2-23-9618/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 19.10.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-9618

Kohtuasi

X hagi AB Kreditex AS-i vastu 35 108 euro

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.08.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Erki Casar

Kostja AB Kreditex AS (registrikood 12041659)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 31.08.2023 määrus ja saata tsiviilasi samale

maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada X määruskaebus.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 06.07.2023 (hagi muudetud 30.08.2023) Harju Maakohtule hagi AB

Kreditex AS-i (kostja) vastu 35 108 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Y

ja kostja 21.09.2012 laenulepingu nr 20921-1, mille alusel võttis Y laenusaajana kostjalt laenu

50 000 eurot. Hageja on laenulepingu kohaselt käendajaks. Laenulepingu tagatiseks seati

ühishüpoteegid hageja kinnistutele. Hageja on seisukohal, et kostja on laenusaaja suhtes

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust, mistõttu kohustub kostja

hagejale tagastama õigusvastase tegevusega tekitatud kahju, mille summaks arvestab hageja

35 108 eurot või alternatiivselt osamaksed, mida hageja on laenusaaja asemel teinud.

2-23-9618

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus keeldus 31.08.2023 määrusega hagi menetlusse võtmisest, jättis

menetluskulud hageja kanda ning määras, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui

isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse

või huvi kaitseks. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse

võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või

eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 205 lg 2 esimese lause järgi on hageja isik, kes on

esitanud hagi, st hageja isik määratakse formaalselt – hageja on isik, kes esitas kohtule enda

nimel hagiavalduse. Kui hagi on esitanud vale isik, tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda

või jätta see läbi vaatamata.

4. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele saab tugineda ja sellel alusel nõudeid

esitada üksnes laenuvõtja. Kuna hagiavalduses esitatud asjaoludel ei olnud hageja laenuvõtjaks,

ei saa ta tugineda vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele ega selle alusel kostja

vastu nõudeid esitada. Kohtu hinnangul on hageja nõue seega õiguslikult perspektiivitu ning

selle menetlemisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda. Selle peamiseks eesmärgiks on

vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub

perspektiiv.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub määruskaebuse rahuldada ja maakohtu määruse

tühistada.

6. Hageja leiab, et maakohtu seisukoht ei ole põhjendatud. Tegemist on seadusest tuleneva

kohustuse rikkumisega, millega antud juhul on tekitatud kahju hagejale, kes tasus laenumaksed

laenusaaja eest.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata

tsiviilasi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

9. Käesoleval juhul on maakohus keeldunud hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2

alusel, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud

hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kolleegium

leiab, et maakohus on sellise otsustuse teinud ennatlikult.

10. Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud

põhjendamis- ja kaalumiskohustus (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 10).

11. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja, et kohus tuvastaks Y suhtes vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise. Hageja on seisukohal, et kuna kostja rikkus Y suhtes

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust, on hagejale sellega kahju tekitatud.

2-23-9618

12. Ringkonnakohus leiab, et õige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt saab vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumisele tugineda ja sellel alusel kahjunõudeid esitada üksnes

laenuvõtja, kes peaks jooksvalt tagatud kohtust täitma, mitte aga käendaja. Vastutustundliku

laenamise põhimõte puudutab krediiditaotlejat (põhivõlgnikku) ning tema suhtes on kohustus

krediidiandjal läbi viia n.ö krediidivõimekuse analüüs. Siiski võib võlaõigusseaduse

(VÕS) § 14 lg-st 2 tuleneva võlausaldaja teavitamiskohustuse rikkumise tõttu käenduslepingu

sõlmimisel käendajal olla ka omaenese kahju hüvitamise nõue võlausaldaja vastu, mis seisneb

käenduslepingust tulenevate negatiivsete varaliste tagajärgede (kahju) kõrvaldamises, mis

nõude saab ta võlausaldaja nõudega tasaarvestada. Sarnane tagajärg on VÕS § 146 lg-s 3 ette

nähtud mh siis, kui võlausaldaja ei teavita käendajat tema nõudel põhivõlgniku poolsest

kohustuse täitmisest ja selle ulatusest, st juba tekkinud või võimalikust võlast. Käendajal võib

olla ka võimalik käendusleping eksimuse või pettuse tõttu tühistada, kui krediidiandja jättis teda

põhivõlgniku majandusliku seisundiga seotud olulistest asjaoludest teavitamata (RKTKo

27.11.2012, 3-2-1-136-12, p 26).

13. Ringkonnakohus selgitab, et kuigi praegu esitatud hagi on perspektiivitu osas, milles hageja

tugineb oma nõudes asjaolule, et krediidiandja eksis laenusaaja suhtes vastutustundliku

laenamise põhimõtete vastu, võib Riigikohtu viidatud lahendi kohaselt käendajal olla omaenese

kahju hüvitamise nõue võlausaldaja vastu. Kuna praegusest hagiavaldusest ei selgu sellise

nõude olemasolu, oli ennatlik keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2

p 2 alusel. Kolleegium leiab, et hagejale tuleks anda võimalus oma hagiavalduses esitatud nõuet

täpsustada, tuues esile need asjaolud, mis oleksid käendaja omaenese kahju hüvitamise nõude

aluseks. Samuti peaks hageja konkretiseerima väidetavat kahju suurust ning põhjuslikku seost

tekkinud kahju ja krediidiasutuse väidetava rikkumise vahel.

14. Tuginedes eeltoodule tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule tagasi

menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

15. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus.

16. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, mistõttu ei saa määrust vaidlustada.

(allkirjastatud digitaalselt)