3-23-1995/7 · Riigikohtu erikogu

R I I G I K O H U S

ERIKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-23-1995 Määruse kuupäev

19. oktoober 2023 Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Hannes Kiris, Julia Laffranque, Heiki Loot ja Paavo Randma Kohtuasi Pädeva kohtu määramine Andrus Liivandi riigi õigusabi taotluse lahendamiseks Menetluse alus Riigikohtus Tartu Halduskohtu 18. septembri 2023. a määrus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 22. augusti 2023. a määrus asjas nr 2-23-10959.

2. Saata Andrus Liivandi riigi õigusabi taotlus lahendamiseks Tartu Maakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Andrus Liivandi esitas Tartu Maakohtule riigi õigusabi taotluse, milles märkis ristiga, et soovib riigi õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses, õigusdokumendi koostamiseks ja muuks õigusnõustamiseks või esindamiseks. Ta kirjutas taotluse probleemi kirjeldamiseks mõeldud lahtrisse, et soovib koostada ja esitada hagi või taotleda varalise kahju hüvitamist süüteomenetluses. Ühtlasi selgitas ta, et prokuratuur lõpetas 24. märtsil 2023 tema suhtes menetluse karistusseadustiku (KarS) § 215 lg 2 p 1 järgi Nissan Qashqai kasutamist puudutavas episoodis, kuid 1. juuni 2022. a kohtuotsusega mõisteti temalt selle eest ebaseaduslikult välja 2377 eurot.

2. Tartu Maakohus registreeris taotluse tsiviilasjana nr 2-23-10959 ja jättis selle 22. augusti 2023. a määrusega menetlusse võtmata ning edastas selle lahendamiseks Tartu Halduskohtule. Maakohus märkis, et kuna taotlusest nähtuvalt ei ole A. Liivandi rahul prokuratuuri tegevusega, tuleb kahju hüvitamise nõue esitada riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 1 järgi taotlusega kahju tekitanud haldusorganile või kaebusega halduskohtule. Seega on taotluse lahendamine riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg-te 2 ja 31 järgi halduskohtu pädevuses.

3. Tartu Halduskohus keeldus 18. septembri 2023. a määrusega taotluse menetlusse võtmisest ja edastas asja Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks. Halduskohus selgitas, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt karistas Harju Maakohus 1. juuni 2022. a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-2871 A. Liivandit kokkuleppemenetluses mitme kuriteo eest ja rahuldas kannatanute tsiviilhagid. A. Liivandi üritas otsust vaidlustada, kuid tulutult. Prokuratuur lõpetas

24. märtsi 2023. a määrusega kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 1 p 5 alusel A. Liivandi suhtes kriminaalmenetluse KarS § 215 lg 2 p 1 järgi esitatud kahtlustuses, mis puudutas mootorsõiduki Nissan Qashqai ajutist kasutamist. Prokuratuur selgitas, et konkreetne süüdistuse osa oli kohtuasjast inimliku eksimuse tõttu välja jäänud ning kuna kohtuotsus on jõustunud, ei saa topeltmenetlemise ja -karistamise keelu

3-23-1995

2(2) põhimõtte kohaselt täiendavat kriminaalmenetlust korraldada. A. Liivandi riigi õigusabi taotlusest võib aru saada, et prokuratuuri määrusega muutus maakohtu otsus tsiviilhagi osas õigusvastaseks ja ta soovib maakohtu otsusega tekitatud kahju hüvitamist. Tegemist on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõudega, mille lahendamise menetluskord on ette nähtud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS). SKHS §-de 14 ja 21 kohaselt tuleb kahjunõue esitada prokuratuurile. RÕS § 10 lg 3 järgi on riigi õigusabi taotluse lahendamiseks pädev kohus Tartu Maakohus, sest taotleja viibib Tartu Vanglas.

ERIKOGU SEISUKOHT

4. Riigi õigusabi taotlusest tuleneb piisava selgusega, et A. Liivandi hinnangul on temalt kriminaalasjas õigusvastaselt raha välja mõistetud ning ta soovib selle hüvitamist. Et raha on välja mõistetud jõustunud kohtuotsusega, on tegemist kohtu tekitatud kahju hüvitamise nõudega. SKHS § 7 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Sama paragrahvi lg-s 3 on täpsustatud, et kui lg-s 1 nimetatud kahju tekitab kohus, vastutab riik RVastS kohaselt. Erikogu on leidnud, et SKHS § 7 lg-s 3 sisalduv viide RVastS-le hõlmab materiaalõiguslikku erinormi, kuid see ei tähenda, et SKHS-s sätestatud menetluskord ei kohalduks (määrus nr 3-18-1652/15, p 9).

5. A. Liivandi vaidlustas osaliselt maakohtu otsuse, kuid seda mitte tema riigi õigusabi taotluses toodud tsiviilhagi osas. Samuti ei esitanud ta ringkonnakohtule SKHS § 21 lg-tes 1 ja 3 sätestatud korras taotlust hüvitada tekitatud kahju. A. Liivandi pöördus jaanuaris 2023 kõnealuses küsimuses teistmisavaldusega Riigikohtu poole, kuid see jäeti 31. jaanuari 2023. a määrusega läbi vaatamata põhjusel, et seda ei esitatud advokaadi vahendusel.

6. SKHS § 21 lg-s 4 on sätestatud, et kui isik jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata, võib taotluse esitada prokuratuurile. Niisiis on praegusel juhul pädev A. Liivandi kahju hüvitamise taotlust lahendama prokuratuur. Tulenevalt SKHS § 21 lg‑st 4 peab taotleja sellisel juhul põhjendama, miks ta ei esitanud taotlust ringkonnakohtule, ning arvestades SKHS § 21 lg 4 teises lauses sätestatud tähtaega, esitama tähtaja ennistamise taotluse SKHS § 13 lg 2 järgi.

7. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitamine prokuratuurile on käsitatav muu õigusalase nõustamise või esindamisena RÕS § 10 lg 3 tähenduses. Seega on riigi õigusabi taotlust pädev lahendama maakohus.

8. Halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 3 kohaselt määrab Riigikohus vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §‑s 711 sätestatud korras. TsMS § 711 lg 3 näeb ette, et pädeva kohtu määramisel tühistab Riigikohtu erikogu kohtu määruse, milles pädevaks tunnistatud kohus leidis, et asi ei kuulu tema pädevusse, ja saadab asja lahendamiseks tühistatud määruse teinud kohtule. Erikogu tühistab Tartu Maakohtu 22. augusti 2023. a määruse asjas nr 2-23-10959 ning saadab riigi õigusabi taotluse lahendamiseks Tartu Maakohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)