2-22-7297/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 19.10.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-7297

Kohtuasi

X kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 28.04.2022

otsusele täiteasjas nr 022/2021/5577

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.11.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Suido Västra

Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus

(registrikood 12016207)

Puudutatud isik II OÜ AIRES LAENUD (registrikood

10995828), seaduslikud esindaja AN, VV

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 01.11.2022 määrus muutmata.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud X kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-22-7297

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ AIRES LAENUD (sissenõudja, puudutatud isik II) avalduse alusel algatas Tallinna

kohtutäitur Elin Vilippus (puudutatud isik I) 11.08.2021 täiteasjas nr 022/2021/557

täitemenetluse X (võlgnik, avaldaja) suhtes hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks summas

15 000 eurot. Kohtutäitur suurendas sundtäidetavat nõuet 21.09.2021 täitmisteates.

Täitedokumendiks on Tallinna notar Margus Veskimäe 25.02.2015 notariaalne dokument nr

963, mille alusel on võlgnikule kuuluv kinnisasi (asukohaga XXX, Tallinn) koormatud

hüpoteekidega ja selle igakordne omanik on nõustunud kohustusega alluda kohesele

sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Hüpoteekidega on tagatud

sissenõudja nõuded, mis tulenevad sissenõudja ja võlgniku ning tema lahutatud abikaasa vahel

25.02.2015 sõlmitud krediidilepingust nr 1500812 ja selle võimalikest lisadest. Samuti on

täitedokumendiks Tallinna notari Margus Veskimäe 31.08.2021 notariaalne dokument nr 5408,

mille alusel omandas sissenõudja AS-lt TBB pank I järjekoha hüpoteegi summas 60 000 eurot,

mis andis sissenõudjale õiguse nõuda I järjekoha hüpoteegiga tagatud nõude täitmist.

2. Harju Maakohus rahuldas 01.03.2022 määrusega nr 2-21-16608 võlgniku kaebuse, tühistas

kohtutäituri 08.10.2021 otsuse täiteasjas nr 022/2021/5577 ja kohustas kohtutäiturit vaatama

võlgniku 20.09.2021 kaebuse täitemenetluse lõpetamiseks uuesti läbi ning jättis menetluskulud

poolte endi kanda. Maakohus nõustus võlgnikuga, et täitmisavalduses kajastatud sissenõudja

põhi- ja kõrvalnõuete suuruse kujunemine ei ole täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lg 1-41

kohaselt piisavalt selge ja detailne selleks, et algatada selle alusel rahalise nõude sundtäitmine.

3. Juhindudes Harju Maakohtu selgitustest vaatas kohtutäitur võlgniku 20.09.2021 kaebuse

uuesti läbi. Kohtutäitur andis sissenõudjale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks. Sissenõudja

esitas 03.03.2022 täiendatud täitmisavalduse, täies ulatuses krediidilepingu nr 1500812 lisad 1

ja 2 ning nendes kokkulepitud tasumise graafikud, krediidilepingu täitmiseks laekunud maksete

nimekirja ning täpsustatud põhi- ja kõrvalnõuete detailse arvestuse. Kohtutäitur jättis

28.04.2022 otsusega võlgniku kaebuse täitemenetluse lõpetamise nõudes rahuldamata.

Kohtutäitur leidis, et täitemenetluse läbiviimiseks on sissenõudja piisavalt põhistanud

nimetatud summade kujunemist ning nii laenusumma, intressi kui viivise arvestuse summade

kujunemine on pärast puuduste kõrvaldamist ja lisadokumentide esitamist jälgitav.

4. Võlgnik esitas 16.05.2022 Harju Maakohtule avalduse tühistada kohtutäituri 28.04.2022

otsus ja kohustada kohtutäiturit võlgniku 20.09.2021 kaebuse uuesti läbi vaatama.

5. Võlgnik on seisukohal, et sissenõudja ei esitanud põhi- ja kõrvalnõuete detailset arvestust

ning kohtutäitur ei ole sissenõudja arvestust kontrollinud, võlaarvestus ei ole selge. Sissenõudja

väitel on krediidilepingu nr 1500812 alusel perioodil 17.08.2020 kuni 15.06.2021 tasumata

6640,93 eurot. Võlgniku pangakonto väljavõtte järgi on ta tasunud lepingu alusel perioodil

10.09.2020 kuni 09.05.2021 4930,80 eurot. Perioodil 2015-2021 tegi võlgnik makseid kokku

15 503,90 eurot, mitte 15 406,08 eurot nagu väidab kohtutäitur. Sissenõudjal ei ole hüpoteegiga

tagatud nõuet võlgnike vastu 15 000 eurot ületavas summas. Tagatislepingust järeldub, et

hüpoteeki 15 000 eurot ületavas summas krediidilepingu nr 1500812 tagamiseks ei ole võimalik

sissenõudjal omandada mingil teisel viisil, kui ainult pangale loovutatud nõude

tagasiomandamise kaudu, mida ei ole toimunud.

Puudutatud isikute seisukohad

6. Kohtutäitur palub jätta võlgniku kaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda.

2-22-7297

7. Kohtutäitur jääb otsuses toodud seisukohtade juurde. Kohtutäitur on lähtunud sissenõudja

poolt 03.03.2022 esitatud täpsustatud täitmisavaldusest, arvestusest, krediidilepingu lisadest ja

nendes kokkulepitud graafikutest, lepingu täitmiseks laekunud maksete nimekirjast. Kõik

dokumendid on ka võlgnik kätte saanud.

8. Esitatud lepingu, selle lisade ning arvestuse kohaselt on sissenõudja krediidilepingu ja selle

lisade alusel teostanud laenusaajale kolm makset: 25.02.2015 40 000 eurot, 07.07.2017

suurendati laenusummat 10 000 euro võrra ja 19.02.2019 suurendati laenusummat täiendavalt

7750 euro võrra. Väljamaksed kajastusid laenujäägi suurenemises. Kokku väljastas sissenõudja

laenu 57 750 eurot. Sissenõudja arvestuse kohaselt on võlgniku poolt alates krediidilepingu nr

1500812 sõlmimise hetkest kohustuse täitmiseks laekunud kokku 15 406,08 eurot, millest on

vastavalt kokkulepitud maksegraafikutele arvestatud 1162,84 eurot põhiosa ja 14 243,24 eurot

kõrvalnõuete katteks. Sissenõudja kinnitas, et on täitmisvalduse koostamisel arvestanud

võlgniku poolt tasutud makseid vastavalt lepingule, selle lisadele ja kokkulepitud

maksegraafikutele, kuid hilisema laenukohustuse täitmata jätmise tõttu tuli leping üles öelda

ja sissenõudja kinnitab võlgnevuse olemasolu summas 63 729,24 eurot (03.08.2021

täitmisavalduse esitamise kuupäeva seisuga). Kaebusele esitatud lisa kohaselt on vastuses

märgitud sissenõudja nõue 20.01.2022 seisuga, mitte 03.03.2022 seisuga nagu see on esitatud

täitemenetluses, seega võibki lisanduva viivise arvelt nõue olla muutunud.

9. Sissenõudja arvestuse kohaselt oli lepingu ülesütlemise kuupäeva seisuga (28.06.2021)

laenusaajatel tasumata graafikujärgsed põhiosa- ja intressimaksed alates 17.08.2020 summas

6987,86 eurot (335,96 eurot + 6651,90 eurot), millised on märgitud ka arvestuses.

Krediidilepingu ülesütlemist võlgnik vaidlustanud ei ole, nõue on sissenõutavaks muutunud,

seega on täitemenetluses realiseeritavaks muutunud ka kinnisasja koormavad hüpoteegid.

Täitmisavalduse esitamisel moodustas sissenõudja nõue 63 729,24 eurot, millest graafikujärgne

põhiosavõlg on 56 387,16 eurot, intressivõlg 6651,90 eurot (17.08.2020-28.06.2021 tasumata

intressimaksed) ja viivis 690,18 eurot (29.06.2021-03.08.2021, 0,034% päevas sissenõutavaks

muutunud põhiosalt 56 387,16 eurot). Sissenõudja detailsele arvestusele täpseid vorminõudeid

ja tingimusi ei ole kehtestatud.

10. Kohtutäitur on seisukohal, et käesoleval juhul on sissenõudja täitemenetluse alustamiseks

ja läbiviimiseks piisavalt põhistanud täitmisele esitatud summade kujunemist ning nii

laenusumma, intressi kui viivise arvestuse summade kujunemine on pärast puuduste

kõrvaldamist ja lisadokumentide esitamist kohtutäiturile jälgitav. Täitemenetluse lõpetamiseks

puudub seega alus. Nõude täiendava hindamisega ületaks kohtutäitur täitemenetluses kehtivat

formaliseerituse põhimõtet. Võlgniku väitel on ta nõude tasunud, kuid sissenõudja kinnitusel

on see toimunud vaid osaliselt. Võlgnikul on TMS § 221 alusel võimalik esitada sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi.

11. Sissenõudja kohtule seisukohta ei esitanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

12. Harju Maakohus jättis 01.11.2022 määrusega võlgniku kaebuse rahuldamata.

13. Võlgnik tugineb kaebuses asjaolule, et sissenõudja ei ole kohtutäiturile põhi- ja

kõrvalnõuete detailset arvestust esitanud, kohtutäitur ei ole sissenõudja arvestust kontrollinud

ning sissenõudja võlaarvestus ei ole selge. Kohtutäiturile tuleb koos hüpoteegi seadmise

lepinguga esitada tagatiskokkulepe ning põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus (TMS

§ 23 lg 4¹).

14. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on

sissenõudja täitemenetluse läbiviimiseks piisavalt põhistanud täitmisele esitatud summade

2-22-7297

kujunemist. Pärast puuduste kõrvaldamist ja täiendavate tõendite esitamist on nii laenusumma,

intressi kui viivise arvestuse summade kujunemine jälgitav ja detailne. Kohtu hinnangul on

võlaarvestus ka selge. Seega puudub täitemenetluse lõpetamiseks alus. Kohus nõustub

kohtutäituri seisukohaga, et nõude täiendava hindamisega ületaks kohtutäitur täitemenetluses

kehtivat formaliseerituse põhimõtet.

15. Kohtule võlgniku poolt 20.10.2022 esitatud krediidilepingu nr. 1500812 kohaselt on

sissenõudja krediidilepingu alusel teostanud võlgnikule 25.02.2015 laenumakse 40 000 eurot.

Kohtule esitatud laenulepingu lisadest nähtuvalt suurendati 07.07.2017 laenusummat 10 000

euro võrra ja 19.02.20219 suurendati laenusummat täiendavalt 7 750 euro võrra (tl 78-83).

Seega anti võlgnikule laenu kokku summas 57 750 eurot. Sissenõudja esitas 03.03.2022

kohtutäiturile täpsustatud täitmisavalduse (tl 76-77), nõude arvestuse seisuga 03.03.2022 (tl 36-

38) ning krediidilepingu lisad 1 ja 2 (tasumise graafikud) (tl 83). Vastavalt krediidilepingu lisale

2 oli seisuga 17.08.2020 tagastamata laenu põhiosa jääk 56 387,16 eurot ning alates sellest ajast

ei ole makseid toimunud põhiosa ega ka intresside katteks (tl 81 pöördel). Sissenõudja poolt

kohtutäiturile esitatud arvestuse kohaselt on võlgniku poolt alates krediidilepingu nr. 1500812

sõlmimise hetkest kohustuse täitmiseks laekunud kokku 15 406,08 eurot, millest on vastavalt

kokkulepitud krediidilepingu maksegraafikutele arvestanud 1 162,84 eurot põhiosa ja 14

243,24 eurot kõrvalnõuete katteks.

16. Kohtutäitur on oma 28.04.2022 otsuses toonud samuti välja arvestuse, mis vastab

laenugraafikutele ja 03.03.3033 esitatud võlgnevuse arvestusele. Sissenõudja poolt 03.03.2022

esitatud arvestuse kohaselt oli laenulepingu ülesütlemise kuupäeva seisuga (28.06.2021)

laenusaajatel tasumata graafikujärgsed põhiosa- ja intressimaksed alates 17.08.2020, summas

6 987,86 eurot (335,96 eurot + 6 651,90 eurot), millised on märgitud ka arvestuses. Kohtu

hinnangul saab 03.03.2022 esitatud põhi- ja kõrvalnõuete arvestust pidada detailseks (tl 36-38).

Sissenõudja poolt esitatavale detailsele arvestusele täpseid vormilisi nõudeid ja tingimusi

seaduses sätestatud ei ole.

17. Krediidilepingu nr. 1500812 ülesütlemise teatest nähtuvalt ütles sissenõudja laenulepingu

üles 28.06.2021 (tl 84). Seega on nõue muutunud sissenõutavaks ning täitemenetluses

realiseeritavaks

on

muutunud

ka

kinnisasja

koormavad

hüpoteegid.

03.03.2022

täitmisavalduse esitamisel moodustas sissenõudja nõue 63 729,24 eurot, millest graafikujärgne

põhiosavõlg on 56 387,16 eurot, intressivõlg 6 651,90 eurot (17.08.2020- 28.06.2021 tasumata

intressimaksed) ja viivis 690,18 eurot (perioodil 29.06.2021-03.08.2021 viivis 0,034% päevas

sissenõutavaks muutunud põhiosalt 56 387,16 eurot) (tl 76-76 pöördel).

18. Võlgniku väitel on ta esitatud maksekorralduste kohaselt nõude tasunud. Sissenõudja on

selgitanud, et võlgnik on nõude tasunud osaliselt krediidilepingu kehtivuse ajal. Seega on

sissenõudja esitanud kaebaja väitele materiaalõigusliku vastuväite, mida kohtutäitur lahendada

ei saa. Võlgnikul on TMS § 221 alusel võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagi.

19. Eeltoodust tulenevalt on kohtutäituri otsus õiguspärane ja seaduslik ning puudub alus

kohtutäituri 28.04.2022 otsuse tühistamiseks.

20. Maakohus märkis, et arvestades vaidluse asjaolusid ning avalduse rahuldamata jätmist, on

põhjendatud jätta kõik menetluskulud (sh riigilõiv) võlgniku enda kanda. Kohus määrab

kindlaks, et kohtutäituril ja sissenõudjal menetluskulud puuduvad.

2-22-7297

Määruskaebus

21. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus

määrus, millega tühistada kohtutäituri 28.04.2022 otsus ja kohustada kohtutäiturit võlgniku

20.09.2022 kaebus uuesti läbi vaatama.

22. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus TMS § 23 lg 41 valesti kohaldanud ja

rikkunud määruse põhjendamiskohustust.

23. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta nõustub kohtutäituriga, et võlgnikul on tasumata

graafikujärgsed põhiosa ja intressimaksed summas 6 987,86 eurot ning et sissenõudja nõue

täitmisavalduse esitamisel oli 63 729,24 eurot, millest graafikujärgne põhiosavõlg 56 387,16

eurot, intressivõlg 6651,90 eurot ja viivis 690,18 eurot.

24. Võlgniku kaebus tuleks rahuldada ainuüksi seetõttu, et sissenõudja 03.03.2022 arvestuses

tabeli parempoolse tulba „Tasumata“ lahtrites märgitud arvude summa on kokku 6640,93 eurot,

kuid võlgniku vastu selles summas nõuet ei ole sissenõudja esitanud. Sissenõudja ei ole esitanud

ühegi nõude arvutuskäiku, mille õigsust oleks võimalik kontrollida

25. Võlgnik viitab Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2022 määrusele tsiviilasjas nr 2-21-16595.

TMS § 23 lg 41 näeb ette, et koos hüpoteegi seadmise lepinguga tuleb täitemenetluse

alustamiseks kohtutäiturile esitada ka tagatiskokkulepe ning põhi- ja kõrvalnõuete alus ja

detailne arvestus, et vähendada vaidlusi sissenõutava summa suuruse üle ja riski sissenõudja

positsiooni kuritarvitamiseks. Tagatisleping ja tagatavad nõuded tuleb TMS § 23 lg-st

41 tulenevalt hüpoteegipidajal täitemenetluse alustamiseks kohtutäiturile dokumentaalselt

kinnitatuna esitada ja usutavaks teha ning esitada nõudearvestuse detailne kirjeldus, mis

võimaldaks täituril hinnata, kas ja millises ulatuses on tegemist hüpoteegiga tagatud

sissenõutavaks muutunud nõuetega. Hüpoteegiga tagatud nõuete korral on kohtutäituril

kohustus täitemenetluse alustamise eeldusi kindlaks määratud ulatuses kontrollida.

26. Maakohus ei ole määruses põhjendanud, miks ei oma tähtsus võlgniku väide, et sissenõudjal

ei ole hüpoteegiga tagatud nõuet võlgniku vastu 15 000 eurot ületavas summas. Tagatislepingu

punkti 2.3 järgi selleks, et sissenõudjal tekiks hüpoteegiga tagatud nõue võlgniku vastu 15 000

eurot ületavas summas krediidilepingust nr. 1500812 tulenevas nõudes, peab sissenõudja

kõigepealt selle nõude loovutama pangale ja seejärel peab pank selle nõude loovutama

sissenõudjale tagasi. Tagatislepingust järeldub, et hüpoteeki 15 000 eurot ületavas summas

krediidilepingu nr. 1500812 tagamiseks ei ole võimalik sissenõudjal omandada mingil teisel

viisil, kui ainult pangale loovutatud nõude tagasiomandamise kaudu, mida ei ole toimunud.

Menetlusosaliste seisukohad

27. Kohtutäitur leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja õige ning selle tühistamiseks puudub

alus.

28. Võlgniku poolt kohtule esitatud määruskaebus on sisuliselt identne kohtutäiturile ja Harju

Maakohtule esitatud korduvate kaebustega ning kohtutäituril puudub võimalus uusi ja

täiendavaid selgitusi enam anda.

29. Sissenõudja poolt kohtutäiturile esitatud arvestus on kohtutäiturile piisaval määral jälgitav

ning kõikide maksekorralduste nõudmine täitmisavalduse esitamisel ei saa olla kooskõlas

seadusandja tahte ega kohtupraktikaga. Võlgnik viitab esitatud kaebuses küll, et kohtutäituri

väited nõude osas on paljasõnalised ja kohtutäitur on numbrid suvaliselt ritta seadnud, kuid

samas jätab võlgnik endiselt tähelepanuta, et kohtutäitur sissenõudja nõuet ei kujunda,

2-22-7297

laenulepinguid ei allkirjasta, laenulepingute graafikutes kokku ei lepi, vaid kontrollib selle

täidetavuse üldisi asjaolusid.

30. Samas ei vaidlusta võlgnik, et ta ei ole krediidilepingust tulenevat laenukohustust ja

tasumise graafikut täitnud, asjaolu, et laenuleping öeldi üles 28.06.2021. Võlgnik tugineb

kaebustes sisuliselt vaid sellele, et ei ole nõus täitmisavaldusega esitatud arvestusega ja seega

ei ole kohtutäitur tõendamiskoormust kaebaja ees täitnud. Kohtutäitur on korduvalt selgitanud,

et ta ei saa lahendada materiaalõiguslikku vaidlust ning võlgnikul on TMS § 221 alusel võimalik

esitada selles osas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

31. Sissenõudja seisukohta ei esitanud.

Menetluse edasine käik

32. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

33. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu

kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse

tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus

maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi põhjendustega ning sellest tulenevalt

põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

34. Võlgniku väidete kohaselt puuduvad põhi- ja kõrvalnõuete alus ning detailne arvestus.

Ringkonnakohus võlgniku väidetega ei nõustu. Nii nagu võlgnik õigesti esile toob, on

kohtupraktikas TMS 23 lg 4¹ kohaldamisel selgitatud, et tagatisleping ja tagatavad nõuded tuleb

hüpoteegipidajal täitemenetluse alustamiseks kohtutäiturile dokumentaalselt kinnitatuna

esitada ja usutavaks teha ning esitada nõudearvestuse detailne kirjeldus, mis võimaldaks täituril

hinnata, kas ja millises ulatuses on tegemist hüpoteegiga tagatud sissenõutavaks muutunud

nõuetega (RKTKo 29.05.2012, 3-2-1-64-12, p 36). Seda seisukohta on Riigikohus kinnitanud

ka hilisemas kohtupraktikas (RKTKo 14.10.2015, 3-2-1-102-15, p 12), täpsustades, et

kohtutäiturile esitatavaid andmeid peab olema võimalik kontrollida ka kohtumenetluses (vt nt

RKTKo 30.04.2014, 3-2-1-29-14, p 23).

35. Samas ei ole kohtupraktikas ega õigusaktides kindlaks määratud, millise detailitäpsusega ja

millises vormis nõudearvestus kohtutäiturile esitada tuleb. Selge on, et nõude kujunemine peab

olema kohtutäituri jaoks arusaadav ning kohtu poolt kontrollitav. Vastavalt maakohtu poolt

01.03.2022 tsiviilasjas nr 2-21-16608 antud juhistele tuli kohtutäituril võlgniku kaebuse uuel

läbivaatamisel välja selgitada, kuidas on kujunenud sissenõudja täitmisavalduses märgitud

võlgnevus nii põhi- kui kõrvalnõuete osas.

36. Ringkonnakohus märgib, et hüpoteegi alusel saab täitemenetlust alustada üksnes

sissenõutavaks muutunud nõude täitmiseks, s.t võlgnik peab olema nõude rahuldamisega

sattunud viivitusse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus

sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene

teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse

täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel (TlnRnKm 05.09.2013, 2-13-20331, p 31). Kuivõrd

ülesütlemise teatest nähtuvalt ütles sissenõudja krediidilepingu üles 28.06.2021 (tl 84), on nõue

muutunud sissenõutavaks ning täitemenetluses realiseeritavaks on muutunud ka kinnisasja

koormavad hüpoteegid. Võlgnik märgib, et tagatislepingu punktist 2.3 järeldub, et hüpoteeki

2-22-7297

15 000 eurot ületavas summas krediidilepingu nr 1500812 tagamiseks ei ole võimalik

sissenõudjal omandada mingil teisel viisil, kui ainult pangale loovutatud nõude

tagasiomandamise kaudu, mida ei ole toimunud. Ringkonnakohus selgitab, et AS TBB pank ja

sissenõudja on esitanud kinnituse selle kohta, et 08.09.2021 on pooled sõlminud nõudeõiguse

loovutamise lepingu, mh on toiminud pangale loovutatud nõude tagasiloovutus sissenõudjale

(tl 85, 87).

37. Analoogselt maakohtuga on ringkonnakohus seisukohal, et kohtutäitur ei ole kaebuse uuel

läbivaatamisel maakohtu antud juhiseid rikkunud ning on sissenõudja nõuet piisava

põhjalikkusega kontrollinud. Maakohus on oma otsustust piisava põhjalikkusega põhjendanud.

Selles osas järgib ringkonnakohus kõiki maakohtu põhjendusi ja seadusest tulenevalt neid ei

korda. Sissenõudja nõude kujunemine on, arvestades esitatud dokumente ja selgitusi

kontrollitav ja jälgitav. Sissenõudja poolt esitatu põhjal saab asuda seisukohale, et ta on oma

nõuded kohtutäiturile usutavaks teinud, sh on arusaadavad nii tasumata laenu põhiosa kui

intressi summade suurused, tasumisele kuuluvate graafikujärgsete maksete suurused,

viivisemäär, intressimäär, tasumata maksete arvestusperiood, maksete sissenõutavaks

muutmise aeg, võlgniku poolt teostatud maksete aeg ja suurused. Eeltoodust tulenevalt puudus

kohtutäituril õiguslik alus täitemenetluse algatamisest keeldumiseks või alustatud

täitemenetluse lõpetamiseks.

38. Ühtlasi märgib ringkonnakohus, et võlgnik on 20.09.2021 kaebuses taotlenud

täitemenetluse lõpetamist. Riigikohus on leidnud, et täitemenetluse lõpetamiseks peab

täitemenetlus olema TMS § 48 p 4 alusel tunnistatud lubamatuks. Kui võlgnik soovib saavutada

juba käimasoleva sundtäitmise lõpetamist, on see võimalik üksnes TMS § 221 lg-s 1 nimetatud

hagi rahuldamise teel (RKTKm 08.12.2010, 3-2-1-113-10, p 10).

39. Võttes arvesse, et sissenõudja hüpoteegipidajana on kohtutäiturile põhistanud oma nõude

sissenõutavaks muutumise ja võlgnik ei ole määruskaebemenetluses suutnud põhistada

vastupidist, kohtutäiturile ei ole etteheidetav ka maakohtu poolt 01.03.2022 tsiviilasjas nr

2-21-16608 tehtud määruses antud juhiste täitmata jätmine, puudub alus määruskaebuse

rahuldamiseks ning maakohtu määruse tühistamiseks ja võlgniku kaebuse kohtutäiturile uueks

läbi vaatamiseks saatmiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

40. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tekkinud kulud

TsMS § 171 lg 1 järgi võlgniku kanda. Kuivõrd kohtutäitur on määruskaebusele isiklikult

vastanud ning sissenõudja ei ole määruskaebusele vastust esitanud, ei ole neil hüvitatavaid

menetluskulusid tekkinud.

(allkirjastatud digitaalselt)