2-23-127922/9 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. oktoober 2023, Viljandi

Tsiviilasja number

2-23-127922

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi T.T. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

1241,81 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja Revensen OÜ (registrikood 16625699, aadress Tartu mnt

13, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10145, Harju maakond; e-post

info@revensen.ee)

Hageja lepinguline esindaja Aivira Kollamaa (AGVision OÜ;

e-post aivira.kollamaa@revensen.ee)

Kostja

T.T.

(isikukood xxxxxxxxxxxx;

aadress

xxxxxxxxxxxxx/x xxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx, xxxxx

xxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt T.T.ilt (T.) hageja Revensen OÜ kasuks põhivõlgnevus summas

446,16 eurot.

3. Jätta resolutsiooni punktis 2 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu

rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 42% ulatuses kostja T.T.i ja

58% ulatuses Revensen OÜ kanda.

5. Rahuldada Revensen OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.

6. Välja mõista kostjalt T.T.ilt hageja Revensen OÜ kasuks menetluskuludena 138,60 eurot.

7. Välja mõista kostjalt T.T.ilt hageja Revensen OÜ kasuks viivis menetluskuludelt

(138,60 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

8. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

9. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Hageja esitas 11.09.2023 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks 18.01.2022

laenulepingust nr Y220118088 tulenev põhivõlgnevus 372,46 eurot, intressid 33,30 eurot,

hooldustasu 24,39 eurot, sissenõudmiskulud summas 10 eurot ja seisuga 11.09.2023 lepingujärgne

viivis 24,21 eurot ning edaspidi nõuda T.T.ilt viiviseid alates 12.09.2023.a põhinõudelt 372,46

eurolt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 21,00% aastas. 09.02.2022 laenulepingu

nr Y220209142 tulenev põhivõlgnevus 446,63 eurot, intressid 43,50 eurot, hooldustasu 25,69 eurot,

sissenõudmiskulud summas 45 eurot ja seisuga 11.09.2023 lepingujärgne viivis 31,22 eurot ning

edaspidi nõuda T.T.ilt viiviseid alates 12.09.2023. a põhinõudelt 446,63 eurolt kuni selle kohase

tasumiseni lepingujärgses määras 24,00% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et

nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise

määrus kätte toimetatud isiklikult Valga Vallavalitsuse töötaja vahendusel 29.09.2023. Kostja ei ole

kohtule esitanud vastust hagiavaldusele ega ka tõendeid asjaolu kohta, et hageja nõue oleks alusetu

ning kuuluks rahuldamata jätmisele.

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

4. Hagi hind on 1241,81 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

TsMS § 405 lg-le 1.

5. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 18.01.2022 Ühisraha OÜ-ga laenulepingu nr Y220118088,

mille alusel sai kostja laenu summas 500 eurot (dtl 39-40). Tegelik laenu väljamakse oli 475 eurot

(dtl 48). Kostja oli kohustatud tasuma ka intressi 21% aastas. Kostja on tagasimakseid kokku

sooritanud 293,09 eurot (dtl 93). Krediidiandja saatis 05.03.2023 kostjale lepingu ülesütlemise

hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 57-58). Kuna kostja oma

2(5)

lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles krediidiandja lepingu üles 31.05.2023.a. (dtl 59-

60). Ühisraha OÜ loovutas nõude hagejale 10.07.2023 (dtl 61).

7. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 09.02.2022 Ühisraha OÜ-ga laenulepingu nr Y220209142,

mille alusel sai kostja laenu summas 500 eurot (dtl 63-65). Tegelik laenu väljamakse summas

475 eurot (dtl 73). Kostja oli kohustatud tasuma ka intressi 24% aastas. Kostja on tagasimakseid

kokku sooritanud 210,75 eurot (dtl 106). Krediidiandja saatis 24.02.2023 ja 27.03.2023 kostjale

lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks

(dtl 7982). Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles krediidiandja lepingu

üles 31.05.2023.a. (dtl 83-8460). Ühisraha OÜ loovutas nõude hagejale 10.07.2023 (dtl 62).

8. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

9. Hageja on kinnitanud kohtule, et laenuandmisel lähtuti kostja enda antud andmetest ning

riiklikest registritest tehtud päringutele. Esitatud andmed ei ole piisavad järeldamaks, et kostjal on

piisav maksevõime. Pangakonto väljavõtte küsimise kohta kohtule andmeid esitatud ei ole.

10. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingute järgi pidanuks intress olema 21% ja 24%

aastas, (vt dtl 39 ja 63). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on

kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda.

Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

11. Krediidiandja on võimaldanud kostjale laenuleping nr Y220118088 alusel laenu summas

475 eurot, tagasimakse perioodiga 36 kuud, kohustusega tasuda iga kuu laenu põhiosast, intressist ja

hooldustasust koosnevaid makseid ligikaudselt summas 36 x 23,34 eurot. Kostja on tagasimakseid

sooritanud kokku summas 293,09 eurot (dtl 93). Põhinõude suuruseks kujuneb seega 181,91 eurot

(475 - 293,09), sest tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei ole hagejal

õigus nõuda kostjalt intresse ega ka muid tasusid.

12. Krediidiandja on võimaldanud kostjale laenuleping nr Y220209142 alusel laenu summas

475 eurot, tagasimakse perioodiga 60 kuud, kohustusega tasuda iga kuu laenu põhiosast, intressist ja

hooldustasust koosnevaid makseid ligikaudselt summas 60 x 18,88 eurot. Kostja on tagasimakseid

sooritanud kokku summas 210,75 eurot (dtl 106). Põhinõude suuruseks kujuneb seega 264,25 eurot

(475 – 210,75), sest tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei ole hagejal

õigus nõuda kostjalt intresse ega ka muid tasusid.

13. Mõlema lepingu peale kokku on kostjalt hageja kasuks väljamõistetava põhinõude suuruseks

446,16 eurot (181,91 + 264,25).

14. Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg 7 on kehtestatud võlaõigusseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (eelnõu 152 SE). Nimetatud seaduse eelnõu

seletuskirja kohaselt see, et (VÕS § 4034 lg 7 teise lause kohaselt) muid tasusid tarbija

krediidiandjale ei võlgne, tähendab, et tarbija maksab ainult alanenud määras intressi. Seega

seadusandja tahte kohaselt on VÕS § 4034 lg 7 mõtteks see, et kui krediidiandja ei järgi lõikes 6

sätestatut keeldu sõlmida tarbijakrediidileping tarbijaga, kelle puhul krediidiandja ei ole veendunud,

et ta on krediidivõimeline, siis on tal võimalik nõuda hiljem üksnes tasumata põhisumma

tagastamist ning alanenud määras intressi.

3(5)

Viidatud sättega rakendatakse tarbijakrediidi direktiivi (2008/48/EÜ) artiklist 23 ja hüpoteekkrediidi

direktiivi (2014/17/EL) artiklist 38 tulenevat. S.t kehtestatakse eeskirjad karistuste kohta, mida

kohaldatakse direktiivi alusel vastu võetud riigisiseste õigusnormide rikkumise korral, ja võetakse

kõik meetmed, mis on vajalikud nende rakendamise tagamiseks. Direktiividest tulenevalt peavad

karistused olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Niisiis on VÕS § 4034 lg 7 teine lause

oma olemuselt sanktsioon, mis välistab vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud

krediidiandja muud nõuded tarbija vastu peale põhisumma tagastamise nõude ning alandatud

intressinõude.

Sama on sisuliselt leidnud Tallinna Ringkonnakohus, kes selgitas tsiviilasjas 2-22-145432 tehtud

otsuses, et kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks

olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning

muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt

Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-22-145432, p 24).

15. Eelöeldust tulenevalt jäävad hageja ülejäänud nõuded rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

17. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt

hagi rahuldamise ulatusest 42% ulatuses kostja ja 58% ulatuses hageja kanda.

18. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

19. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kuludest

summas 20 eurot ja õigusabikulust summas 840 eurot. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei

ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.

20. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on

kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.

21. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 50 eurot. Sealjuures

viitab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-20-123611, milles

kõrgem kohus peab nn lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille koostamine ei eelda

õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja lisade

komplekteerimisega, analoogselt VÕS § 1132 lg 2 p-s 3 sätestatud tarbijalt nõutava

sissenõudmiskulu piirsummaga maksimaalseks põhjendatuks õigusabikuluks 50 eurot.

22. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena 330 (280 + 50) * 42% = 138,60 eurot.

23. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

4(5)

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (138,60 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

24. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

5(5)