2-23-126092/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

18.oktoober 2023 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-23-126092;

OK Incure OÜ hagi H.A. vastu;

võlgnevuse ja kõrvalnõuete saamiseks;

tsiviilasja hind 3654,75 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

OK Incure OÜ (registrikood 11542046; aadress Mustamäe tee

16, Tallinn, 10617 Harjumaa)

Hageja esindaja

Aap Kulik (aap.kulik@okincure.ee)

Kostja

H.A. (isikukood H.A. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress

xxxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxxxx;

xxxxxxxx@xxx.xx)

Asja lahendamine

lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista H.A.lt OK Incure OÜ kasuks põhinõue 1606,30

eurot. Ülejäänud nõuded jätta rahuldamata.

2. Seoses eelnevaga:

2.1 Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

2.2 tunnistada kohtuotsus resolutsiooni p 1 osas viivitamatult täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p

2);

2.3 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

3.Selgitada:

3.1 TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on

vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 280 eurot;

3.2 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete

kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku

omavalitsuse asutuse seisukoha;

3.3 TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega;

3.4 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest;

3.5 TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit;

3.6 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagi sisu

1.Hagiavalduse kohaselt kostja sõlmis 27.11.2021 Ferratum Bank plc krediidilepingu, millega

võimaldati kostjale limiiti kuni 3000 eurot. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud

laenulimiiti kokku summas 3 470 eurot. Kostja poolt kasutusse võetud krediidilepingu

eritingimuste punkti E. kohaselt kohustub klient tasuma raha kasutamise eest tasu

intressimääras 45.2965% aastas ehk 0.1241% päevas. Lepingu eritingimuste punkti F kohaselt

kujunes krediidikulukuse määraks 55.99 % aastas. Kostja on krediidilepingu raames

teostanud tagasimakseid summas 1863.70 eurot, millest arvestati krediidisumma katteks

767.10 eurot, kulude katteks 69.10 eurot ja intressi katteks 1027.50 eurot. Kostja jättis

tagastamata kokkuleppelised intressiosamaksed. Kostjale on 13.12.2022 edastatud

iseteeninduses meeldetuletuskiri hoiatusega, et juhul kui võlgnevust ei tasuta, öeldakse

kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval, lepingu lõppemisel muutub aga

kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei

tasunud lõppeski leping 28.12.2022. Kostjat teavitati 04.01.2023 edastatud kirjaga nõude

loovutamisest uuele võlausaldajale. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks lepingust

tulenev põhivõlgnevus 2 702.90 eurot, intress 261.80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

655.05 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Poolte menetluskulud jätta täies ulatuses kostja

kanda. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtu põhjendused

2.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

3.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja Ferratum Bank plc vahel

sõlmitud krediidilepingu (dtl 27-40), mille kohaselt väljastas krediidiandja kostjale

laenulimiiti 3470 eurot (dtl 41).

4.Kostja ja krediidiandja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) §

402 lg 1 mõttes. Ferratum Bank plc oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei

seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Krediidiandja ütles lepingu

üles 28.12.2022. Kostja on saanud laenulimiiti 3470 eurot. Kostjal on tekkinud lepingu

täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise

kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

5. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks

laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid,

kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto

väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-

20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek,

samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Kohtule esitatud tõenditest

nähtuvalt on hageja esialgset lepingut sõlmides tuginenud üksnes kostja poolt edastatud

laenutaotlusel ning kontrollinud täiendavalt üksnes avalikke registreid. Kuivõrd praegusel

juhul ei ole hageja kostja konto väljavõtteid küsinud, on hageja kostjale krediidi

võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

6.Samuti ei ole hageja kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste

kohta ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema

finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu

võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided,

eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui

tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle

tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud

asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud

nõutud andmed esitamata.

7.Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Hageja seda teinud ei ole. Eelnevast

tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on

selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest

tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga

seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne).

8.Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu

nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale laenulimiiti

3470 eurot. Kostja on teostanud makseid kokku 1863,70 eurot (dtl 41). Seega tuleb kostjal

tasuda põhivõlgnevus 1606,30 eurot.

9. Krediidilepingus on kokku lepitud viivise määraks lepingujärgne intressimäär 45.2965%

aastas (dtl 27). Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle

rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses

sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg

tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24). Seega ei olnud

laenuandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja hagejale muid kulusid ega

tasusid.

10.Arvestades ülalmärgitut ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 1606,30 eurot. Ülejäänud hageja nõuded

tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

11. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte

endi kanda, sh arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolu, et tegemist oli

tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, millega puhul on tuvastatud krediidiandja poolt

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine (vt ka Trt RngKo 12.05.2023 nr 2-22-11447,

p 8).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik