3-22-118/16 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-22-118

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

19.10.2023, Tartu

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Vitali Tarasovski kaebus Viru Vangla 05.10.2021. a

käskkirja nr 6-3/824-1 ja 16.12.2021. a vaideotsuse nr 6-

12/468-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Vitali Tarasovski

Vastustaja – Viru Vangla

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Vitali Tarasovski kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse

avalikult

teatavakstegemisest

arvates,

s.o

hiljemalt

20.11.2023

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 182 lg 1 p 9).

3-22-118

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla tunnistas 05.10.2021. a käskkirjaga nr 6-3/824-1 Vitali Tarasovski (edaspidi

ka kaebaja) süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra p 1.12.19

rikkumises ning karistas teda kummagi rikkumise eest neljaks ööpäevaks kartserisse

paigutamisega (digitaalse kohtutoimiku lehed (dtl) 11–14). Käskkirja põhjendused on

kokkuvõtlikult järgmised.

1.1. Valvur Aleks Kooli (Kool) 05.09.2021 koostatud ettekande kohaselt ei allunud kaebaja

05.09.2021 kella 16.13 ajal V7 eluosakonnas valvuri korraldusele jääda seisma ning võttis

kambri nr V701 ukse vahelt paberi. Ka 01.10.2021 koostatud video vaatlusprotokollist nähtub,

et kaebaja võtab kambri nr V701 ukse vahelt välja antava paberilehe enda kätte, varjab seda

selja taga ja siseneb enda kambrisse. Videolt on näha ka seda, et kaebaja ei jää seisma, kui on

paberilehe võtnud, vaid liigub peatumatult edasi enda kambrisse. Arvestades videosalvestise

vaatlust, ei ole kahtlust, et kaebaja omandas kambrist nr V701 teise kinnipeetava poolt välja

antud A4 suuruses paberilehe, varjates seda enda selja taga ning toimetades selle talle määratud

kambrisse. Samuti on videosalvestiselt näha, et kaebaja, saanud kätte paberilehe, liigub ilma

peatumata temale määratud kambrisse – seega, ta ei allunud valvuri antud korraldusele jääda

seisma. Kuna kaebaja ei allunud korraldusele, jäi paberileht tema kätte. Kaebaja rikkus

eelnimetatud tegevustega vangla sisekorda – omandas teiselt kinnipeetavalt eseme ning ei

allunud vanglateenistuse ametniku korraldusele.

1.2. Vanglateenistuse ametniku korraldusele allumata jätmine on raske rikkumine. Korraldusele

allumatusega satub ohtu vangla julgeolek ning selle eest on põhjendatud karistada

kartserikaristusega. Ka esemete üleandmine kinnipeetavate vahel võib raskendada distsipliini

tagamist. Sellisel juhul puudub vanglal kontroll selle üle, milliseid esemeid kinnipeetavad

omavahel vahetavad. Kuigi tegemist oli paberilehega, näitab kaebaja käitumine lugupidamatut

suhtumist vanglas kehtivasse korda ning soovimatust alluda vangistuse reeglitele. Kaebajal on

8 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest 1 on määratud allumatuse ja 1 eseme üleandmise eest.

Viimati karistati kaebajat korraldusele allumatuse eest noomitusega ning esemete üleandmise

eest kartserisse paigutamisega 4 ööpäevaks. Arvestades, et kaebaja on jätkanud samalaadsete

rikkumiste toimepanemist, siis ei oleks proportsionaalne ja eesmärgipärane määrata karistuseks

noomitust, elektriseadme, lühi- ega pikaajalise kokkusaamise keelamist või töölt eemaldamist.

Karistusmäära valikul osutub oluliseks asjaolu, et kaebaja ei allunud vanglateenistuse ametniku

korraldusele, liikudes edasi temale määratud kambrisse – ta isegi ei peatunud korraks ega

mõelnud sellele, kas alluda või mitte. Eseme üleandmist puudutava rikkumise puhul ei ole

vajalik määrata eelmise sarnase rikkumise eest määratud karistusest rangemat karistust.

Eelneval korral oli tegemist esemete vahendamisega ning esemeteks templijäljendid, mille

kasutamisel oli vangla petmise eesmärk, kuid antud juhul oli tegemist A4 suuruses

paberilehega, mille sisu ei ole teada ning mille tõttu ei ole võimalik väita, nagu oleks tegemist

otseselt vangla julgeolekut ohustada võiva kirjutisega/sõnumiga vms.

2. Kaebaja esitas Viru Vanglale 02.11.2021 vaide käskkirja nr 6-3/824-1 kehtetuks

tunnistamiseks. Kaebaja leidis, et talle määratud karistused ei ole proportsionaalsed ning vangla

ei ole arvestanud seda, et kinnipeetavat, kes paberilehe üle andis, ei ole selle eest

distsiplinaarkorras karistatud.

3. Viru Vangla jättis 16.12.2021. a vaideotsusega nr 6-12/468-2 kaebaja vaide rahuldamata

(dtl 23–24).

3.1. Vangla asus vaideotsuses seisukohale, et menetleja on karistuste määramisel arvesse

võtnud kohaseid asjaolusid ning määratud karistused korduvate samalaadsete rikkumiste eest

ei olnud ebaproportsionaalselt ranged. Kaebaja oli varem mõlemad samalaadsed rikkumised

3-22-118

juba toime pannud ning nende eest distsiplinaarkorras karistada saanud. Vaideotsuses ei saa

käsitada kolmandate isikute suhtes tegemata jäetud otsuseid, mistõttu on väide ebavõrdse

kohtlemise kohta asjakohatu. Viru Vangla kodukorra p-s 1.12.19 sätestatud keeldu on vaja

selleks, et takistada omavahelise info vahetamist näiteks keelatud esemete üleandmiseks.

Oluline ei ole, mis ese üle anti, vaid fakt, et eseme üleandmine toimus.

4. V. Tarasovski esitas 12.01.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 05.10.2021. a

käskkirja nr 6-3/824-1 ja 16.12.2021. a vaideotsuse nr 6-12/468-2 tühistamiseks.

5. Viru Vangla esitas kaebusele 30.03.2022 kirjaliku vastuse, paludes jätta kaebus rahuldamata.

6. Tartu Halduskohus otsustas 21.09.2023. a määrusega vaadata kaebuse läbi kirjalikus

menetluses. Sama määrusega andis kohus pooltele tähtajad täiendavate seisukohtade, taotluste

ja tõendite esitamiseks.

7. Vastustaja esitas 29.09.2023 kohtule kohtu palutud täiendavad tõendid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja leiab, et vaidlustatud käskkiri ja vaideotsus on õigusvastased, ning põhjendab oma

seisukohta kokkuvõtlikult järgmiselt.

8.1. Vaidlustatud käskkiri ja vaideotsus on nii formaalselt kui ka sisuliselt õigusvastased,

kuivõrd menetleja Tiia Tiivas oli erapoolik, rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet, käskkiri

on oluliste kaalutlusvigadega, piisavalt põhjendamata ning määratud karistus on ilmselgelt

ebaproportsionaalne. Kaebaja võttis lukustatud kambri ukse vahelt paberilehe ja viis selle

rahumeelselt enda kambrisse, kuigi valvur kaugelt hüüdis kaebajat, et paberileht ära võtta.

Seejuures ei alustatud kaebajale paberilehe andnud kinnipeetava suhtes distsiplinaarmenetlust

ja teda ei karistatud. Seega oli ilmselgelt tegemist tühise rikkumisega ning kaebajat on teise

kinnipeetavaga võrreldes ebavõrdselt koheldud. Seda, et vangla ei pidanud vajalikuks

paberilehe andnud kinnipeetava suhtes isegi distsiplinaarmenetluse alustamist, oleks tulnud

kaebajale karistuse määramisel arvestada. Arvestades, et teine kinnipeetav jäeti karistamata,

kuid kaebajale määrati kõige rangem karistuse liik, on erineva kohtlemise vahe äärmiselt suur

ja ilmselgelt on võrdse kohtlemise põhimõtet rikutud. Seetõttu on käskkiri ka kaalutlusvigane.

8.2. Kontaktisik T. Tiivas on kaebaja suhtes ilmselgelt vaenulikult meelestatud. Ametniku

vaenulik ja erapoolik käitumine väljendub selles, et ta on niivõrd tühise rikkumise osas

alustanud distsiplinaarmenetluse ja seda ainult kaebaja suhtes, kuigi rikkumises osales kaks

kinnipeetavat. Samuti on käskkirjas kasutatud kaebaja kohta äärmuslikke ja ülepaisutatud

väljendeid („äärmine lugupidamatus“, „nahaalne käitumine“ ja „täielik allumatus“). Ametnik

on käskkirjas viidanud ka kaebaja mõtetele, mis tõendab seda, et ametnik ei suutnud asja

objektiivselt menetleda. Sama ametnik on rikkunud vanglas korduvalt kinnipeetavate

inimõigusi.

8.3. Kaebajale määratud 8 ööpäevaks kartserisse paigutamine ei ole vastavuses süüteo raskuse

ja toimepanemise asjaoludega. Kartserisse paigutamist tuleb karistusena kohaldada üksnes

erandlikel juhtudel. Praegusel juhul oli tegemist kerge, väheohtliku ja rahumeelse rikkumisega.

Vangla on sihilikult eiranud Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikat, mis keelab

kartserikaristuse kohaldamise tühise või kerge rikkumise eest ja vanglaametniku korraldusele

rahumeelselt mitteallumise korral (nt EIK otsus asjas nr 11082/06 ja 13772/05, Khodorkovskiy

ja Lebedev vs Venemaa, p 470).

8.4. Kaebaja ei ole rikkunud Viru Vangla kodukorra p-i 1.12.19, kuna üks A4 suuruses

paberileht ei ole kindlasti selline ese, mille üle vanglal peaks olema korrektne ülevaade ja mille

asukoht peaks vanglale teada olema või mille sisse saaks peita keelatud esemeid.

3-22-118

9. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu, palub vastavalt HKMS § 165 lg-le 2 kohtul

järgida kohtueelses menetluses väljendatud seisukohti ning märgib täiendavalt järgmist.

9.1. Kaebaja viide teise kinnipeetava suhtes distsiplinaarvastutuse kohaldamata jätmisele ei

oma tähtsust ega muuda kaebaja rikkumist lubatavaks. VangS § 67 p 1 kohustab kinnipeetavat

alluma vanglaametniku korraldusele ja Viru Vangla kodukorra p 1.12.19 kohaselt on

kinnipeetaval keelatud omandada ja võõrandada esemeid ning aineid teistelt kinnipeetavailt,

samuti esemeid ja aineid teistele kinnipeetavatele edasi anda ning vahendada. Viru Vangla

kodukorra p-st 1.12.19 tulenevat keeldu on vaja selleks, et takistada omavahelise info

vahetamist näiteks keelatud esemete üleandmiseks. Kaebaja eelnimetatud sätete rikkumine

leidis menetluses kinnitust. Kuigi kaebaja soovib oma rikkumist pisendada, on vanglas

kinnipeetava poolt korralduse täitmine väga oluline julgeoleku ja korra tagamise viis.

9.2. Kaebaja karistamisel on järgitud VangS § 64 lg-test 1, 2, 3, 4 tulenevaid nõudeid. Menetluse

käik on protokollitud justiitsministri määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 97 lg-s 2

kehtestatud nõuete kohaselt, kaebajat on teavitatud selle algatamisest, talle on võimaldatud end

seletuste andmise ja vastuväidete esitamise läbi kaitsta ning karistused on määratud seaduses

ette nähtud tähtaja ja VSkE §-s 17 sätestatud pädevuse piirides.

KOHTU SEISUKOHT

10. Kaebajat karistati Viru Vangla käskkirjaga nr 6-3/824-1 Viru Vangla kodukorra p 1.12.19

ja VangS § 67 p 1 rikkumise eest kokku 8 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Kaebajale on

ette heidetud seda, et kaebaja võttis teise kinnipeetava kambri ukse vahelt vastu paberilehe ning

ei allunud valvuri korraldusele jääda pärast paberilehe võtmist seisma. Vangla nõustus

16.12.2021. a vaideotsuses nr 6-12/468-2 käskkirja põhjendustega ning leidis, et see on

õiguspärane.

11. VangS § 63 lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude

õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi:

noomitus; isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamine kuni

45 päevaks; ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; töölt eemaldamine kuni üheks

kuuks; kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Viru Vangla kodukorra p-st 1.12.19 tuleneb,

et kinnipeetaval on keelatud omandada ja võõrandada esemeid ning aineid teistelt

kinnipeetavailt, samuti esemeid ja aineid teistele kinnipeetavatele edasi anda ning vahendada.

VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma

vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

12. Kaebajale on ette heidetud Viru Vangla kodukorra p 1.12.19 ja VangS § 67 p 1 rikkumist

05.09.2021, mil ta väidetavalt võttis enda kätte teise kinnipeetava kambri ukse vahelt kambrist

välja antud paberilehe ning seejärel ei allunud paberilehe võtmist pealt näinud valvuri

korraldusele jääda seisma, liikudes peatumata talle määratud kambrisse.

13. 05.09.2021 aset leidnud sündmuse kohta on koostanud valvur ettekande nr 3-21-6734

(dtl 42) ning sündmuse käiku on kirjeldatud 01.10.2021 koostatud 05.09.2021. a

videosalvestise vaatlusprotokollis (dtl 44). Ettekande kohaselt avastas valvur A. Kool

05.09.2021 kella 16.13 paiku V7 osakonna järelevalve teostamise ajal, et kaebaja, kes paiknes

V703 kambris, võttis kambri V701 ukse vahelt paberi ja liikus kiire sammuga koheselt enda

kambrisse. Veel nähtub ettekandest, et valvur andis kinnipeetavale korralduse seisma jääda,

kuid kinnipeetav ei allunud korraldusele, ning kui valvur oli jõudnud V703 kambri juurde, ei

olnud tal võimalik tuvastada, kuhu oli kaebaja paberi peitnud. Video vaatlusprotokolli järgi

nähtus videosalvestiselt järgnev: „Kell 16:14:21 V7 eluosakonna idapoolsed kambrid on

avatud, kuid kambri nr V701 uks on suletud. Päevaruumis viibivad kinnipeetavad Vitali

3-22-118

Tarasovski, Aleksandr Ušakov, Gennadi Starodubtsev. Teise üksuse valvur Aleks Kool on

V7 eluosakonna koridori lõpus, viimaste kambrite juures. Kell 16:14:27 A. Ušakov läheb

kambri nr V701 juurde ja teeb oma vasaku käega koputuse toiduluugile, misjärel liigub kohe

edasi. Kell 16:14:31 V. Tarasovski läheb kambri nr V701 juurde, on näha, et ta räägib midagi

ja võtab siis A4 suuruses paberilehe, mis libistatakse ukse vahelt välja. V. Tarasovski paneb

paberi enda selja taha, hoiab kätega seda kinni ja liigub enda kambrisse sisse, samal ajal kui

V7 eluosakonna koridori lõpust liigub talle vastu valvur Aleks Kool.“ Kaebaja on ka ise enda

distsiplinaarmenetluses antud selgitustes ja kaebuses selgelt väitnud, et ta võttis lukustatud

kambri ukse vahelt paberilehe ja viis selle rahumeelselt enda kambrisse, kuigi valvur kaugelt

hüüdis teda, et paberileht ära võtta.

14. Eeltooduga on kohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja võttis 05.09.2021 teiselt

kinnipeetavalt vastu paberilehe ega allunud valvuri korraldusele jääda seisma. Vastavalt „Eesti

keele seletavas sõnaraamatus“ (2009)1 toodule on „ese“ igasugune konkreetne materiaalne asi.

Materiaalne asi ehk ese Viru Vangla kodukorra p 1.12.19 tähenduses on seetõttu ka paberileht.

Samuti on kohtupraktikas kinnistunud seisukoht, et kinnipeetava poolt vanglaametniku

korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab tühise

haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (Riigikohtu halduskolleegiumi

10.10.2017. a otsus asjas 3-15-3133, p 13 ja selles viidatud praktika). Üksnes kinnipeetava

teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse

seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest ning vastupidine

seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas (Riigikohtu halduskolleegiumi

29.09.2015. a otsus asjas nr 3-3-2-1-15, p 17 ja selles viidatud praktika). Seega tuli kaebajal

valvuri korraldusele alluda. Kohtule ei nähtu asja materjalidest ühtegi asjaolu, mis välistaks

kaebaja süü Viru Vangla kodukorra p 1.12.19 ja VangS § 67 p 1 rikkumisel, mistõttu on kaebaja

vaidlusalused tegevused kohtu hinnangul õiguspäraselt kvalifitseeritud distsiplinaar-

rikkumistena.

15. Asja materjalidest ei nähtu, et vaidlustatud käskkirja puhul esineks muid menetluslikke või

vormilisi puudusi, mis annaks alust pidada käskkirja õigusvastaseks. Kaebajat on teavitatud

distsiplinaarmenetluse alustamisest 06.09.2021. a teatega (dtl 43) ning talle on selgitatud

asjaolusid, millega seoses tema suhtes menetlust läbi viiakse, ja tema õigusi selles menetluses.

Samuti on kaebajal olnud võimalus esitada oma vastuväited vangla väidetele (haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 40). Distsiplinaarmenetlus on kaebaja suhtes läbi viidud vastavalt VangS § 64

nõuetele ning distsiplinaarkaristus on määratud VangS § 64 lg-s 41 ettenähtud ühekuulise

tähtaja jooksul (vt ka VangS § 11 lg 1 ja HMS § 33 lg 3).

16. Kohus leiab, et kaebajale rikkumiste eest määratud karistused vastavad rikkumiste

raskusele ning on ka kaebaja varasemat karistatust arvestades proportsionaalsed. Seejuures on

vastustaja asjakohaselt võtnud karistuse määramisel arvesse kaebaja varasemat karistatust Viru

Vangla kodukorra p 1.12.19 rikkumise eest (Viru Vangla 24.05.2021. a käskkirjaga nr 6-3/392-

1 kaebajale määratud 4-ööpäevane kartserikaristus, dtl 62–65) ning VangS § 67 p 1 rikkumise

eest (noomitus). Tegemist ei ole selliste rahumeelsete rikkumistega, mida on silmas peetud

EIK praktikas ja mille eest ei oleks põhjendatud määrata kinnipeetavale kartserikaristust.

Mõlemad määratud kartserikaristused on lähedal miinimummäärale ning nagu vangla on

asjakohaselt viidanud, teenivad eesmärki suunata kaebajat õiguskuulekale käitumisele.

17. Kohtul puudub kaebaja väidete pinnalt põhjus kahelda menetlust läbi viinud ametniku

erapoolikuses. Kaebaja viited ametnike varasemale tegevusele kinnipeetavate ebainimlikul

kohtlemisel ei ole mingil viisil seotud praeguses asjas vaidluse all oleva juhtumiga. Samuti ei

1 https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=ese&F=M

3-22-118

ole kaebaja viidanud ühelegi sellisele asjaolule, millest saaks järeldada, et menetleja võis olla

mingil viisil kallutatud tegema kaebajale kahjulikku otsust.

18. Kuna kohtu hinnangul on kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise kohta tehtud käskkiri

õiguspärane, puudub alus ka vangla vaideotsuse tühistamiseks.

19. Eeltoodust tulenevalt on Viru Vangla 05.10.2021. a käskkiri nr 6-3/824-1 ja 16.12.2021. a

vaideotsus nr 6-12/468-2 õiguspärased ning kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Need menetluskulud jäävad seega

HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude

nimekirja ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud

HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)