3-22-1384/48 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

19.10.2023, Tartu

Haldusasja number

3-22-1384

Haldusasi

X.X.-i

kaebus Tartu Vangla vastu ajalehe

üleandmisega, sõnumisaladuse korduva rikkumisega,

regulaarse sportimisvõimaluste piiramisega ja lahti

riietumisega läbiotsimistega tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 21.10.2022. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i

apellatsioonkaebus ja Tartu Vangla

apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X.-ile apellatsioonkaebuse lisa 4-l lehel, 04.12.2022. vastuse lisad 15-l

lehel, 14.06.2023. a taotluse lisad 3-l lehel ja 07.08.2023. a taotluste lisa 1-l lehel.

2. Võtta haldusasja materjalide juurde Tartu Vangla apellatsioonkaebuse lisad 9-l

lehel.

3. Jätta X.X.-i apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Rahuldada Tartu Vangla apellatsioonkaebus.

5. Tühistada Tartu Halduskohtu 21.10.2022. a otsuse resolutsiooni punkt 2 osas,

millega halduskohus tunnistas õigusvastaseks Tartu Vangla ametnike tegevuse lahti

riietumisega läbiotsimisel. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta X.X.-i

kaebus lahti riietumisega läbiotsimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise

nõudes rahuldamata. Muus osas jätta Tartu Halduskohtu 21.10.2022. a otsuse

resolutsiooni punktid 1 kuni 3 muutmata.

6. Muuta Tartu Halduskohtu 21.10.2022. a otsuse resolutsiooni punkti 4 sõnastust ja

sõnastada see järgmiselt: „Mõista Tartu Vanglalt X.X.-i kasuks välja

menetluskulud (riigilõiv) 10,80 eurot. Jätta X.X.-i poolt esimese astme kohtus

kantud menetluskulud (riigilõiv) summas 20,70 eurot tema enda kanda.“.

7. Jätta X.X.-i menetluskulud (riigilõiv 31,50 eurot) apellatsiooniastmes Eesti

Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 20.11.2023 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 04.04.2022 Tartu Vanglale taotluse, milles ta nõudis mittevaralise kahju

hüvitamist seoses ajalehe kätteandmise viisiga 30.12.2021, õiguskantslerilt 10.02.2022 ja

Hamburgi Liidumaa Riigiprokuratuurist 17.03.2022 saabunud kirjade avamisega, spordisaali

kasutamisvõimaluse ärajäämisega 23.01., 30.01., 06.02., 13.02., 20.02. ja 27.03.2022. X.X.

esitas 18.05.2022 täiendava taotluse, milles ta nõudis mittevaralise kahju hüvitamist seoses

Tartu Halduskohtust 17.05.2022 saabunud kirja kätteandmisega ja spordisaali

kasutamisvõimaluse ärajäämisega 10.04.2022.

2. Tartu Vangla jättis 01.06.2022. a otsusega nr 1-13/95-3 X.X.-i kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata. Otsuse põhjendused:

1) 30.12.2021 ajalehe ühekordse kambrisse viskamise näol ei ole tegemist kinnipeetava

väärikuse alandamisega. Vangla vabandas.

2) Õiguskantsleri kirja avamine 10.02.2022 ja Hamburgi Liidumaa Riigiprokuratuuri kirja

avamine 17.03.2022 oli õigusvastane ning vangla vabandas.

3) 30.01. ja 06.02.2022 ei saanud X.X. spordisaali külastada, sest oli haige. 23.01., 13.02.,

20.02., 27.03. ja 10.04.2022 ei saanud spordisaali viimata jätmine kahjustada tema tervist

selliselt, et see tingiks kahju hüvitamise. Vangla tegevus ei kvalifitseeru vabaduse võtmisena

riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 tähenduses.

4) Tartu Halduskohtust 17.05.2022 saabunud kirja osas ei õnnestunud välja selgitada, miks

ümbrik oli lahti tulnud (nt ebakvaliteetne liimiriba, niiskuse mõju). Vangla õigusvastast

käitumist ei tuvastatud.

3. X.X. esitas 11.04.2022 taotluse, milles ta nõudis mittevaralise kahju hüvitamist seoses

regulaarse lahti riietumisega läbiotsimisega alates maist 2020 kokku üle 400 korra.

4. Tartu Vangla jättis 10.06.2022. a otsusega nr 1-13/114-2 X.X.-i kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata. Otsuse põhjendused.

X.X.-il oli lubatud relvastatud järelevalve all või saatjata töötada remonditöödel väljaspool

eluosakonda ja avavanglas. Sellistel töödel töötavaid kinnipeetavaid otsitakse pärast tööpäeva

lõppu läbi ja seda ka lahti riietumisega. Tegemist ei ole igakordse või rutiinse läbiotsimisega,

kuid neid tehakse sagedasti. Lahti riietumisega läbiotsimise aluseks võib olla põhjendatud

kahtlus, kuid seda tehakse ka juhuvalimi alusel. Eesmärk on välistada keelatud esemete ja

ainete eluosakonda sattumine. Vangla julgeolek ja seal viibivate isikute elu ja tervis võivad

sattuda ohtu, kui vangla ei piira teatud esemete ja ainete levikut vanglas, mille vastu

võitlemise üheks meetmeks on läbiotsimised. Sagedane juhuvalimi alusel kinnipeetavate

kontrollimine kannab ka preventiivset eesmärki ja heidutab kinnipeetavaid sellisest tegevusest

hoiduma. Lahti riietumisega läbiotsimiste üle ei peeta arvet, mistõttu ei ole võimalik

tuvastada, millal ja kui mitmel korral kinnipeetavat lahti riietumisega läbi otsiti. X.X. ei ole

vanglale esitanud 28.05.2020-17.01.2022 pöördumisi seoses lahti riietumisega

läbiotsimistega.

5. X.X. esitas 26.06.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse ning 27.07., 07.09. ja 07.10.2022

täiendavad seisukohad. Kaebaja palus hüvitada ajalehe üleandmisega, sõnumisaladuse

korduva rikkumisega, regulaarse sportimisvõimaluse piiramisega ja lahti riietumisega

läbiotsimistega tekitatud mittevaraline kahju 1050 euro ulatuses. Veel palus kaebaja

tunnistada spordisaali kasutamise mittevõimaldamine olematutel või otsitud põhjustel

õigusvastaseks ning hinnata Tartu Vangla direktori käskkirja nr 1-1/27 p-i 4.6 vastavust

põhiseaduse (PS) §-le 18. Kaebaja põhjendused:

1) Valvur viskas 30.12.2021 ajalehe kaebajale jalge ette põrandale. Kaebajat alandati ja tehti

kaaskinnipeetavate pilgete objektiks. Valvur ei vabandanud. Kaebaja palus mõista välja 300

eurot.

2) Valvur avas 10.02.2022 õiguskantsleri kirja, rikkudes sõnumisaladust. Valvuril oli kirja

UV-lambi all vaadates aega saada piisav ülevaade sõnumi sisust. Ametnik avas 17.03.2022

Saksamaa Hamburgi Liidumaa Riigiprokuratuurist tulnud kirja. Tõendatud ei ole, et kiri avati,

kuna valvur ei osanud saksa keelt ega saanud aru, kes on saatja. Ümbrikul oleva QR-koodi

abil saanuks kontrollida kirja päritolu. Kui 17.05.2022 Tartu Halduskohtust saabunud kiri

oleks tulnud vanglasse avatuna, oleks seda fikseeritud. Sõnumisaladuse kaitseks tulnuks kiri

panna teise ümbrikusse. Kaebaja palus mõista välja 100 eurot.

3) Keelatud on kilekotid, et neist ei saaks teha treeningvahendeid. Puuduvad jõusaal,

trenažöörid ja treeningvahendid. Spordisaal jäeti ära 23.01., 30.01., 06.02., 13.02., 20.02.,

27.03. ja 10.04.2022. Vangla õigustab seda põhjendamatult personali nappusega. Kaebaja

palus mõista välja 100 eurot.

4) Kaebajat on Riigi Kinnisvara AS-s töötamise ajal (1 aasta ja 10 kuu vältel) töölt naasmisel

pidevalt (üle 400 korra) lahti riietumisega läbi otsitud. Oli ka juhuseid, kui meedet rakendati 2

korda päevas. Keelatud esemeid ei ole leitud. Läbiotsimisele on kaasatud kadette ja

läbiotsimine on toimunud hulga inimeste ees. Kaebaja on tundnud ennast seksuaalselt

ahistatuna. Igapäevane rutiinne läbiotsimine näitab, et puuduvad põhjendatud kahtlused ja

kaalutlused. Tegemist on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK)

art 3 rikkumisega. Kaebaja palus mõista välja 550 eurot.

6. Tartu Vangla esitas 19.08.2022 vastuse kaebusele ning 08.09. ja 04.10.2022

täiendavad seisukohad. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Vastuse

põhjendused:

1) Vangla vabandas ametniku käitumise pärast ajalehe üleandmisel. Tõenditest ei saa

järeldada, et ametniku tegevus olnuks kantud eesmärgist kaebajat alandada või solvata.

2) Vangla tunnistas õiguskantslerilt saabunud kirja osas valvuri tegevuse õigusvastasust ja

vabandas. Kuna valvur ei tutvunud kirja sisuga ega viivitanud kirja üleandmisega, ei ole kirja

avamisega sõnumisaladust rikutud.

3) Hamburgi Liidumaa Riigiprokuratuurist saabunud kiri avati ametniku teadmatuse tõttu.

Vangla tunnistas õigusvastast tegevust ja vabandas. Kirjavahetuse kaardil tekkinud segadus ei

olnud nõude aluseks.

4) Kuna vanglaametnikud ei avanud Tartu Halduskohtust saabunud kirja enne kätteandmist, ei

ole tõendamist leidnud vangla õigusvastane tegevus.

5) 30.01. ja 06.02.2022 ei saanud kaebaja spordisaali külastada haiguse tõttu. 23.01., 13.02,

20.02., 27.03. ja 10.04.2022 ei saanud ta spordisaali külastada, kuna vanglal ei olnud piisavalt

ametnikke, et tagada kinnipeetavate spordisaali saatmine ja seal järelevalve. Tagatud on

igapäevane jalutuskäik värskes õhus, mille raames on võimalik kehakultuuriga tegeleda.

Spordisaali külastuse ärajäämine ei ole käsitletav vabaduse võtmisena RVastS § 9 lg 1 mõttes.

6) Vangla ei pea arvestust lahti riietumisega läbiotsimiste üle. Lahti riietumisega läbiotsimisi

tehakse sagedasti, kuid mitte iga kord töölt naastes. Tööle minnes kaebajat lahti riietumisega

läbi ei otsita. Kaebaja ei esitanud 28.05.2020-17.01.2022 ühtegi pöördumist seoses lahti

riietumisega läbiotsimistega. Kuna kinnipeetavatel, kes töötavad väljaspool eluosakonda, on

kokkupuuteid erinevate keelatud esemete või ainetega, tehakse lahti riietumisega läbiotsimisi

sagedasti. Põhjuseks võib olla konkreetne kahtlus, kuid läbiotsimisi tehakse ka juhuvalimi

alusel. Kinnipeetavate kontrollimine kannab ka preventiivset eesmärki. Ei ole teada, et

kaebaja läbiotsimisele oleks lisandunud tegevusi, mida Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on

pidanud lahti riietumisega läbiotsimistega seonduvalt inimväärikust alandavaks. Selliste

asjaolude esinemisele ei viita ka kaebaja.

7. Tartu Halduskohus rahuldas 21.10.2022. a otsusega kaebuse osaliselt (resolutsiooni p 1);

tunnistas õigusvastaseks Tartu Vangla ametnike tegevuse kaebajale ajalehe üleandmisel ja

lahti riietumisega läbiotsimisel ning õiguskantsleri kantseleist ja Hamburgi Liidumaa

Prokuratuurist saabunud kirjade avamisel; luges sellega kahju hüvitamise nõuded osaliselt

rahuldatuks (resolutsiooni p 2); ülejäänud osas jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 3);

mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 15 eurot (resolutsiooni p 4). Otsuse

põhjendused:

1) Vastustaja tunnistas ajalehe üleandmise ebaviisakaks, millega tunnistas selle

õigusvastasust. Tegemist ei ole väärikust alandava kohtlemisega, millest võiks lähtuda

rahaliselt hüvitatav kahju. Tõendamist ei leidnud kaebaja väide, et ta sattus juhtumi tõttu

kaaskinnipeetavate naerualuseks.

2) Vastustaja tunnistas õiguskantslerilt 10.02.2022 saabunud kirja osas ametniku tegevuse

õigusvastasust ja vabandas. Kuna valvur ei tutvunud kirja sisuga ega viivitanud kirja

üleandmisega, ei ole kirja avamisega sõnumisaladust rikutud. Piisavaks on tegevuse

õigusvastasuse tunnistamine ja vabandamine. Sõnumisaladuse riivet ei suurenda see, kui

ametnik oli kirja varem registreerinud ja võinuks teada, et kinnipeetavale on saabunud kiri,

mis tuleb üle anda kinnises ümbrikus.

3) 17.03.2022 avas ametnik Saksamaa Hamburgi Liidumaa Prokuratuurist saabunud kirja

kaebaja juuresolekul, mitte varem. Kirja avamise ja kaebajale üleandmise ajalise kestuse (ca

30 s) pinnalt ei ole usutav, et ametnik jõudis selle sisuga tutvuda ja sõnumisaladus reaalselt

ohtu sattus. Vastustaja tunnistas kirja avamise õigusvastasust ja vabandas. QR-kood on

tõenäoliselt teave postimaksu tasumise kohta, mis ei ole jälgitav tavakasutajale. Piisavaks on

tegevuse õigusvastasuse tuvastamine. Kannete ekslik või viivitusega tegemine ei kujuta

sõnumisaladuse rikkumist, mis võiks kaasa tuua hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju.

4) Välja ei õnnestunud selgitada 17.05.2022 Tartu Halduskohtust saabunud kirja ümbriku

avamise või avanemise asjaolusid. Haldusorganist sõltumatul põhjusel kirja avanemisel võib

sõnumisaladuse kaitse ohtu sattuda, kuid seda ei saa ette heita vastustajale ega pidada tema

tegevust õigusvastaseks.

5) 30.01. ja 06.02.2022 ei saanud kaebaja haiguse tõttu spordisaali külastada. Spordisaali

külastuse ärajäämine ei saanud haigestumise ajal talle kahju põhjustada. Ülejäänud 5-l korral

jäid spordisaali külastused ära, sest vanglal ei olnud piisavalt ametnikke, et teostada

kinnipeetavate spordisaali saatmine ja järelevalve. Ajal, kui spordisaali külastused ära jäid, sai

kaebaja kasutada võimalust igapäevasteks jalutuskäikudeks, mil on võimalik kehakultuuriga

tegelda. Ka üksinda kambris olemine loob võimaluse kehakultuuriga tegelemiseks.

Tõsiseltvõetav ei ole kaebaja väide, nagu takistaks sportimisvõimalusi kilekottide keelamine

vanglas. Kaebaja paigutamine E6 eluosakonda ei ole vabaduse võtmise mõõtu riive.

Vastustaja käitumises kaebajale sportimisvõimaluste tagamisel ei ilmnenud sellist süülist

õigusvastast tegevust, mis toonuks kaasa hüvitamisele kuuluva kahju.

6) Vangistusseaduse (VangS) § 68 annab vanglateenistuse ametnikule õiguse teostada

kinnipeetava läbiotsimist, kuid ei sätesta täpsemalt läbiotsimise viise. Vanglatele on jäetud

ulatuslik otsustusruum. Õigustatuks saab pidada isikute lahti riietumisega läbiotsimist, kelle

juurest ei ole eelnevalt keelatud esemeid või aineid avastatud, sest vangla soovib minimeerida

võimaluse, et keelatud ese või aine vanglasse tuuakse. Sel põhjusel on õigustatud ka

läbiotsimiste järjekindel ja süstemaatiline korraldus. Kuna läbiotsimiste dokumenteerimise või

nende üle arvestuse pidamise kohustust kehtivast õigusest ei tulene, ei saa arvestuse

puudumist pidada õigusvastaseks.

7) Kohtute infosüsteemi andmetel kaebaja töötasu nõudega seonduvas tsiviilasjas nr 2-22-

8467 esitatud palgateatised viitavad kuu keskmisi töötunde silmas pidades igapäevasele

töölkäimisele. Kinnipeetavaid ei otsita läbi tööle minnes. Kaaskinnipeetavate seletused (tl

164, 167), milles nad kinnitavad igapäevaseid läbiotsimisi, ei oma tõenduslikku väärtust ja

jäeti tähelepanuta. Kuigi puudub kahtlus, et töölt naasvaid kinnipeetavaid otsitakse läbi

järjekindlalt, on veendumus, et lahti riietumisega läbiotsimised ei ole suunatud personaalselt

konkreetse kinnipeetava vastu. Vastustaja kirjeldatud läbiotsimise korraldus tagab mingil

määral juhuslikkuse. Kuigi läbiotsimise protseduuri kirjeldus lubab järeldust, et kaebaja lahti

riietumisega läbiotsimine ei olnud suure tõenäosusega igapäevane, ei võimalda kirjeldus võtta

seisukohta, kui sagedased läbiotsimised olid ning kas nende sagedust ja arvu saab pidada

proportsionaalseks eesmärgi (julgeoleku tagamine) suhtes. Selline korraldus ei taga lahti

riietumisega läbiotsimise kui julgeoleku tagamise abinõu proportsionaalset rakendamist

vanglas. Ei ole selgunud, milline on lahti riietumisega läbiotsimiste osakaal võrreldes

kompamisega läbiotsimistega. Läbiotsimise korralduse kirjeldusest järeldub, et juhuvalimi

puhul ei sõltu läbiotsimise viisi valik kinnipeetava varasemast käitumisest ega ohukahtlusest.

Hoiatava eesmärgiga täieliku lahti riietumisega läbiotsimised, kui need on regulaarsed ja

sagedased, võivad põhjustada kinnipeetavale üleelamisi või kannatusi, mis ületavad VangS §

4¹ lg-s 1 sätestatud künnise.

8) Isikute viibimine läbiotsimise juures väljaõppe eesmärgil ei saa kujutada kinnipeetava

väärikust alandavat kohtlemist. Riietusesemete üksikasjalik uurimine ei ole ebaharilik.

Kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, mida EIK on pidanud täieliku läbiotsimisega

seonduvalt inimväärikust alandavaks ja EÕIK art 3 rikkumiseks. Kaebaja suhtes on

rakendatud ülejäänud kinnipeetavatega sarnast korraldust. Kaebaja väärikust ei ole

läbiotsimistega alandatud määral, et see vääriks kahju hüvitamist rahas.

9) Vangla kodukord ei ole õigustloov akt, mille põhiseaduspärasust saaks kohus kontrollida.

10) Tegemist ei ole kahjunõudega, milles kaebaja taotleks talle vanglapoolse kohtlemisega

kogumis tekitatud kahju hüvitamist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

8. X.X. esitas 04.11.2022 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tunnistada Tartu Vangla

tegevusetus Tartu Halduskohtu kirja osas õigusvastaseks; tunnistada spordisaali/väljaku

kasutamise mittevõimaldamine õigusvastaseks; mõista vanglalt välja rahaline hüvitis

kaebuses nõutud ulatuses ning kõigi rikkumiste eest kokku 1050 eurot; mõista vanglalt välja

halduskohtus kaebaja kanda jäänud riigilõiv 16,50 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) Avatult kirja saabumine tulnuks registreerida ja kiri sulgeda teise ümbrikusse, kuid seda ei

tehtud.

2) VangS § 55 lg 1 sisustamisel tuleb arvesse võtta Euroopa vanglareeglistiku p-d 27.1-27.7.

Vanglal on kohustus spordisaali/väljaku kasutamist võimaldada. Vangla seda ei teinud.

3) Kaebus sisaldas taotlust kohtul hinnata, kas korraga hulga isikute vastu suunatud

läbiotsimised on kooskõlas PS §-ga 18. Kohus seda ei teinud. Vanglat ei kohustatud

igapäevast ja põhjendamatut inimõiguste rikkumist lõpetama. Õigusvastasuse tuvastamine ei

ole piisavaks hüvitiseks. Kohus jättis seisukoha võtmata VangS § 68 lg-s 1 ettenähtud nõude

– kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud – osas.

4) Kohus ei põhjendanud istungi mittekorraldamist. Kohus keeldus esindaja määramisest ning

tunnistajate kohtusse kutsumisest ja tunnistajate kirjalike tunnistuste arvesse võtmisest. Kohus

ei võtnud arvesse välja toodud EIK praktikat.

5) Pelgalt õigusvastasuse tuvastamine ei ole proportsionaalne hüvitis.

9. Tartu Vangla esitas 21.11.2022 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 21.10.2022. a otsus osaliselt ja teha uus otsus, millega jätta kaebus lahti

riietumisega läbiotsimisega seotud hüvitamisnõudes rahuldamata. Apellatsioonkaebuse

põhjendused:

Läbiotsimiste teostamiseks on olemas nii õiguslik alus kui ka legitiimne eesmärk. Riigi

Kinnisvara AS-s töötades on kinnipeetaval kokkupuuteid erinevate tööriistade, liimide,

kemikaalide, pahtlite, segude, puit- ja metallmaterjalide, tekstiilidega jms. Seetõttu otsitakse

töölt naasvaid kinnipeetavaid läbi koos lahti riietumisega vältimaks keelatud esemete ja ainete

sattumist eluosakonda. Tegemist ei ole olukorraga, kus vangla toimingutel puudub seos

vangla julgeoleku tagamisega. Andmete puudumine ei saa muuta lahti riietumisega

läbiotsimisi õigusvastaseks ega lubamatuks. Töölt naasvate kinnipeetavate (s.h kaebaja)

läbiotsimine toimub juhuslikkuse põhimõttel ega ole suunatud ühegi konkreetse kinnipeetava

vastu. Läbiotsimistele vaatamata jõuavad keelatud esemed ja ained eluosakonda. Kui vangla

piirduks lahti riietumisega läbiotsimiste puhul üksnes inimesest endast tuleneva põhjendatud

kahtlusega, on põhjust arvata, et keelatud esemeid satuks eluosakonda oluliselt rohkem.

10. X.X. palus vastuses jätta vastustaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse

põhjendused:

1) Vaidlusega ei ole seost asjaolul, et kusagilt kambrist on leitud PVA-liimi. See on uus

asjaolu, mille osas ei ole kohus kaebust arutanud. Koopiad aktidest on esitatud

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 198 lg-t 3 rikkudes, mistõttu tuleb need kui

asjassepuutumatud jätta tähelepanuta. PVA-liim on kahjutu toode. Vaibanoad on

metalliotsijaga tuvastatavad.

2) Meetme kontrollimatul rakendamisel põhjendatud kahtluseta puudub seos vangla üldise

julgeolekuga. Kaebajalt ei ole leitud ühtegi keelatud eset/ainet.

11. Tartu Vangla palus vastuses jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse

põhjendused:

1) Vangla õigusvastase tegevuse tuvastamine ei tähenda, et välja tuleb mõista rahaline hüvitis.

Asjaolu, et vangla ei võtnud tarvitusele täiendavaid abinõusid sõnumisaladuse kaitseks (kirja

panemine teise ümbrikusse), ei ole kaebaja varasemalt välja toonud, mistõttu ei ole selles osas

kohustuslikku kohtueelset menetlust läbitud.

2) On kaheldav, kas spordisaali külastuse ärajäämine võiks kaasa tuua selliseid kahjulikke

tagajärgi, mis võiksid täita RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärje koosseisu. Kahjuliku

tagajärjeta ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud.

3) Hüvitamisnõude menetluse raames ei saa kohus keelata mingeid tegevusi või panna

vastustajale kohustusi.

4) Kohus põhjendatult otsustas asja läbi vaadata kirjalikus menetluses. Esindaja määramise

küsimuses oli kaebajal võimalik enda õigusi kaitsta määruskaebemenetluses. Asjaolu, et

kohus ei viidanud EIK lahenditele, ei tähenda, et kohus rikkunuks menetlusnorme või otsuse

põhjendamiskohustust.

12. X.X. palus 13.09.2023. a seisukohas avaldada kohtuotsuses tema nimi. Kaebaja väitel

tegi valvur kirjakaardile märke „Saabus avatult“ kaebaja nõudmisel. Lahti riietumisega

läbiotsimist ja kehaõõnsuste läbiotsimist seadus ette ei näe. Viru Vangla lõpetas meetme

rakendamise.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja vastustaja

apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

14. Tartu Halduskohus rahuldas 21.10.2022. a otsusega kaebaja kaebuse osaliselt, tunnistades

õigusvastaseks Tartu Vangla ametnike tegevuse kaebajale ajalehe üleandmisel, õiguskantsleri

kantseleist ja Hamburgi Liidumaa Prokuratuurist saabunud kirjade avamisel ning lahti

riietumisega läbiotsimisel, millega luges kahju hüvitamise nõuded osaliselt rahuldatuks ning

jättis kaebuse rahuldamata kahju hüvitamise nõuetes sõnumisaladuse rikkumise eest Tartu

Halduskohtult saabunud kirja osas ja spordisaali ebapiisava kasutamisvõimaluse osas.

Kaebaja enda apellatsioonkaebuses ei nõustu halduskohtu otsusega, paludes tunnistada Tartu

Vangla tegevusetus Tartu Halduskohtu kirja osas õigusvastaseks, tunnistada

spordisaali/väljaku kasutamise mittevõimaldamine õigusvastaseks ning mõista vanglalt välja

rahaline hüvitis kõigi rikkumiste eest kokku 1050 eurot. Ringkonnakohtu arusaamise kohaselt

jääb kaebaja apellatsiooniastmes halduskohtule esitatud kaebuses taotletu juurde, nõudes

ajalehe üleandmisega, sõnumisaladuse korduva rikkumisega (seonduvalt õiguskantsleri

kantseleist, Hamburgi Liidumaa Prokuratuurist ja Tartu Halduskohtust saabunud kirjadega),

spordisaalis regulaarse sportimisvõimaluse piiramisega ning lahti riietumisega läbiotsimistega

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Vastustaja vaidlustab apellatsioonkaebuses

halduskohtu otsust üksnes Tartu Vangla ametnike tegevuse lahti riietumisega läbiotsimisel

õigusvastaseks tunnistamise osas.

15. Ringkonnakohus võtab järgnevalt seisukoha kaebaja apellatsioonkaebuse väidete osa

seonduvalt ajalehe üleandmisega, sõnumisaladuse korduva rikkumisega ja spordisaalis

sportimisvõimaluse piiramisega ning muude menetluslike väidete osas (I), seejärel võtab

seisukoha kaebaja ja vastustaja apellatsioonkaebuste väidete osas seonduvalt lahti

riietumisega läbiotsimistega (II) ning viimaks lahendab menetlusosaliste taotlused ja jaotab

menetluskulud (III).

I

16. Tartu Halduskohus tunnistas õigusvastaseks Tartu Vangla ametnike tegevuse kaebajale

ajalehe üleandmisel 30.12.2021 ning õiguskantsleri kantseleist 10.02.2022 ja Hamburgi

Liidumaa Prokuratuurist 17.03.2022 saabunud kirjade avamisel. Halduskohus tuvastas, et

eelmainitud juhtudel vangla tunnistas õigusvastasust ametniku käitumises ja vabandas kaebaja

ees. Halduskohus pidas eelmainitud juhtudel piisavaks hüvitiseks vastustaja tegevuse

õigusvastasuse tuvastamist. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mis

annaksid aluse asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Kaebaja apellatsioonkaebuse

väidetest järelduvalt ei ole piisav vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamine, vaid

kaebajale tulnuks välja mõista hüvitis rahas. Ringkonnakohus selgitab, et kohtupraktika

kohaselt tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise raskus, eelkõige

kehaline või hingeline valu, seda õigustab (RKHKo 05.03.2014, 3-3-1-10-14, p 12.2).

Rahalise hüvitise välja mõistmata jätmine on põhjendatud juhul, kui rikkumine on väikese

intensiivsusega või suunatud isiku jaoks väheolulise õiguse vastu (RKHKo 15.03.2010,

3-3-1-93-09, p 13). Mittevaraline kahju võib olla heastatav ka teiste vahenditega, näiteks

vabandamisega kannatanu ees (RKHKo 06.06.2002, 3-3-1-27-02, p 13). Käesolevas

haldusasjas esinevaid asjaolusid arvestades nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga

(otsuse p-d 10-13.6), et kuna vangla tunnistas õigusvastast tegevust ja vabandas kaebaja ees,

siis sellest piisab ning kaebajale rahalise hüvitise väljamõistmine ei ole põhjendatud. Kaebaja

apellatsioonkaebuses väidetu ei lükka eeltoodut ümber.

17. Tartu Halduskohus tuvastas 17.05.2022 halduskohtust saabunud kirjaga seonduvalt, et

kirjavahetuskaardil on märgitud „Kiri tuli avatult“ (I kd, tl 57p). Seega on vastustaja poolt

eelnimetatud kirja avatult saamine fikseeritud ning kaebaja apellatsioonkaebuses toodud

vastupidine väide ei ole õige. Samas kinnitas ka kaebaja ringkonnakohtule hiljem esitatud

13.09.2023. a seisukohas eeltoodud märke olemasolu. Halduskohus tõdes otsuses, et asjas ei

ole õnnestunud tõsikindlalt välja selgitada ümbriku avamise või avanemise asjaolusid.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et haldusorganist sõltumatul põhjusel kirja

avanemisel võib sõnumisaladuse kaitse ohtu sattuda, kuid seda ei saa ette heida vastustajale

ega pidada tema tegevust õigusvastaseks. Seega puudub alus kahju hüvitamise nõude

rahuldamiseks eelmärgitud osas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega (otsuse

p-d 14.1-14.3) ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Kaebaja apellatsioonkaebuse etteheide, et

eelnimetatud kirja ei suletud teise ümbrikusse, ei ole asjakohane, kuivõrd mittevaralise kahju

hüvitamist taotleb kaebaja käesolevas asjas üksnes seonduvalt asjaoluga, et Tartu

Halduskohtust 17.05.2022 saabunud kiri oli avatud.

18. Tartu Halduskohus asus otsuses seisukohale, et rahuldamata tuleb jätta kaebaja

mittevaralise kahju hüvitamise nõue seoses sellega, et kaebaja ei saanud 23.01. (halduskohus

on otsuse p-s 15 ekslikult märkinud 03.01.), 30.01., 06.02., 13.02., 20.02., 27.03. ja

10.04.2022 spordisaali kasutada. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Kaebaja apellatsioonkaebuse väitel tuleb

VangS § 55 lg 1 sisustamisel arvesse võtta Euroopa vanglareeglistiku punkte 27.1-27.6.

Kaebaja viidatud Euroopa vanglareeglistiku puhul ei ole tegemist vahetult otsekohalduvate

õigusnormidega, vaid tegemist on üksnes soovitustega. Senise kohtupraktika kohaselt ei anna

VangS § 55 lg 1 vanglas viibivale isikule subjektiivset õigust nõuda spordisaali kasutamist,

konkreetse spordiinventari hankimist ega võimaluste loomist harrastada just temale

meelepärast spordiala, vaid vanglal on üksnes kohustus tagada üldine võimalus

kehakultuuriga tegelemiseks ja seejuures võib vangla ise otsustada, millised võimalused ta

selleks loob (VangS, kommenteeritud väljaanne, L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak, Juura

2014, lk 143). Seega kaebaja viidatud normid näevad küll ette vangla kohustuse võimaldada

kinnipeetaval sportida, kuid ei näe ette, et sportimiseks peab võimaldama kasutada just

spordisaali. Kaebaja etteheide kaebuses seisnes just selles, et ta ei saanud kaebuses nimetatud

kuupäevadel spordisaali külastada. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud

asjaolusid, et ta oli 30.01. ja 06.02.2022 haige, ta oli kambrisse paigutatud üksinda ja ta sai

igapäevaselt jalutada, mil on soovi korral võimalik ka kehakultuuriga tegeleda.

Ringkonnakohtu hinnangul kaebaja apellatsioonkaebuse väited ei lükka ümber halduskohtu

seisukohta, et Tartu Vangla käitumises kaebajale sportimisvõimaluste tagamisel ei ole

ilmnenud sellist süülist õigusvastast tegevust, mis toonuks kaasa läbi RVastS § 9 lg-s 1

nimetatud õiguste rikkumise hüvitamisele kuuluva kahju.

19. Kaebaja väide, et halduskohus ei põhjendanud kohtuistungi mittekorraldamist, ei ole õige.

Haldusasja materjalidest nähtuvalt jättis Tartu Halduskohus 24.08.2022. a määrusega

(resolutsiooni p 1, I kd, tl 149-150) rahuldamata kaebaja taotluse kohtuistungi korraldamiseks

ning põhjendused on toodud määruse põhjendava osa p-s 4. Ka jättis halduskohus 08.09.2022.

a määrusega (resolutsiooni p 2, I kd, tl 171-172) rahuldamata kaebaja uue taotluse

kohtuistungi korraldamiseks, märkides põhjendused määruse põhjendava osa p-s 7. Lisaks

märgib ringkonnakohus, et asja läbivaatamise vormi valimine on kohtu kaalutlusotsus. Kohus

ei ole seotud menetlusosaliste tahteavaldustega, seega kaebuse läbivaatamine kirjalikus

menetluses ei ole keelatud ka juhul, kui menetlusosaline on taotlenud kohtuistungi

korraldamist. Ringkonnakohtule ei ole käesolevas haldusasjas äratuntav, et kaebuse arutamine

kohtuistungil olnuks kaebuse lahendamiseks vältimatult vajalik või võinuks viia teistsuguse

otsuseni. Ka Tartu Ringkonnakohus jättis 08.09.2023. a määrusega (resolutsiooni p 2, II kd, tl

36-36p) kaebaja taotluse kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata. Lisaks heidab kaebaja

apellatsioonkaebuses ette, et halduskohus ei kutsunud tunnistajaid kohtusse. Halduskohus

jättis 24.08.2022. a ja 08.09.2022. a määrustega (vastavalt resolutsiooni p 1 ja p 2)

rahuldamata kaebaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks, põhjendades seda vastavalt

määruste põhjendava osa p-s 4 ja p-s 7. Ringkonnakohus selgitab, et kohtuasja lahendamisel

tuleb vältida asjas sisulist tähendust mitteomavaid menetlustoiminguid. Kaebaja ei ole

apellatsioonkaebuses märkinud, et tal oleksid mingid tõendid jäänud asja kirjalikus menetluse

läbivaatamise tõttu esitamata või et tema õigused oleksid jäänud kaitseta, olukorras, kus tema

poolt taotletud tunnistajaid ei kuulatud üle. Ringkonnakohtu hinnangul kaebaja

apellatsioonkaebuse väited halduskohtus kohtuistungi mittekorraldamise ja tunnistajate üle

kuulamata jätmise kohta ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks.

20. Kaebaja etteheide, et halduskohus keeldus esindaja määramisest, on sisutu. Haldusasja

materjalidest nähtuvalt jättis Tartu Halduskohus 19.07.2022. a määrusega (resolutsiooni p 8, I

kd, tl 105-106p) riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Eelnimetatud määruse edasikaebamise

korras on märgitud, et halduskohtu määrus on resolutsiooni p 8 osas vaidlustatav. Kaebaja ei

ole ringkonnakohtus halduskohtu 19.07.2022. a määrust vaidlustanud. Kaebaja korduva riigi

õigusabi taotluse jättis halduskohus 08.09.2022. a määrusega (resolutsiooni p 1, I kd, tl

171-172) läbi vaatamata. Ka 08.09.2022. a määruses märkis halduskohus, et määrus on

vaidlustatav, kuid kaebaja ei ole seda vaidlustanud.

21. Halduskohus märkis otsuses (p 18.11), et kaaskinnipeetavate seletused (I kd, tl 164 ja 167)

ei oma asjas tõenduslikku väärtust ja tuleb jätta asja lahendamisel tähelepanuta. Halduskohus

selgitas, et kaebaja kaaskinnipeetavate seletustest ei ilmne konkreetseid kuupäevi, millal just

kaebajat läbi otsiti. Kaebaja apellatsioonkaebuse väited ei lükka eelmärgitut ümber.

Halduskohus ka sedastas asjakohaselt, et neid tõendeid ei saa pidada kuigivõrd

usaldusväärseks, kuna on koostatud kaebaja palvel kohtuasjas esitamiseks. Seega on sisutu

kaebaja etteheide kaaskinnipeetavate seletuste arvesse võtmata jätmise kohta.

22. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks kaebaja etteheide, et halduskohus ei võtnud arvesse

välja toodud EIK praktikat. Halduskohus on otsuses (p-d 18.5 ja 18.15) viidanud

asjakohastele EIKi lahenditele.

II

23. Tartu Halduskohus ei pidanud kaebaja lahti riietumisega läbiotsimist proportsionaalsuse

põhimõttega kooskõlas olevaks ja õiguspäraseks tegevuse korduvuse ja regulaarsuse tõttu

ilma, et oleks põhjendatud kahtlust kaebaja käitumise suhtes. Halduskohtu hinnangul ei ole

kaebaja väärikust läbiotsimistega alandatud määral, et see vääriks tekitatud kahju hüvitamist

rahas. Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et pelgalt õigusvastasuse tuvastamine ei ole

proportsionaalne hüvitis, vaid vanglalt tuleb välja mõista rahaline hüvitis. Vastustaja leiab

apellatsioonkaebuses, et lahti riietumisega läbiotsimiste puhul on tegemist põhjendatud ja

proportsionaalse meetmega seatud eesmärgi suhtes – avastada keelatud esemeid ja aineid ning

vältida nende eluosakonda sattumist, mistõttu tuleb jätta kaebaja kaebus lahti riietumisega

läbiotsimisega seotud hüvitamisnõudes rahuldamata.

24. Kohtupraktikas on aktsepteeritud lahti riietumisega läbiotsimise lubatavust, kuid on

rõhutatud, et selle abinõu kohaldamine ei tohi olla ülemääraselt koormav, tagada tuleb

privaatsus ning järgida tuleb vastavaid õigusnorme, s.h VangS § 68 lg-s 1 sätestatud nõuet, et

kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud (RKHKo 17.10.2012,

3-3-1-32-12, p-d 11-12; EIKo 31.07.2014, Jaeger vs Eesti, nr 1574/13). Läbiotsimine on

vangla julgeoleku tagamise üks vahendeid (VangS, kommenteeritud väljaanne, L. Madise, P.

Pikamäe, J. Sootak, Juura 2014, lk 166). VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse

kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade

täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Vanglateenistuse ülesandeks on julgeoleku tagamine

vanglas ning sealhulgas ka vanglas viibivate isikute elu ja tervise kaitsmine (RKHKo

11.12.2014, 3-3-1-64-14, p 9). Vanglal on julgeoleku tagamiseks ohtude hindamisel ja

vajalike abinõude üle otsustamisel ulatuslik kaalumisruum (RKKHo 25.10.2012, 3-3-1-28-12,

p 14). EIK ei ole välistanud vajadusel täieliku läbiotsimise teostamist ega pidanud seda

automaatselt kinnipeetava inimväärikust riivavaks ja õigusvastaseks toiminguks. Vastustajal

tuleb tagada vangla turvalisus ning kaitsta vanglas viibivate isikute elu ja tervist.

25. Vastustaja viitas vastuses kaebusele (p 47, I kd, tl 123-127p) asjakohaselt, et Riigi

Kinnisvara AS-s töötades on kinnipeetaval kokkupuuteid erinevate tööriistade, liimide,

kemikaalide, pahtlite, segude, puit- ja metallmaterjalide, tekstiilide jms, mille eluosakonda

sattumist tuleb vanglal vältida. Kaebajal oli lubatud tööülesannete (ehitus- ja remonttööd)

täitmise raames liikuda väljaspool eluosakonda koos töövahenditega ilma saatjata ning

kaebajal oli kokkupuuted erinevate tööriistade ja materjalidega, mis on kinnipeetavatele

eluosakonnas keelatud. Kuna vanglal ei ole võimalik ette näha, millal kinnipeetav kavatseb

keelatud esemeid või aineid eluosakonda toimetada, ei ole võimalik ohtu välistada või tõrjuda

üksnes konkreetse juhtumi põhiselt. Vanglal ei ole võimalik ette näha ka seda, kas või millal

üritab kinnipeetav esmakordselt keelatud esemeid kaasa tuua, kuid julgeoleku tagamiseks

vanglas tuleb välistada ka esmakordsed katsed keelatud esemete eluosakonda toimetamiseks

(TrtRKo 09.05.2019, 3-17-1236, p 11). Eeltoodust lähtudes on sisutu kaebaja väide, et temalt

ei ole leitud ühtegi keelatud eset või ainet. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kaebaja

läbiotsimised toimusid õiguslikul alusel ja legitiimsel eesmärgil, s.o et avastada keelatud

esemeid ja aineid ning vältida nende eluosakonda sattumist. Läbiotsimiste, s.h lahti

riietumisega läbiotsimiste näol on tegemist kõige efektiivsema meetmega keelatud esemete ja

ainete avastamiseks. Vastustaja on ka apellatsioonkaebusele lisatud aktidega eseme

leidmise/äravõtmise kohta näidanud, et kinnipeetavate läbiotsimistele vaatamata jõuavad

keelatud esemed ja ained (nt PVA-liim, vaibanoa terad, tööriistaotsikud, liivapaberid)

eluosakonda.

26. Haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et nii kaebajal kui ka vastustajal puuduvad andmed

läbiotsimiste täpse aja, kordade arvu ja sageduse kohta. Ka ei ole haldusasjas vaidlust selle

üle, et tööle minnes kaebajat läbi ei ole otsitud. Kaebaja ei ole haldus- ega kohtumenetluses

ette heitnud, et rikutud oleks nõuet, et läbiotsimist peavad toimetama samast soost ametnikud.

Seega on sisutu kaebaja apellatsioonkaebuse väide, et halduskohus jättis seisukoha võtmata

VangS § 68 lg-s 1 ettenähtud nõude – kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast

soost isikud – osas. Kaebaja ei ole ka väitnud, et talle ei olnud tagatud privaatsus. Vastustaja

poolt halduskohtule esitatud läbiotsimise korralduse kirjelduse (I kd, tl 186-187) pinnalt on

võimalik järeldada, et kaebaja lahti riietumisega läbiotsimine ei olnud suure tõenäosusega

päris igapäevane. Läbiotsimise korralduse kirjeldusest saab veenduda, mida vangla ka

apellatsioonkaebuses kinnitab, et töölt naasvate kinnipeetavate, s.h kaebaja läbiotsimine

toimub juhuslikkuse põhimõttel ega ole suunatud konkreetse kinnipeetava vastu. Ühtlasi on

võimalik järeldada, et kinnipeetav võib sattuda järjest mitmel korral lahti riietumisega

läbiotsimisele või vastupidiselt hoopiski kompamise teel läbiotsimisele. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole tähtsust, et asjas ei ole täpselt selgunud, milline on lahti riietumisega

läbiotsimiste osakaal võrreldes kompamisega läbiotsimistega, nagu halduskohus märkis, kuna

selle pinnalt ei oleks alust kahelda vastustaja väites, et läbiotsimine toimus juhuslikkuse

põhimõttel ega olnud suunatud konkreetse kinnipeetava vastu. Kaebaja esitatud väited ei anna

alust asuda teistsugusele seisukohale.

27. Kaebaja ei ole esile toonud tema suhtes teostatud lahti riietumisega läbiotsimistega seoses

kohtupraktikas (TrtRKo 16.03.2016, 3-14-53095, p 15; 09.05.2019, 3-17-1236, p 12)

nimetatud asjaolusid, mida EIK on pidanud täieliku läbiotsimisega seonduvalt inimväärikust

alandavaks ning EÕIK art 3 rikkumiseks – näiteks ettekavatsetust, läbiotsimise

põhjendamatult pikka kestust koos kehavigastuste tekitamisega, teadlikku ja tahtlikku

alandamist ning isiku alavääristamist näiteks sellega, et kinnipeetav on kohustatud lahti

riietuma vastassoost vanglaametniku juuresolekul või sellega, et läbiotsitava suguorganeid

katsutakse paljaste kätega, läbiotsimise teostamine mitme valvuri ees, kes isikut sõimavad ja

mõnitavad jne.

28. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui

kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud

viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 4 lg 1 kohaselt võib isik nõuda halduse

jätkuva toiminguga kaasneva õiguste rikkumise lõpetamist, kui see on võimalik ülemääraste

kuludeta. Kaebaja ei ole esitanud Riigi Kinnisvara AS-s töötatud 1 aasta ja 10 kuu jooksul

vastustajale pöördumisi või taotlusi, milles ta oleks palunud keelata või lõpetada toimetatavad

läbiotsimised. Selliste õiguskaitsevahendite kasutamise kohustus on kahju hüvitamise nõude

rahuldamise eelduseks vastavalt RVastS § 7 lg-le 1. Seega olid kaebajal olemas võimalused

enda õiguste kaitseks. 1 aastat ja 10 kuud on ilmselgelt piisavalt pikk aeg, et kaebaja saanuks

enda õiguste olulist riivet tajudes lahti riietumisega läbiotsimiste regulaarsuse korral pöörduda

nende vältimiseks vastustaja poole. Kaebaja ei ole midagi ette võtnud selleks, et endale

mittevaralise kahju tekitamist ära hoida või seda vähendada. Seega kaebaja ei ole seoses

väidetavalt inimväärikust alandavate lahti riietumisega läbiotsimistega kasutanud esmaseid

õiguskaitsevahendeid. Sellises olukorras tuleb isiku kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata.

29. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et halduskohus ei hinnanud kaebuses sisaldunud

taotlust, kas korraga hulga isikute vastu suunatud läbiotsimised on kooskõlas PS §-ga 18.

Kaebaja ei ole vastavasisulist taotlust esitanud kaebuses, vaid kaebaja palus 07.10.2022. a

avalduses (I kd, tl 190-192) halduskohtul hinnata, kas Tartu Vangla direktori käskkirja nr

1-1/27 (s.o kodukorra) p 4.6 on vastavuses PS §-ga 18. Halduskohus selgitas otsuses (p 19), et

kodukorra puhul ei ole tegemist õigustloova aktiga, mille põhiseaduspärasust saaks kohus

kontrollida. Käesolevas haldusasjas ei ole kaebaja kodukorra p 4.6 tühistamisnõuet esitanud,

vaid on esitanud kahju hüvitamise nõude. Ka märgib vastustaja vastuses

apellatsioonkaebusele asjakohaselt, et hüvitamisnõude menetluse raames ei saanud

halduskohus keelata mingeid tegevusi või panna vastustajale kohustusi. Seega on asjakohatu

kaebaja etteheide, et vanglat ei kohustatud inimõiguste rikkumist lõpetama.

30. Kaebaja väide, et seadus ei näe ette kehaõõnsuste läbiotsimist, ei seondu käesoleva

vaidluse esemega, mistõttu ringkonnakohus jätab selle tähelepanuta.

31. Kaebaja väide, viitega ajalehe „Põhjarannik“ 07.09.2023. a artiklile, et Viru Vangla

lõpetas meetme rakendamise, ei ole õige. Viidatud artiklis käsitleti täieliku lahti riietumisega

läbiotsimisi Viru Vangla avavanglas ning märgiti, et vanglasse sisenevate kinnipeetavate lahti

riietumisega läbiotsimised toimuvad edaspidi pisteliselt.

32. Kuna ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja kaebus lahti riietumisega läbiotsimisega

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes tuleb jätta rahuldamata, siis ei pea

ringkonnakohus vajalikuks anda hinnangut kaebaja väitele, et õigusvastasuse tuvastamine ei

ole proportsionaalne hüvitis.

III

33. Nii kaebaja kui vastustaja on esitanud apellatsioonimenetluses ringkonnakohtule uusi

tõendeid. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste

tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas

tähtsust. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse lisana väljavõtte vanglasisesest isikukontost,

mille ringkonnakohus tagastab kaebajale, kuna haldusasja juurde on juba võetud kaebaja

vanglasisese isikukonto väljatrükk (23.11.2022. a määruse resolutsiooni p 1, II kd, tl 11-12p).

Kaebaja esitas 04.12.2022. a vastuse lisadena Tartu Vangla 11.07.2022. vastuse nr 2-3/2082-2

ja 20.07.2022. a vastuse nr 2-3/2206-2, mis on juba haldusasja toimikus olemas (vastavalt I

kd, tl 116 ja 119), mistõttu ringkonnakohus tagastab need kaebajale. Lisaks esitas kaebaja

Tartu Vangla 04.11.2022. a vastuse nr 2-3/3265-2, mille ringkonnakohus tagastab kaebajale,

kuna see ei seondu käesoleva vaidluse esemega. Ühtlasi tagastab ringkonnakohus kaebajale

väljavõtte EIKi otsusest nr 70204/01 ja eelnimetatud otsuse inglise keeles, sest avalikult

kättesaadavate kohtulahendite lisamine toimikusse ei ole vajalik. Kaebaja esitas 14.06.2023. a

taotluse lisadena õiguskantsleri 07.06.2023. a vastuse nr 7-4/230551/2303077, mille

ringkonnakohus tagastab kaebajale, kuna see ei ole seostatav käesoleva vaidlusega. Ka

tagastab ringkonnakohus kaebajale väljavõtte EIKi otsusest nr 11148/18, sest avalikult

kättesaadava kohtulahendi lisamine toimikusse ei ole vajalik. Kaebaja esitas 07.08.2023. a

taotluse lisana Riigikogu vastuskirja nr 2-7/23-121/2, mille ringkonnakohus tagastab

kaebajale, sest eelnimetatu ei seondu käesoleva vaidluse esemega.

34. Vastustaja esitas apellatsioonkaebuse lisadena üheksa akti eseme leidmise/äravõtmise

kohta, tõendamaks enda väidet, et läbiotsimistele vaatamata jõuavad keelatud esemed ja ained

eluosakonda. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja poolt on uute tõendite

esitamisel rikutud HKMS § 198 lg-t 3. HKMS § 198 lg 3 näeb ette, et uue asjaolu ja tõendi

esitamise lubatavust peab menetlusosaline põhistama. Kui põhjendusi ei esitata või kohus ei

pea neid mõjuvaks, jätab kohus asjaolu või tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend

on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks. Menetlusosaline peab tõendama asjaolusid,

millele tuginevad tema väited (HKMS § 59 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul käesoleva

vaidluse eset silmas pidades on vastustaja esitatud tõendid asjakohased ning kaebajal on olnud

võimalus esitada nende suhtes oma seisukoht. Kuna tõendid on asjakohased (HKMS § 62 lg

2), siis tuleb need võtta haldusasja materjalide juurde asja õigemaks lahendamiseks (HKMS §

198 lg 3).

35. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja rahuldab vastustaja apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus tühistab Tartu

Halduskohtu 21.10.2022. a otsuse resolutsiooni p-i 2 osas, millega halduskohus tunnistas

õigusvastaseks vastustaja ametnike tegevuse lahti riietumisega läbiotsimisel ning teeb

tühistatud osas uue otsuse, millega jätab kaebaja kaebuse lahti riietumisega läbiotsimisega

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata ning muus osas jätab

halduskohtu otsuse resolutsiooni p-d 1-3 muutmata.

36. HKMS § 108 lg 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS § 109 lg 4 kohaselt, kui kõrgema astme

kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata,

muudab ta kohtukulude jaotust. HKMS § 118 lg 3 kohaselt kui menetlusabi saaja on

kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab

kohus menetluskulud riigi kanda. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 31,50 eurot (I

kd, tl 98). Halduskohus hindas otsuses, et rahuldas kaebuse ligikaudu pooles ulatuses,

mistõttu mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 15 eurot (resolutsiooni p 4).

Arvestades, et ringkonnakohus tühistab osaliselt halduskohtu otsuse, siis tuleb muuta ka

halduskohtu otsuse resolutsiooni p-i 4. Ringkonnakohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks

välja menetluskulud (riigilõiv) summas 10,80 eurot ning jätab kaebaja poolt esimese astme

kohtus kantud menetluskulud (riigilõiv) summas 20,70 eurot kaebaja enda kanda.

37. Ringkonnakohus rahuldas 23.11.2022. a määrusega (II kd, tl 11-12p) kaebaja menetlusabi

taotluse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 31,50 euro tasumisest vabastamiseks. Kuna

ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebaja

menetluskulud (riigilõiv 31,50 eurot) apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda (HKMS §

118 lg 3).

38. Tartu Vangla oli apellatsiooniastmes riigilõivu tasumisest HKMS § 104 lg 10 alusel

vabastatud. Seega puudub vajadus antud osas menetluskulude jaotamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)