

Kuna ringkonnakohus tuvastas, et hageja oli koos kostjaga 46,67% kohustatud ajast, tuli 255,64

eurost (mittevähendatud elatis) arvestada maha 119,31 eurot (46,67% 255,64-st). Seega on

vähendatud elatis 136,33 eurot (255,64 – 119,31). Hagi esitati 23. jaanuaril 2023, mis tähendab,

et elatist nõutakse kokku jaanuari kaheksa päeva eest, kostjale langeb sellest 46,67% ehk neli

päeva. Järelikult jaanuarikuu eest ei pidanud kostja elatist maksma. Veebruari ja märtsi eest

pidi kostja maksma elatist kokku 272,66 eurot (136,33+136,33).

2023. aprilli, mai, juuni, juuli, augusti, septembri ja oktoobri eest pidi kostja maksma kokku

elatist 1121,19 eurot (160,17x7). Kuna elatis makstakse PKS § 100 lg 4 alusel iga kalendrikuu

eest ette, on sissenõutavaks muutnud ka elatis kogu oktoobri eest.

Võttes arvesse eeltoodut, on sissenõutavaks muutnud elatis kokku 1393,85 eurot

(272,66+1121,19). Kuna elatis on sissenõutavaks muutunud PKS § 100 lg 4 alusel ka juba

oktoobri kuu eest, mõistab ringkonnakohus edasise elatise välja alates 1. novembrist 2023.

16. Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/